Stanley L. Miller Saskia Kivi Bioloogia Tallinna 32. Keskkool 12d 2010 Millised pidid olema elu tekke tingimused? Louis Pasteur 1860 Kõik elus pärineb elusast 20 sajandil hakati põhjalikumalt uurima Elu tekke 3 põhiseisukohta On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistel taevakehadelt Elu on Maale tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid Füüsikaline Evolutsioon Elementaarosakestest tekkisid aatomid Universum 1215 miljardit aastat tagasi Päikesesüsteem 5 miljardit aastat tagasi Maa vanus on 4,55 mijardit aastat Keemiline evolutsioon Lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Millerurey eksperiment 1952 sooritatud, avaldatud 1953. aastal Univesity of Chicago H2 CH4...
The USA In my essay I am going to talk about the United States of America. The USA was discovered by Christopher Columbus in 1492. It is situated between the Atlantic and the Pacific Oceans. It is the world's fourth largest country by size (after Russia, Canada and China) and the third by population (after China and India). The third largest citys in the US is: New York (NY) with a population of 8,175,133 and nicknames like The Big Apple, The City That Never Sleeps. It is composed of five boroughs: Manhattanthe home to Central Park and most of the city's skyscrapers, The Bronx, Brooklyn with a distinct downtown neighborhood, Queens the only large county in the United States where the median income among African Americans is higher than that of White Americans and Staten Island The Staten Island Ferry where you can see The Statue of Liberty ( a colossal neoclassical sculpture on...
c näilike ajastute teooria - meie planeet on noor ja et selle tekkimine toimus praegustest täiesti erinevates tingimustes, nii et enamus tänapäevasest teaduslikust tehnoloogiast, mida on aegade jooksul konstantseks peetud, vajab täiendavat kontrollimist. 3 Panspermia Elu tõi maale muiste prantsatanud taevakivi. 4 RNA- maailm RNA oli üheahelalisena info kandjaks. 5 Sooja lombi teooria - 80-100°C veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere ja seal sees valguse ja muude tegurite kaasabil tekkis elu. 6 Kuuma katlakese teooria Elu tekkis/arenes ookeanis kuumaveeallikate juures. 7 Jääkambri teooria - see on soe tiik, milles on külm jääpall. Tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks. Protsessid 0 - 27°C juures 8 Darwini teooria Looduslik valik, kus ellu jäävad tugevamad.
kus on fotosünteesimiseks piisavalt valgust. Zooplanktoni moodustavad protistid või väiksemad loomad, ka suuremate loomade vastsed. Zooplankterid toituvad fütoplanktonist või teistest väiksematest zooplankteritest. Bakterplanktoni moodustavad bakterid ja arhed. Elukeskkond. Meres elav: haliplankton Riimveeplankton ehk hüfalmüroplankton. Järve elav ehk limnoplankton Jões elav ehk potamoplankton Lombi- ja tiigiplankton ehk telmatoplankton. Sooplankton ehk heloplankton Allikaplankton ehk krenoplankton Soolajärveplankton ehk salinoplankton Läänemere fütoplankton. Fütoplankton. Liigiline koostis sõltub otseselt soolsusest. Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud eluks riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 (10) . Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt
„kõrgemal jõul“. 2. Kreatsionism a) päev- ajastu teooria b) lünga teooria c) näilike ajastute teooria 3. Panspermia- teooria väidab, et elu tekkimiseks vajalikud algained võis Maale tuua mõni siia prantsatanud taevakivi. 4. RNA- maailm- arvatakse, et kõik on saanud alguse nukleiinhapetest, millest siis RNA koosneb, sest väikesed molekulid said just tänu nendele hapetele alguse. 5. Sooja lombi teooria- elu võis alata soojast väiksest lombist, kus oli igasuguseid ammoonium- ja fosforisoolasid, valgust, soojust, elektrit ja muud, nii et olid moodustunud valgu ühendid, valmis läbi tegema veelgi keerukamaid muutusi. Et tänapäeval pandaks selline aine koheselt nahka või neelataks ta, mis poleks juhtunud enne elusolendite formeerumist. 6. Kuuma katlakese teooria- elu sai alguse kuumaveeallikatest ookeanis 7
biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. Geneetiline kood on universaalne. BIOGEOGRAAFILINE VÕRDLUS-Pikka aega eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest.N: Galapagose saarel elav kilpkonn ja troopikas elav kilpkonn.Ürglind-roomajale iseloomulike tunnustega väljasurnud lind.Linnu tunnused:kolju,tiivaluud,sulestik ja jalaluud. Roomaja tunnused:lõualuud hammastega,roided konkjätketega ja kolm vaba sõrme küünistega.Elu päritolu teooriad.Sooja lombi metafoor Darwinilt.Selle hüpoteesi kohaselt võisid elu aluseks olevad molekulid tekkida väiksemates rannavööndi veekogudes,kus orgaaniliste molekulide kontsentreerumine viis nendevaheliste reaktsioonideni.Kuum katlake.Saksa teadlane Wächtershäuser on ühe hüpoteesina välja pakkunud vees lahustunud anorgaanilise CO2 sidumise orgaanilisteks ühenditeks püriidi pinnal.Vajalik energia vabaneb püriidi moodustumisel FeS ja H2S reaktsioonis.Jääkamber.Miller koos Levy'ga
kiusamisele vastu astuda. Koolikiusamine jääb paljusid inimesi kummitama kogu eluks. Kiusamise järelmõjud Halvad sõprussuhted; Tõrjutus; Halb õppeedukus; Madal grupistaatus; Käitumisprobleemid; Probleemid suhtlemisel; Vägivalla ohvriks langemine ka teistes inimsuhetes. Kiusamise laineefekt Piltlikult võib kiusamist võrrelda lompi visatud kiviga, mille ümber tekkiv lainetus levib lombi ääreni. 1. aste: Kiusamise juhtum – ohver tunneb end ebaturvaliselt. 2. aste: Vanemad ja perekond – viha kiusamise suhtes ning empaatia ohvri vastu. 3. aste: Pealtnägijad koolis – jälgivad rahutusega, see võib juhtuda ka nendega. 4. aste: Teised koolis – kuulevad juhtunust ja tunnetavad, et kool ei ole turvaline. 5. aste: Väljaspool kooli – õpilased ei ole koolis kaitstud, siis miks peaks nad kaitstud olema väljaspool kooli
lehetäide puhul. Partneri leidmiseks kasutavad putukad mitmesuguseid signaale. Levinuimad on lõhnasignaalid, mille puhul isased lendavad emaste poolt eritatava erilise lõhna peale kilomeetrite kauguselt kohale. Helisignaale kasutavad vastassugupoole leidmiseks ritsikad, tirtsud ja tirdid, valgussignaale aga jaanimardikad. Et hõlbustada üksteise leidmist, kogunevad mõned putukad mingi ümbrusest selgelt eristuva objekti juurde. Meenutage suveõhtul mõne aiaposti või lombi kohal parvedena "tantsivaid" sääski! Paljudel putukatel esinevad enne paaritumist pulmarituaalid. Peale paaritumist säilitab emane isase sugurakud erilises seemnehoidlas. Munad viljastatakse seemnehoidlast möödumisel. Emamesilane elab mitu aastat, kuid paaritub ainult ühe korra elus. Tema seemnehoidlas säilivad seemnerakud viljastamisvõimelistena aastaid. Ürgsematel putukatel paaritumist ei esine, vaid isane jätab seemnerakkude pakikese maha kuhugi, kust emane selle üles korjab.
äkkviha. Ühe mu tuttava elukaaslane koputas kord meelekohale, kui ülbe autojuht ristmiku lähedal end autode rivis jõuliselt tema ette surus. See oli viga. Ülbur väljus ja peksis jalaga mõlki käezesti teinud mehe masina. Kolleeg näitas rusikat, kui BMW ei lasknud teda pöördel üle tee, peaaegu ajas alla. Töökaaslase päästis bemarist väljunud tigeda mehe kallaletungist turvamehe lähenemine. Sügisel pritsis üks masin mind põlvini märjaks, kuigi saanuks lombi ees hoogu maha võtta. Seda enam, et mõnikümmend meetrit kaugemal jäi auto teiste masinate taha sappa seisma. Küsisin juhilt, miks ta mind täis pritsis. Ta vastas, et ei näinud mind, ega kavatsenudki vabandust paluda. Ütlesin, et ma olin ju ainus jalakäija, hästi nähtav, vabandust ta ikka ei palunud. Lõpuks sülitasin ja läksin minema. Naga kargas mulle selja tagant kallale. Tema ema kriiskas, et ma ei ole piisavalt palju märg..
1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus 1984. J. Smuuli nimeline kirjanduslik aastapreemia 1985. J. Liivi luuleauhind 1990. Eesti Teatriliidu aasta eripreemia LOOMING Luuletaja Jüri Üdi (pseudonüüm) esimesed luuletused ilmusid 1968. aastal ,,Loomingus". Tema varasemat loomingut saab iseloomustada kui koomilist ning üllatuslikku. Kirjutuslaad sel ajal oluliselt ei varieeru. meremehe küsimus laev tuli kaua üle suure lombi nüüd on ta siin ja võtab kindad käest mees ütleb vähe mees ei ütle palju ta ütleb vaid: ma tulen mereväest toas hakkab hämar lähen lampi võtma ta peatab mind: kas sa veel luuletad ja kuna tahan öelda talle tõtt ma siis kaua sõnu meelde tuletan (,,Selges eesti keeles") Hilisemas, teises perioodis Viidingu loomingust mille alguseks peetakse tinglikult aastat 1977 (70.-80. aastad olid loomingu tippaeg ja sellel ajal moodustasid need
sugulasrahvaste, eriti udmurtide pühakohtadega. Udmurtias ohverdatakse veel tänapäevalgi sellistes kohtades hanesid või lambaid. Meil meenutavad seda kohanimed Utike küla ja tiigi nimi Anikse lump. Rahvapärimuste koguja ja uurija XX sajandi algusest kirikuõpetaja M. J Eisen on tõdenud, et eestlastel on kolm püha kohta saun, hiis ja kirik. Kirikud rajati sageli hea jõuväljaga muistsetele hiiekohtadele. Sauna põline asukoht on Anikse lombi kaldal. Vana kombe kohaselt tohtis hiide siseneda vaid puhtalt, peale saunas käimist. Ei tohtinud alkoholi tarvitada, suitsetada ega kõvasti kõnelda. Verijärve maastikukaitseala Asukoht: Kose, Võru vald Koduleht: www.tsolk.ee Verijärve maastikukaitseala asub Võru vallas, Võru linnast 3,5 km kagu poole. Kaitseala on loodud järsuveerulise ürgoru ja selles asuva Verijärve kaitseks. Järv paikneb sügava kaguloodesuunalise ja edela
hoiumahutite kõrgeimad rõhud on 7 baari juures. Kuna kasutatavad rõhud on suhteliselt madalad, siis ei saa ka mõlema LNG-hoiumahuti üheaegne vigastus tekitada märkimisväärset plahvatust. Aurupilve teke ja süttimine Kui krüogeenne aine pääseb kontrollitud temperatuuriga hoiumahutist välja, hakkab ta aurustuma ja tema olek muutub vedelast taas gaasiliseks. Algselt on tekkiv gaas ümbritsevast õhust külmem ja raskem ning see tekitab soojeneva vedeliku lombi kohale udutaolise moodustise ehk aurupilve. Aurupilv hakkab õhuvoolude kaasabil nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas liikuma ning võib enne täielikku atmosfääris haihtumist ulatuda vedelikulombist üsna kaugele. Aurupilve kokkupuude süüteallikaga põhjustab selle süttimise. Allikad 1) Lastikäsitlus, 2003, Tallinn, Rein Loodla 2) Wikipedia.merendus 3) http://jetgas.ee/lng-kasutamine/meretransport
2)elu tekkis sügavkülmas 3)ehituskivid tulid väljaspoolt Maad 3.Milline evolutsioonivorm tänapäeval kõige kindlamini paika peab? Elu tekkis merepõhjas 4.Kirjelda, milised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi? *välgunooled *metoriiditabamused *hiidvulkaanid 5.Keemilise evolutsiooni etapid? Aatomid > Molekulid(monomeerid) > Orgaanilised polümeerid > Polümeeri kogumid 6.Milles seisneb S.Milleri katseaparaadi tähtsus? Aparaadiga tegi järgi ,,sooja lombi" teooriat. Erinevaid monomeere soendas ja kiiritas ,,välguga" 7. Miks ei saa tänapäeval toimuda elu teket elutust ainest? Sest enam pole sellised tingimusi Maal. NT pole: madalaid ookeane, pole sellist ilmastikku(pidev välk jne) , pole nii tugevat UV kiirgust 8. Miks on osade teadlaste seas levinud arusaam, et elu saabus Maale kosmosest? Sest see on üks kolmest enam levinud teooriast. Metoriitidega saabusid maale ka monomeerid, millest arenes elu Maal. 9
tehnikat või püstoli asendit. 7. KEEVITUSE LIIGID Roostevaba teraseid on võimalik keevitada väga erinevate meetoditega nagu teisi metallegi. Põhilised meetodid selleks on: SMAW - Shielded Metal Arc Welding or Stick Elektrilist kaart hoitakse kaetud metallelektroodi ja töödetaili vahel. Sellal kui sulametalli tilgad liiguvad elektroodilt piki kaart sulametalli lompi, kaitsevad neid atmosfääri eestelektroodi katte lagunemisel tekkivad gaasid. Vedelslakk hulbib sulametalli lombi pinnale, ning kaitseb kõvastumise ajal sulametalli atmosfääri eest. Pärast iga keevisliite lisamist tuleb slakk eemaldada. · GTAW - Gas Tungsten Arc Welding-Tig Welding TIG (Tungsten'i inertne gaas) keevitus või gaasikaitsega Volframelektrood kaarkeevitus (GTAW) on protsess, kus kasutatakse mittesulavat, volfram-elektroodi. Elektroodi, kaart ja sulakeevituslompi kaitseb atmosfääri eest inertne gaasikaitse. Kui täitemetall on vajalik, lisatakse see sulalombi esiküljele.
omapärasema tõlgendusega Juhan Viidingu luulest. Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 ilmus 5 CD kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega. Luuletaja Jüri Üdi (pseudonüüm) esimesed luuletused ilmusid 1968. aastal ,,Loomingus". Tema varasemat loomingut saab iseloomustada kui koomilist ning üllatuslikku. Kirjutuslaad sel ajal oluliselt ei varieeru. 5 meremehe küsimus laev tuli kaua üle suure lombi nüüd on ta siin ja võtab kindad käest mees ütleb vähe mees ei ütle palju ta ütleb vaid: ma tulen mereväest toas hakkab hämar lähen lampi võtma ta peatab mind: kas sa veel luuletad ja kuna tahan öelda talle tõtt ma siis kaua sõnu meelde tuletan (,,Selges eesti keeles") Hilisemas, teises perioodis Viidingu loomingust mille alguseks peetakse tinglikult aastat 1977 (70.-80. aastad olid loomingu tippaeg ja sellel ajal moodustasid need peaaegu
Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine. Limused ja kaanid Karula veekogudes elab 11 liiki karpe, nendest õhuke järvekarp on Eesti Punase Raamatu liik. Kõige laiema levikuga on suur-järvekarp, keda esineb enamikus kalarikastes järvedes. Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes. Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid. Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu. Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves. Kaane on Karulas teada kahte liiki. Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani. Limused on tundlikud veekogude seisundi halvenemise suhtes
. MMA või SMAW Varraselektroodidega keevitust kutsutakse käsitsi metallkaarkeevituseks (MMA) või kaitstud metallkaarkeevitus (SMAW). See on vanim ja kõige paindlikum kaarkeevitusprotsess. Elektrilist kaart hoitakse kaetud metallelektroodi ja töödetaili vahel. Sellal kui sulametalli tilgad liiguvad elektroodilt piki kaart sulametalli lompi, kaitsevad neid atmosfääri eestelektroodi katte lagunemisel tekkivad gaasid. Vedelslakk hulbib sulametalli lombi pinnale, ning kaitseb kõvastumise ajal sulametalli atmosfääri eest. Pärast iga keevisliite lisamist tuleb slakk eemaldada. Toodetakse sadu erinevaid elektroode, mis sisaldavad tugevuse, vastupidavuse ja juhtivuse suurendamiseks tihti sulameid. Protsessi kasutatakse peamiselt teraskonstruktsioonide, laevaehituse ja üldiste tootmistööstuste rauasulamite jaoks. MMA teiseks oluliseks rakenduseks on parandus- ja hooldustööd
Emasloomad alustavad kudemisrännet mõni päev hiljem. Sigimisveekogudesse jõudnud isased alustavad emaste ligimeelitamiseks häälitsemist. Häälitsemine algab tavaliselt peale päikeseloojangut. Emasloomad saabuvad sigimisveekogude juurde 0.5-3 tundi pärast isasloomade häälitsemise algust ning veedavad veekogus paar tundi. Mida suurem isane, seda tugevamat häält ta teeb ja seda atraktiivsem on ta emasele. Samas, kui isane on valinud viletsa lombi krooksumiseks, siis emane läheb targemat otsima, kui antud isendile tähelepanu pöörab. Suguküpseks saab kõre kolmeaastaselt. Sellesse ikka jõuab kõige rohkem kümme konna ühest kuduketist (Kõre kaitsekoraalduskava, 2004 c). 5. Vaenlased ja ohutegurid Rannaniidul on tihti palju linde kes võivad ohustada kulleste ja moonde läbinud kõrede ellujäämist. Linnud ei tarvita reeglina tervelt, vaid nokivad tühjaks. Rannaniidu kulustumise,
Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes. Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. [10] 1930. aastatel püüti järvest kuni 30 000 vähki aastas. Hiljem vähid hävisid vähikatku ja järve väetamise tõttu, kuid praegu on neid Ähijärves jälle. [1] Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid. Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu. Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves. [10] Kaane on Karulas teada kahte liiki. Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani.[10]
laiema levikuga on suur-järvekarp, keda esineb enamikus kalarikastes järvedes. Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes. Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. [10] 1930. aastatel püüti järvest kuni 30 000 vähki aastas. Hiljem vähid hävisid vähikatku ja järve väetamise tõttu, kuid praegu on neid Ähijärves jälle. [1] Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid. Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest 9 veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu. Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves. [10] Kaane on Karulas teada kahte liiki. Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani.[10]
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN
Mantel kasvab täiesti toruks kokku. Ringeelundkond Mereloomad. KLASS: TEOD e kõhtjalgsed : Assümmetriline keha. Tavaliselt spiraalse kojaga. Mõnedel liikidel koda puudub. Jala eesosa kannab suuava ja meeleelundeid. Raadula. Mere-, magevee ja maismaaloomad. Viimastel esineb lõpuste asemel n.n. kops.Lahksugulised või hermafrodiidid. Maismaateod: Viinamäetigu, põõsatigu, nabatigu ning vöötteod Veeteod: harilik mudatigu (mudakukk), väike mudatigu, jõe- ja järve-ematigu, lombi- keeristigu, sarvtigu, labatigu. Kojata teod – põllunälkjas ja suur seatigu KLASS PEAJALGSED: Koda välimine, sisemine või puudub. Keha jaotunud pea-ja kereosaks.Ümber suuava iminappadega kombitsad. Ruumikas mantliõõs. Peaaegu suletud ringesüsteem. NS väga kõrgelt arenenud. Lahksugulised. Merelised. Alamklass: Laevukeselised (Kambriteks jaotunud väline koda) Ülemselts: Kümnehaarmelised (10 kombitsat. Seepia, kalmaar.) Ülemselts: Kaheksahaarmelised (8 kombitsat
Olime noored ja tahtsime teineteise vastu äärmiselt viisakad olla. See oli Hüpassaares, minu kodukohas, kus on väga palju metsa. Oli väga ilus ilm, mets vaikne, päike paistis läbi männi latvade nii heledalt. Jalutasime, vestlesime ja tundsime rõõmu ühest ilusast päevast. Korraga oli ees porilomp. Tahtsin näidata oma osavust ja mehelikku julgust ja ütlesin:"Mina siit küll üle saan, aga katsu, kuidas sina saad". Neid sõnu üteldes oli mu välejalgne tütarlaps üle lombi jõudnud, mina aga kukkusin mudasse. Selle peale naersime mõlemad. Aga siiski jäi mulje, et ma teda oma skeptilisusega olen solvanud. Kohe tuli mulle meelde regivärss:"Ärge naerge neidusida, teotage tüttarida". Istusin männi alla ja skitseerisin laulu valmis ja alles siis liikusime edasi. On küll palju aega mööda, kuid ikka tuletame meelde:"Mina siit küll üle saan, aga katsu, kuidas sina saad". 1932. a. sai Saar Hüpassaare talu pärisomanikuks ja asus sinna elama
Hirm: kui ma midagi teen, satun ise ohvriks. Oluline ikkagi anda teada täiskasvanule. Tavakooli õpilaste seas: 7% kiusajaid, 8% ohvreid, 2% kiusajaid/ohvreid (Kõiv,2000). Kui kiusamine on võimu ja staatuse saavutamise vahendiks ning selle olukorra muutmiseks ei võeta midagi ette, siis jääb kiusamine antud keskkonda kauaks püsima (Sullivan). Sullivan, 2000) kiusamise laineefekt: kivi visatakse lompi, ja lained hakkavad levima lombi äärde: 1. aste kiusamise juhtum: ohver tunneb end ebaturvaliselt 2. aste vanemad ja perekond: viha kiusamise suhtes, empaatia ohvri suhtes. Peret võiks nimetada kiusamise sekundaarseks ohvriks 3. aste pealtnägijad koolis: jälgivad, see võib juhtuda ka nendega 4. aste teised koolis: kuulevad juhtunust ja tunnetavad, et kool ei ole turvaline. Siin kõige olulisem kooli sõnum: meil ei ole kiusamine lubatud, seda ei tolereerita. 5
Ringeelundkond Mereloomad. 7.5. Klass teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) Assümmetriline keha. Tavalsielt spiraalse kojaga. Mõnedel liikidel koda puudub. Jala eesosa kannab suuava ja meeleeluyndeid. Raadula. Mere-, magevee ja maismaaloomad. Viimastel esineb lõpuste asemel n.n. kops.Lahksugulised või hermafrodiidid. Maismaateod: Viinamäetigu, põõsatigu, nabatigu ning vöötteod Veeteod: harilik mudatigu (mudakukk), väike mudatigu, jõe- ja järve-ematigu, lombi-keeristigu, sarvtigu, labatigu. Kojata teod on nälkjad, tee- ja seateod. 7.6. Klass Peajalgsed (Cephalopoda) Koda välimine, sisemine või puudub. Keha jaotunud pea-ja kereosaks.Ümber suuava iminappadega kombitsad. Ruumikas mantliõõs. Peaaegu suletud ringesüsteem. NS väga kõrgelt arenenud. Lahksugulised. Merelised. 7.6.1 Alamklass Laevukeselised (Nautiloidea) 7.6.1.1. Selts Laevukeselised (Nautilida) Kambriteks jaotunud väline koda. 7.6.2. Alamklass Coleoidea
Osa paarilisi elundeid kaotab ühe poole ning muutub paarituks neer, kops lõpus süda. Sooltoru on U- kujuline. Lahk või liitsugulised, gonaade üks paar või ainult üks. Sageli esineb hermafrodiitne nääre. Areng otsene või vastse staadiumi kaudu. Alamklass: Eeslõpusesed Prosobranchia Hingavad lõpustega, mis paiknevad südamest eespool. Mageveevormidel koda suletav kaanekesega. Esindajad: jõe ematigu Viviparus viviparus , järve ematigu V. contectus , lombi keeristigu Bithynia leachi. Alamklass: Tagalõpusesed Heterobranchia Kui esinevad lõpused, siis paiknevad need südamest tagapool. Osal liikidest on lõpuste asemel kops. Lõpustega liigid elavad meredes. Kopsteod elavad maismaal või mageveekogudes. Ülemselts: Kopsteod Pulmonata Kopsuga hingavad teod. Selts: Tüüsilmalised Basommatophora Elavad vees. Silmad asuvad teise kombitsapaari alusel. Esindajad: suur mudatigu
Koja ehitus keerits, tipp, naba, tipp liikumisel taha suunatud, keerdumine paremale või vasakule, sarvkiht, lubjast prismakiht, pärlmutterkiht. Osadel kaas ava sulgemiseks, kaas on jala osa. Al.kl. eeslõpuselised, tagalõpuselise, kopsreod. Eeslõpuselised meres, vähem magevees, koja avaga sulgeb kaanega. Taimesööjad, röövloomad, parasiidid. N:meres - kauri, merikõrv, liudkodalane, rapaan, ranniklane magevees ematigu (jõe, järve ematigu), keeristigu (harilik-, lombi-), sulgtigu (koonusjas-, ketasjas-), vesiking, Erinevad õmbluse sügavuselt, kaane erinevus. Kopsteod kohastunud elule maismaal ja magevees. Lõpused kadunud,mantel talitleb kopsudena, hingates õhku, koja suue kaaneta. Mõnel koda mandunud (nälkjad). Taimesööjad, mõned röövloomad, mõlemasoolised, paarituvad, koevad, areng otsene. N: Eesti magevees harilik mudatigu e. mudakukk (väike ja suur sootigu, piklik ja munajas ja kõrvukas punntigu), väike labatigu,
lihtsam leida. · Peida väikesi mänguasju lillelehtede alla, riputa neid puuokste külge, kinnita kiigelaua või kiigenööri külge. · Selgita lapsele, milliseid asju te otsite. · Võta lapsel käest kinni, jalutage aias ringi ja otsige koos "aarded" üles. VEELOMBI UURIMINE · Minge õue ja otsige üks veelomp. · Kui lomp on kõnniteel, joonista lombile kriidiga ring ümber. · Kui lomp on metsarajal, vea oksaga ring ümber lombi. · Jälgige, kuidas lomp pärast sadu kuivab. See võimaldab õpetliku vestluse teemal, mis veega JUTUSTAMINE · Räägi või laula lapsele tuttavat pala, kus korratakse fraase. · Laulge koos: "Teeme, teeme, mis me teeme? Teeme taignarullikese. Saame, saame, mis me saame? Saame saiapullikese." · Peagi oskab laps neid sõnu koos sinuga korrata. · Kui laps sõnu teab, tee jutu sisse pause ja lase lapsel need täita.
· Selgita lapsele, milliseid asju te otsite. · Võta lapsel käest kinni, jalutage aias ringi ja otsige koos "aarded" üles. UURINGUTE ANDMETEL on õppimiseks kõige soodsam aeg lapsepõlves, ehkki aju on võimeline õppima kogu inimese eluea jooksul. Laps armastab asjade otsimist ja leidmist. VEELOMBI UURIMINE · Minge õue ja otsige üks veelomp. · Kui lomp on kõnniteel, joonista lombile kriidiga ring ümber. · Kui lomp on metsarajal, vea oksaga ring ümber lombi. · Jälgige, kuidas lomp pärast sadu kuivab. · See võimaldab õpetliku vestluse teemal, mis veega juhtus. UURINGUTE ANDMETEL aitab lapse ja vanema vaheline tugev side lapsel paremini argistressi taluda. Uurige pärast vihmasadu veelompe. Selline tegevus arendab mõtlemisoskust. JUTUSTAMINE · Räägi või laula lapsele tuttavat pala, kus korratakse fraase. · Laulge koos: "Teeme, teeme, mis me teeme? Teeme taignarullikese. Saame, saame,
annaabi.ee 
