FTP (File Transfer Protocol) Mis on FTP? FTP (file transfer protocol) on andmesideprotokoll, mis mõeldud failide edastamiseks üle TCP/IP ühenduse. IETF (internet engineering task force) on sätestanud FTP-le järgnevad eesmärgid: • toetada failide jagamist arvutite vahel; • populariseerida kaugel asuvate arvutite kaudset või otsest kasutust; • peita kasutaja eest erinevate failisüsteemide eripärad; • edastada andmeid efektiivselt ja usaldusväärselt; FTP on klient-server protokoll, mis tähendab seda, et failide vahetus toimub kahe arvuti vahel, millest üks on serveri, teine kliendi rollis: selleks, et andmevahetus saaks toimuda, peab üks osapool (klient) võtma teisega (server) ühendust. FTP ühendus käib üle kahe pordi: 20 on failide edastamiseks, 21 muuks suhtluseks. FTP-d kasutavad mitmed rakendused, tuntum neist samanimeline UNIX käsurea programm.
Karl Hendrik Bachmann FTP serveri (ehk pilve) valmistamine Juhend Tallinn, 2015 Sisukord 1. Mis asi on FTP server? 2. Vajalik ud ligipääsud ja programmid. 3. Seadistamine. 4. Serverisse ühendumine. Mis asi on FTP server? FTP server on server, kuhu saad laadida üles oma faile, jagada neid teistega ja uuesti allalaadida. Näiteks on tuntuimad FTP serverid Dropbox, Google Drive. Vahepeal kutsutakse neid ka pilve serveriteks, või pilve teenusteks. Kasulik on FTP server selleks, kui sa soovid ligipääseda oma failidele väljaspool kodu, kui sa soovid oma faile kellegagi jagada, või neid hoiustada kusagil mujal, mitte sinu arvutis. Vajalikud ligipääsud ja programmid Vajalikud on: • FileZilla client, • Ligipääs ruuterile,
Referaat Standardid Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus Referaadis tuleb juttu riistvaralistest ja tarkvaralistest standarditest. Riistvaralised: SATA, HDMI, Bluetooth. Tarkvaralised: FTP, POP, HTML. Tarkvaralised standardid Faili edastamise protokoll (FTP - File Transfer Protocol) võrgu protokolli standard, mida kasutatakse faili kopeerimiseks ühelt edastajalt teisele läbi TCP-baasil võrgu nagu näiteks Internet. FTP on loodud klient-serverile ja ta kasutab eraldi kontrolli ja andme ühendusi kliendi ja server vahel. FTP kasutajad saavad ennast autentida kasutades teksti parooli sisselogimiseks, kui server sedasi konfigureeritud, et ta laseb ühenduda ainult autentsetel isikutel. Esimesed FTP kliendi aplikatsioonid olid interaktiivsed käskude ridadega "tööriistad", rakendades standard käsud ja süntaksid. Graafilise kasutajaliitega kliente on sellest ajast saati
Kuna kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, siis ei saa neid porte UPD protokolli puhul blokeerida. Samas ei või kindel olla, et kõik sisse tulevad ja üle 1023 porti suunduvad UDP paketid on vastused asja lahkunud UDP pakettidele. Viimane asjaolu annab võimaluse UDP porte skaneerida. TCP protokoll TCP (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks Telnet, SSH, FTP, HTTP ja SMTP. Ühendusega edastuse puhul moodustavad klient ja server andmekanali, mis tähendab, et mõlemad pooled fikseerivad pordi, mida edasisel andmevahetusel kasutatakse. Nende portide vahel toimuv andmevahetus on kahesuunaline. Ühendust alustatakse "kolmekordse käepigistusega" (ingl. k. three-way handshake), mille käigus annavad mõlemad osapooled nõusoleku andmevahetuse pidamiseks ning ühendus ka lõpetatakse kooskõlaliselt.
1 Aruanne Anneli Kaldamäe Triinu Hommuk LAP-31 Tallinn 2000 TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma juurdepääsuvõimalusi arvutivõrku, uurida võrgu põhiparameetreid ja õppida kasutama selle erinevaid rakendusi (telnet, elektronpost (e-mail), ftp). TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö tehakse arvutiklassis, kus on üles seatud Pentium-tüüpi personaalarvutid. Arvutid on konfigureeritud nii, et laboratoorseks tööks kasutatakse operatsioonisüsteemi Linux (üks Unixi lähedasi analooge). Kasutada saab ka operatsioonisüsteemi MS Windows NT. Tööobjektiks antud laboratoorses töös on arvutivõrk. TÖÖ KÄIK Tutvumine käsustikuga Logisime masinasse kasutajanime irt2 all kasutades parooli traktor2
DNS(3) parameetrid Retries MinTTL MaxTTL CacheRecords NameLookupPriority Recursion Dnssec DNS(4) Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Internet põhineb tegelikult IP aadressidel, seepärast iga kord, kui kasutaja annab veebilehitsejale ette domeeninime, peab DNS muutma selle vastavaks IP aadressiks. Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212 FTP File Transfer Protocol Failiedastusprotokoll FTP(2) Loodud 1971 Autor Abhay Bhushan Siiani kasutusel FTP(3) parameetrid Type MODE STRU FTP(4) FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse
docstxt/12341350751429.txt
HTML Hypertext Markup Language veebilehe kirjutamise keel, standardkood. Kirjutad veebilehele. CSS Cascading Style Sheets programmeerimiskeel, mis sätestab veebilehtede vormingu. Kujundad, sisustad. HTTP Hypertext Transfer Protocol veebilele edastusstandard. Tavakasutuses. HTTPS secure, turvatud/enkrüptitud veebilehe edastus (kasutatakse pankades) FTP File Transpfer Protocol kasutatakse failide edastamiseks. URI Uniform Resource Indentifier veebilehe (või muu resurssi) unikaalne aadress/asukoht internetis. URL Uniform Resource Locater, osa URI-st kuidas ressurss on kättesaadav. Juhend kuidas URI leida. TCP/IP Kokku Internet Protocol Suite koosneb: (standardite pakett) TCP Transmission Control Protocol IP Intenet Protocol IP- aadress Igale võrgus osalejale antud unikaalne number
port arvuti kuup algus tyhi lõpp kestus pts/6 kj-isdn1-14.estp 5.jaan 18:59 - 18:59 (00:00) pts/3 kj-isdn1-102.est 6.jaan 18:49 - 18:49 (00:00) pts/1 ad51.eau.ee 17.jaan 16:01 - 16:01 (00:00) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:09 - 14:23 (00:13) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:23 - 14:52 (00:29) ftp PE154.eau.ee 17.jaan 19:05 - 19:09 (00:04) pts/19 h170.energia.ee 23.jaan 18:40 - 18:41 (00:00) pts/3 ad51.eau.ee 24.jaan 9:41 - 9:42 (00:00) pts/3 ad51.eau.ee 24.jaan 9:32 - 9:33 (00:00) pts/3 ad51.eau.ee 24.jaan 9:47 - 9:50 (00:03) pts/3 ad51.eau.ee 24.jaan 9:33 - 9:41 (00:07) pts/3 ad51.eau.ee 24
1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks 199395 tekkis WWW Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks 199395 tekkis WWW Eestis ühendati esimesed arvutid Internetti 1991 Opte Project Peamised teenused Internetis Veeb (WWW) Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Elektronpost Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Elektronpost Uudisvõrk Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Elektronpost Uudisvõrk Gopher Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Elektronpost Uudisvõrk Gopher
7. Kirjas säilita alati viisakas toon, kuigi elektroonne anonüümsus ahvatleb vabamale väljendusviisile. 8. Kasuta kirjakeelt ja terviklikke lauseid, ära kasuta slängi. 9. Ära kirjuta tervet lauset, veel enam tervet tekstilõiku, suurtähtedega - arvutivõrgus samastatakse selline teguviis karjumisega tavalisel suhtlemisel. 10. Tea, et listist tulnud kirjale Reply-käsuga vastates läheb vastus reeglina listi - ära kasuta seda meetodit erakirjade saatmiseks. FTP & netikett FTP-arhiividest failide tõmbamiseks tuleks kasutada lähimat FTP-arhiivi, kus see fail olemas on. Sellega kulutate te vähem võrguressursse. NEWS & netikett Kui astute postiloendi liikmeks, ärge kiirustage sinna kirjutamisega. Jälgige natuke aega, millest seal räägitakse. Võib-olla on teemal, millest te soovisite kirjutada, just äsja räägitud. Kui postiloendil on olemas KKK (korduma kippuvad küsimused) ja/või arhiiv, siis uurige kõigepealt neid.
Varundamine ja Taastamine Lauri xxxx Kool: xxx 2012 Kuidas Ubuntuga andmeid varundada? Tuleb sbackup ubuntuga installida Terminali peab kirjutama : "sudo apt-get install sbackup" Andmete varundamine sbackupiga System--->Administration--->Simple Backup Config sbackup on väga hea! Saab valida mis kauste/faile varustada On ka võimalike varundada ssh või ftp-le Saab valida automaatset varustamist Sbackupiga failide taastamine kokkuvõte · Sbackupiga on lihtne varustada ja taastada. · Saab teha päevaseid koopiaid failidest · Saab varunada ftp-le ja SSH-le · Lihtne kasutada · Lihtne taastada Allikad · sbackup ja linux pildid 04.06.2012 - http://www.debianadmin.com/backup-and- restore-your-ubuntu-system-using- sbackup.html · www.google.com Tänan Kuulamast
1969- Interneti sünd- ARPANETi kasutuselevõtt. Esimene teade saadeti UCLA (Los Angeles) Stanfordi Research institude, UCSB ( Santa Barbara). 1971- E-mail- Võimalus saata võrgus sõnumeid teistele inimestele ja arvutitele. 1972- ARPANETI demonstratsioon- 40 arvuti vahel phendus. Kasutusele tuli telnet. 1973- Ühendus erinevate riikide vahel- University College of London ( England) ja Royal Radar Establishment (Norway) FTP-kasutuselevõtt. 1974- TCP- kasutuselevõtt- Pakettide saatmise standart. Kasutusele võeti kasutatud sõna INTERNET. 1976- Erinevaid võrke tekkib juurde- Kuninganna Elizabeth saadab e-maili. 1977- E-mail levik ja võrgu laienemine- THEORYNET TELENET Net/SATNET. 1979- Uudisgrupid-USENETi kasutamine Ühel teemal saavad paljud lihtsalt oma arvamust avaldada. 1979- mud (Multiuser Dungeon- esimene mäng mida sai mängida mitu kasutajat ja
KEERDPAARKAABLID 1) S/UTP - Etherneti ühenduse jaoks. See on kõige populaarsem ja põhimõtteliselt kõige kindlam kaabel,mida kasutatakse kooli interneti ühenduse jaoks. Aitab kõrvaldada häireid külgnevaid osad ja elektrilisi seadmeid. 2) S/STP kaabel. Varjestatud keerupaar kasutatakse tihti võrke kasutades Token Ring topoloogias.See sobib keskkonna elektriliste häirede jaoks.Puuduseks on vastuvõtlik raadio ja elektrilised häiringud. 3) S/FTP - Täielikult varjestatud kaablid,mis on välja töötatud ISO ja IEC. See kaabeldus tüüp kajastatakse S/FTP,mis tähistab fooliumi ja põimitud üldist kilpi.Kaabel ja pistik kirjeldused ulatuvad 600MHz ja abi klass F kaabelduse nõuetele. 4) F/UTP See kaabeldus tüüp kajastab F/UTP,mis tähistab fooliumi rakendamist üle varjestamata väänatud paari.See telekommunikatsioonikontsernidega tunnistab varje mis on olemasoluüdiline.
juba seetõttu suur, et Soome riigi territoorium on vägagi suures osas kaetud metsaga. Metsatööstus on riigis üks tähtsamaid tööstuharusid. Kuna Soomes toodetakse palju puitmaterjale ja paberit, siis üheks suurimaks metsaga seonduvaks probleemiks on metsasuse vähenemine. ' Kasutatud kirjandus http://www.forest.fi/smyforest/foresteng.nsf/0/BE3C5576C911F822C2256F3100418AFD? Opendocument#popup http://www.hot.ee/mst1/fin.doc ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04b.pdf ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04d.pdf ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04e.pdf http://www.google.ee
8) Mida teeb kohtvõrgus DHCP server? Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) - Jagab automaatselt IP-aadresse kohtvõrku lülitatud seadmetele. Automatiseerib võrgu parameetrite andmist seadmetele. 9) Mida teeb võrgus DNS-server? DNS (Domain Name System) – tegeleb domeeninimede teisendamisega IP aadressideks. Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris). Iga nimeserver haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). 10) Mille poolest erinevad HTTP ja FTP teenused? FTP (File Transfer Protocol) – kasutatakse failide transportimiseks. Võimaldab failide (tekstid, programmid, pildid, video jne) transporti Internetti ühendatud arvutite vahel. FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Iga päringu alguses ei ole vaja edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastusena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (nt 331 Username OK).
aadress) 9) Mille poolest erinevad DNS-server ja WINS-server? Mõlemad tegelevad nime tõlkimisega , aga erinevused tulevad sellest, et DNS on sobilik globaalse interneti jaoks, WINS sobib Microsoft operatsioonisüsteeme kasutatavate arvutitega kohtvõrkude jaoks. DNS on hierarhilise struktuuriga erinevalt WINSist. DNS-il on tsentraalsed juurserverid, WINS on hajutatud süsteem (ei ole tsentraalsust). 10) Mille poolest erinevad HTTP ja FTP teenused? HTTP (Hypertext Transfer Protocol)- veebilehtede transport üle interneti. HTTP protokolli kasutavad nii veebiserverid ja veebibrauserid. FTP (File Transfer Protocol) - kõikvõimalike failide transport üle interneti. FTP protokolli kasutavad failiserverid ja FTP klientprogrammid. FTP teenuse kasutamiseks peaks olema kasutaja konto FTP serveris. 11) Mille poolest erinevad POP ja IMAP teenused?
Ülekaalus on intensiivne ekstensiivne meetod kasvatusmeetod •. Kasvatatakse •. Enam levinud suuremas mahus kallimate kalade •. Enam levinud kasvatus odavamate kalade •. Kasvatatakse kasvatus väiksemas mahus •. Suurem osa kalast •. Kasvatatakse läheb rahva toiduks peamiselt ekspordiks Terrotoriaalveed VIETNAM ITAALIA Kasutatud materjal • ftp://ftp.fao.org/FI/DOCUMENT/fcp/en/FI_CP_VN.pdf • ftp://ftp.fao.org/FI/DOCUMENT/fcp/en/FI_CP_IT.pdf • http://www.eurofish.dk/index.php?option=com_conten t&view=article&id=116%3Aitaly&catid=37&Itemid=27 • http://www8.pair.com/tjffarms/vietnam.html • http://pk.emu.ee/userfiles/VLI/dekanaat/eksam/akvakalu sed.pdf • http:// ec.europa.eu/fisheries/cfp/aquaculture/index_et.htm
xml:Struktureeritud teksti esitamise formaat. Sarnasus: mõlemad SGML’i rakendused. Info pannakse “tag”-ide vahele. CSS - on keel, milles märgitakse üles XML ja SGML- keelsete failide kujundust. Javascript – keel, mida kasutatakse veebilehtede arendamiseks XHTML - on veebilehtede loomiseks kasutatav keel. Erinevalt HTML-ist on korrektselt vormistatud XHTML dokumendi puhul võimalik kasutada XML-i tööriistu. SMTP- protokoll kirjade vahetamiseks(e-mail) FTP- protokoll failide vahetamiseks. UDP- protokoll andmete vahetamiseks, kus ühenduse olekut ei kontrollita TCP ja UDP =, =/, +: =: transpordikihi andmesideprotokollid ISO-OSI modelis. =/: TCPs iga hästi saadud pakett kinnitakse teadega, UDP ei kontrolli andmete pakettis kohale jõudmist. TCP kahesuunaline, UDP ühe. TCP +:garanteerib, et pakettid saadakse teise arvutisse, saab kasutada SMTP, FTP, http UDP+:kiiremini algab andmete saatmine, low traffic TCP/IP + ja - :
3. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli seansi-, esitus- ja rakendus Seansi kiht (Session Layer) võimaldab katkenud seanssi jätkata *lisatakse sünkroonpunktid Esituskiht (Presentation Layer) andmete ühtse vormingu kooskõlastamine ja teisendus: *arvude esitus *kooditabelid *pildi, heli ühtne vorming *krüpteerimine, pakkimine Rakenduskiht (Application Layer) rakendusprogrammide liides: *võrguteenused telnet, ftp, http, smtp jne 4. Interneti aadressid. IP aadressi klassid, spetsiaalaadressid ja reserveeritud aadressid. IP aadressid Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress.
palju erinevaid numbreid. E-posti aadressid · E-maili ehk e-posti aadresse esitatakse kujul: [email protected] · E-kirja saates on tavaliselt vaja täita järgmiseid välju: To ehk Kellele saaja e-posti aadress, Subject ehk Teema kirja teema, Message ehk Sõnum kirja sisu Teenused · Lisaks veebi teenustele on olemas veel palju muid teenuseid. · Näiteks: e-post faili transport (FTP) kaughaldus ehk olla ühes arvutisüsteemis ja töötada teises (Telnet, SSH) · Korraga võib samas serveris töötada mitu teenust. · Iga teenus vastab kindlale pordile. · Näiteks: WWW ehk veeb 80 FTP 20 ja 21 E-mail 25
Network access layer ( ). (). Data link (frames) ( , , , ). Physical layer ( , ) 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus. (Connection-oriented service and connectionless service). , , (Connection REQUEST), . , . , (, ) . , , . , . : . 1. Handshaking ( ). 2.TCP, , . TCP , , . : HTTP, FTP, SMTP. , , . , , , : . , , . , : , . . . (, ) . UDP - , (), . : Streaming media, DNS, Internet telephony. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketti pikkus : (, ) . FDM TDM. TDM , , . , , . FDM , , . :
vahetusprotokoll,mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. HTTPS-hüperteksti edastusprotokoll üle turvasoklite kihi Sidepro- tokoll firmalt Netscape, mis on sisse ehitatud brauseritesse ning võimal- dab juurdepääsu turvatud veebiserveritele.Kui internetiaadressis seisab http:// asemel https.See tähendab, et nii kogu andmevahetus kasutaja ja veebiserveri vahel toimub krüpteeritult ning brauser dekrüpteerib ser- verist saabuvad veebilehed enne kuvamist.FTP-failiedastusprotokoll. FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti.See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning üles laadida.Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti. Digisertifikaat.Tõend,mis kinnitab usaldusprintsiipi SSL-krüpteeritud tehingute puhul.Sertifikaadis on informatsioon selle väljastaja,omaniku, avaliku võtme ja sertifikaadi kehtivusaja kohta ning selle hosti nimi.Ser-
(veebrouser), kasutab esitluskihi teeneid AP PR SE Tarkvaraline TR VR AL Riistvaraline FÜ TCP/IP- TCP (transmissioon control protocol-edastusohje protokoll)- tegeleb teate kokkupanemisega, transpordi ettevalmistamisega ja kontrollimisega, TCP päises on kirjas (Source port, Destination port, Sequence number(järjekorranumber), Acknowledgment number(genereeritud numbripakett),CWR,ECE,URG,ACK,PSH,RST,SYN,FIN, Window Size, Checksum) pordi numbrid: 20(ftp andmed)ja 21(ftp kontroll)-FTP(faili transpordi protokoll), 80-HTTP , 110-POP3(meili protokoll), 443-HTTPS, 546-(DHCP klient) ja 547(DHCP server)-jagab IP protokolle, 569-MSN Pordid-tarkvaralised ,,väravad" on nummerdatud 1-56..., erinevad aplikatsioonid kuulavad erinevaid porte, HTTP-aplikatsiooni kihi protokoll, pordi number 80, 1-1023 teada tuntud pordid IP protokol- Interneti protokoll, teate edasi saatmine keerukates võrkudes, tarkvaraline
Iga kiht on omaette moodul ja saame ehitada vastavalt vajadusele. 6. TCP/IP mudel Erinevaid esitusi 3-5 kihti, aga kuna Reinu on Reinu siis saame kõik 5 ära õppida. Rakenduskiht Kasutajatele teenuse osutamine. Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, kõik kasutajaga seotud toimingud. Log- in, WWW access, FTP, SMTP, HTTP (web). Sõnum Transpordikiht Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Process-process data transfer. Segment. Suhtlus protsesside vahel Internetikiht Selle abil saavad suhelda kaks masinat, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Seega seda kihti kasutavad lõppjaamad ja marsruuterid.Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel.
serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. TFTP - triviaalne failiedastusprotokoll UDP porti 69 kasutav ja väga vähe mäluruumi nõudev internetiutiliit failide edastamiseks aastast 1980. Seda on lihtsam kasutada kui FTP'd, kuid mis on ka väiksemate võimalustega (ei saa kasutada mitmest paketist koosnevate andmeüksuste edastamiseks). FTP - failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli
Interneti tööpõhimõttest Kahe Internetti ühendatud masina vahel toimub infovahetus pakettide kaupa. Arvutid tükeldavad edastatava informatsiooni väiksemateks sõnumiteks, mida siis üle võrgu kohale toimetatakse. Kohaletoimetamisest annab saaja omakorda märku vastava sõnumiga. See tagab, et kõik infopaketid ikkagi sihtkohta jõuavad ning vahepeal teel kaduma ei lähe. Interneti teenused E-mail FTP Telnet WWW Lisaks veel mitmed tugiteenused, mis on vajalikud võrgu toimimiseks (DNS, WHOIS, NTP) IP aadress IP aadrss ehk võrguaadress IP aadress koosneb neljast punktiga eraldatud arvust vahemikus 0-255 Kasutatakse kindla arvuti üles leidmiseks Domeeninimi Internetis kasutatav unikaalne märgend Koosneb punktidega eraldatud tähtedest või numbritest Määratud konkreetsele IP aadressile Näide: eesti.ee; riik.eesti.ee
töökindel varundus Parim kaitse lunavara vastu. Kasutaja peab olema võimeline varundama probleemita tagavarakoopiast. Need varukoopiad peavad olema offline reziimis. Need peavad paiknema eraldi, et tagavarakoopia ei saaks nakatunuks krüpteerimise korral. Varukoopiaid peab tegema maksimaalselt palju. Igast tähtsast failist on vaja teha miinimum 2 koopiat. Üks nendest peab olema kindlasti eraldi kasutaja arvutist ja arvutivõrgust. tähtsate failide üleslaadimine aeg-ajalt FTP serverisse Need serverid on täitsa eraldi kasutaja arvutist, võrgust. Kui kasutajale FTP ei sobi, siis saab kasutada ka pilvesteenuseid - Dropbox ja teised. ainult uue tarkvara kasutamine Tuleb teha pidevalt süsteemile uuendusi. Need uuendused parandavad turvavigu. Näiteks Windows 10 on palju turvalisem kui Windows 7. Uuendused peab peale panema esimesel võimalusel. Vana tarkvara peab välja vahetama. viirusetõrjetarkvara Iga fail tuleb skännida enne avamist
Ks 10-20 (kesk)seeriatootmine; Ks > 20 väikeseeriatootmine. t tk keskm= t tk i / n =(3,48+2,5+2,2+1+14,3+6,1+6,6+9,4)/8=5,6975 Ks = 12,045/5,6975= 2,11 , järelikult on tegemist suurseeriatootmisega. Pingipargi arvutus Määratase pinkide arv, mis on vajalik detaili valmistamiseks. Arvutuslik pinkide arv leitakse valemiga: 11 Ttki N i = , kus Ftp k T tk - ühenimeliste operatsioonide tükiaeg tundides; N aastaprogramm; Ftp pingi ajafond ( Ftp = 3620-3640 h/a); k - normi karmistamise tegur (1,1-1,2). kk - võimsusreservi arvestav tegur(0,8-0,85) Lintsaag: = (0,058*15000))/( 3640*1,2) 0,20 Freespink: = (0,334*15000))/( 3640*1,2) 1,147 Lihvpink: = (0,369*15000))/( 3640*1,2) 1,268 Lintsaag: v = i/kk= 0,2/0,8=0,25 Freespink: v = i/kk= 1,147/0,8=1,44
write- saadab teisele kasutajale sõnumi. talk- saab teiste kasutajatega suhelda Elektronpost (e-mail) Saatsime teisele kasutajale ja võtsime teiselt kasutajalt vastu e-kiri tekstiga ja teine e- kiri, millele oli lisatud fail F16.jpg Kiri koosnes järgmistest osadest: 1)Date- näitab kirjasaatmise kuupäeva ja aega 2)From- näitab kellelt see kiri on tulnud 3)To- näitab kellele kiri on saadetud 4)Subject- kirja nimetus 5)Kirja sisu- millest kirjutati 2. Failivahetusprotokoll FTP Laadisime avalikust FTP serverist ftp.funet.fi alla RFC dokumendi, mille viimased numbrid on üliõpilaskoodi 3 viimast numbrit. Fikseerida allalaaditud faili nimi, suurus, edastusaeg ja edastuskiirus. 061968> 968 1)Faili nimi- rfc968.txt 2)Faili suurus- 2459 baiti(b) 3)Edastusaeg- 0.772 sekundit(s) 4)Edastuskiirus- 3183 baiti/sekundis(b/s) 3.Failide pakkimine ja tihendamine Mida teeb pakkimise programm ja mida teeb tihendamise programm? Millistega (tar, gzip,
.......... /kuupäev/ ............................................................................................ /juhendaja allkiri/ 4.2.2 Elektronkirja saatmine Saatsime kirjad arvutitesse · [email protected] · [email protected] Kirja manusena saatsime ise tekstiredaktoris loodud faili 'yippy'. Vastu saime kirja arvutist [email protected] 4.2.4 FTP omaduste tundmaõppimine File Transfer Protocol'I abil laadisime arvutist aadressiga ftp.funet.fi faili README. Laadimise parametrid: · kiirus 212.8KBps · laadimiseks kulunud aeg 0.11s · faili suurus 22.976KB 4.2.5 Failide pakkimine Proovisin erinevaid failide pakkimise võimalusi, programmi tar Linuxi
Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis vastab arvuti aadressile
Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis vastab arvuti aadressile
näidata.Hüpikakende eesmärgiks on pikendada konkreetsel leheküljel viibimise aega (mõnikord kasutatakse selleks brauseri põhiakna all avanevat akent, mida kasutaja märkab alles siis, kui pealmise akna kinni paneb) ning teenida rohkem reklaamitulu. Klahvinuhk (keylogger) on nuhkvara, mis salvestab kõik klahvivajutused algul failina arvuti kõvakettale ja hiljem saadab need üle interneti ettenähtud e-posti aadressile või FTP-serverisse. Klahvinuhk võib olla ka riistvaraline selle võib paigutada klaviatuurijuhtme pistiku ja pesa vahele või monteerida klaviatuuri sisse. Niisugused klahvinuhid salvestavad klahvivajutused oma sisemällu. Krüpteerimine tähendab loetaval kujul oleva informatsiooni muutmist loetamatuks. Pealtnäha kaootiline tulemus allub siiski teatud reeglitele ehk algoritmile, mis võimaldab vastava sifri ehk võtme abil muuta krüpteeritud informatsiooni taas loetavaks ehk dekrüpteerida.
REFERAAT Henri Muldre Arvutid ja arvutivõrgud KPE-12 Juhendaja: Luisa Pani Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Otsingumootor ehk otsimootor on programm (tavaliselt otsinguprogrammide- andmebaaside süsteem), mille abil saab Internetis veebis infot leida. Otsimootor otsib kindlate tunnustega andmeid veebist ja FTP-serveritest. Päringu vastused esitatakse nimekirjana, mis võib koosneda viidetest veebilehtedele, piltidele, dokumentidele, videotele jt objektidele võrgus. Otsingumootori otsitavaks informatsiooniks võib olla kellegi Facebook'i konto, perekonnanimi, sünniaasta või kasvõi elukoht (muidugi selline info rikub inimese privaatsust) või näiteks millal Steve Jobs on sündinud. Peaaegu kõik on võimalik teada saada. Tuleb vaid osata otsida
väravmasin (gateway), masina IP aadress ja nimi, alamvõrgu mask (Subnet Mask) ). E-mail: DOS'is Pegasus, PCPine; Windows'is Eudora, PCPine, Pegasus; Win95/WinNT4.0's MS Exchange; UNIX'is pine,elm,mail,mailx; Solaris'es mailtool; lisaks igal platvormil Netscape Mail; · USENET News: Windows'is (Free) Agent, WinVN; UNIX'is tin; lisaks igal platvormil Netscape News; · Telnet: Windows'is sisseehitatud telnet.exe, WinQVTNet 3.*/4.0, NetTerm, CRT; · FTP: Windows'is ftp.exe, WS_FTP, CuteFTP; UNIX'is ftp, ncftp, ftptool; · WWW: DOS'is doslynx, Win95/NT's MS Internet Explorer; UNIX'is lynx; lisaks igal platvormil Netscape Navigator (Gold) (3.0), NCSA Mosaic; · Integreeritud keskkonnad: Windows'is Emissary, GNNWorks, Quarterdeck Internet Toolbox, lisaks veel igal platvormil Netscape Navigator; · Suhtlus. Talk: WinTalk; Phone: Internet Phone, WebPhone, CoolTalk (NN); Jututoad: WinIRC, Netscape Chat, tintin(UNIX'i
XML on laiendatav: alates ülesande püstitamisest on kasutajal võimalik defineerida oma elemente DTD-s. See on XML-i tähtsaim eelis HTML-i ees. CSS - on keel, milles märgitakse üles XML ja SGML- keelsete failide kujundust. XHTML - on veebilehtede loomiseks kasutatav keel. Erinevalt HTML-ist on korrektselt vormistatud XHTML dokumendi puhul võimalik kasutada XML-i tööriistu. SMTP- protokoll kirjade vahetamiseks(e-mail) FTP- protokoll failide vahetamiseks. UDP- protokoll andmete vahetamiseks, kus ühenduse olekut ei kontrollita Token Ring, Token Bus, Field Bus – protkollid füüsilise andmete vahetuseks 1957 Robert Noyce ja Gordon - Fairchild Semiconductor 1968 Robert Noyce ja Gordon - Intel 1969 Jerry Sanders - AMD 1968 Moore'i(Intel Corp) seadus ütleb, et transistoride arvu kahekordistumine toimub iga kahe aasta tagant
· elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika; · WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad lisaks tekstile veel pilte, video- ja audiomaterjale, on tänapäeval e-posti kõrval kasutatavaim teenus; · Usenet (newsgroups, uudisegrupid) võimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel; · FTP (File Transfer Protocol) võimaldab edastada faile ühest arvutist teise; · telnet võimaldab siseneda üle võrgu teise arvutisse ning töötada seal; · gopher võimaldab saada menüüsüsteemide kaudu võrgust mitmesuguseid tekstimaterjale; · archie otsib teatud märksõna järgi dokumente üle kõikide maailma tuntuimate FTP- arhiivide Kõik need teenused töötavad põhimõtteliselt samamoodi, sõltumata sellest, kas arvuti paikneb
kuid sellegipoolest pakub Nååtåmö jõgi häid elamusi lõhe- ja harjuseküttidele. Enamus kalamehi käivad Lapimaal jahtimas punast kala, kuid seal saab hästi püüdi ka siiga, suurt haugi ja ahvenat. Allikas: http://www.kalaportaal.ee/opetused-ja-artiklid/260-kalapuuk-soomes Kasutatud allikad Elektrooniline materjal http://www.forest.fi/smyforest/foresteng.nsf/0/BE3C5576C911F822C2256F3100418AFD? Opendocument#popup http://www.hot.ee/mst1/fin.doc ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04b.pdf ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04d.pdf ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04e.pdf http://www.google.ee http://www.kalaportaal.ee/opetused-ja-artiklid/260-kalapuuk-soomes http://kalakoht.ee https://annaabi.ee/
Kõige levinumad ja tuntumad on Opera, Mozilla Firefox, Google Chrome,Netscape Communicator, Safari, MS Internet Explorer. CSS – Cascading Style Sheets, kaskaadlaadistik, keel märgistuskeeles kirjeldatud dokumentide kujundamiseks. Veebikujundamise keel. Facebook - maailmas ja Eestis laialt levinud sotsiaalvõrgustik Internetis. Facebook´i jagamise nupp – nupp veebilehel, mis lingiga viitab Facebookile. Filezilla Client – vabatarkvaraline, kiire, sõbralik ja usaldusväärne FTP klient, mis toetab ka sFTP protokolli. FTP- Failiedastusprotokoll (FTP) on protokoll, mida kasutatakse failide edastamiseks Internetis. Tavaliselt kasutavad inimesed FTP-d selleks, et teistel oleks võimalik faile alla laadida, aga FTP-d saabkasutada ka veebilehtede üles laadimiseks või digifotode laadimiseks piltide jagamise saidile. GPL – GNU General Public License, vaba tarkvara litsents. HTML – HyperText Markup Language, keel veebilehtede loomiseks. Hüperteksti üleskirjutamise keel
Blaise Pascal (1623 -1662) Lapsepõlv · Blaise Pascal sündis Prantsusmaal Clermont- Ferrand'is 1623. aastal. · Tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane. · Blaise'il oli ka vanem õde Gilberte ning noorem õde Jacqueline mõnekuune. Clermont-Ferrand Haridus · Haridus oli kodune ja Blaise'i puhul suunatud esialgu keeltele. · Kui Pascal 12-aastaselt geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades. Hariduse lõpp ja leiutamise · algus Kuna Blaise Pascali isa oli maksunõunik oli tal vaja abi pikkade arvutulpade kokkulöömisel. Blaise otsis abi arvutuste automatiseer...
Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsionist. Rakenduskiht (application I.) - Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport I.) - Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, 3 kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet I.) - Võimaidab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle.
1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. BRAUSERID Brauser ehk veebilehitseja on rakendus, arvutiprogramm, veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada teisi Interneti-põhiseid teenuseid. TEENUSED Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP ja SSL/TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. DOMEEN Domeen on nimeline valdus Internetis, mille nimi koostatakse tähtedest ja numbritest kombinatsioonina
Ks = 2-10 suurseeriatootmine; Ks 10-20 (kesk)seeriatootmine; Ks > 20 väikeseeriatootmine. ttk keskm = ttk i / n = 5,3/ 4=1,325 Ks = 12,18 / 1,325 = 9,2 järelikult on tegemist suurseeriatootmisega. 6 4.3 Pingipargi arvutus Määratakse pinkide arv, mis on vajalik detaili valmistamiseks. (arvutused kõikidele pinkidele) Leitakse valemiga: , kus Ttk - ühenimeliste operatsioonide tükiaeg tundides; N aastaprogramm; Ftp pingi ajafond ( Ftp = 3620-3640 h/a); k - normi karmistamise tegur (1,1-1,2). Kokkuvõtteks on kõiki pinke tarvis. Freespingile langeb kõige suurem koormus. 5. Toote hinna kalkulatsioon 5.1 Tooriku maksumus Hind kujuneb tooriku materjali hinna ja koorivtöötlemise maksumuse järgi: Ctoorik = Cmat × m - Claast × Cjääk + tkooriv × (Ptööl + Cseade)(1 + Stsehh / 100), kus Cmat materjali kulunorm (kg); m tooriku materjali 1 kg hulgihind; Claast laastu(jääkide) mass;
11. kodulehekülg = veebileht . 12. veebiprogram - serveri kettal asuv programmi fail . 13. PHP - programeerimiskeel , millega luuakse veebi programme . 14. URL - veebi dokumendi aadress . 15. domeen - lõik aadressis , millega määratletakse ära rühma serverite asukoht . ee -eesti ; venemaa - ru , su ; lt - leedu ; fin - soome ; poola -pl , prantslased - fr ; com - kommertslik ; org - organisatsioon , mil - sõjavägi , cov , edu , uk . 16.http - hyper tekst transfer protokol 17.ftp - file transfer protokol - failide transportimiseks mõeldud protokoll . 18.veebilehitseja - kohalikus arvutis töötav programm , millega saab lugeda veebi dokumente . firefox , opera , google chrome , internet explorer , safari , netscape . 19.Java - programeerimis keel , millega käsutatakse kohalikku arvutit . 20.Java script - programeerimiskeel , millega käsutatakse nii kohalikku arvuti , kui server arvutit . PYTHON Milleks Pythonit kasutatakse? Veebi loomiseks Servertarkvarana
OSI kontekstis asub UDP nagu ka TCP neljandas ehk transpordikihis SEANSIKIHT Seanss Seanss- talitluslikult terviklik töötsükkel dialoogsüsteemis või andmesides. Seanss kujutab endast kestvat ühendust kasutaja (või kasutaja agendi) ning partneri vahel, kelleks on enamasti server. Seansi vältel toimub harilikult suure hulga pakettide vahetamine kasutaja arvuti ja serveri vahel. Seanss on harilikult üks võrguprotokolli kihtidest (näit. Telnet, FTP) Kolme kätlemise reegel. Protsess, millega kaks seadet alustavad andmevahetust. Kätlus algab sellega, et üks seade saadab teisele sõnumi, millega teatab soovist avada ühenduskanal. Seejärel vahetavad seadmed omavahel talitlusandmeid, et kooskõlastada kasutatav andmevahetusprotokoll. Kätluse järel algab tegelik andmevahetus ESITLUSKIHT SSL Infoturbe protokoll üle Interneti edastatavate andmete turvalisuse tagamiseks. Sõna "sokkel"
Tehnikaülikooli (ttu) arvutuskeskuses (cc, Computing Center). · Arvutite nimed on numbritest koosnevate IP-aadressidega üheselt seotud, igale arvuti nimele vastab number. Näiteks Tartu Ülikooli keskarvutile kadri.ut.ee vastab IP-aadress 193.40.5.94. Ühel arvutil võib olla aga ka mitu nime, mis kõik vastavad ühele IP-aadressile, neid nimesid nimetatakse alias'teks. Näiteks arvutil keeks.ioc.ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee. · Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spetsiaalsed arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti
Tehnikaülikooli (ttu) arvutuskeskuses (cc, Computing Center). Arvutite nimed on numbritest koosnevate IP-aadressidega üheselt seotud, igale arvuti nimele vastab number. Näiteks Tartu Ülikooli keskarvutile kadri.ut.ee vastab IP-aadress 193.40.5.94. Ühel arvutil võib olla aga ka mitu nime, mis kõik vastavad ühele IP-aadressile, neid nimesid nimetatakse alias'teks. Näiteks arvutil keeks.ioc.ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee. Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spetsiaalsed arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti
Tuleks jälgida ka põhilisi arvutikakaitsekriteeriumeid : · Kontrolli , et sinu Windowsi-il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid pealvärskemad paigad ehk update`id . · Seadista oma Wobdows nii ,et näeksid ka failinimelaiendeid . · Suhtu umbuskilikult failidesse ,mis on lisatud e-postile. · Suhtu eriti umbuskilikult failidsesse, mida levitatakse interneti uudistegruooide (news) ja juhtubade (chat ) kaudu . · Kasuta personaalset tulemüüri. · Ülikooli ftp-serverist on võimalik viirusetõrje programme maha laadila ( McAfee virusScan(universaalne viirusetõrjeprogramm) . Allikad : Google.com - arvutiviirused ja nende vastu võitlemine http://web.zone.ee/arvutiviirused/ www.neti.ee/ arvutiviirused/
lüüs-gateway, protocol coverter. IP-võrgus saadetakse kõik paketid, mis jäävad väljaspoole alamvõrgu maski lüüsile. Võrgutüübid LAN-Local Area Network HAN-Home Area .... Erinetaves asukohtades paiknevad LAN-id, mis on omavahel ühenduses optilise kaabliga, satelliitühendusega või renditud telefoniliini pidi moodustavad laivõrgu WAN-Wide Area Network TCP/IP Transmission Control Protocol ja Internet Protocol. Kohtvõrkude omavahelisel ühendamisel saame int. WWW-World Wide Web FTP-File Trasfer Protocol Klien-server võrk-tööjaamad---LAN kaabliga ühendadud failiserveriga----printer peer-to peer Võrgu topoloogiad Siin-kaabel tuleb 1-st, kuini viimaseni ring -algusots ja lõpuots ühendatakse kokku täht-keskel on seade võrgukonsetraator, eraldi kaablid Kaablitehn Bifilaarkaabel (twisted-pair cable) · keerupaari kaabel (4 tükki)traadid on paarikaupa krutitud · http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/ara/Rj45/rj45kaabel.htm
annaabi.ee 
