k. three-way handshake), mille käigus annavad mõlemad osapooled nõusoleku andmevahetuse pidamiseks ning ühendus ka lõpetatakse kooskõlaliselt. Filtreerimise seisukohalt on oluline, et ühendust algatava poole saadetud esimese IP paketi TCP segmendi päises pole seatud ACK lipp. Kõikide järgnevates pakettides on see seatud. Seda asjaolu saab kasutada väljast sisse tulevate ja seest välja minevate ühenduste eristamiseks. Samuti on igas TCP segmendis kirjas lähte-ja sihtpordi number. TCP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis toimub andmevahetuse õnnestumise kontroll. TCP segmente sisaldavate IP pakettide filtreerimine on praktiliselt kõige efektiivsem kuna lihtsasti saab teha kindlaks milliseid ühendused on algatatud seest ja millised väljast. Tihti soovitakse lubada TCP protokolli abil tekitada ühendusi sissepoole ainult teatud portidele, millele vastavad serverid.
lõikumist, ei saadeta üldse), MF (more fragments, ehk see pole viimane fragment) fragmendi nihe: esimesel seda pole, muul juhul näitab kus kohas reaalses paketis asub konkreetne fragment TTL - time to live (lubatud hüpete ehk edasisaatmiste arv), kui see läbi saab, ei saadeta seda paketti enam edasi, see piirab pakettide vohamist, et nad ei ringleks võrgus igavesti ja ei koormaks seda protokoll - mis kõrgema kihi protokollid on datagrammis (ICMP, UDP, TCP, AX.25) päise kontrollsumma - vigade tuvastuseks Marsruutimine võrgus. Fikseeritud, üleujutamine, juhuslik ja adaptiivne marsruutimine. Minimaalse kuluga marsruutimine ja Dijkstra algoritm. marsruuter ehk default gateway on seade kahe võrgu vahel, leiab optimaalseima tee ja saadab andmeid edasi. fikseeritud marsruutimine - on teada kogu info võrgu kohta, mis on esitatud tabelis. Read ja veerud vastavad saatja ja saaja aadressile. Nende ristumispunktis on “õige tee”.
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38
edastatavasse paketti eraldi päisesse, mis järgneb IP paketipäisele. On võimalik valida mitme erineva võtmeprotokolli vahel, näiteks võib kasutada ISAKMP/Oakley protokolli (vt. ka IKE). IPSec sobib kasutamiseks nii Internetis, ekstranetis, intranetis kui kaugpöördusega privaatvõrkudes. Transpordikihi protokollid: TCP (Transmission Control Protocol) - edastusohje protokoll. Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. UDP (User Datagram Protocol) - kasutajadatagrammi protokoll. Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud
Internet layer Network access layer ( ). (). Data link (frames) ( , , , ). Physical layer ( , ) 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus. (Connection-oriented service and connectionless service). , , (Connection REQUEST), . , . , (, ) . , , . , . : . 1. Handshaking ( ). 2.TCP, , . TCP , , . : HTTP, FTP, SMTP. , , . , , , : . , , . , : , . . . (, ) . UDP - , (), . : Streaming media, DNS, Internet telephony. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketti pikkus : (, ) . FDM TDM. TDM , , . , , . FDM , , . :
mshome.net Broadcast ARP 42 192.168.0.200 192.168.0.1 is at 2 0.000587 m2rt.mshome.net eero.mshome.net ARP 60 0:40:f4:60:2d:f3 Saanud teada tee välisvõrku, saatis minu arvuti (eero.mshome.net --> 192.168.0.200) TCP ühenduse alustamiseks sünkronisatsioonipaketid mail.ee- sse (212.107.32.204), sai kinnitused: No Time Source Destination Prot Info Pikkus ocol (B) 1783 > 80 [SYN] 3 0.000782 eero.mshome.net 212.107.32.204 TCP Seq=1974653968 Ack=0 62
4: 192.168.1.64 is at 00:1d:09:da:34:a1 vastava IP-ga masin (minu arvuti) vastab, et temal on MAC aadress 00:1d:09:da:34:a1 17: Minu arvuti küsib ruuteri käest, missugune IP kuulub aadressile www.ttu.ee. See on vajalik, kuna võrguseadmed suhtlevad IP-dega, mitte meile tuttavate www-tüüpi nimedega. www-kuju on vaja lihtsalt inimesele arusaadavama ja meeldejäävama esituse jaoks. 19: Ruuter vastab, et sellele aadressile vastab IP 193.40.254.185 2. TCP ühendused 2.1. Defineerige TCP pakettide leidmiseks display filter. Kitsendage filtrit nii, et näidataks ainult neid TCP pakette, mis on seotud teie valitud webilehekülje avamisega (nimekirjast peavad välja jääma muude rakenduste/klientide TCP paketid). Kitsendage filtrit veelgi nii, et näidataks ainult neid TCP pakette, millega luuakse uus TCP ühendus (nimekirjast peavad välja jääma TCP ühenduse loomisele järgnevad TCP paketid).
(suhtlus)ülesandest. Protokoll - hulk kokkuleppeid, mille põhjal toimub suhtlus ja üksteisest arusaamine osapoolte vahel. Erinevate süsteemide samade kihtide suhtlusviis omavahel. Protokollistik - hulk protokolle, mis moodustab ühtse terviku. nt TCP/IP. Liides - Sama süsteemi erinevate kihtide suhtlusviis omavahel Lühendid ISO - International Organisation for Standardisation. OSI - Open System Interconnect. TCP - Transmission Control Protocol. IP - Internet Protocol. TCP/IP mudel - Lihtsam, kui OSI mudel, sest sisaldab vähem kihte: Rakenduskiht, Transpordikiht, Internet, Võrgu ligipääsukiht. Ethernet Tööprintsiip CSMA/CD (Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection). Liini kuulamine, mitmene pöördumine, kokkupõrgete äratundmine. Etherneti meediumi standardid - Lisanimed, mis koosnevad kolmast osast: xxxBASE-ZZ (10BASE-2, 100BASE-TX), kus xxx-edastuse ribalaius
Sellist ühendust nimetatakse ka voogedastuseks. Ühendusele-orienteeritud protokollid võimaldavad garanteeritud andmeedastust lisades andmepakettidele järjekorranumbrid. Kaks osapoolt kinnitavad üksteisele andmete kohalejõudmist vastava signaaliga. ● side töökindlus ● ühenduste haldamine ● vigade puudumine ● pakettide järjestamine TCP päis sisaldab järgmist infot: ● lähteport - infot edastava TCP port ● sihtport - infot vastuvõtva TCP port ● järjekorra number - esimese andmebaidi järjekorranumber TCP segmendis ● kinnituse number - järgmise baidi järjekorra numbe, mille kinnitust saatja vastuvõtja ootab ● admepuhver - saatva arvuti mälupuhver, vastuvõetavate pakettide salvestamiseks ● kontrollsumma - biti tasemel veakontrolli summa TCP segmendi
Varem sisestati andmeturve sidemudeli rakenduskihti. IPSec on eriti kasulik virtuaalsete privaatvõrkude ehitamisel ja kasutajatele turvalise kaugpöörduse võimaldamisel virtuaalsetesse privaatvõrkudesse. TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID Edastusohje protokoll (TCP) Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. Kasutajadatagrammi protokoll (UDP) Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP
A. Mis on traceroute tulemuseks üldiselt? teekond sihtkohani B. Mitme marsruuteri kaugusel meie võrgust asub www.example.com? 8 C. Milliseid protokolle kasutatakse tracert käsu täitmiseks? DNS, UDP D. Milline paketi eluaja (Time To Live, TTL) väärtus on kõikidel ICMP päringu pakettidel ning vastuse pakettidel? päringul on 128 ja vastusel on 64 E. Mida TTL näitab? päringu eluiga Lisada Wiresharkist salvestatud pakettide faili sisu. 4.5 WWW (protokollid TCP, HTTP) Lisada Wiresharki ülemisest aknast ekraanipilt. Lisada ekraanipilt külastatud veebilehest. Lisada salvestatud lehe lähtekood. http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%205/ 4/6 11.12.2016 Side labor 5 aruanne TCP A. Milliste protokollide päiseid saadud paketid sisaldavad
; : , , . OSI: ; ; ; ;; ; . Andmete digiesitus: -- , , . ( ), , . (PCM ) . (, , , , ) PCM. -- , , , ( ) ( ). : , . , . . . : , . / ( , ), -- , . . (IXP) -- IP. , . . . . ( , . . . ) ( , . / . ) . , . -- TCP UDP, IP, . 1 65535, , , ( ). , . (socket) -- . , , . -- , .TCP -- , , , , (. T/TCP)UDP , , , .UDP TCP (). : , , . : , , , , , . : ; ( ). . , , . , . .2 ,3(). : ( . . ), . ( , .). :, ,
Alan Turing (1912-1954) oli Briti matemaatik, loogik, pakette , mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks informaatik, kruptoloog. Turing machine - lihtne teoreetiline on üldjuhul internetiprotokoll. TCP ühendus toimib ainult masin. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne otspunktide vahel (näiteks kliendi ja serveri vahel). IP universaalne arvuti: suudaks arvutada/ järeldada kõike!! Võib öelda, et internetiprotokoll on interneti selgroog see Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga defineerib viisi, kuidas grupp eraldiseisvaid võrke saavad arvutada/ järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada
ICMP D. Milline paketi eluaja (Time To Live, TTL) väärtus on päringu pakettidel ning vastuse pakettidel? Päringu pakettide TTL on 10 ja Vastuse pakettide TTL on 54 E. Mida TTL näitab? TTL näitab, mitu korda paketti võib edasi saata (mitu hüpet võib teha) võrgusõlmede vahel. Sellega tagatakse see, et paketid ei jääks võrgusõlmede vahel lõputult ringlema. Lisada Wiresharkist salvestatud pakettide faili sisu. TTL käitub hüppeloendurina. 4.5 WWW (protokollid TCP, HTTP) Teha ekraanipilt külastatud veebilehest. Salvestada lehe lähtekood. TCP A. Milliste protokollide päiseid saadud paketid sisaldavad? eth:ip:tcp B. Kui pikk on TCP päis? 32 baiti C. Millised väljad sisalduvad TCP päises? Source port, Destination port, Sequence, Length D. Kuidas TCP seanssi alustatakse (3 esimest paketti)? [SYN], [SYN], [SYN, ACK] E. Kuidas TCP seanssi lõpetatakse (4 viimast paketti)? [FIN], [ACK], [FIN]
Seepärast peetakse ARP-puhvri nime all tuntud tabelit, mis seab omavahel vastavusse IP-aadressid ja MAC-aadressid. ARP annab ette protokollireeglid, mille alusel toimub selle vastavuse tekitamine ja aadresside teisendamine. TRANSPORDIKIHT TCP Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. Teine internetiprotokolli peal käitatav protokoll UDP (User Datagram Protocol) , mis on ühenduseta edastuse protokoll UDP Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel
võrgukiht (network) - sõnumite marsruutimine keerulistes võrkudes; 2.kanalikiht (datalink) - lihtne vigade parandamine ja edastus punktist punkti võrgu sees; 1.füüsiline kiht (physical) - andmete füüsiline edastus punktist punkti. Kihtide vahel toimub informatsiooni transleerimine, mida teostab kihtidevaheline liides. Liides on kõrgematel tasemetel tarkvaraline, madalamatel ka riistvaraline. 5.Transpordikihi protokollid. TCP - Transport Control Protocol; pakub usalduväärse ühenduspõhise ja baitide arvu loendava masinatevahelise transporditeenuse. Usaldusväärsus tähendab praktikas seda, et TCP tagab sõnumite kulgemise nende saajale kviteerimismeetodi abil. UDP - User Datagram Protocol pakub ühenduseta, ilma datagrammide kviteerimiseta masinatevahelise transporditeenuse. UDP on tõhus, kuid teisalt "mitteusaldusväärne" datagrammide vahetamise süsteem. Protokolli UDP kasutab näiteks
Ühendus toimib ainult otspunktide vahel (näiteks kliendi ja serveri vahel). Vahepealsed seadmed, nagu marsruuterid, seda osa pakettidest ei muuda. TCP ühendus on töökindel, sest toimub kolmepoolne kinnitus ehk three-way handshake. Klient saadab serverile ühenduse loomise soovi, server vastab ning saadab samuti ühenduse loomise soovi, mille klient kadudeta andmevahetuse korral vastusega kinnitab. TCP tegeleb voo- ja koormusjuhtimisega. Voojuhtimine (flow control) tähendab, et TCP jälgib pidevalt otspunktide andmevooge ning teeb andmeedastuse kiiruses ja mahus selle järgi parandusi. Koormusjuhtimine (congestion control) tähendab, et TCP jälgib otspunktidevahelise võrgu koormust ning muudab ka selle järgi pakettide parameetreid. TCP sobib rakendustele, mis vajavat töökindlat andmeedastust, kus kiirus ei ole kriitiline ning seetõttu ei sobi ta sellistele asjadele nagu VoIP, SAN (Storage Area Network), DNS ja nii edasi.
2,4GHz võrgus on hõivatud 1,4,6,9,11,13 ja vabad 2,3,5,7,8,10,12 kanalid 5GHz võrgus on hõivatud 40-44,48-52,100-112,136-140 ja vabad 36,56-98,114-134,142-st lõpuni kanalid 4. WLAN võrgu kiiruste uurimine http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%204/ 4/6 11.12.2016 Side labor 4 aruanne 802.11g (2,4 GHz) võrk. SSID: Livingmoul Hinnang TCP katsetulemustele: kiirused on üsna väiksed ja hüppelised Hinnang UDP katsetulemustele: kiirused on üsna väiksed ja hüppelised 802.11n (5 GHz) võrk. http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%204/ 5/6 11.12.2016 Side labor 4 aruanne SSID: Liverpool Hinnang TCP katsetulemustele: kiirused on suuremad ja endiselt hüppelised
XHTML - on veebilehtede loomiseks kasutatav keel. Erinevalt HTML-ist on korrektselt vormistatud XHTML dokumendi puhul võimalik kasutada XML-i tööriistu. SMTP- protokoll kirjade vahetamiseks(e-mail) FTP- protokoll failide vahetamiseks. UDP- protokoll andmete vahetamiseks, kus ühenduse olekut ei kontrollita TCP ja UDP =, =/, +: =: transpordikihi andmesideprotokollid ISO-OSI modelis. =/: TCPs iga hästi saadud pakett kinnitakse teadega, UDP ei kontrolli andmete pakettis kohale jõudmist. TCP kahesuunaline, UDP ühe. TCP +:garanteerib, et pakettid saadakse teise arvutisse, saab kasutada SMTP, FTP, http UDP+:kiiremini algab andmete saatmine, low traffic TCP/IP + ja - : +:saab kasutada Etherneti. Protokollid SMTP, FTP -:suured ressurside nõudmised, administreerimise keerukus Token Ring, Token Bus, Field Bus – protokollid füüsilise andmete vahetuseks 1957 Noyce ja Moore - Fairchild Semiconductor 1968 Noyce ja Moore - Intel 1969 Jerry Sanders - AMD
7. rakenduskiht 14. Rakenduskiht.OSI 7-kihilise mudeli kõige ülemine kiht. nihutatakse alati siis, kui akna koige esimene saadetud pakett - tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide Ta erineb teistest kihtidest selle poolest, et pakub teenust otse on saanud ACK teate. lahendamisega. rakendusprogrammile, mitte aga teisele kihile. Rakenduskiht 24. TCP Transpordikihi protokoll mis asub ainult 7. TCP/IP mudel.Edastusohje protokollistik internetiprotokolli määrab ning loob sideme soovitud kommunikatsioonipartnerite lõppsõlmedes. Usaldusväärne ja töökindel. Kasutab punkt- peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti vahel, sünkroniseerib suhtlevad rakendusprogrammid ning punkt ühendust (üks saatja, üks vastuvõtja). Mõlemal poolel on
Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. BRAUSERID Brauser ehk veebilehitseja on rakendus, arvutiprogramm, veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada teisi Interneti-põhiseid teenuseid. TEENUSED Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP ja SSL/TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. DOMEEN
Arvutivõrgu ajalugu 1836- Telegraaf- Cook ja Wheatstone patendeerivad selle Võeti kasutusele Morse kood ( punktid ja kriipsud), mis on sarnane 0 ja 1 tehnoloogiale arvutis. 1858- 1866 Transatlantik kaabel- ühenduse võimalus üle Atlandi ookeani ja tänapäeval on selliselt ühendatud kõik mandrid. 1876- Telefon- Alexander Graham Bell leiutas telefoni. Võimalus ühendada arvuteid üle telefoni liinide ja suhelda kaugete vahemaadega. 1957- Venemaa saadab ülesse sputniku- 1. Globaalse kommunikatsiooni algus. 2. ARPA ( Advanced Research Projets Agency) tekkimine USA-s 1962- 1968- pakettide vahetus arvutivõrgus- 1. Tänapäeval kasutab Internet pakett kommunikatsiooni 2. paketid võivad liikuda erinevaid teid pidi. 1969- Interneti sünd- ARPANETi kasutuselevõtt. Esimene teade saadeti UCLA (Los Angeles) Stanfordi Research institude, UCSB ( Santa Barbara). 1971- E-mail- Võimalus saata võrgus ...
tähistamiseks) USA-s hakkas esimesena IPv6-l põhinevat üleriigilist kommertsteenust pakkuma NTT tütarfirma Verio jaanuaris 2004. TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID TCP Edastusohje protokoll. Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. Teine internetiprotokolli peal käitatav protokoll UDP (User Datagram Protocol) , mis on ühenduseta edastuse protokoll. UDP Kasutajadatagrammi protokoll. Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel.
«20 » , ... Restart - ( 10 System Tools 192.168.1.1). . Reset (). . reset ( ) (, , ). restart, 10 System Tools Restart. 3Com. Reset 3Com: · ( ). · ( / ) . · LAN , WAN ( ). · ( ). · 20 , Alert ( 2 ). · , . · . , . - , restart, -- reset, -- Windows. , reset , -- . Moodle: IP: 192.168.0.<81..95> (iga arvuti jaoks on reserveeritud 1 IP aadress, mille viimane bait arvutatakse valemiga 80+arvuti nr.) Subnet Mask: 255.255.255.0 Gateway: 192.168.0.1 DNS: 193.40.240.3 1 cross , 4 , 3 Trendnet ( / USB), Switch Trendnet ( , , ( )). ( ) , OS, WindowsXP ( ). , . -- . cross / straight (). . -- , -- crossover. cross . crossover . ....
Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid
Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid
Võrguprotokollid Kustas Jõe BOOTP Bootstrap Protocol (boodiprotokoll) Võimaldab võrgukasutajaid automaatselt konfigureerida (omistada neile IP aaddresse) ja bootida või initsialiseerida opsüsteemi ilma kasutaja vahelesegamiseta. BOOTP(2) Loodud spetembris 1985 Autor: Bill Croft Siiani kasutusel BOOTP(3) Parameetrid dn DNS domeen tc Seadme IP subnet ht Ethernet ro Mobile Ip Service BOOTP(4) kasutatakse IPaadressi ja muude parameetrite automaatseks allalaadimiseks võrguserverist. Kui printer või kombiseade on sisse lülitatud, edastab prindiserver HP Jetdirect buudipäringu. Kui BootP server on õigesti paigaldatud, saadab ta parameetrid üle võrgu Jetdirecti prindiserverisse DHCP Dynamic Host Configuration Protocol Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll DHCP(2) Lood...
Toimub ühenduse loomine ja sulgemine, samuti autentimine. Määratakse, millisel kujul toimub info saatmine (krüpteerimine ?). Transpordikiht (transport I.) - Realiseeritud lõppjaamades. Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Siin toimub usaldusväärse andmeedastuse garanteerimine. Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ara, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network I.) - Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32- bitine IP-aadress
100 23.524761000 192.168.252.188 93.184.216.34 ICMP 106 Echo (ping) request id=0x0001, seq=160/40960, ttl=13 (reply in 101) 101 23.636343000 93.184.216.34 192.168.252.188 ICMP 106 Echo (ping) reply id=0x0001, seq=160/40960, ttl=48 (request in 100) 102 23.637629000 192.168.252.188 193.40.252.145 DNS 86 Standard query 0xe45c PTR 34.216.184.93.in- addr.arpa 103 23.660275000 193.40.252.145 192.168.252.188 DNS 157 Standard query response 0xe45c No such name 4.5 WWW (protokollid TCP, HTTP) Lisada Wiresharki ülemisest aknast ekraanipilt. Lisada ekraanipilt külastatud veebilehest. Lisada salvestatud lehe lähtekood. (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) TCP A. Milliste protokollide päiseid saadud paketid sisaldavad? TCP, HTTP B. Kui pikk on TCP päis? 32 C. Millised väljad sisalduvad TCP päises? Source port, Destination port, Sequence number, Acknowledgment
· Star Tähtvõrk, Seadmed Räägivad Läbi Keskse Seadme · Mesh Laivõrgud · Partial (Osaline) Osadel Nodedel Rohkem Ühendusi Kui 1 · Full (Täielik) Kõikidel Nodedel On Max Arv Ühendusi Üksteisega · Saatja (Transmitter) Tx · Vastuvõtja (Receiver) Rx · Saatevvastuvõtja (Tranceiver) · Protokoll Reeglisitik Mille Alusel Käib Suhtlemine, Määratleb Kuidas Ja Mis Vormis Andmete Vahetamine Käib 1. TCP (Transmission Control Protocol) Edastus Ohje Protokoll .Ülesandeks on teate saatmise võimaldamine (teeb kõik selleks et andmete saatmine oleks võimalik) 2. IP (Internet Protocol) Interneti Protokoll. IP võimaldab teavete marsuutimist keerukates võrkudes 3. HTTP (Hyper Text Transfere Protocol) 4. HTTPS (Hyper Text Transfere Protocol Secured) 5. POP3, IMAP, SMTP- Meili edastusprotokollid
gTLD on rahvusvaheliselt kasutatav ja hõlmab kolme domeeni - com, net ja org. Neid võib registreerida iga inimene ükskõik kui palju tingimusel, et ta tasub nende domeenide registreerimismaksu (nüüdse konkurentsi tingimustes maksab see üldiselt $15-$35 aastas). Neid domeene saab registreerida rahvusvaheliste domeenide üle kontrolli omava organisatsiooni - ICANN-i - poolt akrediteeritud registraride juures 6. Arvutivõrgu IP datagramm. TCP ja UDP. IP vastutab pakettide õigesse kohta jõudmise eest. Paketid liiguvad neljakohalise numbrilise aadressi alusel (IP aadress). See on ka kõik, mida IP pakettidest loeb. Ülejäänu teda ei huvita. Tema ülesanne on leida tee vastava IP aadressini. Siiski lisab IP veel paketile midagi omalt poolt. Nimelt IP aadressi, kust pakett tuli, protokolli numbri ja paketi kontrollsuuruse (mis ei ole seesama, mis TCP arvutatud paketi kontrollsuurus). IP datagramm:
veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. 5) seansikiht - loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse. 6) esituskiht - määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. 7) rakenduskiht - tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide lahendamisega. 6. TCP/IP MUDEL Edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina. Rakenduskiht – Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis
kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. 5) seansikiht - loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse. 6) esituskiht - määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. 7) rakenduskiht - tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide lahendamisega. 6. TCP/IP MUDEL Edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina. Rakenduskiht Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks
Seansikiht juhib ja sünkroniseerib andmeülekannet ning kaitseb ülekande katkestuste eest. 4)Transpordikiht Teostab andmepakettide transporti täpses jadas ilma vigade ja kadudeta. Teeb rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määrab ja kontrollib ka nende järjekorda. Lisaks on see kiht võimeline liiklust optimeerima, ühendades eelnevaid mittetäielikke andmepakette. Selles kihis töötavad transpordiprotokollid nagu TCP, UDP ja domeeninimesüsteemi teenus. 5)Võrgukiht Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll 6)Kanalikiht vigade parandamine, sünkroniseerimine. Teeb saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. Saadab sõnumeid võrgukihilt füüsilisele kihile
Arvutivõrgud 3.12.2012 Merilin Kutser AT07-b http://www.vallaste.ee/ KOKKUVÕTTE Klient- Arvuti, mis kasutab andmetöötluseks serveri ressursse. Server- Võrguga ühendatud arvuti või seade, mis haldab võrgu ressursse. Klient/server võrk- Kliendid kasutavad läbi võrgu serverite poolt pakutavaid ressursse. Peremehelt-peremehele võrk(P2P)- Selline võrk, kus kõik laua- ja sülearvutid töötavad samaaegselt nii klientide kui serveritena ja jagavad oma faile kõigi teiste võrgus olevate kasutajatega ilma keskse serverita. Switch- Võrguseade, mis valib välja trakti või ahela, mida mööda andmeüksus saadetakse järgmisse võrgusõlme. Kommutaator võib lisaks teatud määral täita ka marsruuteri funktsioone, s.t. määrata kindlaks andmete liikumise marsruudi ja eekõige selle, millisesse lähimasse võrgupu...
4)Transpordikiht Portide adresseerimine, andmete segmenteerimine, tagab sõnumite edastuse ühest punktist teise. 5)Rakenduskiht pakub rakendusi kasutajale nagu näiteks e-maili kirjavahetus, internetivõrku sisenemine, failide edastamine jne. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Mõlema andmeedastuse puhul on eesmärgiks edastada andmeid ühest punktist teise. Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse loomine (handshaking). TCP protokoll on just selline transporditeenus ning tagab ka usaldusväärsuse kviteerimismeetodi abil. Protokoll tegeleb ka voo ja ülekoormuse kontrolliga. Ühenduseta andmeedastuse puhul saame rääkida näiteks UDP-st, mis ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhul luuakse kõigepealt ahel (pöördutakse lähima sõlme
Igal Internetti ühendatud arvutil on ühene aadress, mis koosneb neljast numbrist vahemikus 0- 255. Tavaliselt on numbrid punktidega eraldatud, seega kujul 193.40.117.100. Seda neljanumbrilist aadressi nimetatakse arvuti IP-aadressiks ning sellest piisab arvuti võrgust "ülesotsimiseks" ükskõik kust maailma otsast, olgugi et Internet koosneb paljudest kokkuühendatud võrkudest. Teenused Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Kokkuvõte
telefoniliini kaudu edastatakse. Te lihtsalt kasutate kõrgema taseme protokolli: „panna dokument faksimasinasse, valida number, vajutada nupule Start“. Tegevuse käigus kasutasite Te vähemalt veel kahte protokolli: telefonivõrgu tööprotokolli ja fakside edastamise protokolli. Samuti on ka internetis mitme taseme protokolle, mis töötavad koos. Madalamal tasemel kasutatakse kahte põhiprotokolli: IP - Internet Protocol (interneti protokoll) ja TCP - Transmission Control Protocol (infoedastamise juhtimise protokoll). Sellepärast, et need kaks protokolli on väga tihedalt seotud, pannakse need kokku ja nimetatakse TCP/IP protokolliks, mis on interneti baasprotokoll. Kõik teised protokollid ehitatakse TCP/IP protokolli baasil. TCP-protokoll TCP lõhub info tükkideks ja nummerdab neid selleks, et vastuvõtmisel oleks võimalik need õigesti üheks tervikuks kokku korjata. Samuti nummerdatakse palkmaja palke selle teise kohta üleviimisel
107 112.895567000 93.184.216.34 192.168.102.105 ICMP 106 Echo (ping) reply id=0x0001, seq=56/14336, ttl=53 (request in 106) 108 112.898713000 192.168.102.105 10.101.110.90 DNS 86 Standard query 0xc79f PTR 34.216.184.93.in-addr.arpa 109 112.971449000 10.101.110.90 192.168.102.105 DNS 157 Standard query response 0xc79f No such name 4.5 WWW (protokollid TCP, HTTP) Lisada Wiresharki ülemisest aknast ekraanipilt. Lisada ekraanipilt külastatud veebilehes ja Lisada salvestatud lehe lähtekood. TCP A. Milliste protokollide päiseid saadud paketid sisaldavad? IP, TCP, HTTP, XML B. Kui pikk on TCP päis? 20 C. Millised väljad sisalduvad TCP päises? Src ja Des port, Seq.nr, ja Lenght. D. Kuidas TCP seanssi alustatakse (3 esimest paketti)? Syn, syn Ack, ack. E. Kuidas TCP seanssi lõpetatakse (4 viimast paketti)? Fin Ack, Ack, Fin Ack, Ack.
RTSP. (mmt09.pdf) -( infobitte sisaldavate plokkida jaotamine ketaste vahel) -RTCP BYE- Real Time Streaming Protocol- ),( Tase 5 plokkide põimimine ja hajutatud paarsuskontroll - RTP, TCP UDP -RTCP APP- , , ),(- Tase 6 P+Q liiasus (väga suured kettakogumid võivad TCP: RTCP : . RTSP: -
Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse 23. TCP voo juhtimine 2.Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: ¤ Andmete kadu- see võib olla suurem või väiksem sõltuvalt rakendusest, häirimata seejuures Voo juhtimine (Flow Control) on saatja ja vastuvõtja vaheline viis vältimaks võrgu ülekoormust ning võrgu ummistumist, samuti
Seansikiht Reguleerib kes-kellega ühenduses on, katkestab ühendusi rakenduste vahel, autentimine. Tagab andmevahetuse turvalisuse Transpordikiht Vastutab kahe punkti vahelise andmeedastuse eest, veakontroll ja vookontroll teostatakse samuti siin. Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Rakenduselt saadud andmed segmenteeritakse ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Määrab kas kasutatakse TCP või UDP protokolli. Alates sellest kihist võib lugeda ühendust punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht IP aadresside tasemel tegutsemine, vastutab ühenduste alustamise, pidamise ja lõpetamise eest. Andmeühikuks datagram. Pakettide marsruutimine, vookontroll. Datagrammide tükeldamine, adresseerimine, veatöötlus. IP aadressidega tegutsemine.
a. Eestis kasutas 2006.a. Internetti 51,5% elanikkonnast, Euroopa Liidus keskmiselt oli see näitaja 51,9%. 6 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 3.2 Interneti teenused Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod.
Tapa Gümnaasium Internet Referaat Tapa 2012 Sissejuhatus Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvuti...
Hinnake 1500-baidise paketi ülekandeaeg 10 Mbit/s Ethernet võrgus lähedaste terminaalide juhul. 1500B=12 kb. t=12kb/10Mbit/s=1,2ms IEEE 802.3 võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes? - P2is 18B=>86% Infotranspordi tagamisel pakettvõrgus on transpordiprotokollidel oluline tähtsus.Millised on transpordiprotokolli olulisemad parameetrid ja enamlevinud transpordiprotokollid Internetis. - TCP,UDP-kontrolli pole...?? TCP - Transmission Control Protocol transpordiprotokoll, mis tegeleb rakenduse tasemel andmete vahetusega (Application layer). Sellise protokolli ülesandeks on korrastada IP kihi poolt vastu võetud paketid õigesse järjekorda (loe: IP protokoll) ja edastada need rakendusele, millele need mõeldud olid. Kui esineb mingeid vigu, siis TCP ülesandeks on ka nende lahendamine ja korrigeerimine (kui mitte muud, siis rakendusele veast teatamine). TCP üritab ka võrguühendust
HTML Hypertext Markup Language veebilehe kirjutamise keel, standardkood. Kirjutad veebilehele. CSS Cascading Style Sheets programmeerimiskeel, mis sätestab veebilehtede vormingu. Kujundad, sisustad. HTTP Hypertext Transfer Protocol veebilele edastusstandard. Tavakasutuses. HTTPS secure, turvatud/enkrüptitud veebilehe edastus (kasutatakse pankades) FTP File Transpfer Protocol kasutatakse failide edastamiseks. URI Uniform Resource Indentifier veebilehe (või muu resurssi) unikaalne aadress/asukoht internetis. URL Uniform Resource Locater, osa URI-st kuidas ressurss on kättesaadav. Juhend kuidas URI leida. TCP/IP Kokku Internet Protocol Suite koosneb: (standardite pakett) TCP Transmission Control Protocol IP Intenet Protocol IP- aadress Igale võrgus osalejale antud unikaalne number. 32-bitine kood (Ipv4) ja 128- bitine (Ipv6). Võib olla staatiline (ei muutu) või dünaamiline. PNS Domain Name Syste...
Töökindel – tehakse kõik et garanteerida andmeedastus vajalik eelnev ühenduse loomine (handshaking). Sellist ühendust nimetatakse ka voogedastuseks. Ühendusele-orienteeritud protokollid võimaldavad garanteeritud andmeedastust lisades andmepakettidele järjekorranumbrid. Kaks osapoolt kinnitavad üksteisele andmete kohale jõudmist vastava signaaliga. Kui teatud ajapiiri sees kinnitust ei sada siis saadetakse pakett uuesti teele TCP protokoll - tegeleb voo kontrolliga (et saatja ei koormaks üle vastuvõtjat) ja ülekoormuse kontrolliga (saatja ja võrgu vaheline. Võrgu koormusest tingitud andme saatmise kiirus, ehk kui võrk on üle koormatud, saab saatja sellest teada ja ei saada sinna enam pakette sisse või aeglustab pakettide saatmise vahemikku). TCP protokoll tagab: side töökindluse ühenduse haldamise vigade puudumise pakettide järjestamise
autentimine. Määratakse, millisel kujul toimub info saatmine (krüpteerimine ?). Transpordikiht (transport l.) Realiseeritud lõppjaamades. Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Siin toimub usaldusväärse andmeedastuse garanteerimine. Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ära, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network l.) Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi
· Päis suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel · Keha internetiprotokolli -edastatavad andmed (IP) kasutavasse vorku uhendatud arvutite vahel. · Lõpuosa UDP kujutab endast -Kordussaatmine alternatiivi TCP protokollile (edastusohje Pakettside on ,, connectionless ,, kuna protokollile) kuna ta pakettkommutatsiooni vajab tooks IP protokolli siis kasutatakse vahel ka puhul ei ole eraldatud uhenduse jaoks konkreetset tahist UDP/IP ja fuusilist TCP/IP. Kasutab IP protokolli selleks et saaks kanalit ,mida kogu uhenduse jooksul hoivatakse datagrammi uhest
Phishing ehk õngevõtmine.Saadetakse laiali e-posti sõnumeid,mis tuleks nagu mõnelt tuntud firmalt või pangalt ja teatab,et meilisaaja krediitkaardi andmed vajavad uuendamist või kinnitamist ning palub klikkida meilis sisalduval lingil.See viib inimese veebilehele, mis näeb välja täpselt nii,nagu oleks tolle suure firma oma, kuid tegelikult on võltsitud.Sellel lehel nõutakse krediitkaardi ja isiklike andmeid.Et tekitada suuremat usaldust, varustatakse selline veebileht ka ning andmed edasta-takse krüpteeritult. Kogutud andmeid kasutades saab suli ligipääsu pangaarvetele. Sellise meili saamise puhul tuleks kontrol-ida,kas kõik vastab tõele.Internet. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk,mis ühendab kohtvõrke,laivõrke,linnavõrke,koduvõrke,piirkondlikke,riiklikke magistraalvõrke.Andmevahetuseks kasut.pakettkommukatsiooni ja TCP/IP protokolli. Internetil pole omanikku,kõik ühendatud arvutid on sõltumatud.Selline sisseehitatud anarhia on osutunud vä...