Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Eesti muusika
Sajandivahetusel
venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas
hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste
Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased
omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse , Riiga, Peterburgi,
Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga
oluline rühmitus „Noor-Eesti“, kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud ( Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias , Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated
kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste
põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti
kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause
„Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks“. Nad arutlesid
palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema
maailmakunstiga. See eeldas kunstnikult ka laiemat silmaringi ja
pidevat enesetäiendamist. Kunstnik pidi olema professionaal ,
võideldes asjaarmastuslikkuse ja naiivsuse vastu. Loomeinimestelt
hakati nõudma originaalsust. Palju räägiti ka sellest, kuidas
ühendada vanemat folkloori uue kaasaegse kunstiga.
20.
Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni #1 Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni #2 Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni #3 Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni #4 Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni #5 Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 130 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kanakaka Õppematerjali autor
Eesti muusika kokkuvõte ärkamisajast vabariigi lõpuni, eesti ooperist, laulupidudest, kuulsamatest heliloojatest, kuulsamad teosed, erinevad kirjeldused jne.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Eesti muusika

õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · R. Tobiase oli esimene rahvusvahelisse klassi kuuluv eesti helilooja ja interpreet

Muusika
thumbnail
8
doc

Muusika arvestus

1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud ­ tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt)

Muusika
thumbnail
10
pdf

Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

osakaal; hiiglaslik orkestri koosseis; tonaalsuse mõiste avardumine - teosed läbisid rohkem kui ühte helistikku - KROMATISM (enne püsiti ühes helistikus terve loo vältel) Heliloojad: G. Mahler, R. Strauss, M. Reger 4. Ekspressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 20. saj esimestel aastakümnenditel ilmus Euroopa kunstiellu uus vool. Ekspressionismis on oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusika muutus pingeliseks ning piinlevate emotsioonide ja grotesksuse väljendamiseks oli vaja uusi väljendusvahendeid: loobuti toonikast, meloodia liinid olid iseseisvad ega sõltunud üksteisest ja vähenes orkestrikoosseis. Tähtsal kohal löök ja puhkpillid ning klaver. Vorm vabam ja asümmeetriline. Kujunes uus stiil dodekafoonia ehk kaksteist helisüsteem, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helina kõiki 12 nooti, kui ükski neist ei tohi korduda enne

Kategoriseerimata
thumbnail
3
doc

Muusikaajalugu

Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare ­ 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Lapsepõlv ja õpingud Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks.

Muusika
thumbnail
9
doc

Eesti Muusika Ajalugu

1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" , " Ööbik" , " Oleksin laululind" , " Ma teretan sind hommik" , " Armukese ootel". Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Konstantin Türnpu ( 1865 ­1927 ) Koorijuht ja helilooja. Kogu elu töötas ta Tallinnas. Ta õppis muusikat Tallinnas Toomkiriku organisti juures ( Reinicke ). Tegeles koorilauluga ning 16 aastaselt asutas ta oma koori

Muusika
thumbnail
3
doc

Eesti muusika

õppis Peterburi konservatooriumis. Oli andekas, andis kontserte Lääne-Euroopas,esimene Eesti interprent, kes kogus kuulsust väljaspool eestit. Asus tööle tüdrukute koolis muusikaõpetajana(Härma gümn.) Koorilauludel puudus eestipärane joon. Kolm rühma koorilaule: 1)Isamaalised: "Veel kaitse Kalev", "Isamaa mälestus". 2)Lüürilised: "Ööbiku surm", "Kui sa tuled, too mul lilli". 3) rahvaviisidele: "Lauliku lapsepõlv", "Tuljak", "Pidu hakkab". Puutus kokku ka Hermanniga. Eesti rahvusmuusika kõlas saksapäraselt, 20. saj. alguses alus. heliloojad, kelle looming oli rohkem eestlaslik. eesmärgiks hästi kajastada eestlast iseloomu, ka loodust (üksik, kurb, itkev) Põhjus: saadi haridust PEterburis-õpetajad soovitasid pöörduda eesti juurte juurde. Mart Saar (1882-1963) Pärit Viljandist,Hüpassaarelt, mis asus soode keskel. Kodu mõjutas loomingut. Esimene pillorel, õppis Peterburis seda, õppis ka komponistieriala N. Rimski-Korsakovi juures. Lõpetas koolis,

Muusikaajalugu
thumbnail
8
doc

Eesti heliloojad

Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks.

Muusikaajalugu
thumbnail
14
docx

Mart Saar ja Cyrillus Kreek.

NENDE ELUTEE JA LOOMINGU VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaadis on kirjutatud kahest suurest muusikategelasest- Mart Saarest ja Cyrillus Kreegist. Järgnev referaat võrdleb kahe muusiku elulugu, haridusteed ning loomingut. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili rajajatest ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallast. 1. ELULOOD Mart Saar Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Perel oli kodus orel. Mardi esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oli hea orelimängija ja improvisaator. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris,

Muusika




Kommentaarid (3)

extremesickness profiilipilt
Janar Kalda: Suurepärane, soovisin sissejuhatust ja kokkuvõtet oma Mart Saare ja Cyrillus Kreegi võrdlus referaadi jaoks ja leidsingi :D

Tänan sind !
19:44 31-01-2010
IchBinKarl profiilipilt
IchBinKarl: Tundub väga hea materjal olevat!
22:05 12-12-2012
ukupilv profiilipilt
ukupilv: tänud ;)
13:53 09-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun