Cyrillus Kreek ja tema looming (0)

Cyrillus Kreek ja tema looming
Referaat
Pärnu 2011

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
CYRILLUS KREEKI LOOMING 4
KOKKUVÕTE 5
KASUTATUD MATERJALID 6

SISSEJUHATUS

Cyrillus Kreek (1889-1962) oli helilooja , dirigent nind pedagoog, kelle suurimaks inspirisatsiooniks oli eesti rahvamuusika , eriti vaimulikud rahvalaulud . Kreek omandas oma muusikaalase hariduse Peterburi konservatooriumis, kus õppis trombooni ja kompositsiooni. Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu.
Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914 kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga, mis võimaldas neid hiljem uuesti kuulata ning täpsemalt noodistada. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi . Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana.
Pärast lõpetamist asus ta elama Haapsallu, kus edendas muusikaõpetaja ja koorijuhina kohalikku muusikaelu. 1940. aastal asus Cyrillus Kreek aastaks tööle Tallinna Konservatooriumi, 1944. aastal uuesti ning 1947. aastal anti talle seal ka professori tiitel . Kahjuks sunniti ta sealt kolme aasta pärast uuesti lahkuma ja Kreek jäi tööta. Tema elus oli tol hetkel madalseis, kuid seda enam oli tal võimalik tegeleda oma elutöö – vaimulike rahvalaulude kogumise ja töötlemisega.

CYRILLUS KREEKI LOOMING

Kreegi loomingus on talletunud ligi tuhat eesti rahvalaulu ja -tantsuviisi. Lisaks paarikümnele originaalmaterjalil põhinevale teosele on ta loonud ligi 700 rahvaviisi- ja 500 koraalitöötlust kooridele, kümmekond eesti tantsu- ja lauluviisidel põhinevat süiti erinevatele puhkpillikoosseisudele ja rahvapilliorkestritele, samuti seadeid sümfooniaorkestrile. Kreegi looming jaguneb orkestriteosteks (nt „ Vigala labajala valts “ sümfooniaorkestrile), teosteks sooloinstrumentidele/sooloinstrumendile ja orkestrile (nt süit kanneldele ja sümfooniaorkestrile „Kevade hommik“) , ansambliteosteks („Pärnumaa süit“), teosteks sooloinstrumendile („ Luige lugu“, „Läksin mina metsa kõndimaie“) ja vokaal - ning koorimuusikaks (nt „Meil aiaäärne tänavas“). Trükis on tema loomingust ilmunud vaid murdosa ja laulupidudelgi pole tema teoseid palju, peamiselt nende tehnilise keerukuse tõttu.
Kreeki loomingu mahukaima osa moodustavad vaimulike rahvaviiside seaded. Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege,sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja"Ma tulen taevast ülevalt".
Just tänu Kreekile ongi meil säilinud koraalide rahvapärased, kaunistustega variandid. Kreek kirjutas neid üles peamiselt Läänemaal, aga ka saartel. Neist seadeist pani ta 1920. aastal kokku kaks vihikut trükis avaldamiseks, aga avaldatud said need siiski alles 1989. aastal, Kreegi sajandal sünniaastapäeval.
Tema loomingut on kirjeldatud peaaegu neoklassitsistlikuna. Tema laulud on klassikalised, range vormiga , näitavad tema intellektuaalsust. Aukohal on kontrapunktilised võtted, kaanonlik imitatsioon . Tema rangus ei riku rahvuslikkust, enamasti säilitab ta rahvaviisi algkuju. Tema harmooniad on põhjamaiselt karged („Nõmmelill“, 1912), ta vastandab koori häälerühmade tämbreid ja otsib orkestraalset kõlavust.
Erilisel kohal Kreegi loomingus on 1927. aastal valminud esimene reekviem eesti muusikas " Requiem c- moll " segakoorile ja sümfooniaorkestrile, mis arvatakse olevat tema sõbra ja mõttekaaslase Peeter Süda mälestuseks. Selles ilmneb selgelt Kreegi meisterlik polüfooniakäsitlus. Ta on ühendanud vaimuliku rahvaviisi intonatsioonid ja kirikumuusika etteantud vormi. Tema reekviem koosneb kaheksast osast ja on segakoorile, tenorsolistile ja orkestrile. Teksti aluseks on katoliku surnumissa kanooniline tekst eesti keelde tõlgitult – tekst on võetud Mozarti reekviemi 1870. aastal ilmunud eestikeelsest väljaandest.

KOKKUVÕTE

Eesti heliloojate hulgas, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Artur Kapi ja Heino Elleri kõrval, on Cyrillus Kreek üks mõjukamaid rahvusliku helikeele kujundajaid ja tähtsamaid uuendajaid eesti koorimuusikas. Kreegi muusika koosneb peaaegu täielikult eesti rahvaviiside seadetest ja töötlustest ning kaalukaima osa tema loomingust moodustavad kooriteosed.
Kreegi muusikas on ühinenud rahvalaulu spontaansus ja akadeemilised heliloomingutraditsioonid. Kreegi elutöö on jätnud eesti muusikasse jälje, mida mitme erineva põlvkonna muusikaloojate, nende hulgas heliloojate Veljo Tormise, Arvo Pärdi, Tõnu Kõrvitsa jt, aga ka mitmete eesti jazzmuusikute jpt. loomingus võib tänagi selgelt tajuda.
Kreegi elutöö hõlmab kolme lahutamatut ja üksteist täiendavat tegevust – rahvamuusika kogumist ja uurimist , õpetajatööd ning heliloomingut. Kreek töötas elu jooksul enam kui 40 aastat õpetajana ja kogus laule ka oma arvukatelt õpilastelt. Tema rahvaviisikogus on umbes 1300 õpilaste suust .
Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Alates 2001. aastast on Kreegi kodulinnas avatud ka tema kortermuuseum. üles kirjutatud laulu.

KASUTATUD MATERJALID

Kaarlep, A. „Eesti muusikalugu . Kunstmuusika .“Talmar ja Põhi kirjastus, 2007. Lk 123-130
Eesti Muusika Infokeskus. Cyrillus Kreek. (19.11.2011)
http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=43&lang=est&action=view&method=teosed
Cyrillus Kreek Vikipeedias. (19.11.2011)
http://et.wikipedia.org/wiki/Cyrillus_Kreek