100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 33 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
evelin J
Õppematerjali autor
Abja Gümnaasium Referaat Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Nende elutee ja loomingu võrdlus. Juhendaja: Kadi Kask Koostaja: Aneelia Kuusik 2010.a SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Mart Saare elulugu 4 1.1 Lapsepõlv 4 1.2 Haridustee 4 1.3 Mart Saare edasine elu 4 1.4 Mart Saare looming 5 2. Cyrillus Kreegi elulugu 5 2.1 Lapsepõlv 5 2.2 Haridustee 5 2.3 Cyrillus Kreegi edasine elu 6 2.4 Cyrillus Kregi looming 6 3. Kokkuvõte 6 4. Kasutatud kirjandus 7 Lisa 1. Mart Saare pildid 8 Lisa 2. Cyrillus Kreegi pildid 9 SISSEJUHATUS
Abja Gümnaasium Anni Saharov 12. B klass MART SAAR JA CYRILLUS KREEK. NENDE ELUTEE JA LOOMINGU VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaadis on kirjutatud kahest suurest muusikategelasest- Mart Saarest ja Cyrillus Kreegist. Järgnev referaat võrdleb kahe muusiku elulugu, haridusteed ning loomingut. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili rajajatest ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallast. 1. ELULOOD Mart Saar Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Perel oli kodus orel. Mardi esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oli hea orelimängija ja improvisaator
ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe 12.b MART SAARE JA CYRILLUS KREEGI ELULOO VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Mart Saar sündis 28.september 1882.aastal Hüpassaares ja suri 28.oktoober 1963.aastal Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, organist ja sarnaselt Cyrillus'ele sügavalt seotud rahvaviisidega. Mart Saart loetaksegi rahvusliku stiili rajajaks eesti koorimuusikas. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek) on sündinud 3.detsembril 1889.a Võnnus. Cyrilluse elutee lõppes 26.märts 1892.a Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Ta oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Omaeluajal arendas ja mitmekesistas ta oluliselt eesti koorimuusikat. Ta oli üks parimaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. 2. LAPSEPÕLV 2
Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Lapsepõlv ja õpingud Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. 1911
Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel
tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema maailmakunstiga. See eeldas kunstnikult ka laiemat silmaringi ja pidevat enesetäiendamist
Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides.
Cyrillus Kreegi (Karl Ustav Kreek) lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Väike-Viigi 10 Haapsalus, kus Cyrillus Kreek elas aastail 19391962 Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid