Mart Saar ja Cyrillus Kreek. (0)

Abja Gümnaasium
Anni Saharov
12. B klass
MART SAAR JA CYRILLUS KREEK . NENDE ELUTEE JA LOOMINGU VÕRDLUS
Referaat
Juhendaja : Kadi Kask
Abja- Paluoja 2013

Sisukord

Sissejuhatus 3
1. ELULOOD 4
Mart Saar 4
Cyrillus Kreek 5
2. HARIDUSTÖÖ JA TÖÖKOHAD 7
Mart Saar 7
Cyrillus Kreek 7
3. LOOMING 9
Mart Saar 9
Cyrillus Kreek 10
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13
LISAD 14
Lisa 1. Mart Saar 14
14
Lisa 2. Cyrillus Kreek 14

Sissejuhatus

Referaadis on kirjutatud kahest suurest muusikategelasest- Mart Saarest ja Cyrillus Kreegist. Järgnev referaat võrdleb kahe muusiku elulugu, haridusteed ning loomingut. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili rajajatest ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallast.

1. ELULOOD

Mart Saar

Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Perel oli kodus orel. Mardi esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oli hea orelimängija ja improvisaator. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida.
Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. Saare suhet eesti kultuuri mõjutas oluliselt rühmitus "Noor-Eesti".
Aastal 1921 hävisid tulekahjus Saare kodu, sealjuures hulk teoste käsikirju ja suurepärane raamatukogu. Samal aastal kolis ta Tallinna. Seal pühendus Saar peamiselt heliloomingule, kuid esines ka pianisti ja organistina, nii saatjana kui ka improvisaatorina. Aastatel 1928–1929 toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht".
Aastatel 1932–1943 elas Saar isatalus Hüpassaares, kus hiljem veetis kõik oma suved . 1956. aastal tabas heliloojat halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ning pühendus komponeerimisele. Suri 28. oktoober 1963. Maetud Suure-Jaani kalmistule.
1945. aastal pälvis Mart Saar ENSV teenelise kunstniku ja 1952. aastal ENSV rahvakunstniku aunimetuse. 1972. aastal avati Hüpassaares Mart Saare majamuuseum ning 1982. a. mälestussammas Tallinnas.
Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja , kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid.

Cyrillus Kreek

Cyrillus (sünninimega Karl Ustav) Kreek sündis 1889. aastal Läänemaal Ridalas ja oli suure muusikalembese pere üheteistkümnest lapsest üheksas. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides , kus isa õpetamas käis, kui kodus.
Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill . Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus.
Cyrillus Kreek on üks mõjukamaid rahvusliku helikeele kujundajaid ja tähtsamaid uuendajaid eesti koorimuusikas.
Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Alates 2001. aastast on Kreegi kodulinnas avatud ka tema kortermuuseum. Cyrillus Kreegi folkloorikollektsioon on hoiul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis asuvas Kreegi fondis. Alates 2007. aastast toimuvad Tõnu Kaljuste ja SA Lootsi Koda eestvedamisel iga-aastased Cyrillus Kreegi Muusikapäevad.
Sarnasused:

• Nii Mart Saar kui ka Cyrillus Kreek on sündinud muusikalembelises perekonnas. Mõlema helilooja esimeseks õpetajaks muusikavallas oli isa.
  
• Hakkasid muusikaga tegelema juba lapsepõlves.
  
• Nad olid ühed mõjukamaid rahvusliku helikeele kujundajaid ja tähtsamaid uuendajaid eesti koorimuusikas.
  
• Mõlema helilooja auks on asutatud muuseum .
  

Erinevused:

• Mart Saar toimetas muusikaajakirja „Muusikaleht“ ning oli rühmituse „Noor-Eesti“ liige.
  
• Mart Saart tabas halvatus.
  
• Cyrillus Kreegi auks toimub iga aasta Tõnu Kaljuste ja SA Lootsi Koda eestvedamisel Muusikapäevad.
  

2. HARIDUSTÖÖ JA TÖÖKOHAD

Mart Saar

Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. Suvevaheaegadel 1904 . ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. 1911. aastal lõpetas ta kompositsiooniõpingud Nikolai Rimski -Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures. Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus. 1921. aastal kolis ta elama Tallinnasse, kus esines sageli organistina ning tegutses vabakutselise heliloojana. Lühikest aega õpetas ta ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (1920-1921 ja hiljem 1927-1928). Aastatel 1943–1956 töötas Mart Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus tema õpilasteks olid näiteks Ester Mägi, Harri Otsa ja Jaan Rääts. Õpetajana oli ta tuntud ülipikkade tundide tegijana. Ta ei mõõtnud kunagi aega, vaid lausa unustas selle, tehes kõike kiirustamata ja põhjalikult. 1956. a. tabas Saart halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ja pühendus heliloomingule.

Cyrillus Kreek

Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril , orelil . Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi Konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 1912–1916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl.
1916. aasta detsembris, enne lõpueksameid konservatooriumis, mobiliseeriti Kreek sõjaväkke. 1917. a. vabastati ta sõjaväest tervislikel põhjustel, kuid keerukates oludes oli õpingute lõpetamine võimatu. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921–1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Aastatel 1940-1941 ja 1944-1950 oli Kreek Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete õppejõud (aastast 1947 professor). 1950. a. sunniti ta ametist lahkuma , kuna konservatooriumi tollane juhtkond leidis, et ta "töö nii erialaliselt kui ideelis-poliitiliselt ei olnud küllalt rahuldav kõrgema kooli jaoks". 1950. aastatel töötas Kreek Haapsalu Pedagoogikakoolis klaveriõpetajana.
Sarnasused:

• Mõlemad õppisid Peterburi Konservatooriumis.
  
• Nii Saar kui ka Kreek töötasid muusikaõpetajana.
  
• Töötasid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppejõuna.
  
• Kogusid suviti Eesti rahvaviise.
  
• Töötasid Tartu Kõrgemas Muusikakoolis.
  

Erinevused:

• Mart Saar alustas õpinguid vallakoolis ja siis kihelkonnakoolis, kuid Cyrillus Kreek alustas oma õpinguid kihelkonnakoolis.
  
• Kreek jättis õpingud Peterburi Konservatooriumis, kuna ta mobiliseeriti sõjaväkke, Saar aga lõpetas oma õpingud konservatooriumis.
  
• Kreek sunniti lahkuma Tallinna Riiklikus Konservatooriumi õppejõu ametist, aga Saar lahkus sealt halvatuse tõttu.
  

3. LOOMING

Mart Saar

Mart Saar oli heliloojana miniaturist. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala , 2 orkestriteost ja 2 vokaal -sümfoonilist teost. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Keeruliste , "lauldamatute" laulude looja pöördus oma küpsemas loomingus otsustavalt rahvalaulu poole, loobudes moodsast helikeelest. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud.
Koorilaulud moodustavad kaalukaima osa Mart Saare loomingust. Neid on ta kirjutanud kogu elu: esimene teadaolev laul ("Kuu kelmus " naiskoorile) on pärit aastast 1902, viimased on kirjutatud vahetult enne surma 1963. a. Koorilaulude jaoks sai ta inspiratsiooni loodusest ja rahvaviisidest. Juba 1920.-1930. aastatel nägid avara mõtlemisega muusikud Saare kooriloomingus eesti rahvusliku muusikastiili etaloni, paremad linnakoorid olid tema loomingu ka üldiselt omaks võtnud. Mitmed koorijuhid eesotsas Tuudur Vettikuga pidasid oma südameasjaks Saare laule propageerida.
Koorilaulu kõrval oli soololaul Saarele üheks armastatumaks žanriks. Tema peamiseks soololaulu teemaks oli armastus oma kodumaa looduse vastu ning neis leidub nii tundelist armastuslüürikat kui filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Tekstidena on kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Anna Haava ja Karl- Eduard Söödi luulet.
Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis. Tema algusaastate klaverilooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtete poolest kõigub Saar hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. 1913. aastal hakkas Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse arenema. Ühelt poolt püsis Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a- moll ), teiselt poolt oli märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid).

Cyrillus Kreek

Kreegi loomingus on talletunud ligi tuhat eesti rahvalaulu ja -tantsuviisi. Lisaks paarikümnele originaalmaterjalil põhinevale teosele (sh "Väike lillelaul") on ta loonud ligi 700 rahvaviisi - ja 500 koraalitöötlust kooridele, kümmekond eesti tantsu- ja lauluviisidel põhinevat süiti erinevatele puhkpillikoosseisudele ja rahvapilliorkestritele, samuti seadeid sümfooniaorkestrile.
Erilisel kohal Kreegi teoste loetelus on aastatel 1925–1927 valminud "Requiem" tenorile, segakoorile, orelile ja sümfooniaorkestrile. Teos on helikeelelt rahvalaululähedane ning ühtlasi esimene eestikeelne omas žanris.
Tähelepanu väärib Kreegi loomingus valitsev aupaklik ja alalhoidlik suhtumine rahvaviisidesse – tema teostes on need kui omamoodi cantus firmused alati originaalkujul säilinud. Veel on Kreegile iseloomulik vokaalist lähtuv muusikaline mõlemine, mis avaldub mitte üksnes tema rohkes vokaalmuusikas, vaid ka instrumentaalteostes. Kuigi kogu Kreegi looming lähtub rahvamuusikast, leidub selles ka neoklassikalisele stiilisuunale viitavaid jooni nagu seda on polüfoonilised arendusvõtted, vaoshoitud tundelaad, ranged ja lihtsad vormistruktuurid.
Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid polüfooniliste kompositsioonivõtete rakendajad. Väga on ta armastanud kaanonit (paljud tema rahvaviisiseaded kasutavad seda võtet). Erakordne oli ka Kreegi järjekindlus ja põhjalikkus püstitatud ülesannete elluviimisel. Näiteks on ta loonud 500 kaanonit Punscheli koraaliraamatu järgi .
Täiesti ainulaadne eesti (koori)muusikas on aga vaimulike rahvaviiside kasutamine Kreegi poolt . Vaimulikud viisid on kõik Kreegi kogutud. Nende hulgas on ka rannarootslaste viise. Kuna rannarootslased siit maalt nõukogude võimu eest pagesid, on Kreegi poolt kogutud ja seatud materjal täiesti unikaalne . See on mälestus ühest kadunud rahvakillust (rootsi keelt oskas Kreek lapseeast Vormsilt, samuti oli tema esimene abikaasa rootslane).
Sarnasused:

• Esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile.
  
• Regivärsi uudne käsitlus- nad loobusid klassikalisest harmooniast ja nende laulud olid harmooniliselt varasematest hoopis põnevamad.
  
• Põhiosa loomingust moodustasid koorilaulud.
  
• Mõlemad kirjutasid vokaalsümfoonilist muusikat.
  

Erinevused:

• Kui Saarel esikohal lüüriline, emotsionaalne väljenduslaad, siis Kreek on rohkem indtellektuaalne muusik.
  
• Kreek kirjutas muusikat orelile, Saar aga klaverile.
  
• Kreek on kogunud rannarootslaste viise, mis on unikaalsed .
  
• Mart Saare loomingu ühe osa moodustavad soololaulud, Kreegil mitte.
  

Kokkuvõte

Mart Saare ja Cyrillus Kreegi eluloost, loomingust kui ka haridusteest leiab nii erinevusi kui ka sarnasusi . Mõlemad mehed on väga tähtsad tegelased muusikaajaloos. Nii Mart Saare kui ka Cyrillus Kreegi lapsepõlves oli tähtsal kohal muusika. Mõlemad õppisid Peterburi Konservatooriumis ning hiljem töötasid õppejõuna Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili rajajatest ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallast.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Saar
http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/saar/looming.ht m
http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=81&lang=est&action=view&method=biograafia
http://www.emic.ee/cyrillus-kreek-est
http://et.wikipedia.org/wiki/Cyrillus_Kreek
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/kultuurilugu/cyrillus__kreek.html
http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/kreek/looming.ht m

LISAD

Lisa 1. Mart Saar

Lisa 2. Cyrillus Kreek