Tallinnas hakkas 1901. a ilmuma ajaleht ,,Teataja". Lehe väljaandja ja toimetaja oli Konstantin Päts, kes kuulus samal ajal ka 1865. a asutatud Estonia laulu- ja mänguseltsi juhatusse. 1908-1909. a etendusid esimesed ooperid. 1912. a loodi Estonia muusikaosakond, mis hakkas korraldama kontserdielu. 1913. a avati pidulikult uus Estonia teatri- ja kontserdimaja. Tallinna muusikaelu arendamisega oli aktiivselt seotud August Topman. Estonia teatri- ja kontserdimaja August Topman (1882-1968) Orelikunstnik ja koorijuht August Topman sündis Kabala vallas Lõpemetsa külas kooliõpetaja pojana. Lõpetanud Peterburi konsrervatooriumi
Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas • Vend- Henno Tormis • Poeg- Tõnu Tormis • Poja naine- Maret Mursa • Lapselapsed- noorem poeg Joosep Tormis ja vanem poeg Jaagup Tormis • Vanaemad- Leena Tormis, Emili Undritz Eeskujud • August Topman, kellelt võttis Tormis nooruses orelitunde. Tema sisestas Tormisesse usku ja julgust luua omaloomingut. • Tormis hakkas uurima Eesti rahvaviise ja tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi Üldharidus • 1.- 4. klass Kivi-Vigala raba algkool • 5.-7. klass Tallinn, Raua tänava kool • 8. klass Tallinna muusikakool • 9. klass Tallinna konservatoorium Ema Anne ja isa Riho Tormis aastal 1960 Looming • 1949 Soolaul’’
Aastatel 1990-1994 kandis ettevõtte nime RAS ELKAR, mille erastamiseks moodustati ettevõtte töötajatest AS SAMELIN. AS SAMELIN alustas tegevust 7.veebruaril 1994.a. Esimesed väärtuslikud kogemused sai ettevõte koostööst Itaalia, Soome ja Norra firmadega, omandades oskused valmistada kõrge- kvaliteedilisi ja eritehnoloogiaga jalatseid. Ettevõtte teostab samuti allhanget – toodetakse jalatseid kaubamärkide ALFA (matkasaapad, erinõuetele vastavad töösaapad, armeesaapad) ja TOPMAN (tänavajalatsid) kollektsioonide tarbeks ning erinevaid töö- ja turvajalatseid Skandinaaviamaade firmadele. Käesoleval ajal on ettevõtte põhieesmärgiks kaubamärgiga SAMELIN jalatsite tootmine ja turustamine. Tootevalikus on töö- ja turvajalatsid, suusa- ja matkasaapad, tänavajalatsid kogu perele. 2 Alates aastast 2007 valmistatakse militaarjalatseid erinevatele NATO armeeüksustele
saj alguses Tallinn Tartu Majanduselu keskus Kultuurikeskus „Teataja“ Konstantin Päts „Postimees“ Jaan Tõnisson Estonia 1905 uus hoone Vanemuine 1905 uus hoone Mihkel Lüdig Aleksander Läte, 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri August Topman Juhan Aavik Raimund Kull Asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool Asutati Tartu Kõrgem Muusikakool Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene Eesti profesionaalne helilooja, kes õppiski heliloojaks. Absoluutne kuulmine Helilooja, dirigent, muusikakirjanik Esimene rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti helilooja Kirjutas põhiliselt vaimulikku muusikat Kirjutas Eesti esimese keelpillikvarteti, Eesti esimese klaverikontserdi, Eesti esimese
Veljo Tormis Referaat Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930. aastal Kuusalus. Tormis õppis aastatel 1942-1944 Tallinna konservatooriumis orelit. Tema juhendaja oli A. Topman. Lõpetas aastal 1947 orelialal Tallinna muusikakooli. 1949-1950 õppis koorijuhtimist ja 1950- 1951 TRK-s kompositsiooni. Tormis lõpetas 1956 kompositsiooni alal Moskva konservatooriumi. Ta oli 1955-1960 Tallinna muusikakooli muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetaja ning 1956-1969 HL-i konsultant. Alates 1969. aastast on Veljo Tormis vabakutseline helilooja. Tormis on kasutanud ja propageerinud oma loomingus soome-ugri rahvaste rahvamuusikat
a. asutati Estonia laulu- ja 1865.a. asutati laulu- ja mänguselts mänguselts Vanemuine 1900 Eesti esimene sümfooniaorkester 1906 kutseline teater 1906 kutseline teater 1908/1909 etendusid esimesed ooperid 1908 loodi sümfooniaorkester Vanemuise Seltsi juurde 1919 Tallinna Kõrgem Muusikakool 1919 Tartu Kõrgem Muusikakool August Topman Aleksander Läte, Juhan Aavik 4. Rudolf Tobias (1813-1918) · Esimeste sümfooniliste teoste autor · Esimene kompositsioonidiplomiga helilooja · Organist, muusikakirjanik, dirigent · 1893 Peterburi Konservatoorium (oreli,kompositsiooni diplomiga) · 1912 õppejõud Berliinis · 1914 Saksa kodakondsus · 1918 suri kopsupõletikku LOOMING
Eesti õppejõude tuleb saata kvalifikatsiooni täiendama Leningradi ja Moskvasse. Keskkomitee otsuse alusel represseeriti üle 20 Eesti Heliloojate Liidu liikme. Mitmele määrati 25+5 aastat (T. Vettik; R. Päts), mitmed said 10 aastat. Osa vallandati töölt ilma vanglakaristuseta. Repressioonide ohvriks langesid tuntud heliloojatest Alfred Karindi, Hugo Lepnurm, Aurora Semper, August Topman, Mart Saar, Heino Eller, Cyrillus Kreek ....
A koorihelikoojana Dresdeni konservatooriumi? Aleksander Läte 50. Köster ja organist Nõos 19. Saj lõpus? Aleksander Läte 51. Kes asutas eesti I sümfooniaorkestri? Aleksander Läte 52. Kus asutati 1900. A eesti I sümfooniaorkester? Tartus 53. Kes on kirjutanud peale u 150 koorilaulu (sh „Kuldrannake“) veel avamängu „Kalevala“ jt sümfooniaorkestri teoseid? Aleksander Läte 54. Millise teatri juures tegutses August Topman? Estonia 55. Mis seob A. Topmanit, R. Kulli ja M. Lüdigit? Nad asutasid Tallinna Kõrgema Muusikakooli 56. Mida sisaldas peamiselt Konstantin pätsi poolt välja antud ajaleht „Teataja“? Majandusalane teave 57. Mida sisaldas peamiselt Jaan Tõnissoni poolt välja antud ajaleht „Postimees“? Kultuur 58. Miks on 1906. A tähtis aasta Vanemuise ja Estonia teatritel? Need said professionaalseteks/elukutselisteks teatriteks 59
Moskvasse. Keskkomitee otsuse alusel represseeriti üle 20 Eesti Heliloojate Liidu liikme. Mitmele määrati 25+5 aastat (T. Vettik; R. Päts), mitmed said 10 aastat. Osa vallandati töölt ilma vanglakaristuseta. Repressioonide ohvriks langesid tuntud 2 heliloojatest Alfred Karindi, Hugo Lepnurm, Aurora Semper, August Topman, Mart Saar, Heino Eller, Cyrillus Kreek .... Eesti pärast II ms: · Saksa väed olid lahkunud, aga Punaarme polnud veel kohal- taasiseseisvumiskatse · Kõrgeim võim EKP juhil (kes allus aga NRKP juhile)-Karotamm Muutused territooriumis: · Kaotas osa Petseri maakonnast · Kaotas Narva tagused alad · Maakond- rajooniks · Vald- külanõukoguks Vägivallapoliitika: · Eesmärk allutada oma võimule
alguses rahvaviisid, interpreedid, teatrid ja koolid Võõrvõimu surve baltimaadele oli eriti suur ja eesti pidi veele visamalt oma priiuse eest seisma. Kultuuriline liikumine hoohustus uuel sajandi lveelgi: · Kinnistus laulupidude korraldamise traditsioon · Elavnes rahvamuusika kogumine · Usina töö tulemusel koguti kokku üle 300 000 lauluteksti. · Aasta-aastalt lisandus haritud muusikuid (Miina Härma, Rudolf Tobias, August Topman, Aino Tamm, Theodor Lemba ja Artur Lemba) · Tänu õpingutele Peterburi konservatooriumis mitmkesistus eesti heliloojate looming · Algas kutseliste teatrite tegevus Sead võiks nim. Suureks tõusuajaks. 20. saj algul paistis silma A.Läte ja R.Tobiase tegevus. Nad olid kontserttegevuse juhid, heliloojad ja interpreedid. Nad muutsid Tartu kontserdi elu huuvitavamaks, professionaalsemaks ja mitmekesisemaks. Nad
aastal eesti rahvaviiside süstemaatilist kogumist EÜS (Eesti Üliõpilaste Selts ) raames. Kasutas soomlaste kogemusi. Tehti korjandusi, pidusid jms. üritusi, et kogumist finantseerida. Kogujateks otsiti haritud inimesi, neid juhendati, neile maksti sõidu- ja elamisraha. Püüti saata laule üles kirjutama kaks inimest, kellest üks oleks muusikalise haridusega ja kirjutaks viise, teine kirjutas sõnu. Paljud kogujad olid Peterburi Konservatooriumi üliõpilased: August Topman 1904–1905, 19 viisi Samuel Lindpere 1904–1905, 131 viisi Juhan Aavik 1904 ja 1906, 219 viisi Mart Saar 1904 ja 1907, 127 viisi Peeter Penna 1904–1905, 1909–1911, 759 viisi Peeter Süda 1905–1907, 1909, 1911–1912, 443 viisi Johannes Kärt (Jaak Karis) 1911, 58 viisi Cyrillus Kreek 1911–1914, 234 viisi Johannes Muda 1914, 46 viisi EÜS-i kogu sisaldab 10 683 noodistust. 4)Rahvapillid ( kirjeldus või joonis) , millest valmistati, kuidas mängiti. www.ema.edu
üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette. Oli Tartu Ülikooli muusikadirektor, kelle õpilaste seas oli ka Aleksander Läte. 11. Kes kirjutas oratooriumi „Luther“? Mis seob teda Tartuga? Heinrich Zöller. Oli 1878-87 TÜ muusikadirektor. Oratooriumi teksti kirjutas TÜ süstemaatilise teoloogia professor. 12. Kes olid 1930. aastatel EELK Kirikumuusika Sekretariaadi juhtfiguurid? August Topman ja Johannes Hiob 13. Millise usurühmitusega seostatakse eesti koori- ja puhkpilliorkestrikultuuri teket? Vennastekogudus ehk hernhutlased. 14. Kus ja kuna loodi esimene eesti laulukoor? Laiusel 1823. aastal 15. Mis on Liedertafel ja kuidas seostub see Eestiga? Koorilaulu stiil. Tähendas meie kogukonna jaoks meie linnade saksa meesteklubide laulu. 16. Millist sündmust peetakse eesti esimeseks sümfooniakontserdiks? 19.11
olümpiamängudele. Retlast pärit Laine Erik-Kallas on Eesti kõigi aegade parim naiskergejõustiklane, kes on olümpiamängudel võistelnud koguni kaks korda. 1932. aastast, kui kehakultuuri edendamiseks hakati eraldama riigitoetust, palgati maakonda ka spordiinstruktoreid, kelle ülesandeks oli korraldada õppuseid, kursuseid, erialaseid treeninguid ning aidata ja suunata spordielu tegevust kohtadel. Esimeseks instruktoriks sai Ambla kehalise kasvatuse õpetaja Olav (Olaf) Topman, kes oli hea tõkkejooksja ja riistvõimleja. Enne sõda oli ametis veel Tallinnast tulnud Eesti parimaid pikamaajooksjaid Aleksander Anier. Pärast sõda on noorte kergejõustiku harrastamine toimunud õpetatud treenerite juhendamisel. Tulemuslikult on töötanud 1950-ndatest aastatest Rein Tammla, Erni Reinloo Paides, Ülo Vainomäe Türil, Uno Aan Koerus, Arnold Kuningas Jänedal, Hans Lööper Säreveres, 1960-ndatel aastatel Ilmar Värk ja
Viimane soovitas ka oma õpilastel kasutada loomingus rahvaviise ja rõhutada nende omapära. 3. Hilisem elu 3.1. Cyrillus Kreegi hilisem elu Paljudeks aastateks sai Cyrillus Kreegi elukohaks Haapsalu, kus ta muusikaõpetaja ja koorijuhina edendas kohalikku elu. 1917. aasta sügisel hakkaski Kreek andma muusikatunde kolmes Haapsalu koolis, kuid sellega ei tahtnud ta esialgu piirduda. Kirjast Peeter Südale 11. aprillil 1918 ilmneb, et August Topman, valmistades juba ette Tallinnasse konservatooriumi rajamist, on käinud Cyrillus Kreegile kohta pakkumas. Ent poliitilised ja majandusolud olid sõjast ja okupatsioonist tingituna kaootilised ja ebakindlus konservatooriumi asutamise osas suur. Kreek palus oma kirjas Südale küll, et too vaataks tema jaoks, millised pealinna ,,koorid juhatajat ootavad ja mäherduse fakulteedi peale prohvessorisi läheb". Kuid jätkas sügisel siiski õpetajaametit Haapsalus. Aasta hiljem kolis
Elav regilaulutraditsioon oli tolleks ajaks juba peagu hääbunud, paljudes paikades olid paremad laulikud manalateele läinud. Peale viisi ja sõnade täpse üleskirjutamise pidid kogujad kirja panema andmed esitaja kohta ning esitusviisi iseärasused. Enamasti käisid kogujad kahekaupa: üks kirjutas üles viisi, teine sõnad. Viiside üleskirjutajaiks olid tulevased eesti heliloojad, tollased Peterburi konservatooriumi tudengid Samuel Lindpere, August Topman, Mart Saar, Juhan Aavik, Peeter Süda, Cyrillus Kreek, Juhan Simm. Viise käis kogumas ka soome folklorist Armas Otto Väisänen, kes tegi 1912. a. esimesed eesti rahvaviiside fonografeeringud. Rohkem kui 11 000 laulu, pillilugu ja tantsu jäädvustati üleskirjutuste või fonogrammidena. EÜS-i kogumistöö oli eesti muusikakultuuri edasise käekäigu suhtes pöördelise tähtsusega. See aitas kaasa eesti rahvusliku muusikastiili
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
Märska is considered one of the founders of the Estonian film industry, most of the production in the Twenties was due to his creative energy. Theodor Luts (1896-1980) was another pioneer of Estonian cinema, a versatile cinematographer, active as producer and director, his outstanding achievement is Noored kotkad 1 (Young Eagles, 1927). 1 The story of frontline soldiers during the War of Independence. On the initiative of August Topman (1882-1968) and Mihkel Lüdig, Kõrgem Muusikakool (Higher School of Music) was established in Tallinn in 1919 (in 1923 renamed Conservatoire). Lüdig became the first director of the institution. At the same time a similar school was opened in Tartu. In 1921 Lauljate Liit (The Singers’ League) was organised, its first chairman was the choral composer and conductor Konstantin Türnpu (1865-1927). The activities of the League were wide-ranging: organisation of
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
