Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvutivõrgud infokorralduses FTP (0)

1 Hindamata
Punktid
FTP (File  Transfer   Protocol
Mis on FTP? 
FTP  (file  transfer  protocol)  on  andmesideprotokoll,  mis  mõeldud  failide  edastamiseks  üle 
TCP/IP ühenduse. 
 
IETF ( internet  engineering task force) on sätestanud FTP-le järgnevad eesmärgid: 
•  toetada failide jagamist arvutite vahel; 
•  populariseerida kaugel asuvate arvutite kaudset või otsest  kasutust
•  peita kasutaja eest erinevate failisüsteemide  eripärad
•   edastada  andmeid efektiivselt ja usaldusväärselt; 
 
FTP  on   klient - server    protokoll ,  mis  tähendab  seda,  et  failide  vahetus  toimub  kahe  arvuti 
vahel,  millest  üks  on  serveri,  teine  kliendi  rollis:  selleks,  et   andmevahetus   saaks  toimuda, 
peab üks osapool (klient) võtma teisega ( server ) ühendust. FTP ühendus käib üle kahe pordi: 
20  on  failide  edastamiseks,  21  muuks   suhtluseks .  FTP-d  kasutavad  mitmed   rakendused
tuntum neist samanimeline  UNIX  käsurea programm. 
 
FTP  tavaversioon  nõuab,  et  faili  siirdajal  oleks  olemas  kasutajakonto  (account)  mõlemas 
arvutis. Lisaks on olemas veel ka  anonüümne  FTP ( anonymous  FTP), mis võimaldab arvutis 
asuvatele failidele ligi pääseda igaühel kõikidest Interneti osadest. 
 
Anonüümne  FTP  on  WWW  järel  levinumaid  info  levitamise  viise.  Põhierinevus  WWW-st 
seisneb  selles,  et  kasutaja  näeb  vaid  infokogumi  ehk  faili  nime  ja  pikkust,  vahel  ka  sisu 
lühikirjeldust.  FTP-d  võib  võrrelda  failide  kopeerimisega   ühelt   kettalt  teisele,  ainult  teine 
ketas  võib asuda mistahes maailmanurgas. 
 
FTP-d  kasutatakse  selliste  infokogumite  edastamiseks,  mida  ei  saa  ühe  hetkega  inimestele 
arusaadavalt edastada, näiteks mitmesugused programmid , mahukad teksti- failid jms. 
 
Mahukate  infokogumite  edastamisel  on  heaks  küljeks  ka  see,  et  infot  ei  pea  ilmtingi-  mata 
välkkiirelt kohale  laadima  (vältimaks inimese närviliseks muutumist). FTP käivitatakse sageli 
taustategevusena ja see võib teinekord aega võtta tunde. 
FTP ajalugu 
FTP areng algas aastal 1971, kui Massachusetts Institute of  Technology  (MIT)  arvutivõrkude  
uurimisrühma  teadlane  Abhay Bhushan kirjeldas RCF 114-s failiedastusprotokolli eesmärke 
ja  tööpõhimõtteid.  Pärast  seda  on  koostatud  failide  edastuse  kohta  mitmeid  dokumente  - 
olusemad neist on: 
•  1985  -  RFC  959  -  esimene  FTP  eesmärke  ja  kasutust  kirjeldav  dokument.  Siin  on 
kirjeldatud valdav enamus FTP käske ning üldine kasutamise spetsiifika. 
•  1994  -  RFC  1579  -  tulemüürisõbralik  FTP.  Kirjeldadakse  muudatusi  FTP  protokolli 
kasutatavate  programmide  töös,  et  ei  tekiks  tõrkeid  kui  andmevahetus  käib  läbi 
tulemüüri. 
•  1997  -  RFC  2228  -  FTP  turvalisemaks  muutmine.  Spetsifikatsiooli  lisatakse   käsud
mille abil saab muuta suhtlust turvalisemaks. 
•  1998  -  RFC  2428  -  laiendused   IPv6   ja  NATs  jaoks.  Tehakse  muudatused,  et  FTP 
protokoll  töötaks nii  IPv4 kui IPv6 protokollidega. 
•  1999  -  RFC  2640  -  erinevate  tähemärkide  kodeeringute  toe  lisamine.  Kirjeldatakse 
kuidas  internatsionaliseerida  FTP  protokolli,  et  tehtavad  muudatused  töötaks  ka 
eelmisi FTP protokolle kasutatavate rakenduste puhul. 
•  2007 - RFC 3659 - erinevate FTP lisade standardiseerimine. 
Kasutus tänapäeval 
Failide edastus FTP abil on tänapäeval paljuski erinev võrreldes algse versiooniga. FTP algses 
spetsifikatsioonis  ei  olnud  meetodit  andmete  krüpteeritud  kujul  edastamiseks.  Kuna  aga 
tehnoloogia  arenedes selline vajadus tekkis, võeti kasutusele SFTP ja FTPS. 
 
SFTP  (ehk  SSH  file  transfer  protocol)  on  võrguprotokoll  mille  eesmärgiks  on  pakkuda 
andmeedastust  üle  igasuguse  usaldusväärse  andmevoo.  Kuigi  tavaliselt  kasutatakse  SFTP 
protokolli  koos  SSH  2.0  protokolliga,  on  SFTP  mõeldud  kasutamiseks  ka  muude 
 
2  
protokollidega.  SSH  on  protokoll  andmete  edastamiseks  kahe  arvutivõrgu  abil  turvaliselt 
ühendatud seadme vahel. 
 
FTPS on FTP  laiendus , mis lubab andmeid edastada üle TLS (transport  layer   security ) ja SSL 
(secure sockets layer) krüptograafilise protokollide. 
FTP protokolli üldpõhimõtted 
 
 
 
•  DTP (Data Transfer  Process ) - Andmete ülekandmise eest hoolitsev programmiosa 
•  PI (Protocol Interpreter) - Tõlgib käske kasutaja ja protokolli vahel 
•  server-DTP - võib kas “kuulata” mõnel pordil või vajaduse korral ise andmeühenduse 
luua. Tegeleb ka andmete  ülekandmisega
•  server-PI  -  tegeleb  serveri  poolt  juhtühendusega  (kliendi   saadetud   käskudest  aru 
saamine). Algselt “kuulab”, vaikimisi port 21 peal. 
•   user -DTP  –  “kuulab”  andmeühenduse  jaoks  kokku  lepitud  pordil  ja  võtab  ühenduse 
vastu. Kui andmeühendus  luuakse  2 serveri vahel, ei tee user-DTP midagi. 
•  user-PI - loob juhtühenduse, edastab FTP käske 
FTP kasutamine 
FTP  kasutamiseks  tuleb  käivitada  mõni  seda  teenust   pakkuv   programm  ja  võtta  ühen- dust  
mõne ftp serveriga. Enamus ftp serveritest kasutab Unix operatsioonisüsteemi . 
 
 
3  
Graafilises  keskkonnas  on  töö  lihtne,  saab  hakkama   hiire   nuppudega  klõpsides.  Näiteks 
Windows  keskkonnale mõeldud FTP programm, kus vasakul pool on lokaalse arvuti, paremal 
kusagil  mujal  asuva  arvuti  ketaste  sisu  ja  keskel   nooltega   nupud  mär-gitud  failide 
nihutamiseks  ühest  arvutist  teise.  Sellised  programmid  küsivad  käivitumisel  kohe,  millise 
serveriga  ühendus  luua.  Ühenduse  katkestamiseks  on   close   nupp.  Uue  ühenduse  loomiseks 
connect nupp. 
FTP UNIX keskkonnas 
FTP seansi käivitab korraldus: ftp arvuti_aadress, login : anonymous ja password: teie_oma_ 
aadress. Edasi saab kasutada järgmisi käske: 
•  ls -   kataloogi  sisu näitamiseks (võib kasutada ka käsku dir); 
•   status  - näitab, milline ülekande viis on parajasti  sisse lülitatud; 
•   ascii  -  lülitab sisse ascii ülekandeviisi; 
•  binary - lülitab sisse  binaarse  ülekandeviisi; 
•  cd kataloogi_nimi - nimetatud kataloogi liikumiseks; 
•  get failinimi [faili_uus_nimi] - faili oma  arvutisse  üle kandmiseks ; 
•  put failinimi [faili_uus_nimi] - faili saatmiseks ftp serverile; 
•  mget sümbol* - kõigi failide, mille nimetus algab antud sümboliga, üle kandmiseks; 
•  mput sümbol* - kõigi failide, mille nimetus algab antud sümboliga, saatmiseks; 
•  prompt - kahe viimase käsu kasutamise korral lülitab sisse/välja igakordse  kinnituse  
küsimise; 
•  close - sulgeb ühenduse ftp-serveriga; 
•   open  arvuti_aadress - avab ühenduse antud arvutiga; 
•    quit  - lõpetab kogu töö ( samasugune  efekt on klahvikombinatsioonil  CTRL +C). 
 
 
4  
Vasakule Paremale
Arvutivõrgud infokorralduses FTP #1 Arvutivõrgud infokorralduses FTP #2 Arvutivõrgud infokorralduses FTP #3 Arvutivõrgud infokorralduses FTP #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lillekeseke Õppematerjali autor
Arvutivõrgud infokorralduses arvestus - Ühe võrguteenuse tutvustus.

Sarnased õppematerjalid

Network üldiselt
32
doc

Network üldiselt

9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti sellisest paketist, mis on saadetud sisse nö

Arvutiõpetus
Arvutivõrgud
22
doc

Arvutivõrgud

Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) ­ Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) ­ usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2

Arvutiõpetus
Arvutivõrkude eksami konspekt
144
docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1. Signaali genereerimine - ja ka edastamine, signaali ühest r teise üle viimine 2. Sünkrroniseerimine - andmevahet

Arvutivõrgud
Arvutivõrkude alused
14
docx

Arvutivõrkude alused

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Urmas Saare Arvutivõrkude alused Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan lähemalt ISO/OSI ja TCP/IP mudelist ja nende kihtidest: : rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Sissejuhatus arvutivõrkudesse Võrgutopoloogiad Võrgutopoloogia- Arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid. Levinumad võrgutopoloogia tüübid on: 1. siinitopoloogia ­ kõik sõlmed (tööjaamad) on omavahel kokku ühendatud üheainsa siini abil 2. lineaarne topoloogia ­ põh

Arvutivõrgud
Arvuti võrgu referaat
8
doc

Arvuti võrgu referaat

Põhimõisted: Kodeerimine - Andmete teisendamine mingi koodi abil, näit. helisignaali teisendamine analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist, binaarandmete teisendamine tekstandmeteks enne edastamist e- postiga jne. Kodeerimine selles tähenduses ei sea eesmärgiks mitte informatsiooni salastamist, vaid selle teisendamist salvestamiseks või edastamiseks sobivale kujule, kuigi sageli on kodeeritud informatsioon ühtlasi ka inimesele loetamatu Moduleerimine - Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised: · ampl

Arvutivõrgud
Arvutivõrkude Referaat
19
odt

Arvutivõrkude Referaat

Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine ­ Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel tekitatud muutused üle kanda vastuvõtjani, kus neist muutus

Arvutivõrgud
Arvutivõrkude konspekt
14
pdf

Arvutivõrkude konspekt

Arvutivõrgud - konspekt 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Uks kornponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja - teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem - transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja - võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM - analoog- digitaal muundur) Adressaat - kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll - reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikas

Arvutiõpetus
Inimese suhtlemine arvutiga
20
pdf

Inimese suhtlemine arvutiga

Inimese suhtlemine arvutiga Info edastamine Kasutajaliidese disain on seotud selliste mõistetega nagu „kommunikatsioon“ ja „info edastamine“. Põhieesmärgiks on võimaldada kasutaja koostöö arvuti ja teiste kasutajatega. Kommunikatsiooniprotsess meenutab postiteenust: saatja peab saatma saajale teate; teade edastatakse saajale arusaadavas kontekstis; saaja on võimeline teadet lugema (dešifreerima); teade saatjalt saajale edastatakse „vahendaja“ ehk serveri kaudu, mis täidab postiljoni rolli. Informatsiooni võib edastada erinevalt: tekstina; heli ja pildina. Kommunikatsiooni peetakse edukaks, kui info edastati saatjalt saajale, saaja sai aru, mida saadeti ja dešifreeris selle korrektselt. See väide kehtib nii tehnoloogilises mõttes (näiteks raadiosaade), kui ka psühholoogilises (inimestevaheline suhtlemine). Tähtis on veenduda, et saaja omab teate lugemiseks piisavaid tehnilisi vahendeid. Näiteks, helifaili elekt

Inimeseõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun