• populariseerida kaugel asuvate arvutite kaudset või otsest kasutust; • peita kasutaja eest erinevate failisüsteemide eripärad; • edastada andmeid efektiivselt ja usaldusväärselt; FTP on klient-server protokoll, mis tähendab seda, et failide vahetus toimub kahe arvuti vahel, millest üks on serveri, teine kliendi rollis: selleks, et andmevahetus saaks toimuda, peab üks osapool (klient) võtma teisega (server) ühendust. FTP ühendus käib üle kahe pordi: 20 on failide edastamiseks, 21 muuks suhtluseks. FTP-d kasutavad mitmed rakendused, tuntum neist samanimeline UNIX käsurea programm. FTP tavaversioon nõuab, et faili siirdajal oleks olemas kasutajakonto (account) mõlemas arvutis. Lisaks on olemas veel ka anonüümne FTP (anonymous FTP), mis võimaldab arvutis asuvatele failidele ligi pääseda igaühel kõikidest Interneti osadest. Anonüümne FTP on WWW järel levinumaid info levitamise viise
Karl Hendrik Bachmann FTP serveri (ehk pilve) valmistamine Juhend Tallinn, 2015 Sisukord 1. Mis asi on FTP server? 2. Vajalik ud ligipääsud ja programmid. 3. Seadistamine. 4. Serverisse ühendumine. Mis asi on FTP server? FTP server on server, kuhu saad laadida üles oma faile, jagada neid teistega ja uuesti allalaadida. Näiteks on tuntuimad FTP serverid Dropbox, Google Drive. Vahepeal kutsutakse neid ka pilve serveriteks, või pilve teenusteks. Kasulik on FTP server selleks, kui sa soovid ligipääseda oma failidele väljaspool kodu, kui sa soovid oma faile kellegagi jagada, või neid hoiustada kusagil mujal, mitte sinu arvutis. Vajalikud ligipääsud ja programmid Vajalikud on: • FileZilla client, • Ligipääs ruuterile,
Referaat Standardid Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus Referaadis tuleb juttu riistvaralistest ja tarkvaralistest standarditest. Riistvaralised: SATA, HDMI, Bluetooth. Tarkvaralised: FTP, POP, HTML. Tarkvaralised standardid Faili edastamise protokoll (FTP - File Transfer Protocol) võrgu protokolli standard, mida kasutatakse faili kopeerimiseks ühelt edastajalt teisele läbi TCP-baasil võrgu nagu näiteks Internet. FTP on loodud klient-serverile ja ta kasutab eraldi kontrolli ja andme ühendusi kliendi ja server vahel. FTP kasutajad saavad ennast autentida kasutades teksti parooli sisselogimiseks, kui server sedasi konfigureeritud, et ta laseb ühenduda ainult autentsetel isikutel. Esimesed FTP kliendi aplikatsioonid olid interaktiivsed käskude ridadega "tööriistad", rakendades standard käsud ja süntaksid. Graafilise kasutajaliitega kliente on sellest ajast saati
Kuna kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, siis ei saa neid porte UPD protokolli puhul blokeerida. Samas ei või kindel olla, et kõik sisse tulevad ja üle 1023 porti suunduvad UDP paketid on vastused asja lahkunud UDP pakettidele. Viimane asjaolu annab võimaluse UDP porte skaneerida. TCP protokoll TCP (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks Telnet, SSH, FTP, HTTP ja SMTP. Ühendusega edastuse puhul moodustavad klient ja server andmekanali, mis tähendab, et mõlemad pooled fikseerivad pordi, mida edasisel andmevahetusel kasutatakse. Nende portide vahel toimuv andmevahetus on kahesuunaline. Ühendust alustatakse "kolmekordse käepigistusega" (ingl. k. three-way handshake), mille käigus annavad mõlemad osapooled nõusoleku andmevahetuse pidamiseks ning ühendus ka lõpetatakse kooskõlaliselt.
Pärast seda ei andnud server mingeid andmeid. Arvutite aadressid Nimeserveri päringuid võimaldab teha nslookup. arvuti aadress zaphod.cc.ttu.ee 193.40.254.227 news.kbfi.ee 194.204.0.7 www.ut.ee 193.40.5.94 ftp.funet.fi 193.166.0.148 ti.com 192.94.94.33 JÄRELDUSED TEHTUD TÖÖST Õppisime kasutama Linuxi lihtsamaid programme, proovisime erinevaid juurdepääsuvõimalusi arvutivõrku (telnet, ftp, e-mail). Sai kinnitust fakt, et Linux on suurte võimalustega süsteem. Jälgisime ühenduse loomist erinevate arvutiteni (ühenduse kiirus, kaotatud pakettide arv). Võrdlesime erinevaid pakkijaid. Saime teada, kuidas uuritakse võrgu parameetreid programmide ping ja traceroute abil.
DNS(3) parameetrid Retries MinTTL MaxTTL CacheRecords NameLookupPriority Recursion Dnssec DNS(4) Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Internet põhineb tegelikult IP aadressidel, seepärast iga kord, kui kasutaja annab veebilehitsejale ette domeeninime, peab DNS muutma selle vastavaks IP aadressiks. Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212 FTP File Transfer Protocol Failiedastusprotokoll FTP(2) Loodud 1971 Autor Abhay Bhushan Siiani kasutusel FTP(3) parameetrid Type MODE STRU FTP(4) FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse
docstxt/12341350751429.txt
HTML Hypertext Markup Language veebilehe kirjutamise keel, standardkood. Kirjutad veebilehele. CSS Cascading Style Sheets programmeerimiskeel, mis sätestab veebilehtede vormingu. Kujundad, sisustad. HTTP Hypertext Transfer Protocol veebilele edastusstandard. Tavakasutuses. HTTPS secure, turvatud/enkrüptitud veebilehe edastus (kasutatakse pankades) FTP File Transpfer Protocol kasutatakse failide edastamiseks. URI Uniform Resource Indentifier veebilehe (või muu resurssi) unikaalne aadress/asukoht internetis. URL Uniform Resource Locater, osa URI-st kuidas ressurss on kättesaadav. Juhend kuidas URI leida. TCP/IP Kokku Internet Protocol Suite koosneb: (standardite pakett) TCP Transmission Control Protocol IP Intenet Protocol IP- aadress Igale võrgus osalejale antud unikaalne number. 32-bitine kood (Ipv4) ja 128- bitine (Ipv6). Võib olla staatiline (ei muutu) või dünaamiline. PNS Domain Name Syste...
Nimi Kuu Sabad Sarved Luik 1 23 65 Vähk 1 32 54 Haug 1 43 76 Luik 2 33 64 Vähk 2 31 83 (empty) Haug 2 24 56 Luik 3 36 60 Vähk 3 42 51 Haug 3 27 50 port arvuti kuup algus tyhi lõpp kestus pts/6 kj-isdn1-14.estp 5.jaan 18:59 - 18:59 (00:00) pts/3 kj-isdn1-102.est 6.jaan 18:49 - 18:49 (00:00) pts/1 ad51.eau.ee 17.jaan 16:01 - 16:01 (00:00) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:09 - 14:23 (00:13) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:23 - 14:52 (00:29) ftp PE154.eau.ee 17.jaan 19:05 - 19...
1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks 199395 tekkis WWW Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks 199395 tekkis WWW Eestis ühendati esimesed arvutid Internetti 1991 Opte Project Peamised teenused Internetis Veeb (WWW) Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Elektronpost Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Elektronpost Uudisvõrk Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Elektronpost Uudisvõrk Gopher Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Elektronpost Uudisvõrk Gopher Telnet
kool Netikett Kodune ülesanne nimi 10. klass Loo 2008 Netikett Netikett (ingl. k. Net etiquette e. netiquette) on kogum vaikimisi välja kujunenud reegleid, mida on soovitav järgida arvutivõrgu vahendusel suheldes. Kui tavaliselt aitavad kaasvestlejaid mõista intonatsioon, kehakeel, näoilme jms. vahendid, siis internetis neid enamasti kasutada ei saa. Seepärast ongi nende vahendite kasutamiseks loodud eraldi käitumisreeglid ehk netikett. Sellega tagatakse, et suhtlejatel on võimalik olla teistele üheselt mõistetav. Üldlevinud reeglid võrgus käitumiseks on kokku võetavad kümne punktiga e. netiketi 10 käsuga: 1. Ära kirjuta pikemaid ridu kui 60 tähemärki. 2. Katsu pikki tekste liigendada. Kasuta tühje ridu lõikude eraldajana. 3. Allkirjasta alati kõik kirjad. Kui tegu grupi vastusega, kirjuta kirja alla grupi nimi. 4. Ära saada tühja Subject-reaga kirju. Et kirjade tulvas oleks võimalik orienteeruda...
Varundamine ja Taastamine Lauri xxxx Kool: xxx 2012 Kuidas Ubuntuga andmeid varundada? Tuleb sbackup ubuntuga installida Terminali peab kirjutama : "sudo apt-get install sbackup" Andmete varundamine sbackupiga System--->Administration--->Simple Backup Config sbackup on väga hea! Saab valida mis kauste/faile varustada On ka võimalike varundada ssh või ftp-le Saab valida automaatset varustamist Sbackupiga failide taastamine kokkuvõte · Sbackupiga on lihtne varustada ja taastada. · Saab teha päevaseid koopiaid failidest · Saab varunada ftp-le ja SSH-le · Lihtne kasutada · Lihtne taastada Allikad · sbackup ja linux pildid 04.06.2012 - http://www.debianadmin.com/backup-and- restore-your-ubuntu-system-using- sbackup.html · www.google.com Tänan Kuulamast
süstematiseerimisega. 1990- ARPANETi lõpp- ARPANET lõpetab oma tegevuse Interneti teenuse pakkumine. 1991- WWW- tuleb kasutusele WWW hüpertekstide levitamiseks.(WWW- World Wide Web) 1992- Eesti internet- Käivitus esimene TCP/IP ühedus Eesti ja muu maailma vahel (Küberneetika instituut) 1993- Mosaic- Tuleb välja esimene graafililine Interneti sirvija ( browser) Valge maha ühendatakse Interneti. 1994- WWW võidukäik- WWW saavutas kasutusalalt teise koha FTP järel ja TELNETi ees. 1994- Pank Internetis- Esimene küberpank Internetis. 1995- WWW saavutas võidu- WWW saavutas kasutusalalt FTP ja TELNET: ees. 1996- WWW browserite võistkus- Microsoft alustab rünnakut Netscape'le browserite tootja esikoha pärast. 1996- WWW2- Saab alguse kiirem Internet. 1997- Interneti poed- Tööd alustavad paljud suured Interneti poed CDNow, Amazon bookstore. 1998- Elektrooniline postmark
KEERDPAARKAABLID 1) S/UTP - Etherneti ühenduse jaoks. See on kõige populaarsem ja põhimõtteliselt kõige kindlam kaabel,mida kasutatakse kooli interneti ühenduse jaoks. Aitab kõrvaldada häireid külgnevaid osad ja elektrilisi seadmeid. 2) S/STP kaabel. Varjestatud keerupaar kasutatakse tihti võrke kasutades Token Ring topoloogias.See sobib keskkonna elektriliste häirede jaoks.Puuduseks on vastuvõtlik raadio ja elektrilised häiringud. 3) S/FTP - Täielikult varjestatud kaablid,mis on välja töötatud ISO ja IEC. See kaabeldus tüüp kajastatakse S/FTP,mis tähistab fooliumi ja põimitud üldist kilpi.Kaabel ja pistik kirjeldused ulatuvad 600MHz ja abi klass F kaabelduse nõuetele. 4) F/UTP See kaabeldus tüüp kajastab F/UTP,mis tähistab fooliumi rakendamist üle varjestamata väänatud paari.See telekommunikatsioonikontsernidega tunnistab varje mis on olemasoluüdiline. 5) CAT6a – See on mõeldud 10 Gbit/s ü...
Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks. Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda, kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski. Teisalt aga võib see hakata ka kasvama. Soomes kasvavad valdavalt okasmetsad ehk taigad. Okasmetsades k...
8) Mida teeb kohtvõrgus DHCP server? Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) - Jagab automaatselt IP-aadresse kohtvõrku lülitatud seadmetele. Automatiseerib võrgu parameetrite andmist seadmetele. 9) Mida teeb võrgus DNS-server? DNS (Domain Name System) – tegeleb domeeninimede teisendamisega IP aadressideks. Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris). Iga nimeserver haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). 10) Mille poolest erinevad HTTP ja FTP teenused? FTP (File Transfer Protocol) – kasutatakse failide transportimiseks. Võimaldab failide (tekstid, programmid, pildid, video jne) transporti Internetti ühendatud arvutite vahel. FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Iga päringu alguses ei ole vaja edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastusena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (nt 331 Username OK).
aadress) 9) Mille poolest erinevad DNS-server ja WINS-server? Mõlemad tegelevad nime tõlkimisega , aga erinevused tulevad sellest, et DNS on sobilik globaalse interneti jaoks, WINS sobib Microsoft operatsioonisüsteeme kasutatavate arvutitega kohtvõrkude jaoks. DNS on hierarhilise struktuuriga erinevalt WINSist. DNS-il on tsentraalsed juurserverid, WINS on hajutatud süsteem (ei ole tsentraalsust). 10) Mille poolest erinevad HTTP ja FTP teenused? HTTP (Hypertext Transfer Protocol)- veebilehtede transport üle interneti. HTTP protokolli kasutavad nii veebiserverid ja veebibrauserid. FTP (File Transfer Protocol) - kõikvõimalike failide transport üle interneti. FTP protokolli kasutavad failiserverid ja FTP klientprogrammid. FTP teenuse kasutamiseks peaks olema kasutaja konto FTP serveris. 11) Mille poolest erinevad POP ja IMAP teenused?
Ülekaalus on intensiivne ekstensiivne meetod kasvatusmeetod •. Kasvatatakse •. Enam levinud suuremas mahus kallimate kalade •. Enam levinud kasvatus odavamate kalade •. Kasvatatakse kasvatus väiksemas mahus •. Suurem osa kalast •. Kasvatatakse läheb rahva toiduks peamiselt ekspordiks Terrotoriaalveed VIETNAM ITAALIA Kasutatud materjal • ftp://ftp.fao.org/FI/DOCUMENT/fcp/en/FI_CP_VN.pdf • ftp://ftp.fao.org/FI/DOCUMENT/fcp/en/FI_CP_IT.pdf • http://www.eurofish.dk/index.php?option=com_conten t&view=article&id=116%3Aitaly&catid=37&Itemid=27 • http://www8.pair.com/tjffarms/vietnam.html • http://pk.emu.ee/userfiles/VLI/dekanaat/eksam/akvakalu sed.pdf • http:// ec.europa.eu/fisheries/cfp/aquaculture/index_et.htm
SMTP- protokoll kirjade vahetamiseks(e-mail) FTP- protokoll failide vahetamiseks. UDP- protokoll andmete vahetamiseks, kus ühenduse olekut ei kontrollita TCP ja UDP =, =/, +: =: transpordikihi andmesideprotokollid ISO-OSI modelis. =/: TCPs iga hästi saadud pakett kinnitakse teadega, UDP ei kontrolli andmete pakettis kohale jõudmist. TCP kahesuunaline, UDP ühe. TCP +:garanteerib, et pakettid saadakse teise arvutisse, saab kasutada SMTP, FTP, http UDP+:kiiremini algab andmete saatmine, low traffic TCP/IP + ja - : +:saab kasutada Etherneti. Protokollid SMTP, FTP -:suured ressurside nõudmised, administreerimise keerukus Token Ring, Token Bus, Field Bus – protokollid füüsilise andmete vahetuseks 1957 Noyce ja Moore - Fairchild Semiconductor 1968 Noyce ja Moore - Intel 1969 Jerry Sanders - AMD 1968 Moore'i(Intel Corp) seadus ütleb, et transistoride arvu kahekordistumine toimub iga kahe aasta tagant
3. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli seansi-, esitus- ja rakendus Seansi kiht (Session Layer) võimaldab katkenud seanssi jätkata *lisatakse sünkroonpunktid Esituskiht (Presentation Layer) andmete ühtse vormingu kooskõlastamine ja teisendus: *arvude esitus *kooditabelid *pildi, heli ühtne vorming *krüpteerimine, pakkimine Rakenduskiht (Application Layer) rakendusprogrammide liides: *võrguteenused telnet, ftp, http, smtp jne 4. Interneti aadressid. IP aadressi klassid, spetsiaalaadressid ja reserveeritud aadressid. IP aadressid Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress.
Võrgud Tumerohelises olevaid lauseid ja lõike peab kindlasti teadma. Arvutivõrgu moodustab vähemalt kaks omavahel kokkuühendatud arvutit. Ühe asutuse või maja piires olevat arvutite võrku nimetatakse kohtvõrguks ehk lokaalvõrguks. Erinevad kohtvõrgud kokku ühendatuna moodustavad laivõrgu ehk Interneti. Interneti ajalugu · Interneti võrgustik hakkas välja kujunema 60-ndatel aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET. · ARPANET jaotati kaheks: tsiviilkasutusega ARPANET ja mittesalastatud sõjaväeline MILNET. · Sõnumite edastamisel kasutati pakettedastuse põhimõtet, mille puhul pikad sõnumid tükeldatakse kindla pikkuse ja koosseisuga pakettideks, mida on võimalik teisaldada mitut eri ühendusteed mööda ja eri aegadel. · Pakettide edastusprotokolli ennast hakati nimetama IP-ks (Internet Protocol). · Sõnumite tükeldamise ja kokkuliitmise eest vastutav kõrgema taseme protokol...
Network access layer ( ). (). Data link (frames) ( , , , ). Physical layer ( , ) 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus. (Connection-oriented service and connectionless service). , , (Connection REQUEST), . , . , (, ) . , , . , . : . 1. Handshaking ( ). 2.TCP, , . TCP , , . : HTTP, FTP, SMTP. , , . , , , : . , , . , : , . . . (, ) . UDP - , (), . : Streaming media, DNS, Internet telephony. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketti pikkus : (, ) . FDM TDM. TDM , , . , , . FDM , , . :
dab juurdepääsu turvatud veebiserveritele.Kui internetiaadressis seisab http:// asemel https.See tähendab, et nii kogu andmevahetus kasutaja ja veebiserveri vahel toimub krüpteeritult ning brauser dekrüpteerib ser- verist saabuvad veebilehed enne kuvamist.FTP-failiedastusprotokoll. FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti.See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning üles laadida.Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti. Digisertifikaat.Tõend,mis kinnitab usaldusprintsiipi SSL-krüpteeritud tehingute puhul.Sertifikaadis on informatsioon selle väljastaja,omaniku, avaliku võtme ja sertifikaadi kehtivusaja kohta ning selle hosti nimi.Ser- tifikaadil on asutuse digitaalallkiri.PKI.avaliku võtme infrastruktuur Digitaalsete sertifikaatide,sertifitseerimiskeskuste süsteem,mis verifit- seerivad ja autendivad üle Interneti toimuvate äritehingute puhul kõiki
Arvutivõrgud TOPOLOOGIA MEEDIA (ülekanne) PROTOKOLLID SEADMED TOPOLOOGIA · Võrguseadmete füüsiline ja loogiline ülesehitus · Siini võrk (Bus Network)- üks meediakandja, back bone-üks füüsiline kaabel · Liini võrk (Chain Network)- seadmed on ühendatud järjest, jadaühendusena · Ring võrk-ringikujuline loogika, loodud suletud ahel, liikumine on ühes suunas päripäeva, token ring-sümboolne pakett, võib rääkida ainult see masin, kelle käes on token ring · Tähtvõrk (Star Network)-keskmine seade, masinad ühilduvad üksteise külge läbi keskmise seadme · Puu võrk (Tree Network)-seadmete hierarhia, juurseade · Kontuurvõrk (Täis) (Fullmesh Network)-kõik punktid on kõikide teiste punktidega ühendatud maksimaalselt, osaline kontuurvõrk (partialmesh netw.)- ei ole maksimaalühendust · Hübriid võrk (Hybrid netw.)-võib sisaldada kõiki teisi topoloogiaid MEEDIAKANDJAD · Füüsiline keskkond, mille sees...
Iga kiht on omaette moodul ja saame ehitada vastavalt vajadusele. 6. TCP/IP mudel Erinevaid esitusi 3-5 kihti, aga kuna Reinu on Reinu siis saame kõik 5 ära õppida. Rakenduskiht Kasutajatele teenuse osutamine. Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, kõik kasutajaga seotud toimingud. Log- in, WWW access, FTP, SMTP, HTTP (web). Sõnum Transpordikiht Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Process-process data transfer. Segment. Suhtlus protsesside vahel Internetikiht Selle abil saavad suhelda kaks masinat, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Seega seda kihti kasutavad lõppjaamad ja marsruuterid.Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel.
et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. TFTP - triviaalne failiedastusprotokoll UDP porti 69 kasutav ja väga vähe mäluruumi nõudev internetiutiliit failide edastamiseks aastast 1980. Seda on lihtsam kasutada kui FTP'd, kuid mis on ka väiksemate võimalustega (ei saa kasutada mitmest paketist koosnevate andmeüksuste edastamiseks). FTP - failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas ka anonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. VLAN
Interneti toimimine ,,kaadri taga", mõisted Nimi Klass Sisukord Mis on internet? Interneti tööpõhimõttest Interneti teenused Mõisted Internet on võrkude kogum Internet on moodustis, kus suuremaid ja väiksemaid kohtvõrke moodustavad arvutid omavahel infot vahetavad Arvutid on ühendatud kohtvõrku, millel on juurdepääs Internetti Interneti tööpõhimõttest Kahe Internetti ühendatud masina vahel toimub infovahetus pakettide kaupa. Arvutid tükeldavad edastatava informatsiooni väiksemateks sõnumiteks, mida siis üle võrgu kohale toimetatakse. Kohaletoimetamisest annab saaja omakorda märku vastava sõnumiga. See tagab, et kõik infopaketid ikkagi sihtkohta jõuavad ning vahepeal teel kaduma ei lähe. Interneti teenused E-mail FTP Telnet WWW Lisaks veel mitmed tugiteenused, mis on vajalikud võrgu toimimi...
töökindel varundus Parim kaitse lunavara vastu. Kasutaja peab olema võimeline varundama probleemita tagavarakoopiast. Need varukoopiad peavad olema offline reziimis. Need peavad paiknema eraldi, et tagavarakoopia ei saaks nakatunuks krüpteerimise korral. Varukoopiaid peab tegema maksimaalselt palju. Igast tähtsast failist on vaja teha miinimum 2 koopiat. Üks nendest peab olema kindlasti eraldi kasutaja arvutist ja arvutivõrgust. tähtsate failide üleslaadimine aeg-ajalt FTP serverisse Need serverid on täitsa eraldi kasutaja arvutist, võrgust. Kui kasutajale FTP ei sobi, siis saab kasutada ka pilvesteenuseid - Dropbox ja teised. ainult uue tarkvara kasutamine Tuleb teha pidevalt süsteemile uuendusi. Need uuendused parandavad turvavigu. Näiteks Windows 10 on palju turvalisem kui Windows 7. Uuendused peab peale panema esimesel võimalusel. Vana tarkvara peab välja vahetama. viirusetõrjetarkvara Iga fail tuleb skännida enne avamist
Ks 10-20 (kesk)seeriatootmine; Ks > 20 väikeseeriatootmine. t tk keskm= t tk i / n =(3,48+2,5+2,2+1+14,3+6,1+6,6+9,4)/8=5,6975 Ks = 12,045/5,6975= 2,11 , järelikult on tegemist suurseeriatootmisega. Pingipargi arvutus Määratase pinkide arv, mis on vajalik detaili valmistamiseks. Arvutuslik pinkide arv leitakse valemiga: 11 Ttki N i = , kus Ftp k T tk - ühenimeliste operatsioonide tükiaeg tundides; N aastaprogramm; Ftp pingi ajafond ( Ftp = 3620-3640 h/a); k - normi karmistamise tegur (1,1-1,2). kk - võimsusreservi arvestav tegur(0,8-0,85) Lintsaag: = (0,058*15000))/( 3640*1,2) 0,20 Freespink: = (0,334*15000))/( 3640*1,2) 1,147 Lihvpink: = (0,369*15000))/( 3640*1,2) 1,268 Lintsaag: v = i/kk= 0,2/0,8=0,25 Freespink: v = i/kk= 1,147/0,8=1,44
write- saadab teisele kasutajale sõnumi. talk- saab teiste kasutajatega suhelda Elektronpost (e-mail) Saatsime teisele kasutajale ja võtsime teiselt kasutajalt vastu e-kiri tekstiga ja teine e- kiri, millele oli lisatud fail F16.jpg Kiri koosnes järgmistest osadest: 1)Date- näitab kirjasaatmise kuupäeva ja aega 2)From- näitab kellelt see kiri on tulnud 3)To- näitab kellele kiri on saadetud 4)Subject- kirja nimetus 5)Kirja sisu- millest kirjutati 2. Failivahetusprotokoll FTP Laadisime avalikust FTP serverist ftp.funet.fi alla RFC dokumendi, mille viimased numbrid on üliõpilaskoodi 3 viimast numbrit. Fikseerida allalaaditud faili nimi, suurus, edastusaeg ja edastuskiirus. 061968> 968 1)Faili nimi- rfc968.txt 2)Faili suurus- 2459 baiti(b) 3)Edastusaeg- 0.772 sekundit(s) 4)Edastuskiirus- 3183 baiti/sekundis(b/s) 3.Failide pakkimine ja tihendamine Mida teeb pakkimise programm ja mida teeb tihendamise programm? Millistega (tar, gzip,
........... /kuupäev/ ............................................................................................ /juhendaja allkiri/ 4.2.2 Elektronkirja saatmine Saatsime kirjad arvutitesse · [email protected] · [email protected] Kirja manusena saatsime ise tekstiredaktoris loodud faili 'yippy'. Vastu saime kirja arvutist [email protected] 4.2.4 FTP omaduste tundmaõppimine File Transfer Protocol'I abil laadisime arvutist aadressiga ftp.funet.fi faili README. Laadimise parametrid: · kiirus 212.8KBps · laadimiseks kulunud aeg 0.11s · faili suurus 22.976KB 4.2.5 Failide pakkimine Proovisin erinevaid failide pakkimise võimalusi, programmi tar Linuxi keskkonnas, programmi WinZip MS Windowsi keskkonnas ning programmi Arj
Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis vastab arvuti aadressile
Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis vastab arvuti aadressile
Botnetiks ehk robotvõrguks (robot network) nimetatakse küberkurjategijate kontrollitavat arvutikogumit, mis, samal ajal kui arvutite omanikud mängivad, surfavad või muid igapäevaseid toimetusi teevad, pommitab mõnd veebiserverit tühiste päringutega, serveerib porno- või piraattarkvarakollektsiooni,nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. Denial of Service ehk DoS-rünnakuga koormatakse ettevõtte internetiliiklust korraldav seade, kas server või ruuter, üle suure hulga päringutega, milleks tavaliselt on võrguliikluse standardne ping-päring. Eraldi brauseriaken (popup window), mis hüppab lahti siis, kui külastate teatud veebilehekülgi, ja üritab reklaami näidata.Hüpikakende eesmärgiks on pikendada konkreetsel leheküljel viibimise aega (mõnikord kasutatakse selleks brauseri põhiakna all avanevat akent, mida kasutaja märkab alles siis, kui pealmise akna kinni paneb) ning teenida rohkem reklaamitulu. Klahvinuhk (keylogger) on nuhkvara, ...
1182.ee), 1188 (http://www.1188.ee), ExpressKONTAKT! (http://www.kontakt.ee), Log.ee (http://www.log.ee) ning wwW.ee. 3. Ajalugu Esimene tööriist, mida kasutati internetis otsimiseks, oli Archie. Nimi tähendas "archive" (ingl.k. arhiiv) ilma "v"-ta. Selle lõid 1990. aastal Alan Emtage, Bill Heelan ja J. Peter Deutsch, arvutitehnika õpilased McGill-i ülikoolist Montréalis. Programm laadis alla registri nimekirjad kõikidest failidest, mis asusid avalikes FTP võrgukohtades, luues failinimedega otsitava andmebaasi. Archie ei indekseerinud lehtede sisu, sest andmemahud olid piiratud, samas võis andmeid lihtsalt leida. 1993. aasta juunis lõi Matthew Gray arvatavasti esimese veebiroboti, Perli baasil loodud World Wide Web Wandereri ja kasutas seda Wandexi nimelise indeksi loomiseks. Wandereri eesmärgiks oli mõõta veebi suurust, mida see tegi kuni hiliste 95dateni. Veebi teine otsingumootor ALiweb ilmus 1993a novembris.
väravmasin (gateway), masina IP aadress ja nimi, alamvõrgu mask (Subnet Mask) ). E-mail: DOS'is Pegasus, PCPine; Windows'is Eudora, PCPine, Pegasus; Win95/WinNT4.0's MS Exchange; UNIX'is pine,elm,mail,mailx; Solaris'es mailtool; lisaks igal platvormil Netscape Mail; · USENET News: Windows'is (Free) Agent, WinVN; UNIX'is tin; lisaks igal platvormil Netscape News; · Telnet: Windows'is sisseehitatud telnet.exe, WinQVTNet 3.*/4.0, NetTerm, CRT; · FTP: Windows'is ftp.exe, WS_FTP, CuteFTP; UNIX'is ftp, ncftp, ftptool; · WWW: DOS'is doslynx, Win95/NT's MS Internet Explorer; UNIX'is lynx; lisaks igal platvormil Netscape Navigator (Gold) (3.0), NCSA Mosaic; · Integreeritud keskkonnad: Windows'is Emissary, GNNWorks, Quarterdeck Internet Toolbox, lisaks veel igal platvormil Netscape Navigator; · Suhtlus. Talk: WinTalk; Phone: Internet Phone, WebPhone, CoolTalk (NN); Jututoad: WinIRC, Netscape Chat, tintin(UNIX'i
на самом деле им отвечал компьютер, то такой компьютер по определению Тюринга можно считать достаточно интеллектуальным, т.е. обладающим искусственным интеллектом. TCP/IP + ja - : +:saab kasutada Etherneti. Protokollid SMTP, FTP -:suured ressurside nõudmised, administreerimise keerukus DOS - 1973 Gary Kildall MS-DOS – 1980 Tim Peterson PS-DOS – 1980 IBM Unix - 1969AT&T Thompson and Ritchie Linux – 1991 Linus Torvalds WWW – 1991 Tim Berners-Lee 1994.a. W3C on rahvusvaheline organisatsioon, mille missiooniks on viia veeb tema täieliku potentsiaalini, arendades protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise kasvu.
· elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika; · WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad lisaks tekstile veel pilte, video- ja audiomaterjale, on tänapäeval e-posti kõrval kasutatavaim teenus; · Usenet (newsgroups, uudisegrupid) võimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel; · FTP (File Transfer Protocol) võimaldab edastada faile ühest arvutist teise; · telnet võimaldab siseneda üle võrgu teise arvutisse ning töötada seal; · gopher võimaldab saada menüüsüsteemide kaudu võrgust mitmesuguseid tekstimaterjale; · archie otsib teatud märksõna järgi dokumente üle kõikide maailma tuntuimate FTP- arhiivide Kõik need teenused töötavad põhimõtteliselt samamoodi, sõltumata sellest, kas arvuti paikneb
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Raimo Schultz XBH Ülevaade Soome esmassektorist Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks. Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome mets...
Kõige levinumad ja tuntumad on Opera, Mozilla Firefox, Google Chrome,Netscape Communicator, Safari, MS Internet Explorer. CSS – Cascading Style Sheets, kaskaadlaadistik, keel märgistuskeeles kirjeldatud dokumentide kujundamiseks. Veebikujundamise keel. Facebook - maailmas ja Eestis laialt levinud sotsiaalvõrgustik Internetis. Facebook´i jagamise nupp – nupp veebilehel, mis lingiga viitab Facebookile. Filezilla Client – vabatarkvaraline, kiire, sõbralik ja usaldusväärne FTP klient, mis toetab ka sFTP protokolli. FTP- Failiedastusprotokoll (FTP) on protokoll, mida kasutatakse failide edastamiseks Internetis. Tavaliselt kasutavad inimesed FTP-d selleks, et teistel oleks võimalik faile alla laadida, aga FTP-d saabkasutada ka veebilehtede üles laadimiseks või digifotode laadimiseks piltide jagamise saidile. GPL – GNU General Public License, vaba tarkvara litsents. HTML – HyperText Markup Language, keel veebilehtede loomiseks. Hüperteksti üleskirjutamise keel.
Blaise Pascal (1623 -1662) Lapsepõlv · Blaise Pascal sündis Prantsusmaal Clermont- Ferrand'is 1623. aastal. · Tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane. · Blaise'il oli ka vanem õde Gilberte ning noorem õde Jacqueline mõnekuune. Clermont-Ferrand Haridus · Haridus oli kodune ja Blaise'i puhul suunatud esialgu keeltele. · Kui Pascal 12-aastaselt geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades. Hariduse lõpp ja leiutamise · algus Kuna Blaise Pascali isa oli maksunõunik oli tal vaja abi pikkade arvutulpade kokkulöömisel. Blaise otsis abi arvutuste automatiseer...
Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsionist. Rakenduskiht (application I.) - Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport I.) - Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, 3 kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet I.) - Võimaidab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht (link I
1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. BRAUSERID Brauser ehk veebilehitseja on rakendus, arvutiprogramm, veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada teisi Interneti-põhiseid teenuseid. TEENUSED Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP ja SSL/TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. DOMEEN Domeen on nimeline valdus Internetis, mille nimi koostatakse tähtedest ja numbritest kombinatsioonina
Ks 10-20 (kesk)seeriatootmine; Ks > 20 väikeseeriatootmine. ttk keskm = ttk i / n = 5,3/ 4=1,325 Ks = 12,18 / 1,325 = 9,2 järelikult on tegemist suurseeriatootmisega. 6 4.3 Pingipargi arvutus Määratakse pinkide arv, mis on vajalik detaili valmistamiseks. (arvutused kõikidele pinkidele) Leitakse valemiga: , kus Ttk - ühenimeliste operatsioonide tükiaeg tundides; N aastaprogramm; Ftp pingi ajafond ( Ftp = 3620-3640 h/a); k - normi karmistamise tegur (1,1-1,2). Kokkuvõtteks on kõiki pinke tarvis. Freespingile langeb kõige suurem koormus. 5. Toote hinna kalkulatsioon 5.1 Tooriku maksumus Hind kujuneb tooriku materjali hinna ja koorivtöötlemise maksumuse järgi: Ctoorik = Cmat × m - Claast × Cjääk + tkooriv × (Ptööl + Cseade)(1 + Stsehh / 100), kus Cmat materjali kulunorm (kg); m tooriku materjali 1 kg hulgihind; Claast laastu(jääkide) mass;
1)internet - arvutite vaheline ühendus(ülemaailmne arvutivõrk) .
2) server - arvuti , mis asub selle internetivõrgu sõlmes .
3) www - world wide web - interneti teenus , mis võimaldab navigeerida veebilehelt
veebilehele .
4) hüpertekst - tekst , mis sisaldab linke .
5) html - hyper tekst mark up language .( Tim Burns Lee )
Näide :
1...6
6.ASCII tabel - tabel , 256 baidi jaoks .
7.Bait - kõige väiksem infoühik
bait - KB - MB - GB - TB
bitt - 0 , 1
8.RGB - red , green , blue .
9.HTML dokument - html keeles kirjutatud dokument .(html käsud 10 tükki )
10. veebileht - serveri kettal olev html dokument .
11. kodulehekülg = veebileht .
12. veebiprogram - serveri kettal asuv programmi fail .
13. PHP - programeerimiskeel , millega luuakse veebi programme .
14. URL - veebi dokumendi aadress .
15. domeen - lõik aadressis ,...
Internet põhineb tegelikult IP aadressidel, seepärast iga kord, kui kasutaja annab veebilehitsejale ette domeeninime, peab DNS muutma selle vastavaks IP aadressiks. Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212 FTP FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutissealla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas kaanonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem HTTP Hüperteksti edastusprotokoll TCP/IP klient-server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse
Tehnikaülikooli (ttu) arvutuskeskuses (cc, Computing Center). · Arvutite nimed on numbritest koosnevate IP-aadressidega üheselt seotud, igale arvuti nimele vastab number. Näiteks Tartu Ülikooli keskarvutile kadri.ut.ee vastab IP-aadress 193.40.5.94. Ühel arvutil võib olla aga ka mitu nime, mis kõik vastavad ühele IP-aadressile, neid nimesid nimetatakse alias'teks. Näiteks arvutil keeks.ioc.ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee. · Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spetsiaalsed arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti
Tehnikaülikooli (ttu) arvutuskeskuses (cc, Computing Center). Arvutite nimed on numbritest koosnevate IP-aadressidega üheselt seotud, igale arvuti nimele vastab number. Näiteks Tartu Ülikooli keskarvutile kadri.ut.ee vastab IP-aadress 193.40.5.94. Ühel arvutil võib olla aga ka mitu nime, mis kõik vastavad ühele IP-aadressile, neid nimesid nimetatakse alias'teks. Näiteks arvutil keeks.ioc.ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee. Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spetsiaalsed arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti
Kullamaa Keskkool Kristel Leino ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Referaat Juhendaja : Kaido Saul Kullamaa 2009 Mis on Arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud . et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäev tööd jätkata , Väga tihti on selliste olukordade põhjustajateks arvutiviirused . Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus elavata viirustega ob hämmastav . Nad paljunevad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti . Arvutiviiruseks nimetatakse arvuti programmi, mis pole orienteeritud aruvti kasutajatele ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvides. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd , rikkuma kettale salvestatud andmeid , tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele , koguma teie paroole ja ...
Võrgutehnoloogiad Arvuti ühendus: võrguadapter(network adapter, network interface card, NIC) PCI- käib laiuskaart Sülearvutites PC CardBus WiFi modem Bluetooth, IrDa+mobiiltelefon Arvutivõrgu koostisoasad järgur e .repiiter (repeater) Kasutatakse limiitide suurednamiseks jaotur-mitmepordiline järgur HUB · Passiivne jaotur- käitub sisuliselt harukarbina · Aktiivne-lisatud on haldus- ja seirefunk kommutaator (switch) edastab infot ainult neile portidele, mis seda vajavad iga pordi taga eraldi võrgudomeen levisaated(broadcast)-kõigile jaamadele adresseeritud saadetised multisaated (multicast)- mitmele jaamale adresseeritud saadetised jõuvad ikka kogu võrguni paigutakse seina peale ruuter-router, broadcast domain, tegelevad parima tee valimsega (võike hüpete ,hop, arv) lüüs-gateway, protocol coverter. IP-võrgus saadetakse kõik paketid, mis jäävad väljaspoole alamvõrgu maski lüüsile. Võrgutüübid LAN-Local Area Network HAN-Home Ar...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
