Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Teeni kõndimisega krüptot! Sweatcoin on tasuta ja paneb sind rohkem liikuma TÕMBA ÄPP Sulge
Add link

Mart Saar ja Cyrillus Kreek. - sarnased materjalid

muusika, kreek, esti, cyrillus, petaja, konservatoorium, helilooja, orel, elise, oreli, rahvaviisi, leks, tles, leta, rahvamuusika, pilaste, ppeaasta, saart, haapsalus, rgema, saarele, peterburg, rimis, elda, tromboon, tsid, rase, gisel, rval, vaks, heks, harmoonia, lapsep, pilase, trombooni, suus, magda, poisi, kiindumus, tori, kolleeg, ster, ppis
14
docx

Mart Saar ja Cyrillus Kreek.

Abja Gümnaasium Anni Saharov 12. B klass MART SAAR JA CYRILLUS KREEK. NENDE ELUTEE JA LOOMINGU VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaadis on kirjutatud kahest suu...

Muusika - Keskkool
20 allalaadimist
1
odt

Mart Saar ja Cyrillus Kreek

Mart Saar Mart Saar (1882 ­ 1963) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja.Mart Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks.Kooliteed alus...

Muusikaajalugu - Keskkool
80 allalaadimist
9
odt

Mart Saare ja Cyrillus Kreek

Abja Gümnaasium Referaat Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Nende elutee ja loomingu võrdlus. Juhendaja: Kadi Kask Koostaja: Aneelia Kuusik 2010.a SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Mart Saare elulugu ...

Muusikaajalugu - Keskkool
65 allalaadimist
2
docx

Mart Saar ja Cyrillus Kreek

STEN SAAREKIVI 12 HUM Mart Saar ja Cyrillus Kreek (1882-1963) (1889- 1962) Mart Saar(1882-1963) Cyrillus Kreek(1889-1962) Oli eesti helilooja, dirigent ja Oli eesti helilooja, organist ja rahvavi...

Muusikaajalugu - Keskkool
17 allalaadimist
15
pptx

Mart Saar ja Cyrillius Kreek

Mart Saar ja Cyrillius Kreek Koostas: Heli Kopter Cyrillius Kreek (1889-1962) Õping, töö ja elu lõpp 1908-1911 Õppis Peterburi Konservatooriumis trombooni 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat 1919-1920 muusikaõpetaja Rakvere Õpetajate Seminaris 1920-1921 Tartu Kõrgema...

Kultuuriajalugu - Keskkool
5 allalaadimist
8
doc

Cyrillus Kreek

...selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile 1.2 KOORIMUUSIKA Rahvamuusikal põhinevad teosed Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene...

Muusika - Kutsekool
43 allalaadimist
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

...Hans Speeki, Erich Kõlari, Harry Kõlari, Paul Krooni, Alfred Benderi, Arved Jakobi, Heino Asperi, Ovid Avarmaa, Valter Ojakääru ja nende lähikondsetega, eriti aga soome džässi grand old man’i Erik Lindströmi ja rootsi džässi- veteranide Lars Westini, Martin Westini, Kjell-Oke Svenssoni, Jens Lindgreni jt-ga, tänu kellele avanes senitundmatu lehekülg meie džässi ajaloos. N-ö kõrvalallikatena on kasutatud meil tol ajal välja antud ja kauplustes müüdud noote ja heliplaate. Töös kasutatakse ka eesti süvamuusika ja teatrielu kohta kirjutatud uuri...

Muusika ajalugu - Tallinna Ülikool
8 allalaadimist
9
doc

Eesti rahvamuusika

...tõsine. Hermanni loomingus on ka Eesti esimene lauleldus ,,Uku ja Vanemuine" (1907). Selles etenduses on kasutatud Hermanni varasemaid koorilaule, muusika on väga lihtsakoeline, sündmustik on naiivne. Esimesed professionaalsed heliloojad: Härma, Läte, Tobias, Kapp, Mart Saar ja Cyrillus Kreek Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas ...

Muusikaajalugu - Keskkool
133 allalaadimist
12
doc

Eesti tähtsamad heliloojad

...Töötas 1926--1930 õpetajana Nõos ning "Vanemuise" dirigendina, kus juhatas selliseid teoseid nagu Tsaikovski "Jevgeni Onegin" (1934 ja 1939), Puccini "Boheem" (1935 ja 1943) ja "Madame Butterfly" (1941), Verdi "Traviata" (1940), Dzerzinski Vaikne Don (1940), Flotow' "Martha" (1942), Tubina "Kratt" (1943), Nielseni "Laksmi" (1944). Juhatas 1928--1944 Tartu Meestelaulu Seltsi koori ja 1931--1935 "Vanemuise" muusikaosakonna segakoori ning sümfooniakontserte. Põgenes 1944 Rootsi. Töötas 1945--72 Drottningholmi lossiteatris vanade ooperite ja ballettide partituuride resta...

Muusika - Keskkool
144 allalaadimist
15
docx

Cyrillus Kreek ja Mart saar (eluloode võrdlus)

ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe 12.b MART SAARE JA CYRILLUS KREEGI ELULOO VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Mart Saar sündis 28.september 1882.aastal Hüpassaares ja suri 28.oktoober 1963.aastal Tallinnas. Ta o...

Muusikaajalugu - Keskkool
26 allalaadimist
12
doc

Eesti muusika

Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).................................................................................

Muusika - Keskkool
368 allalaadimist
6
odt

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

...i õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, a...

Muusikaajalugu - Keskkool
128 allalaadimist
17
docx

Eesti rahvamuusika

...b nii kombe kui ka vastavate laulude tähtsust ning püsivust. Sanditamiskomme on püsinud tänini ning mõni mardilaulgi (vähemalt alguvärsid) on veel kasutusel. Mardisantideks käisid enamasti koledaks, hirmutavaks maskeeritud mehed, kadrisandiks valgetes riietes naised. Marte on rohkem peetud põlluõnne, kadrisid karjaõnne toojaiks ("Mart üle maa ja kadri üle karja"). Uuemal ajal käisid ka mehed-naised (tänapäeval rohkem lapsed) segamini, tuues õnnistust nii põllule, karjale kui ka kogu perele. Laulud olid rituaalne suhtlemine pererahvaga: nende abil seletati tegev...

Muusika - Keskkool
108 allalaadimist
14
odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

...ostest on tuntumad oreliteosed. Nõukogude okupatsiooni ajal lisandus loomingusse veel: 2.-5.sümfoonia, Pidulik avamäng. Kirjutab soolo- ja koorilaule. Hiiob on sama suur kui Joonase Lähetamine peaaegu. Ettekandja koosseis sega-, mees- ja naiskoor ja 4 solisti. Mart Saar 1882-1963. Helilooja, pedagoog, organist, pianist. Mees, kelle loomingus kõik komponendid sh harmoonia, üldine koloriit, rütm, meloodia kasvavad välja rahvalaulust. 2 põhiteemat armastus ja loodus. Sündis Viljandimaal Hüpassaare Metsavahi talus. Peterburi konstervatooriumis õppis pikalt läks sin...

Muusikaajalugu - Keskkool
53 allalaadimist
8
doc

Eesti heliloojad

Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar ...

Muusikaajalugu - Keskkool
32 allalaadimist
12
doc

Eesti muusika

...usikaelu edendamisel. Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Loomingu tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. 10.Mart Saar (28.09.1882 Hüpassaare - 28.10.1963 Tallinn) .Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja piani...

Muusikaajalugu - Keskkool
20 allalaadimist
13
doc

Eesti rahvamuusika

...atavad klaveriteosed ("Sügispildikesed" 1892, Menuett F-duur 1893 jt). Tobias armastab polüfoonilisust ja dissonantsiderikast harmooniat. Stiilist olenemata on tema muusikalised kujundid erakordselt eredad, sageli lausa maagiliselt kuulaja tähelepanu haaravad. Saar Mart Saar oli heliloojana miniaturist. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Põhiline osa ka Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal - soololaulud, klaveripalad, eriti aga koorilaulud. Saare looming kuulub ajajärku, mi...

Muusikaajalugu - Keskkool
97 allalaadimist
26
docx

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

...õrgem muusikakool ning Tallinna Kõrgem Muusikakool. Narva muusikakool 1920.alguses. Valga muusikakool 1922. 40. Eesti tuntumaid pianiste. Artur Lemba, Bruno Lukk, Heljo Sepp,Arbo Valdma, Mihkel Poll, Peep Lassman, Kalle Randalu, Ivari Ilja, Rein Rannap, 41. Mart Saar kui modernistlike klaveriteoste ja soololaulude looja 20. sajandi esimesel kümnendil. Mart Saar kirjutas esimese eesti modernistliku klaveriteose „Skizze“ (1910). Lisaks veel 3 „Eesti süiti“ (1939, 1940, 1948). Mart Saar erines teistest soololauljatest, sest tema laulud olid enam lÃ...

Muusikaajalugu - Tartu Ülikool
6 allalaadimist
4
doc

Eesti muusika

...loojana komponeeris peamiselt a cappella koorilaule. Oli eesti muusikaelus 20. sajandi algul üks suurürituste organiseerijaid. "Jaaniöö" (1910); Kaks ballaadi tellole ja sümfooniaorkestrile (1945, 1958); Süit · Peterburis õppides tutvus Süda Mart Saarega, kelle eeskujul hakkas ta käima eesti rahvaviisidest (1955) Eesti Üliõpilaste Seltsi algatatud rahvaviiside kogumismatkadel(käis kuuel suvel, ...

Muusika - Keskkool
39 allalaadimist
8
doc

Muusika arvestus

...allinna Konservatooriumiks) · Temast sai kooli 1. direktor! · Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna. · Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras. 15. M.Saare tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud: Tähtsus: Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ...

Muusika - Keskkool
50 allalaadimist
7
doc

Eesti muusika

...vuslik muusika Rahvalaulude kogumine: 1888 Jakob Hurt " paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" koguti üle 110 000 lk rahvalaule 1904 ­ 1915 Oskar Kalase algatatud kogumine. Koguti üle 13000 rahvaviisi Kogujate seas olid ka heliloojad Peeter Süda, Mart Saar ja Cyrillus Kreek Mart Saar 1882 Hüpassaare ­ 1963 Tallinn Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas Helilooja, organist ja pedagoog Varajane looming lähedane impressionismile ja ekspressionismile Loomingu võib jaotada kolmeks: - Klaverimuusika(väikevormid) - Soololaulud "Must lind" "L...

Muusika - Keskkool
40 allalaadimist
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

...luses sakslastega, võidu Tallinnas ja linnavalitsus läks eestlaste kätte. Volkogus said eestlased 38, sakslased 17 ja venelased 5 kohta. Linnapeaks sai venelane Hiatsintov, abilinnapeaks Päts. See oli tõusva eestluse suur võit. Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised. 20. sajandi algul hoogustus Eestis sotsialistlik liikumine, mis tugines peamiselt suurettevõtete tööliskonnale, üliõpilastele ja koolinoortele. 1902 panid Mihhail Kalinin ja Friedrich Leberecht aluse Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP, 1898) Tallinna organisatsioonile. Seejärel tek...

Ajalugu - Tartu Ülikool
64 allalaadimist
3
doc

Muusikaajalugu

Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare ­ 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monumen...

Muusika - Keskkool
11 allalaadimist
10
doc

Vene muusika

...lised avamängud; Romansse (ca 80), kammermuusikat, rahvalauluseadeid, koorilaule 2)pedagoog, 37 aastat Peterburi konservatooriumi professor. Õpetanud mitu põlvkonda vene heliloojaid ja teiste rahvuste heliloojaid, eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud Mart Saar, Mihkel Lüdig, Artur Kapp, Artur Lemba, Rudolf Tobias; 3)teoreetik, harmoonia õpiku ja orkestreerimise õpiku autor; 4)dirigent Peterburi Õuekapellis; 5)rahvaviiside koguja, süstematiseerija ja kogumike koostaja ning väljaandja; 6)muusikaelu organisaator *** 70.aastatel ,,Võimas rühm" faktiliselt...

Muusikaajalugu -
26 allalaadimist
2
doc

Konspekt 12klassi Eesti muusikast

...Kiigelaul", "Põlismetsa järv" jt; 2) Avamäng - fantaasia nr.l (1906 Vanemuise avamiseks); 3) Süit "Lembitu"; 4) Sümfooniline pilt "Jaaniöö" NB! Sümfoonilised teosed võrreldes Kapi ja Tobiasega nii sisult kui helikeelelt palju lihtsamad! ( Lüürilist laadija laulvad). Mart Saar (1882-1963)- rahvuslikele traditsioonidele alusepanija eesti helikunstis! -Pärit Suure- Jaani lähistelt Hüpassaarest. -1908.a. lõpeta Peterburi kons-i oreli alal. Hiljem täiendas seal end ka kompositsiooni alal (N. Rimski- Korsakovi juures) -Kuni 1921. a. tegutses Tartus. -Õppejõuk...

Muusika - Keskkool
191 allalaadimist
7
doc

Eesti muusika

...i muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloom...

Muusika - Keskkool
132 allalaadimist
14
doc

Muusikaajalugu - viimane periood arvestus

...akse vibutaolise poognaga · Viiul ­ ei mängitud lõua all; sellisel kujul, nagu meie teda teame levis 17. saj; võttis üle torupilli viise; eestlaste juures ei arenenud; võeti üle teistelt; mängiti kogu aasta: Lepiku-Mihkel ja Männi-Mart ­ 20. saj tuntumad rahvaviiside viiuldajad · Kannel ­ viiuli täiustatud pill; kõlakaanega; aidanud surijal kergemini surra või ei lasknud surma majja; 2-3 tuhat aastat vana; vanal kandlel oli 5-8 keelt Ristiusk ja uued kultuuritraditsioonid · Ühehääl...

Muusikaajalugu - Keskkool
23 allalaadimist
4
docx

EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL

... 1919 võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamisest (juhtis kooli 1922 aastani) LOOMING · Orkestriteosed ja koorilaulud · ,,Koit" (tekst F. Kuhlbars) ­ traditsiooniline laulupeo alguslaul al. 1969.a. 6. Mart Saar (1882-1963) ­ · Helilooja, pedagoog, organist, pianist · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Sündis Viljandimaal · Peterburi Konservatoorium (orel ja kompositsioon) · Tegeles rahvaviiside korjamisega LOOMING · 300...

Eesti muusikaelu 20.saj algul - Keskkool
6 allalaadimist
16
docx

Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid.

...inimest, kellest üks oleks muusikalise haridusega ja kirjutaks viise, teine kirjutas sõnu. Paljud kogujad olid Peterburi Konservatooriumi üliõpilased: August Topman 1904–1905, 19 viisi Samuel Lindpere 1904–1905, 131 viisi Juhan Aavik 1904 ja 1906, 219 viisi Mart Saar 1904 ja 1907, 127 viisi Peeter Penna 1904–1905, 1909–1911, 759 viisi Peeter Süda 1905–1907, 1909, 1911–1912, 443 viisi Johannes Kärt (Jaak Karis) 1911, 58 viisi Cyrillus Kreek 1911–1914, 234 viisi Johannes Muda 1914, 46 viisi EÜS-i kogu sisaldab 10 683 noodistust. 4)Rahvapil...

Muusika - Keskkool
10 allalaadimist
85
rtf

Eesti kultuurilugu

...le ja näed kuradi nägu. Enne ei tohi vaadata kui kell 12. (Hargla) * Mõõdeti kahe käe ulatuses aialipid ja loeti ära. Kui olid paaris, siis sai mehele. (Maarja- Magdaleena) * Vana-aasta õhtu söödi üheksa silku tagurpidi ära. Kes öösi joogivett ulatab, on tulevane. (Martna) Nuudipäev ­ jõulude lõpu püha Läänesaarte ning lääne- ja looderanniku üks huvitavamaid laenulisi tähtpäevi on nuudipäev. Kohalike arusaamade järgi on Taani tähtpäevapühaku Knut Lavardi nime tõlgitsetud Knut > nuut, ja õlgedest keeratud nuutide või kantsikutega aeti jõulud majast välja. Põhjaranni...

Kultuurilugu - Kutsekool
112 allalaadimist
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

...teoseid, kantaate. 1912 ­ kolis Saksamaale. Artur Kapp ­ ,,Kantaat päikesele". Vokaalteosed. Sümfooniline avamäng ,,Don Karlos". Eesti Vabariigi ajal sai temast esimene eestlasest pedagoog (kompositsiooni õppejõud). Nende helikeel oli rohkem rahvusvaheline kui rahvuslik. Mart Saar, Cyriillius Kreek, Artur, Lemba, Heino Ellen ­ kujunes välja rahvuslik muusika. Mart Saar ­ eesti rahvuslik helikeel, kasutas oma teostes rahvuslikke viise ja kogus rahvaviise, teda mõjutas ka impressionism. Valdkonnad: koorilaulud, soololaulud ja klaverimängu väikeviisid. Artur Lemba ­ lõi esimese ees...

Ajalugu - Tallinna Ülikool
265 allalaadimist
21
doc

20. sajandi heliloojad

... sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormise kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. ...

Muusika - Keskkool
86 allalaadimist
4
txt

Eesti muusika

...sel kirjutati vga erinevate anride esikteosed, suur osa neist Rudolf Tobiase poolt. Alates Tobiasest on meldud ka helikeele rahvuslikkusest - sellest, mille poolest eesti muusika viks teiste maade omast erineda ning kuidas seda saavutada. Rahvuslikkuse idee seostub eriti Mart Saare, Cyrillus Kreegi ja Heino Elleri loominguga. Samal ajal tid uuendusmeelsed heliloojad (eriti Rudolf Tobias, Mart Saar ning Heino Eller) eesti muusikasse ka omaaegse euroopa muusika kaasaegseid vljendusvahendeid. 1919. aastal asutati Tallinnas ja Tartus krgemad muusikakoolid ning enamus sel...

Muusika - Keskkool
148 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun