arvutivõrgud (1)

Arvestuse küsimuste vastused:

Egne Marmor (D12)
I) ÜLDISED KÜSIMUSED
1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada?
Loetlege kõik vajalikud elemendid.
Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus , ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn .

2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis
kiirustega need töötavad?
Ethernet
Fast Ethernet (100 Mb/s)
Gigabit Ethernet (1000 Mb/s)
Wireless Ethernet (WiFi) –54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s
Mobiilne internet :
Gprs - 64 kb/s
Edge- 256 kb/s
3G – 1 Mb/s
3,5G- 10 Mb/s
4 G- 100 Mb/s

3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress?
IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta ( bitti ).
IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise.
Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti).
Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus.
4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask )?
Alamvõrgu mask näitab ära, milline osa IP-aadressist kuulub võrgule ja milline arvutile (hostile). Seega näitab kohtvõrgu suurust ning varjab laivõrgu osa IP-aadressis.

5) Mis ülesandeid täidab kohtvõrgus ruuter?

• Annab arvutitele võrguaadressid ( DHCP )
  
• Andmete ( pakettide ) edastamine erinevate kohtvõrkude vahel (vähemalt 2 kohtvõrku)
  
• Võrguaadressite tõlkimine (NAT) kui soovitakse ühendada mitut arvutit ühe globaalse IP-aadessi taha
  

6) Mitu arvutit saab olla alamvõrgus maskiga 255.248.0.0?
2nd süsteemis: 11111111.11111000.00000000.00000000
Arvuteid võrgus = 219-2 = 524 286
7) Kuidas toimib DNS spoofing (DNS võltsimine)?

Häkker paigaldab Internetti liba DNS- serveri

Häkker nakatab pahaaimamatu arvutikasutaja arvuti programmiga, mis seadistab tema arvuti kasutama võltsi DNS-serverit

Kasutaja, tehes päringu talle tuntud veebiaadressile, satub häkkeri poolt valitud lehele (mis väliste tunnuste alusel võib olla identne originaallehega)

II) VÕRGUTEENUSED
8) Mida teeb kohtvõrgus DHCP server ?
Jagab kohtvõrgu arvutitele võrguseaded (IP-aadress, alamvõrgu mask, vaikelüüs, DNS-aadress)
9) Mille poolest erinevad DNS-server ja WINS-server?
Mõlemad tegelevad nime tõlkimisega , aga erinevused tulevad sellest, et DNS on sobilik globaalse interneti jaoks, WINS sobib Microsoft operatsioonisüsteeme kasutatavate arvutitega kohtvõrkude jaoks. DNS on hierarhilise struktuuriga erinevalt WINSist. DNS-il on tsentraalsed juurserverid, WINS on hajutatud süsteem (ei ole tsentraalsust).
10) Mille poolest erinevad HTTP ja FTP teenused?
HTTP (Hypertext Transfer Protocol )- veebilehtede transport üle interneti. HTTP protokolli kasutavad nii veebiserverid ja veebibrauserid.
FTP (File Transfer Protocol) - kõikvõimalike failide transport üle interneti. FTP protokolli kasutavad failiserverid ja FTP klientprogrammid. FTP teenuse kasutamiseks peaks olema kasutaja konto FTP serveris.
11) Mille poolest erinevad POP ja IMAP teenused?
POP puhul laetakse kirjad kasutaja e-posti kasutava kliendi alla ja seejärel e-posti klient kustutab  need serverist.
IMAP aga jätab kirjad serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad ehk kirjad hoitakse serveri ja kasutaja vahel sünkroniseerituna. See on otstarbekas ka ühise postkasti kasutamise korral. Saadetavad kirjad salvestatakse ka serveri " Sent " kataloogi .
IMAP 'i kasutamisel on oluline  erinevus POP protokollist veel see, et IMAP võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt postkasti siseneda (meiliserverisse sisse logida). POP protokoll võimaldab ainult üht sisselogimist postkasti kohta korraga.
12) Mida saab teha RDP teenuse abil?
Remote Desktop (RDP) ehk kaugtöölaud ühendab kaks arvutit lokaalvõrgu või interneti kaudu, võimaldades kasutada graafilist kasutajaliidest. Remote Desktop ühendusega kuvatakse kasutajale kaugarvuti töölaud. Kasutajal on juurdepääs kõigile kaugarvuti programmidele ja failidele. Hea on asja juures see, et hoolimata võimalikust kohtvõrgu/interneti ühenduse katkemisest jäävad kaugtöölauas avatud programmid kenasti tööle. Interneti ühenduse taastumisel saab tööd rahulikult jätkata.
Kaugarvutiga ühenduse loomiseks peab see arvuti olema sisse lülitatud, sellel peab olema võrguühendus, kaugtöölaud peab olema lubatud, peab olema kaugarvutile võrgujuurdepääs (see võib olla Interneti kaudu) ja peab olema õigus ühendust luua. Ühenduse loomise õiguse saamiseks peab olema kasutajate loendis.

III) ALAMVÕRGUD
13) Arvuti IP-aadress on 192.168.3.14 ja alamvõrgumask on
255.255.255.0. Näidata, mis vaikelüüsid sobivad sellele arvutile:
a) 192.168.1.1
b) 192.168.3.17
c) 192.168.3.255
d) 192.168.4.1
e) 192.168.5.254
Ainuke vaikelüüs, mis sobib selle arvutile on 192.168.3.17 ehk vastus B.
14) Arvuti IP-aadress on 192.168.5.119 ja alamvõrgumask on
255.255.252.0. Näidata, mis vaikelüüsid sobivad sellele arvutile:

a) 192.168.0.1
b) 192.168.2.18
c) 192.168.4.119
d) 192.168.5.2
e) 192.168.7.29
Sellele arvutile sobivad vaikelüüsid, mis jäävad IP- aadresside 192.168.4.1 ja 192.168.7.254 vahele ehk vastused C, D ja E.
15) Arvuti IP-aadress on 192.168.56.11 ja alamvõrgumask on
255.255.252.0. Näidata, mis vaikelüüsid sobivad sellele arvutile:
a) 192.168.55.1
b) 192.168.56.0
c) 192.168.56.254
d) 192.168.57.25
e) 192.168.62.29
Sellele arvutile sobivad vaikelüüsid, mis jäävad IP-aadresside 192.168.56.1 ja 192.168.59.254 vahele ehk vastused C ja D.
IV) UURIMUSTÖÖ
IPv6
IPv6 (Internetiprotokolli versioon 6) ehk "uue põlvkonna" internetiprotokoll (inglise keeles  IPng , Internet Protocol Next Generation) on andmesideprotokoll, mis on loodud praegusel ajal üldkasutatava Internetiprotokolli  IPv4  asendamiseks.
Hetkel kasutab maailm peamiselt IP aadressi 4 versiooni, mis on kasutusel aastast 1981. Esialgu kasutatakse IPv6 ja IPv4 rööbiti. IPv6 võeti kasutusele aastal 2004. Praegu kasutatakse IPv4 (IP version 4), mis kasutab 32-bitist adresseerimist ja tulevikus IPv6 (IP version 6), millel on 128- bitine adresseerimine. Üleminekuperioodil kasutatakse IPv6 aadressist ainult 32-bitist osa, et oleks võimalik protokollidevahelisi teisendusi teostavate marsruuterite abil kahe standardi kooseksisteerimine.
IP aadresse jaotab ülemaailmselt Internet Assigned Numbers Authority  (IANA), haldab DNS-i juurtsooni ja määrab Internetis kasutatavaid sümboleid ja arvkoode. IANA kuulubICANN-i alla.
Põhjuseks uue internetiprotokolli väljatöötamiseks oli vajaduses suurema arvu IP-aadresside järele. Esialgu jagati aadresse pillavalt. IPv4-aadress on kaheastmeline (võrgu aadress ja hosti aadress) ning IPv4 32-bitine aadressiruum on hakanud ammenduma. 232 tähendab küll üle 4 miljardi aadressi, kuid nende ebatõhus kasutamine on viinud IP-aadresside lõppemisele. Kasutatav 128-bitine aadress lubab teoreetiliselt anda aadresse 2128-le seadmele. Nii suur hulk võib tunduda pillamisena, kuid nii näis see ka mitukümmend aastat tagasi 32- bitise aadressiga. Võimalike IP-aadresside arv IPv6-s on umbes 4,3 miljardilt arvuni 3,4×1038, mis on praktiliselt piiramatu arv. Klemens Kasemaa selgitab: “ Praeguseks hetkeks on erinevatel hinnangutel ammendunud umbes 80% IPv4 aadressiruumist ja prognoositavalt lõpeb selle protokolli järgi jagatavate vabade Internetiaadresside hulk aastatel 2003–2004. Aadresside hulka võib võrrelda mittetaastuva loodusvaraga – ressursi lõppemine tähendaks ka kogu Interneti leviku peatumist.”
Uus protokoll lihtsustab mitmeid marsruutimise probleeme. Üks lihtsustumise põhjus on fikseeritud pikkusega IP-paketi päise kasutuselevõtt, mis kiirendab pakettide töötlemist ja parandab marsruuterite jõudlust. Võrreldes IPv4-ga on IPv6 päise struktuur oluliselt lihtsustunud. Paljud väljad on tehtud mittekohustuslikuks ja osast isegi loobutud. Kuigi aadressi pikkus muutus, on IPv6-päise pikkus ainult poole suurem IPv4 omast. Mittekohustuslikud väljad on paigutatud eraldi päisesse, mis moodustatakse ainult vajaduse korral.
Praegune IPv4 aadress koosneb neljast kümnendarvust vahemikus 0–255, mis on eraldatud punktidega (näiteks 195.10.0.213). IPv6-aadressid jagatakse kirjutamisel tavaliselt 16-bitisteks rühmadeks, eraldades need kooloniga. IPv6-aadresse kirjutatakse  kuueteistkümnendarvudena (näiteks 2002:EF9A:1FFF:93:FEB0:0:0:2ADF). IPv6-aadresse saab lühendada: iga grupi eest võib nullid ära jätta ja suurema hulga nulle võib asendada topeltkooloniga (kuid seda ainult ühe korra, sest muidu pole võimalik enam esialgset aadressi taastada).
IP-aadresside paremaks haldamiseks jagatakse aadress võrguosaks ja hosti osaks. Sisse tuleb uut tüüpi aadress, klastriaadress, et tähistada võrgu mingit topoloogilist piirkonda. IPv6 korral saab iga klient enda käsutusse terve 64-bitise võrgu. Väiksemateks osadeks seda enam ei jagata.
Kohalik host  viitab alati tagasiside (ingl loopback) IP- aadressile , mis on määratud järgnevalt:
IPv4-s on 127.0.0.1
IPv6-s on ::1
Aadressi "127.0.0.1" kasutavad arvutisse installeeritud interneti suunalised rakendused - näiteks serverid. Kui arvutisse on installeeritud veebiserver ja veebilehitseja aadressribale trükkida "127.0.0.1", siis veebilehitseja kuvab selle veebiserveri põhilehekülje.
IPv6 aadressi ei pea seadmele andma käsitsi, vaid seda saab tuletada näiteks Etherneti MAC aadressist. Vahendid selliseks IP-aadresside seadmiseks on juba IPv6 protokolli sisse ehitatud.
Mobiilsus on peamine põhjus, miks mobiilitootjad eesotsas Nokiaga toetavad IPv6 kiiret kasutuselevõttu. Mobiilsus oli ühtlasi üks peamisi nõudeid uue protokolli väljatöötamisel. Varsti peaks igal mobiiltelefonil olema oma IP-aadress. Mobiilsete seadmete toetuseks vajaliku protokolli  Mobile IP realiseerimine on kohustuslik igale IPv6 protokolli realisatsioonile. Seepärast on IPv6 protokollis kohe sees vahendid rändluseks võrkude vahel ja võimalus liikuda ühest võrgust teise.
IPv6 väljatöötamisel oli oluliseks nõudeks turvalisus. Kui IPv4 toetab turvalisust ainult kõrgematel tasemetel (rakenduste vahel), siis IPv6 realisatsioonis on kohustuslik IPsec (IP Security). IPsec võimaldab turvalist sidet, tagades liikluse autentimise, krüpteerimise ja pakkimise. IPv6 rakendamise seisukohalt on oluline, et kõik rakendused saavad kasutada krüptimist, ilma et midagi ümber programmeerima peaks, ja reeglid saab paika panna juba hostidele, mitte konkreetsetele rakendustele. Autentimine tagab, et vastuvõetud pakett oli ikkagi saadetud selleltsamalt aadressilt, mis on kirjas päises, ega võimalda mujalt saabunud pakettide vastuvõtmist. Krüptimine tagab omakorda, et kõrvalised isikud ei saa sidet pealt kuulata või õigemini et sellest pole võimalik aru saada. Turvalisuse aspektid pannakse kirja lisapäisesse, mis järgneb IP-päise põhiosale.
IPv6 asendab IPv4 aegamööda, kuid mitmeks aastaks jäävad nad kõrvuti eksisteerima . Üleminekuperioodil kasutatakse IPv6 aadressist ainult 32-bitist osa, et  marsruuterid  saaksid teha protokollidevahelisi teisendusi.
Üleminek IPv6-aadressidele nõuab kõigepealt arvuti operatsioonisüsteemi ja rakendusprogrammide tuge. Lihtsam on Linuxi ja teiste tasuta operatsioonisüsteemide kasutajatel, sest nendes on IPv6 tugi juba süsteemi tuuma sisse ehitatud. Kuid ka Windowsi jaoks on vastavad täiendused juba olemas. Praegu saavad tavainterneti kasutajad uue põlvkonna Internetti kasutada läbi virtuaalse tunneli. Ka Eesti suurematel teenustepakkujatel on oma IPv6 testvõrgud olemas. On olemas saidid, mis juba praegu võimaldavad juurdepääsu IPv6-protokolli kaudu, näiteks YouTube ja Google.
Üleminek IPv6-protokollile ei saa olema lihtne ja võtab kindlasti aega. IPv6 kasutuselevõtt kõrvaldab aadressiprobleemi ja annab mitmeid lisaomadusi. Ainult suurem aadressiruum aga ei annaks vajalikku efekti kasvavate vajadustega toime tulemiseks. Oluline on lihtsustada ka selle suurema aadressiruumi haldamist ja marsruutimist. IPv6-ga on püütud lahendada ühtlasi ka muud Interneti kasvuga seotud probleemid, millest põhilistena võib välja tuua võrgu automaatse seadistamise, sisseehitatud turvalisuse ja parema mobiilsuse. IPv6 peaks aegamööda asendama IPv4, kuid mitmeteks aastateks jäävad nad veel koos eksisteerima. Kindlasti ei saa kõik praegu kasutuses olevad süsteemid omama IPv6 tuge.
Töö uue Interneti protokolli kallal pole kaugeltki veel lõppenud ja pole teada, millal jõutakse konkreetsete tulemusteni – IPv6-protokolli järgi töötavate seadmeteni. IPv6 kasutuselevõtuga lahenevad paljud probleemid ning Internet kinnitab oma kanda veelgi, jõudes ka kõige väiksemasse meie kodus töötavasse masinasse. IPv6 tulekuga on loodud suur samm koduinfosüsteemi edendamiseks.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/IPv6
http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=185
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2094/ta_veeb.zip/internetiprotokoll.html
http://www.digitark.ee/mis-on-ip-aadress-ja-miks-on-vaja-selle-uut-versiooni-ipv6-i-osa/
http://arvutiturve.wordpress.com/2009/11/07/ip-aadress/
http://www.aripaev.ee/1974/rubr_artiklid_197306.html
https://www.ria.ee/public/Programm/Tarkeriik_2012/SOHO_materjalid16181012/Vorguteenuste_seadistus.pdf