Näiteks kui resolver esitab nimeserverile pärigu ja UDP lähteport on 2555 ning sihtport 53, siis vastuseks tulev pakett saabub tagasi porti 2555. Kuna kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, siis ei saa neid porte UPD protokolli puhul blokeerida. Samas ei või kindel olla, et kõik sisse tulevad ja üle 1023 porti suunduvad UDP paketid on vastused asja lahkunud UDP pakettidele. Viimane asjaolu annab võimaluse UDP porte skaneerida. TCP protokoll TCP (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks Telnet, SSH, FTP, HTTP ja SMTP. Ühendusega edastuse puhul moodustavad klient ja server andmekanali, mis tähendab, et mõlemad pooled fikseerivad pordi, mida edasisel andmevahetusel kasutatakse. Nende portide vahel toimuv andmevahetus on kahesuunaline. Ühendust alustatakse "kolmekordse käepigistusega" (ingl. k. three-way handshake), mille
demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. • 1 byte (B) = 8 bits (b)
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38
näiteks X.25 võrgus, mis pakub mitte füüsilist, vaid virtuaalset kanalikommutatsiooni. Pakettkommutatsioon (packet switching) - Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas, näiteks heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede
Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide. , . , , . , , , . , , . : . , . (timing) , . 5. OSI mudel. Application- OSI ( ) Presentation ( ) Session , . Transport , , . Network . : , . Data link (link). , . Physical . , , . 6. TCP/IP mudel. Application layer (Mail services, File transfer and access, remote log-in, access to the WWW) Transport layer ( , , , ) Internet layer Network access layer ( ). (). Data link (frames) ( , , , ). Physical layer ( , ) 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus
mshome.net Broadcast ARP 42 192.168.0.200 192.168.0.1 is at 2 0.000587 m2rt.mshome.net eero.mshome.net ARP 60 0:40:f4:60:2d:f3 Saanud teada tee välisvõrku, saatis minu arvuti (eero.mshome.net --> 192.168.0.200) TCP ühenduse alustamiseks sünkronisatsioonipaketid mail.ee- sse (212.107.32.204), sai kinnitused: No Time Source Destination Prot Info Pikkus ocol (B) 1783 > 80 [SYN] 3 0.000782 eero.mshome.net 212.107.32.204 TCP Seq=1974653968 Ack=0 62
4: 192.168.1.64 is at 00:1d:09:da:34:a1 vastava IP-ga masin (minu arvuti) vastab, et temal on MAC aadress 00:1d:09:da:34:a1 17: Minu arvuti küsib ruuteri käest, missugune IP kuulub aadressile www.ttu.ee. See on vajalik, kuna võrguseadmed suhtlevad IP-dega, mitte meile tuttavate www-tüüpi nimedega. www-kuju on vaja lihtsalt inimesele arusaadavama ja meeldejäävama esituse jaoks. 19: Ruuter vastab, et sellele aadressile vastab IP 193.40.254.185 2. TCP ühendused 2.1. Defineerige TCP pakettide leidmiseks display filter. Kitsendage filtrit nii, et näidataks ainult neid TCP pakette, mis on seotud teie valitud webilehekülje avamisega (nimekirjast peavad välja jääma muude rakenduste/klientide TCP paketid). Kitsendage filtrit veelgi nii, et näidataks ainult neid TCP pakette, millega luuakse uus TCP ühendus (nimekirjast peavad välja jääma TCP ühenduse loomisele järgnevad TCP paketid).
edastusmeediumile (CSMA/CD või Token Passing). ● Andmelülikiht lisab IP aadressidele MAC aadressi alg- ja sihtarvutile. ● Füüsiline kiht edastab andmed üle võrgumediumi sihtarvutisse. See arvestab võrgu füüsilist topoloogiat, elektrilisi ja füüsilisi ülekandemeediumi parameetreid ja saadetavate ning vastuvõetavate bittide ajastamist ning kodeerimist. TCP/IP mudel ● TCP/IP mudeli aluseks on 4-kihiline DARPA mudel, mille nimetus tuleneb USA valitsusagentuurist, kelle algatusel loodi TCP/IP. Sellel mudelil on 4- kihti:võrguliidesekiht, internet, transport ja rakendus. Igale TCP/IP mudeli kihile vastab üks või enam OSI mudeli kihti. Internetiprotokollid ● Interneti protokolle on kaks IPv4 ja IPv6, aadresside erinevad tüübid IPv4 jaoks: 1. üksikedastus (unicast), mis on kõige enam kasutatav aadressi tüüp ja selle
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVÕRGUD Timo Kasemaa AA-09 2009 1 Sisukord PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel
võrgukiht (network) - sõnumite marsruutimine keerulistes võrkudes; 2.kanalikiht (datalink) - lihtne vigade parandamine ja edastus punktist punkti võrgu sees; 1.füüsiline kiht (physical) - andmete füüsiline edastus punktist punkti. Kihtide vahel toimub informatsiooni transleerimine, mida teostab kihtidevaheline liides. Liides on kõrgematel tasemetel tarkvaraline, madalamatel ka riistvaraline. 5.Transpordikihi protokollid. TCP - Transport Control Protocol; pakub usalduväärse ühenduspõhise ja baitide arvu loendava masinatevahelise transporditeenuse. Usaldusväärsus tähendab praktikas seda, et TCP tagab sõnumite kulgemise nende saajale kviteerimismeetodi abil. UDP - User Datagram Protocol pakub ühenduseta, ilma datagrammide kviteerimiseta masinatevahelise transporditeenuse. UDP on tõhus, kuid teisalt "mitteusaldusväärne" datagrammide vahetamise süsteem. Protokolli UDP kasutab näiteks
A. Mis on traceroute tulemuseks üldiselt? teekond sihtkohani B. Mitme marsruuteri kaugusel meie võrgust asub www.example.com? 8 C. Milliseid protokolle kasutatakse tracert käsu täitmiseks? DNS, UDP D. Milline paketi eluaja (Time To Live, TTL) väärtus on kõikidel ICMP päringu pakettidel ning vastuse pakettidel? päringul on 128 ja vastusel on 64 E. Mida TTL näitab? päringu eluiga Lisada Wiresharkist salvestatud pakettide faili sisu. 4.5 WWW (protokollid TCP, HTTP) Lisada Wiresharki ülemisest aknast ekraanipilt. Lisada ekraanipilt külastatud veebilehest. Lisada salvestatud lehe lähtekood. http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%205/ 4/6 11.12.2016 Side labor 5 aruanne TCP A. Milliste protokollide päiseid saadud paketid sisaldavad
; 5. . , , . -- (, , , ). . -- , .TDD . RJ -- , ( -- ) .IP -- , TCP/IP. IP . IP -- () , () .IP 32 128 . IP ( 0 255), , , 192.168.0.1. IP , IP . IP .Terminaliliidesed: GSM-- , TDMA .AAA -- . (DTMF) -- , , , . .DOCSIS . FDMA-- , , . (FDM) ., , . TDMA-- , , () . , TDMA ( GSM 8 ).CDMA -- . , . , . , e , , . Ethernét -- ,
Alan Turing (1912-1954) oli Briti matemaatik, loogik, pakette , mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks informaatik, kruptoloog. Turing machine - lihtne teoreetiline on üldjuhul internetiprotokoll. TCP ühendus toimib ainult masin. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne otspunktide vahel (näiteks kliendi ja serveri vahel). IP universaalne arvuti: suudaks arvutada/ järeldada kõike!! Võib öelda, et internetiprotokoll on interneti selgroog see Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga defineerib viisi, kuidas grupp eraldiseisvaid võrke saavad arvutada/ järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada
ICMP D. Milline paketi eluaja (Time To Live, TTL) väärtus on päringu pakettidel ning vastuse pakettidel? Päringu pakettide TTL on 10 ja Vastuse pakettide TTL on 54 E. Mida TTL näitab? TTL näitab, mitu korda paketti võib edasi saata (mitu hüpet võib teha) võrgusõlmede vahel. Sellega tagatakse see, et paketid ei jääks võrgusõlmede vahel lõputult ringlema. Lisada Wiresharkist salvestatud pakettide faili sisu. TTL käitub hüppeloendurina. 4.5 WWW (protokollid TCP, HTTP) Teha ekraanipilt külastatud veebilehest. Salvestada lehe lähtekood. TCP A. Milliste protokollide päiseid saadud paketid sisaldavad? eth:ip:tcp B. Kui pikk on TCP päis? 32 baiti C. Millised väljad sisalduvad TCP päises? Source port, Destination port, Sequence, Length D. Kuidas TCP seanssi alustatakse (3 esimest paketti)? [SYN], [SYN], [SYN, ACK] E. Kuidas TCP seanssi lõpetatakse (4 viimast paketti)? [FIN], [ACK], [FIN]
Arvutivõrgud ja andmeside Üldine Osi mudel - on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Urmas Saare Arvutivõrkude alused Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan lähemalt ISO/OSI ja TCP/IP mudelist ja nende kihtidest: : rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Sissejuhatus arvutivõrkudesse Võrgutopoloogiad Võrgutopoloogia- Arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised
............................................................................................2 = MPLS (MultiProtocol Label Switching) =...................................................................................3 SDH (Synchronous Digital Hierarchy..............................................................................................5 Ethernet.............................................................................................................................................5 TCP (Transmission Control Protocol............................................................................................... 7 IP (Internet Protocol)........................................................................................................................8 DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol................................................................................9 ZeroConf................................................................................................
2,4GHz võrgus on hõivatud 1,4,6,9,11,13 ja vabad 2,3,5,7,8,10,12 kanalid 5GHz võrgus on hõivatud 40-44,48-52,100-112,136-140 ja vabad 36,56-98,114-134,142-st lõpuni kanalid 4. WLAN võrgu kiiruste uurimine http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%204/ 4/6 11.12.2016 Side labor 4 aruanne 802.11g (2,4 GHz) võrk. SSID: Livingmoul Hinnang TCP katsetulemustele: kiirused on üsna väiksed ja hüppelised Hinnang UDP katsetulemustele: kiirused on üsna väiksed ja hüppelised 802.11n (5 GHz) võrk. http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%204/ 5/6 11.12.2016 Side labor 4 aruanne SSID: Liverpool Hinnang TCP katsetulemustele: kiirused on suuremad ja endiselt hüppelised
Algoritmilised: Basic - 1964, John Kemeny и Tomes Kurtz Pascal - 1971, Niklaus Wirth C - 1969-1974, Brian Kernighan и Dennis Ritchie C++ - 1983 Bjarne Stroustrup GNU Project - 1984 Richard Stallmann – tasuta operatsioonsüsteem, kõik GNU produktsiooni saab kopeerida, saata teistele ning teha muutusi. Teadmised ja tarkvara peavad olema kõikidele avatud. Kopeerimine ning selle levimine suurendab majanduslikku tugevust ühiskonnas. TCP protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul IP. TCP-protokoll, mis juhtib andmeid, et need edastusid globaalsete võrkudes. IP - protokoll, mis edastab andmeid õigesse kohta globaalses võrgus. HTTP - protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTTPS –kaitstud protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTML - on keel, milles märgendatakse veebilehti.
INTERNET 20. sajandil leiutatud kommunikatsioonivahend ja selle mõju majandusele, inimestele ja ühiskonnale Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. Ülemaailmse TCP/IP protokollistikku kasutava arvutivõrkude võrgu nimetus on Internet. AJALUGU Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed
Elektronpost, SMTP, MIME, POP3 Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. marsruuditakse lõppkasutajale. TDM e aegmultipleksimine – E-post on kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist 2. Kommunikatsiooni süsteemi ülesanded kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale või tööjaamast teise. E-posti protokollid kuuluvad TCP/IP Sünkroniseerimine. Vigade avastamine ja parandamine – erineva ajaintervalli. Selle puhul edastatakse fikseeritud protokollistiku koosseisu ning kõige populaarsem protokoll kasutatakse selleks, et kindlaks teha ega sõnum pole teekonna ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa sidekanali. sõnumite saatmiseks on SMTP ja lugemiseks POP3. SMTP e ajal muutunud
1969- Interneti sünd- ARPANETi kasutuselevõtt. Esimene teade saadeti UCLA (Los Angeles) Stanfordi Research institude, UCSB ( Santa Barbara). 1971- E-mail- Võimalus saata võrgus sõnumeid teistele inimestele ja arvutitele. 1972- ARPANETI demonstratsioon- 40 arvuti vahel phendus. Kasutusele tuli telnet. 1973- Ühendus erinevate riikide vahel- University College of London ( England) ja Royal Radar Establishment (Norway) FTP-kasutuselevõtt. 1974- TCP- kasutuselevõtt- Pakettide saatmise standart. Kasutusele võeti kasutatud sõna INTERNET. 1976- Erinevaid võrke tekkib juurde- Kuninganna Elizabeth saadab e-maili. 1977- E-mail levik ja võrgu laienemine- THEORYNET TELENET Net/SATNET. 1979- Uudisgrupid-USENETi kasutamine Ühel teemal saavad paljud lihtsalt oma arvamust avaldada. 1979- mud (Multiuser Dungeon- esimene mäng mida sai mängida mitu kasutajat ja mis toimis üle võrgu.'
1.1 Ühendage arvutid sobiva kaabliga. (võrgu skeem joonisel 1.) USB- cross . 1.2 Seadistage mõlema arvuti IP aadessid, arvuti- ja töörühma nimed. ( ) 1) Control Panel Users Accounts Administrator Create password. 2) : My computer Properties Computer Name Change Computer name , Workgroup . OK, OK restart Windows . 3) IP Control panel Network connections Local area Properties. 4) «The connection uses the following items:» TCP/IP, Properties. 5) : Use the following IP aadress Use the following DNS server addresses. 6) IP aadress 192.168.0.<81..95> Subnet Mask 255.255.255.0 OK Close . 1.3 Moodustage ühes arvutis jagatud kataloog. 1) My documents , . Properties, Sharing Share this folder Maximum allowed Permissions Full control . 1.4 Demonstreerige jagatud kataloogi kasutamist teisest arvutist. , ( ) . , . 2
MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd kommerts-arvutivõrk mis põhines sellest. Aasta 1980 lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks.
MILNETiks. Aastail 19621968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd kommerts-arvutivõrk mis põhines sellest. Aasta 1980 lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks.
25 võrgus, mis pakub mitte füüsilist, vaid virtuaalset kanalikommutatsiooni. Pakettkommutatsioon - Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas, näiteks heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja
domeeninime, peab DNS muutma selle vastavaks IP aadressiks. Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212 FTP File Transfer Protocol Failiedastusprotokoll FTP(2) Loodud 1971 Autor Abhay Bhushan Siiani kasutusel FTP(3) parameetrid Type MODE STRU FTP(4) FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli HTTP Hypertext Transfer Protocol Hüperteksi edastusprotokoll HTTP(2) Loodud 1991 Autor Dave Raggett Siiani kasutusel HTTP(3) parameetrid Uniform Resource Identifiers
Toimub ühenduse loomine ja sulgemine, samuti autentimine. Määratakse, millisel kujul toimub info saatmine (krüpteerimine ?). Transpordikiht (transport I.) - Realiseeritud lõppjaamades. Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Siin toimub usaldusväärse andmeedastuse garanteerimine. Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ara, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network I.) - Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32- bitine IP-aadress
100 23.524761000 192.168.252.188 93.184.216.34 ICMP 106 Echo (ping) request id=0x0001, seq=160/40960, ttl=13 (reply in 101) 101 23.636343000 93.184.216.34 192.168.252.188 ICMP 106 Echo (ping) reply id=0x0001, seq=160/40960, ttl=48 (request in 100) 102 23.637629000 192.168.252.188 193.40.252.145 DNS 86 Standard query 0xe45c PTR 34.216.184.93.in- addr.arpa 103 23.660275000 193.40.252.145 192.168.252.188 DNS 157 Standard query response 0xe45c No such name 4.5 WWW (protokollid TCP, HTTP) Lisada Wiresharki ülemisest aknast ekraanipilt. Lisada ekraanipilt külastatud veebilehest. Lisada salvestatud lehe lähtekood. (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) TCP A. Milliste protokollide päiseid saadud paketid sisaldavad? TCP, HTTP B. Kui pikk on TCP päis? 32 C. Millised väljad sisalduvad TCP päises? Source port, Destination port, Sequence number, Acknowledgment
· Star Tähtvõrk, Seadmed Räägivad Läbi Keskse Seadme · Mesh Laivõrgud · Partial (Osaline) Osadel Nodedel Rohkem Ühendusi Kui 1 · Full (Täielik) Kõikidel Nodedel On Max Arv Ühendusi Üksteisega · Saatja (Transmitter) Tx · Vastuvõtja (Receiver) Rx · Saatevvastuvõtja (Tranceiver) · Protokoll Reeglisitik Mille Alusel Käib Suhtlemine, Määratleb Kuidas Ja Mis Vormis Andmete Vahetamine Käib 1. TCP (Transmission Control Protocol) Edastus Ohje Protokoll .Ülesandeks on teate saatmise võimaldamine (teeb kõik selleks et andmete saatmine oleks võimalik) 2. IP (Internet Protocol) Interneti Protokoll. IP võimaldab teavete marsuutimist keerukates võrkudes 3. HTTP (Hyper Text Transfere Protocol) 4. HTTPS (Hyper Text Transfere Protocol Secured) 5. POP3, IMAP, SMTP- Meili edastusprotokollid
Esituskiht (Presentation Layer) andmete ühtse vormingu kooskõlastamine ja teisendus: *arvude esitus *kooditabelid *pildi, heli ühtne vorming *krüpteerimine, pakkimine Rakenduskiht (Application Layer) rakendusprogrammide liides: *võrguteenused telnet, ftp, http, smtp jne 4. Interneti aadressid. IP aadressi klassid, spetsiaalaadressid ja reserveeritud aadressid. IP aadressid Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress. Tänapäeval (aasta 2000 lõpp) kehtiva IPv4 standardi kohaselt märgitakse IP aadresse neljaelemendiliste arvukombinatsioonidega, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse
järjestamine. 4) transpordikiht - määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. 5) seansikiht - loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse. 6) esituskiht - määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. 7) rakenduskiht - tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide lahendamisega. 6. TCP/IP MUDEL Edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina. Rakenduskiht Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse
4) transpordikiht - määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. 5) seansikiht - loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse. 6) esituskiht - määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. 7) rakenduskiht - tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide lahendamisega. 6. TCP/IP MUDEL Edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina. Rakenduskiht – Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid
Seansikiht juhib ja sünkroniseerib andmeülekannet ning kaitseb ülekande katkestuste eest. 4)Transpordikiht Teostab andmepakettide transporti täpses jadas ilma vigade ja kadudeta. Teeb rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määrab ja kontrollib ka nende järjekorda. Lisaks on see kiht võimeline liiklust optimeerima, ühendades eelnevaid mittetäielikke andmepakette. Selles kihis töötavad transpordiprotokollid nagu TCP, UDP ja domeeninimesüsteemi teenus. 5)Võrgukiht Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll 6)Kanalikiht vigade parandamine, sünkroniseerimine. Teeb saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. Saadab sõnumeid võrgukihilt füüsilisele kihile
Cat5- Peamiselt Ethernet'i võrkudes kasutatav nelja keerdpaarjuhet sisaldav varjestamata kaabel. Kaablis on 4 värvi juhtmed - roheline, sinine, oranz ja pruun pluss 4 valget juhet, millel on samades värvides triibud. CAT 5 kaablite ühendamiseks kasutatakse RJ-45 konnektoreid, millega juhtmed ühendatakse kas T568-A või T568-B skeemi järgi. STP- Keerdpaarjuhe, mis on ümbritsetud metallvarjega väliste häirete kõrvaldamiseks. UTP- varjestamata keerdpaarjuhe. TCP/IP-Ühendusorienteeritud, usaldatav, voo tüüpi. UDP- Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. IP- Reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis
Interneti kuvada graafilist ja tekstilist informatsiooni. Informatsioon asub serverites ning kasutajad saavad infole ligi kasutades internetibrausereid nagu Internet Explorer, Mozilla Firefox jne. Struktuur Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist: 1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk
jne. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Võrk koosneb väga paljudest erinevatest osadest. Selleks, et oleks vähegi kergem kogu seda süsteemi hallata, on võrgus olemas kihid. Kihid on kasulikud, sest: 1)nad võimaldavad kokku siduda erinevad keerulised süsteemid 2)nende üksikasjalik struktuur võimaldab hõlpsat identifitseerimist 3)nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt hooldada ja uuendada Kihid TCP/IP ja OSI mudeli näitel Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust ülemisele kihile ja kõige alumiseks kihiks on füüsiline kiht. Teenuseid osutatakse läbi liideste. Protokoll reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi, semantika, ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli.
IP-aadress IP-paketid edastatakse võrku Erinevad paketid võivad olla saadetud Internet erinevaid teid mööda IP-paketid võetakse vastu Edastatakse TCP-protokollile Erinevaid teid mööda saabunud paketid sorteeritakse Info korjatakse kokku tervikuks Tervist! Järgmise taseme protokoll kirjeldab, kuidas suured andmemassiivid tuleb lõhkuda tükkideks ja kuidas tuleb neid pärast jälle kokku panna. Sealjuures väiksed osad edastatakse madalama taseme protokolli abil
107 112.895567000 93.184.216.34 192.168.102.105 ICMP 106 Echo (ping) reply id=0x0001, seq=56/14336, ttl=53 (request in 106) 108 112.898713000 192.168.102.105 10.101.110.90 DNS 86 Standard query 0xc79f PTR 34.216.184.93.in-addr.arpa 109 112.971449000 10.101.110.90 192.168.102.105 DNS 157 Standard query response 0xc79f No such name 4.5 WWW (protokollid TCP, HTTP) Lisada Wiresharki ülemisest aknast ekraanipilt. Lisada ekraanipilt külastatud veebilehes ja Lisada salvestatud lehe lähtekood. TCP A. Milliste protokollide päiseid saadud paketid sisaldavad? IP, TCP, HTTP, XML B. Kui pikk on TCP päis? 20 C. Millised väljad sisalduvad TCP päises? Src ja Des port, Seq.nr, ja Lenght. D. Kuidas TCP seanssi alustatakse (3 esimest paketti)? Syn, syn Ack, ack. E. Kuidas TCP seanssi lõpetatakse (4 viimast paketti)? Fin Ack, Ack, Fin Ack, Ack.
DCT-. : 44,1 kHz; 48 kHz). - . (. ). . . MPEG-2 AAC (MPEG-2 Advanced - TCP/IP ( ZIP, RAR ), MPEG I: Audio Coding - ) - , , . . -384 12 Fraunhofer, ?
Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse 23. TCP voo juhtimine 2.Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: ¤ Andmete kadu- see võib olla suurem või väiksem sõltuvalt rakendusest, häirimata seejuures Voo juhtimine (Flow Control) on saatja ja vastuvõtja vaheline viis vältimaks võrgu ülekoormust ning võrgu ummistumist, samuti
.......................................................10 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 1. Intranet Intranet ehk sisevõrk on asutuse sisevõrk, mis põhineb Interneti protokollistikul. Intraneti võib võtta kui privaat versiooni internetist, mis on piiratud organisatsioonis. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui organisatsioonisiseses TCP/IP võrgus on kasutusel üks või mitu veebiserverit ja neid kasutatakse informatsiooni levitamiseks sama firma eraldipaiknevate osakondade vahel. Selline intranet võib olla tegelikult internetis ja asutus paikneda laiali erinevates kontorites, võib-olla suuresti isegi töötajate kodudes (kuivõrd korralik intranet võimaldab infoga tegelevatel töötajatel, nagu programmeerijad, teadlased, copywriterid jms. töötada kodus juba väga mugavalt). 1.1 Intraneti ehitus
Tapa Gümnaasium Internet Referaat Tapa 2012 Sissejuhatus Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub.
Seansikiht Reguleerib kes-kellega ühenduses on, katkestab ühendusi rakenduste vahel, autentimine. Tagab andmevahetuse turvalisuse Transpordikiht Vastutab kahe punkti vahelise andmeedastuse eest, veakontroll ja vookontroll teostatakse samuti siin. Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Rakenduselt saadud andmed segmenteeritakse ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Määrab kas kasutatakse TCP või UDP protokolli. Alates sellest kihist võib lugeda ühendust punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht IP aadresside tasemel tegutsemine, vastutab ühenduste alustamise, pidamise ja lõpetamise eest. Andmeühikuks datagram. Pakettide marsruutimine, vookontroll. Datagrammide tükeldamine, adresseerimine, veatöötlus. IP aadressidega tegutsemine.
Hinnake 1500-baidise paketi ülekandeaeg 10 Mbit/s Ethernet võrgus lähedaste terminaalide juhul. 1500B=12 kb. t=12kb/10Mbit/s=1,2ms IEEE 802.3 võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes? - P2is 18B=>86% Infotranspordi tagamisel pakettvõrgus on transpordiprotokollidel oluline tähtsus.Millised on transpordiprotokolli olulisemad parameetrid ja enamlevinud transpordiprotokollid Internetis. - TCP,UDP-kontrolli pole...?? TCP - Transmission Control Protocol transpordiprotokoll, mis tegeleb rakenduse tasemel andmete vahetusega (Application layer). Sellise protokolli ülesandeks on korrastada IP kihi poolt vastu võetud paketid õigesse järjekorda (loe: IP protokoll) ja edastada need rakendusele, millele need mõeldud olid. Kui esineb mingeid vigu, siis TCP ülesandeks on ka nende lahendamine ja korrigeerimine (kui mitte muud, siis rakendusele veast teatamine). TCP üritab ka võrguühendust
Kujundad, sisustad. HTTP Hypertext Transfer Protocol veebilele edastusstandard. Tavakasutuses. HTTPS secure, turvatud/enkrüptitud veebilehe edastus (kasutatakse pankades) FTP File Transpfer Protocol kasutatakse failide edastamiseks. URI Uniform Resource Indentifier veebilehe (või muu resurssi) unikaalne aadress/asukoht internetis. URL Uniform Resource Locater, osa URI-st kuidas ressurss on kättesaadav. Juhend kuidas URI leida. TCP/IP Kokku Internet Protocol Suite koosneb: (standardite pakett) TCP Transmission Control Protocol IP Intenet Protocol IP- aadress Igale võrgus osalejale antud unikaalne number. 32-bitine kood (Ipv4) ja 128- bitine (Ipv6). Võib olla staatiline (ei muutu) või dünaamiline. PNS Domain Name System interneti ,,telefoniraamat"(Süsteemipuu) Inimestele loetavad nimed (nt. Westholm.ee) tõlgib IP aadressiks. Domeenihierarhia. Kes asub kus internetis,
4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Võrk koosneb väga paljudest erinevatest osadest. Selleks, et oleks vähegi kergem kogu seda süsteemi hallata, on võrgus olemas kihid. Kihid on kasulikud, sest: 1) nad võimaldavad kokku siduda erinevad keerulised süsteemid 2) nende üksikasjalik struktuur võimaldab hõlpsat identifitseerimist 3) nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt hooldada ja uuendada Kihid – TCP/IP ja OSI mudeli näitel Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust ülemisele kihile ja kõige alumiseks kihiks on füüsiline kiht. Teenuseid osutatakse läbi liideste. Protokoll – reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi, semantika, ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli.
Sellel lehel nõutakse krediitkaardi ja isiklike andmeid.Et tekitada suuremat usaldust, varustatakse selline veebileht ka ning andmed edasta-takse krüpteeritult. Kogutud andmeid kasutades saab suli ligipääsu pangaarvetele. Sellise meili saamise puhul tuleks kontrol-ida,kas kõik vastab tõele.Internet. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk,mis ühendab kohtvõrke,laivõrke,linnavõrke,koduvõrke,piirkondlikke,riiklikke magistraalvõrke.Andmevahetuseks kasut.pakettkommukatsiooni ja TCP/IP protokolli. Internetil pole omanikku,kõik ühendatud arvutid on sõltumatud.Selline sisseehitatud anarhia on osutunud väga viljakaks,Internet kasvab kiiresti ja toi- mib hästi. 1992.a.asutati Internetiühing(ISOC)ning1993a.avati fir- madele ja eraisikutele juurdepääs Internetile. WWW.Veeb.Kogu- mik elektroonilisele kujule viidud tekste,nendega seotud pilte,video lõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti-ja pildisõlmede juurde
autentimine. Määratakse, millisel kujul toimub info saatmine (krüpteerimine ?). Transpordikiht (transport l.) Realiseeritud lõppjaamades. Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Siin toimub usaldusväärse andmeedastuse garanteerimine. Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ära, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network l.) Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi
PSTN) , internet ja VoIP teenus. Sõnumiülekanne Gateway ehk lüüs ,mis ühendab kokku kahe Sõnum kantakse ule uldjuhul elektrilise erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle signaalina. Sonumi vastuvotuks peab signaal kasutavad vorgud ( nagu naidatud pildil ) ( voi olema eristatav ,seega peab vastuvotja kasutama naiteks kohtvork Ethernet token ring ja internet signaalitootlust. Arvutivorgus liikuvaid sonumeid tcp/ip). Luusi ulesandeks on teisendada uhest nimetatakse pakettideks. vorgust vastuvoetud protokollid sobivaks ,et need Digitaalsignaal on diskreetse aja ja vaartusega edastada teistsuguse protokollistikuga vorku. (ping Gateway nimetatakse ka vorguvaravaks ,mis amplituud) signaal. toimib sissepaasuna teise vorku , vorguvarav voib Analoogsignaal on lopmatus ajas loputult olla mistahes seade ,mis saadab andmepakette paljude erinevate
annaabi.ee 
