Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võrguprotokollide esitus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Võrguprotokollid
Kustas Jõe
BOOTP
Bootstrap  Protocol  (boodiprotokoll)
Võimaldab võrgukasutajaid automaatselt konfigureerida (omistada neile IP aaddresse) 
ja bootida või initsialiseerida opsüsteemi ilma kasutaja vahelesegamiseta.
BOOTP(2)
Loodud spetembris 1985
Autor: Bill Croft
Siiani kasutusel
BOOTP(3)  Parameetrid
dn – DNS  domeen
tc – Seadme IP  subnet
ht – Ethernet
ro –  Mobile  Ip  Service
BOOTP(4)
kasutatakse IP­aadressi ja muude parameetrite automaatseks allalaadimiseks 
võrguserverist. Kui  printer  või kombiseade on sisse lülitatud, edastab prindiserver HP 
Jetdirect buudipäringu. Kui BootP  server  on õigesti paigaldatud,  saadab  ta parameetrid 
üle võrgu Jetdirecti prindiserverisse
DHCP
Dynamic  Host  Configuration Protocol
Dünaamiline  hostikonfiguratsiooni   protokoll
DHCP(2)
Loodud 1993
Siiani kasutusel
DHCP(3) parameetrid
Router
DNS server
DNS  Domain  name
WINS server
NetBIOS datagram distribution server
WINS/NetBIOS  node  type
NETBIOS scope ID
DHCP(4)
Vasakule Paremale
Võrguprotokollide esitus #1 Võrguprotokollide esitus #2 Võrguprotokollide esitus #3 Võrguprotokollide esitus #4 Võrguprotokollide esitus #5 Võrguprotokollide esitus #6 Võrguprotokollide esitus #7 Võrguprotokollide esitus #8 Võrguprotokollide esitus #9 Võrguprotokollide esitus #10 Võrguprotokollide esitus #11 Võrguprotokollide esitus #12 Võrguprotokollide esitus #13 Võrguprotokollide esitus #14 Võrguprotokollide esitus #15 Võrguprotokollide esitus #16 Võrguprotokollide esitus #17 Võrguprotokollide esitus #18 Võrguprotokollide esitus #19 Võrguprotokollide esitus #20 Võrguprotokollide esitus #21 Võrguprotokollide esitus #22 Võrguprotokollide esitus #23 Võrguprotokollide esitus #24 Võrguprotokollide esitus #25 Võrguprotokollide esitus #26 Võrguprotokollide esitus #27 Võrguprotokollide esitus #28 Võrguprotokollide esitus #29 Võrguprotokollide esitus #30 Võrguprotokollide esitus #31 Võrguprotokollide esitus #32 Võrguprotokollide esitus #33 Võrguprotokollide esitus #34 Võrguprotokollide esitus #35 Võrguprotokollide esitus #36 Võrguprotokollide esitus #37 Võrguprotokollide esitus #38 Võrguprotokollide esitus #39 Võrguprotokollide esitus #40 Võrguprotokollide esitus #41 Võrguprotokollide esitus #42 Võrguprotokollide esitus #43 Võrguprotokollide esitus #44 Võrguprotokollide esitus #45 Võrguprotokollide esitus #46 Võrguprotokollide esitus #47 Võrguprotokollide esitus #48 Võrguprotokollide esitus #49 Võrguprotokollide esitus #50 Võrguprotokollide esitus #51 Võrguprotokollide esitus #52 Võrguprotokollide esitus #53 Võrguprotokollide esitus #54 Võrguprotokollide esitus #55 Võrguprotokollide esitus #56 Võrguprotokollide esitus #57 Võrguprotokollide esitus #58 Võrguprotokollide esitus #59 Võrguprotokollide esitus #60
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 60 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor reilikareinla Õppematerjali autor
BOOTP
2.
DHCP
3.
DNS
4.
FTP
5.
HTTP
6.
S
-
HTTP
7.
IMAP
8.
LDAP
9.
NNTP
10.
NTP
11.
POP
12.
POP3
13.
SAMBA
14.
SMTP
15.
SNMP
16.
TELNET
17.
TFTP

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
docx

Arvutivõrkude alused

Transpordikihti kasutab sellest kõrgemal asuv seansikiht Võrgukiht Võrgukiht Seitsmekihilise OSI sidemudeli altpoolt kolmas kiht. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli kihti ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht. Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll Andmelülikiht Andmelülikiht, lülikiht- OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt.fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mida vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali .

Arvutivõrgud
thumbnail
8
doc

Arvuti võrgu referaat

· CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile · VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul · UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks · ABR (Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse bitikiiruse, kuid lubab aeg-ajalt ka suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba PPP (Point- to- Point Protocol) - kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll. PPP kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle. Kakspunktprotokolli töötas 1994.a. välja IETF js see asendas varasema SLIP-protokolli. PPP kasutab kasutaja arvuti ja ISP vahelise sideseansi alustamiseks omaenda lingijuhtimisprotokolli (LCP - Link Control Protocol)

Arvutivõrgud
thumbnail
22
doc

Arvutivõrgud

Vers ­ versiooni number Fragment offset ­ tükikese number Time to Live ­ number mis määrab ära paketi eluea (max läbitavate marsruuterite arv) Header checksum ­ päise kontrollsuurus Source addR ­ aadress kust pakett välja saadeti Destination addR ­ aadress kuhu pakett jõudma peab Options ­ lisainformatsioon Padding ­ kontrollimiseks vajaminev informatsioon UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama

Arvutiõpetus
thumbnail
19
odt

Arvutivõrkude Referaat

ATM-teenust on nelja liiki: · CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile · VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul · UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks · ABR (Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse bitikiiruse, kuid lubab aeg-ajalt ka suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba PPP Kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll. PPP kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näitekssissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle Kakspunktprotokolli töötas 1994.a. Välja IETF js see asendas varasema SLIP-protokolli. PPP kasutab kasutaja arvuti ja ISP vahelise sideseansi alustamiseks omaenda lingijuhtimisprotokolli (LCP - Link Control Protocol). PPP toetab mitmesuguseid

Arvutivõrgud
thumbnail
58
doc

Arvutivõrgud konspekt

1. Üldine kommunikatsiooni mudel (Simplified communications model) : -, -, , , . - / , - - , - . -, , - -, 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded (Communications tasks). Transmission system utilization ­ Interfacing ­ Signal generation ­ Synchronization ­ Exchange management ­ Error detection and correction ­ () Flow control ­ Addressing ­ Routing ­ Recovery ­ Message formatting ­ Security ­ Network management ­ 3. Mitmekiheline arhitektuur postisüsteemi näite basil : , , . . . : , , . . . , \ . , ( ..) . 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide. , . , , . , , , . , , . : ­ . ­ , . (timing) ­ , . 5. OSI mudel. Application- OSI ( ) Presentation ­ ( )

Vene keel
thumbnail
10
odt

Arvutivõrgud

kiirusel keskmisel pikkusel. 4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID Ethernet - Asünkroonülekanne (ATM) - Võrgutehnoloogia, kus andmeid edastatakse väikeste, fikseeritud suurusega (53 baiti) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nii video-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbe ajaks. POTS (Plain Old Telephone Service) ­ Analoogtelefoniteenus Kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll (PPP) - kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle Integreeritud teenustega digitaalvõrk (ISDN) - Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine.

Arvutivõrgud
thumbnail
52
docx

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

4. KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI KIHTIDE Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. /// Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. /// Protokoll – reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest. /// Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult s.t. talle alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. // Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht talle määratud päise maha. 5. OSI MUDEL

Tehnoloogia
thumbnail
25
docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

4. KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI KIHTIDE Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. /// Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. /// Protokoll ­ reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest. /// Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult s.t. talle alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. // Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht talle määratud päise maha. 5. OSI MUDEL

Arvutivõrgud




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun