Leili Kuldkepp Leili Kuldkepp (10.03.1931 7.05.2008) oli eesti ehtekunstnik ja kunstipedagoog Kunstialase hariduse sai ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis Oma teadmisi ja oskusi täiendas ta Eesti Teaduste Akadeemias ja Jekaterinburgi kivilõiketehases Venemaal Ehete valmistamisel kasutas ta palju kohalike mineraale ja kivimeid Pani aluse Kunstiakadeemias sepakunsti õpetamisele Töötas 33(1962-1995) aastat Eesti Kunstiakadeemias Ta on võitnud mitmeid kunstiauhindu Aastal 2006 toimus Tallinnas Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis tema isikunäitus Ligikaudu 50 tema tööd säilitatakse seal Ta on kirjutanud autobiograafia, mis pole veel trükis ilmunud Põimumine. 1971. Kullatud hõbe, Tutkas. 1980. email. 5x3x0,3cm. ETDM Email, hõbe. 3,3x3,3x0,2cm Õrnal künkal. 1980. Oonükskaltsiit, Rinnanõel. 1979. Kaltsedon, hõbe. 3,5x3,2x3,5cm kullatud hõbe, hõbe. 3,5x3,5x1,6cm. ETDM Hingekuju. 1990. Eesti mineraal. Hing...
..........................................................11 Jalavägi......................................................................................................................................11 Palgasõjaväe sünd..................................................................................................................... 12 Kasutatud Kirjandus..................................................................................................................13 Kaspar Kuldkepp 2 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Sissejuhatus Keskaja võib jaotada kolmeks perioodiks: varakeskaeg (5.-11. saj), kõrgkeskaeg (11.-14. saj.) ja hiliskeskaeg (14.-16. saj.). Varakeskajal ehk hilisantiikajal tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Kehtis põhimõte, et kõik, kes ei olnud katoliku usku, olid vaenlased neile, kes olid
Merovingide ja karolingide dünastiad ja nendeaegne kunst Anneli Kuldkepp Teelia Vanna Johanna Miedel 10.A Merovingide kunst Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa tähtsaimaks pärandiks on käsikirjad Ainsaks kindlamaks asutuseks oli kirik Suurim tähelepanu kirikuriistael levis looma stii Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst Raamatud olid kirjutatud käsitsi Karolingide kunst Karolingide kunst, Frangi riigi kunst 8
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Aianduse osakond Annely Aben Väetussüsteemi koostamine Kase talule Kursusetöö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu, 2007 1 Sisukord: 1. Sissejuhatus.......................................................... 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus.................4 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Lubiväetiste kasutamine....................................................4 3.2 Orgaaniliste väetiste kasutamine..........................................5 3.2.1 Orgaaniliste väetiste tootmine..................................................5 3.2.2 Orgaaniliste väetiste normide planeerimine..................................5 3.3 Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.....................
Osoon Laupäeval, 17. Oktoobril 2009 leidis Lauluväljaku klaassaalis aset kontsert nimega ,,Osoon" Otsakooli sarjast ,,Päikeseloojangu kontserdid". Kontserdil esinesid kooli väljapaistvad noored solistid ja ansamblid. Kontserdi esimest poolt alustas Anastassia Tsubina, kes laulis G. Ernesaks ,,Öö" ja T. Vettiku ,,Nokturni". Esitus oli minu arvates üsna kena ja vokaalselt korralik. Väga ilusti olid kujundatud kõik fraasid ja lausete ja fraaside lõpud olid maitsekalt väljapeetud. Natuke häirivaks kujunes minu jaoks laulja suur vibraato kõrgetel pikkadel nootidel. Teisena esines Lauri Lehtsaar pop-jazz klaveri erialalt G. Gershwini ,,3 prelüüdi". Esitus ei olnud just kõige õnnestunum, sest palju tekkis auke, sest esineja mälu või esinemisnärv vedasid teda mitmel korral alt. Lõppkokkuvõttes oli esitus küll kena, aga samas alati saaks paremini! Järgmisena esines Liisi Assavi, kes esitas F. A. Ho...
(ameerika), Kaari Sillamaa (eesti) *,,Tuulevaiksel ööl", helilooja - Jaan Tätte (eesti) Dirigendid: Edmar Tuul ja Rasmus Puur Solistid: Hanna-Liisa Võsa, Lauri Liiv, Liisi Koikson, Lili Kirikal, Sepo Seeman Orkestrisse kuuluvad: Anna-Maria Rannamägi, Merike Heldelberg, Liina Relson, Merlin Porkma, Kristel Olivia Tamm, Siiri Pappel, Kristine Järvan, Ann Mäekivi, Merili Merendi, Andrei Stin, Enno Lepnurm, Ann Kuut, Aike Randmann, Kristin Kuldkepp, Varvara Mikhaylova, Maili Madissoon, Kadri Kartasev, Annleena Liivango, Marten Altrov, Priit Loo, Edmar Tuul, Silmu Rom, Karin Karutoom, Tauri Kilsma, Taavi Tõnnisson, Rasmus Tulsk, Kristjan Järvan, Marko Ratas, Tanel Ehala, Mattias Nurk, Helena Anni, Hanna Parman, Joosep Voolmaa, Janika Leisalu. Selle kontserdi tegi eriliseks see , kuidas muusikud nautisid oma tööd ja andsid seda väga hästi publikule edasi. Mina pealtvaatajana jäin väga rahule , sest ei puudunud ka nalja.
62 lk. 6. Jõustub uus mahepõllumajandusele viitav märk ja selle kasutamise kord. http://www.ceet.ee/index.phpy/z0zNEWSy255.html 7. Kaasik, A. et al. Orgaaniliste väetistega väetamine. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 28...31 8. Kanger, J. et al. Väetamise ABC. Vaadatud aadressil: http://pmk.agri.ee/est/ettekanded/vaetaminepub/ 9. Kompostimisõpik. Vaadatud aadressil: http://www.biolan.fi/estonia/ymparistotuotteet/kompostointiopas/saasta_luontoa.htm 10. Kuldkepp, P. Mulla reaktsioon. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 14...15 11. Kuldkepp, P. Mulla väetistarbe määramine. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 16...18 12. Kuldkepp, P. Taimede toitumise ja väetamise alused. Tallinn, 1994. 110 lk. 13. Kuldkepp, P. Väetamistehnoloogiad. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 19...20 14. Kuldkepp, P. Väetussüsteemi koostamine talule. EPMÜ. Tartu 1994. 19 lk
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12 Ita Kuusik Debora Kuusik Merilin Lokk Janno Kuldkepp TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING Referaat Õppejõud: L.Parm Tallinn 2016 Sisukord 2 TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Elamistoimingu kirjeldus Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa ,,töötamiseks" ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid. (Roper, Logan, & Tierney,
taasiseseisvumisaastaga. Suund, mille suunas Eesti liigub on kindlasti õige, millal aga sihile jõutakse, seda on raske öelda, aga loodetavasti toimub see lähiajal, sest heaoluriigi mudel on mitmekülgselt Eestile kasulik. Kasutatud allikad: 1. Boyle, G. (2017) Poverty in Finland. Võrgulehel: https://borgenproject.org/poverty-in- finland/ (21.11.2017) 2. Jacobsson, B. (2011). The European Union and the Baltic states: changing forms of governance. London: Routledge. 3. Kuldkepp, M. Kas Eesti on Põhjamaa? Eesti põhjamaise identiteedi ajaloost. Võrgulehel: https://www.tuglas.fi/kas-eesti-on-pohjamaa (21.11.2017) 4. Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots, Raivo Vetik. (2011). Poliitika ja valitsemise alused. Tallinna Ülikool. 5. Redlich, R. (2000) Heaoluriigist Eestis. Referaat. Võrgulehel: http://raulpage.org/koolitus/rf_redlich.html (12.12.2017) 6
seotud sürrealismiga. Minu arvates ei saa sürrealismi pidada kunsti ja kirjanduse stiiliks ega vooluks, pigem on see maailmavaade, ellusuhtumine ja vaimne hoiak, mis olid Dali puhul väga suurejoonelised ning isikupärased. 4. KASUTATUD MATERJAL Johannsen, Rolf H. (2006) Maalid 50 klassikut. Tallinn: Tea. Kelomees, R. (1993) Sürrealism. Talinn: Stiil & Aeg. Juske A. (2014) Salvador Dali ja sürrealism Eestis. Tallinn: Tea. Salvador Dalí (1904-1989), M. Kuldkepp. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=270&table=Persons (13.11.2016) Salvador Dalí https://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD (13.11.2016) Salvador Dalí, Uue Kunsti Muuseum. http://www.chaplin.ee/eesti/naitused/SalvadorDali_pedagoogiline-fail.pdf (13.11.2016) 5. LISAD Lisa 1. Illustratsioon 1: Salvador Felippe Hasinto Dali, 1939 Lisa 2. Lisa 3.
L.Reintam Arno Piho (1924-1975) – muldade toiterežiim-Kuusiku Ragnar Kokk ja Igna Rooma – Riiklik Projekteerimis Instituut “Eesti Põllumajandus Projekt” praeguseks RE “Eesti Maauuringud” Rein Kask – Eesti Maaviljakuse Instituudi mullauurimisosakonna juhataja Endel Kitse – EPMÜ mullateaduse instituut; mullafüüsika, mullavesi ja hüdroloogilised konstandid; sügavkobestamine Ragnar Sepp, Erich Lõhmus, Mart Vaus – metsamullad Elmar Kaar – rikutud mullad Paul Kuldkepp – agrokeemia Loit Reintam – muldade genees, Euroopa mullakaart, ülemaailmselt kuulus 4 5
ja kanasõnniku leotisega. Maasikas Lubiväetised 1…2 aastat enne istutamist. Kui eelvili ei saanud sõnnikut, tuleb anda paar kuud enne taimede istutamist 6…10 kg/m2 kõdusõnnikut. Samal ajal võib anda ka PK väetised (5…7 g P ja 10…12 g K). Lämmastikväetised aga tuleb anda peale koristamist. Üldiselt tuleb vältida mineraalväetistega liialdamist. Eriti ohtlik on lämmastikuga üleväetamine, see vähendab saaki ja soodustab hahkhallitusse nakatumist. Kirjandus • Kuldkepp, P., 1994. Taimede toitumise ja väetamise alused 124 lk. • Mullateadus (koost. A. Astover), Tartu, 486 lk. (ptk. 4.3. Mulla reaktsioon, ptk. 6.4. Mulla toiterežiim • Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat (koost. H. Kärblane), Tallinn 1996, 285 lk. • Agrokeemia laboratoorne praktikum (koost. P. Kuldkepp, A. Toomsoo), Tartu 1996, 34 lk. • https://ois.emu.ee Seadusandlikud aktid Veeseadus Väetisseadus www.riigiteataja.ee EÜ määrused – http://eur-lex
Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Agros (kreeka.k) põld põllukeemia jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljelust, nii et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele. ...
Reintam Arno Piho (1924-1975) muldade toitereziim-Kuusiku Ragnar Kokk ja Igna Rooma Riiklik Projekteerimis Instituut "Eesti Põllumajandus Projekt" praeguseks RE "Eesti Maauuringud" Rein Kask Eesti Maaviljakuse Instituudi mullauurimisosakonna juhataja Endel Kitse EPMÜ mullateaduse instituut; mullafüüsika, mullavesi ja hüdroloogilised konstandid; sügavkobestamine Ragnar Sepp, Erich Lõhmus, Mart Vaus metsamullad Elmar Kaar rikutud mullad Paul Kuldkepp agrokeemia Loit Reintam muldade genees, Euroopa mullakaart, ülemaailmselt kuulus Spiku2 Mulla orgaaniline osa - Kujuneb mullatekkeprotsessis, ja algab taimede asumisega kivimile. Kuumutamisel põleb künnikihis tavaliselt 2-3%...20%. Mineraalmuldade tahkest faasist >90% anorgaaniline aine, turvasmuldadel <50% Sünteesivad ainult rohelised taimed CO2, H2O ja mineraalsooladest päikeseenergia toimel. Osa mulla org. Ainest pärineb loomade ja mikroorganismide kehadest
Pruunistumisele järgneb okaste varisemine, mille tagajärjel tugevamate kahjustustega puud võivad isegi hukkuda. 35 Sisupunkti koostamisel kasutatud allikmaterjalid: 1. Kask, R, Tõnisson, H. Mullateadus. Tallinn. „Valgus“ 1987 2. Kriipsalu, M., EMÜ Veemajanduse osakond. Kompostimine. Käsikirjalised seminarimaterjalid. Tallinn,18.04.2008 3. Kuldkepp, P. Taimede toitumise ja väetamise alused. EV põllumajandusministeeriumi õppe- metoodikakabinet. Tallinn 1994 4. Kärblane, H. Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. Eesti vabariigi põllumajandusministeerium. Tallinn 1996 5. Kärner, S. Lumetõrjesoola mõju haljastusele. Artiklid ja uurimused, Luua Metsanduskool 2009. 6. Masing, V. (koostaja). Ökoloogialeksikon. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus 1992 7. Plakk, T
Esialgu ei tekitanud sõjaväetsensuur erilisi raskusi, kuigi kirjamehed ehmatati ära keeluga "Ei mingeid iseseisvaid artikleid!", leht pidi avaldama vaid ametiasutuste teadaandeid, tõlkeid saksa rindelehest ja kohalikku reportaazi. See korraldus püsis umbes nädala, siis tohtis uuesti iseseisvaid artikleid kirjutada, millest aga tuli esitada täpne tõlge komandatuurile. Postimehe peatoimetajaks oli saksa okupatsiooni alguses August Oinas, seejärel Martin Kuldkepp. Muidugi koondusid lehe ümber kultuuriisiksused, kes harrastasid kahemõttelist kirjutamist tähendab, tekstid olid sageli kahte moodi mõistetavad. See moodus pidi aitama tsensuurist läbi mõtteid, mida otsesõnu öelda ei saanud. Näiteks oli saksa poliitika mitmes piirkonnas erinev. Kui Tartu saksa ametivõimud kinnitasid, et eesti vilja ega talusaadusi Saksamaale ei transpordita, siis Göringeni kõnes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
