Cyrillus Kreek ja Mart saar (eluloode võrdlus) (0)

ABJA GÜMNAASIUM
Mirell Põllumäe
12.b
MART SAARE JA CYRILLUS KREEGI ELULOO VÕRDLUS
Referaat
Juhendaja : Kadi Kask
Abja- Paluoja 2013

SISUKORD

SISUKORD 2
1. SISSEJUHATUS 3
2. LAPSEPÕLV 4
2.1 Mart Saar 4
2.2 Cyrillus Kreek 4
3. ÕPINGUD PETERBURI KONSERVATOORIUMIS 6
3.1 Mart Saar Peterburi konservatooriumis 6
3.2 Cyrllius Kreek Peterburi konservatooriumis 6
4. EDASINE ELUTEE 7
4.1 Mart Saar 7
4.2 Cyrillius Kreek 9
5. LOOMINGUST 11
5.1 Mart Saar 11
5.2 Cyrillus Kreek 13
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15
LISAD 16

1. SISSEJUHATUS

Mart Saar sündis 28.september 1882.aastal Hüpassaares ja suri 28.oktoober 1963.aastal Tallinnas. Ta oli eesti helilooja , organist ja sarnaselt Cyrillus’ele sügavalt seotud rahvaviisidega. Mart Saart loetaksegi rahvusliku stiili rajajaks eesti koorimuusikas.
Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek) on sündinud 3.detsembril 1889.a Võnnus. Cyrilluse elutee lõppes 26.märts 1892.a Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Ta oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Omaeluajal arendas ja mitmekesistas ta oluliselt eesti koorimuusikat. Ta oli üks parimaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus.

2. LAPSEPÕLV

2.1 Mart Saar

Mart Saar sündis metsavahi perekonda Viljandimaal ja veetis ka oma lapsepõlve seal. Tema isa oli orelimängija ja improviseerija. Orelimäng oli nende suguvõsa kirg olnud juba mitmeid põlvkondi. Mart Saare vanaisa tegi kõiksugut „peenikest tööd“ ja ehitas ka oreleid. Kui Mart oli umbes 5-aastane, käisid nad isaga külas onul , kellel oli kodus oma orel . Pärast isa mängu kuulamist oli Mart orelisse nii kiindunud , et pika palumise järel toodi 1887.aastal ka Saarte koju orel. Ta alustas usinasti ise nooditundmist õppima ning harjutas igapäevaselt orelimängu. Raskuste tekkimisel palus ta abi oma isalt.
Oma õpinguid alustas Mart Kaansoo vallakoolis, kuhu astudes oli ta juba vilunud orelimängija. Kuna kool asus kodust päris kaugel, tuli tal elada koolis ja healjuhul sai laupäeviti koju. Koolis käia talle ei meeldinud ja ega tal peale muusika muudes ainetes hästi ka ei läinud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud : „Ema, otsi mulle rohtu . Teised tahavad koolis käia mina ei taha. See on vist tõu viga.“ Mitmeid kordi üritas Mart koolist ära joosta, kuid alati said suuremad poisid ta kätte. Kui kooli orel toodi hakkas ta sellel harjutama ja varsti esines ta hommikupalvustel ja laulutundides. Pärast seda hakkas poiss juba vaikselt koolis elavnema ja teistega sõbrunema.
Pärast Kaansoo vallakooli läks ta Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve kappide perekond innustas Mart Saart muusikaga edasi tegelema. Hans Kapp õppetas talle klaverimängu ning Artur Kapp aitas tal suveti valmistuda Peterburi konservatooriumi astumiseks, kus ta ka ise üliõpilane oli. Enne konservatooriumi minekut õppis Saar veel kaks aastat (1899-1901.a) Põltsamaal „Eesti Aleksandri-linnakoolis“. Põltsamaal õppides tugvnes tema huvi rahvamuusika vastu ja selgeks sai ka vajaliku vene keele oskuse. Kooli jäi küll aga Mardil lõpetamata ning 1901.a sügisel pääses ta Peterburi konservatooriumi.

2.2 Cyrillus Kreek

Cyrillius Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta sündis Saanika koolmeistri perre üheksanda lapsena. Cryillius Kreegi sünninimi oli Karl Ustav Kreek. Tema vanemad olid Gustav ja Maria Kreek. Isa oli tal kooliõpetaja, kes armastas muusikat ning õpetas laulu ja pillimängu ka lastele. Gustavi lapsepõlv ei olnud kerge ja tulevikus pidas ta väga täpset arvestust oma rahaliste kulude üle. Poja Cyrilluse pealt ta ei koonerdanud, ostes talle trombooni ja andis talle rahagi hea pillimängu eest. Koos teiste lastega laulis Cyrillius isa juhendamisel mitmehäälselt nii koolides , kus isa õpetamas käis, kui ka kodus. Lapsed laulsid esimest häält, isa bassi, mõni vanematest lastest teist häält.
1896. aastal sai isa õpetajakoha vormsile, kuhu pere lühikeseks ajaks elama kolis. Seal omandas Cyrillus ka rootsi keele ja puutus kokku rootsi rahvamuusikaga . Vormsil elades pöördus terve pere õigeusku, mis nõudis ka sünninimede muutmist venepäraseks. Karl Ustavist sai Kirill ja Gustavist Konstatin . Siit tuleneb ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Varsti kolis ema lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Cyrilluse koolitee algas Haapsalu Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus ta harmooniumil, klaveril ja orelil . Muusikast innustunud poisil lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel, samuti võeti ta mängima kooli pasunakoori ja linna tuletõrjeorkestrisse. Tema enda sõnul oli tema esimene katse komponeerida 13.aprill 1906.aastal. 1907-1908.a hakkasi Cyrillius Kreek õpetama Haapsalu Linnakooli orkestrit ja pühendas kogu oma vaba aja klaveri- ja tromboonimängule.

3. ÕPINGUD PETERBURI KONSERVATOORIUMIS

3.1 Mart Saar Peterburi konservatooriumis

Mart Saar alustas oma õpinguid konservatooriumis 1901.aastal L.Homiliuse oreliklassis. Järgmisel aastal hakkas ta õppima ka kompositsiooni, olles algul A.Ljadovi, hiljem Rimski -Korsakovi õpilane. Mart imetles oma õpetajat Rimski-Korsakovi, koos arutati palju loomingu üle ja oldi ühel seisukohal rahvusliku omapära küsimustes.
Mardi õpingu aastad Peterburis ei olnud kerged tänu majanduslikule seisule. Pärast isa varajast surma muutus aga olukord veelgi keerulisemaks. Rahaliselt üritas teda ka toetada Suure-Jaani lauluselt „Ilmatar“, korraldades tema ja J. Aaviku toetamiseks peoõhtuid. Pärast kahte aastat konservatooriumis õppimist ning eksamite hästi sooritamist, vabastati Mart Saar kooliraha maksmisest. Sellest hoolimata oli tal toimetulekuga raskusi. Raha üritas ta teenida nii Peterburis peoõhtuil esinedes kui tunde andes . Tihti tuli pidada „paastuperioode“ koos tema lähedase sõbra Peeter Südamega, kellel oli samuti rahalisi probleeme. 1907.a lõpetas Saar õpingud oreli alal. Kahel suvel – 1904 .a ja 1907.a – võttis ta osa süstemaatilisest rahvaviiside kogumisest Eestis. Mart tundis hinges , et tema kutsumuseks on aidata kaasa rahvakultuurilisele arengule

3.2 Cyrllius Kreek Peterburi konservatooriumis

Cyrllius Kreek õppis nagu Mart Saargi Peterburi konservatooriumis. Õpinguid alustas ta 1908.a trombooniüliõpilasena, mis on aasta pärast Mardi õpingute lõpetamist. Neli aastat hiljem vahetas aga Cyrillus eriala ja õppis aastatel 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat. Trombooni mängu õpetasid talle Franz Türner ja Pjotr Volkov, elementaarteooriat ja solfedžot Aleksei Puzõtrvski, harmooniat Vassili Kalafati. Hiljem komposinotsiooni J. Vitols, Mihhail Tšernov ja Nikolai Tšerepnin.
Peterburis kohtus ta ka Peeter Südaga, kes oli varasemalt olnud Mardi üks lähedaimaid sõpru, ning nüüd sai ta ka Cyrilluse lähimaks sõbraks. Säilinud kirjavahetuse põhjal võib öelda et Cyrillius arutas oma loominguasju Peeter Südaga haruldase avamelsusega.
Ka Cyrillius Kreek liitus 1911.aastal rahvaviiside kogumise seltsiga, mida oli varasemalt teinud ka Mart Saar, olles huvi rahvaviiside vastu juba tundnud varasemalt ja neid 1909.a omapead üleskirjutanud. 1914. a alustasid Cyrillius Kreek ja Johannes Muda esimeste eestlastena eest rahavaviiside kogumise fonograafiga, mis hõlbustas kirjeldamatult tööd, eriti pillilugude osas. Erinevalt Mart Saarest jäi aga Cyrillus Kreegil sõja puhkemise tõttu konservatoorium 1917.a lõpetamata. Ning ta mobiliseeriti detsembris 470.polgu sõjaväeorkestrisse Tallinna. Terviseolude tõttu vabastati ta sõjaväelistest kohustustest.

4. EDASINE ELUTEE

4.1 Mart Saar

1908.a jaanuaris kolis Mart Saar elama Tarusse, kus teda lahkesi ja auga vastu võeti. Ta asus õpetama koolidesse ning andis eratunde. Oma põhitöö – tunniandmise kõrval kirjutas ta ka julgesõnalisi arvustusi ja esines solistina orelil. Klaverisolisti ja –saatjana esitas ta peamiselt enda loomingut. Mart Saarest räägiti tihti kohalikes ajalehtedes, kust ta sai ta pidevalt halvustavat hinnangut . Väideti, et publikum pole veel tema teosteks valmis. Ajapikku hakkas ilmuma ka väga kiidvaid ja ülistavaid artikleid.
1910 .aastal toimunud seitsmenda eesti üldlaulupeo kavas olid ka kolm Saare koorilaulu ja kaks pala sümfooniaorkestrile. 1915.a oli Mart Saar ka kaasategev kammetmuusika ning Tšaikovski, Rimski-Korsakovi, Skrjabin ja Glazunovile loomingule pühendatud õhtutel, kus oli tihti kavades ka tema enda muusikat. Saar jätkas intentsiivselt loomingulist tegevust ja pühendumist rahvamuusikasse. Ta õhutas selleks teisigi ning saatis oma sõbrale Peeter Südale kirju kus innustas teda rahvamuusikat kirjutama. 1914.aastal ilmunud Mart Saare teises koorilaulude kogumikus oli juba sees kolmrahvalauluseadet. Uus kogumik sisaldas lihtsamaid ja meloodilisemaid laule, kuna eelmiseid oli kooridel väga raske esitada.
1919.aastal, pärast muusikaõpetjaks olemist Tartu Õpetajate Seminaris , asus ta õppejõuna tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis . Viljakamaks muutus ka ta loominguline tegevus. Saar oli usinastu töötanud. Kuigi tema looming koosnes peaaegu eranditult väikevormis kirjutatud teostest - koorilauludes, soololauludest ja klaveripaladest. Ja siis 1921.a sügissuvel põles maha maja, kus Mart Saar Tartus elas. Majaga koos hävines ka üle seitsmekümne klaveripala , üle viiekümne koorilaulu ning ligi nelikümmend soololaulu, teoreetiliste teoste käskirjad jms. Tartu muusikasõbrad püüdsid Saart tema raskes majanduslikus olukorras rahaliselt aidata. Kirjutati ka haridusministeeriumisse abipalveid ja paluti kõigil, kellel on koopiaid Mart Saare loomingust, need talle saata. Pärast seda jubedat juhtumit kolis ta elama Tallinnasse ning tema sidemed Hüpassaarega hakkasid jälle tihenema. Sellega oli lõppenud ka tema esimene tegevus- ja loominguperiood .
Tallinnase kolides ei esinenud Mart Saar enam eriti ja pühendas ennast täielikult loomingule. 1922.aastal toimus Tallinnas esmakordselt Mart Saare helitööde õhtu, mille kohta arvustajad kirjutasid temas kahtleva artikli. Kuid pärast 1927.a helitööde õhtut hakkas Mart Saar juba arvustajate poolehoidu võitma. Enamik Saare paremaist kahekümnendail aastail kirjutatud teoseist valmisid Hüpassaares. Ta hakkas taotlema Hüpassaare metsavahi talu endale eluaegseks kasutamiseks. Algselt sai ta küll loa ainult üheks aastaks, kuid lõpuks tema soov rahuldati. M. Saar muretses endale trükipressi ning hakkas ise oma teoseid paljundama, et vältida 1921.aastal tulekahjus juhtunut . Talus elades olid aga tal majanduslikult rasked ajad, sest hooned lagunesid aga raha nappis. Saare loominguline intensiivsus hakkas nõrgenema – 1939.aastal valmisid ainult mõned koorilaulud .
Uueks tähiseks M. Saare loomingulisel teel sai nõukogude võimu taaskehtestamine Eestis 1940. aasta juunipäevil. Saar jätkas oma võitlust rahvusliku stiili eest klaveriloomingus.Varsti soikus aga mõneks ajaks tema loominguline tegvus aga täiesti ning 1943.a kolis ta uuesti elama Tallinna ja asus tööle Tallinna konservatooriumis. Vaikselt tõusis jälle tema loominguline tegevus ning ta kutsuti kompsitsiooni õppejõuks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Sama aasta algul rääkis ta ühes inetervjuus, et ta tunneb nüüd, et ta tõesti tahab töötada aga hoo saamine võtab natukene aega. 1947.a alates puhkes Saare laululoomingu uus tõus, mis kestis kuni 1956.aastani. Sel ajavahemikul kirjutas ta üle kolmekümne koori-, soolo- ja massilaulu peamiselt nõukogude eesti luuletajate tekstidele. Arvestades M. Saare suuri teeneid omistati temale juba 1945.a Eesti NSV teenelise kunstitegelesa nimetus. 1952.aastast kandis ta rahvakunstniku auväärset nime.
1956.a pidi ta aga oma tervisliku seisukorra halvenemise pärast loobuma igasugusest tööst. Oma visadusega võitis ta omale osaliselt liikumis - ja töövõime tagasi ja hakkas tasapisi poolelijäänud töid jätkama. 1963.a kurtis vanameister, et tal napib aega loominguliseks tööks. Ta veetis oma suve kodutalus Hüpessaares ja väsinu ning haigena naasnes ta tallina 28.oktooberil. Kuu ajapärast aga katkes Mart Saare elutee ning 3.novembril maeti ta Suure-Jaani kalmistule

4.2 Cyrillius Kreek

1917. aasta aprillis pärast sõjaväekohustustest vabastamist asusus Cyrillus Kreek elama Haapsallu ning hakkas tööle koolides muusikaõpetaja ja koorijuhina. Tema loominguline elavnemine algas juba aga sama aasta augustis. Tema heliloojakäekirja üks peamisi tunnusjooni oli rahvaviisi polüfooniline töötlemine. Huvitav oli Cyrillius Kreegi juures see, et ta kopeeris endale ka teiste korjajate materjale. Kreegi rahvamuusikakartoteek sisaldab ligikaudu 5500 viisi ja on korraldatud kihelkondade kaupa.
28.juunil 1918 abiellus C. Kreek Maria Bleesiga. Nende esimene laps sündis 11.septebril ning tema ristiisaks sai Kreegi ja Mart Saare ühine sõber Peeter Süda. Alates 1919.aasta sügisest asus Cyrillius Kreek tööle Rakvere Õpetajate seminaris ja Virumaa Reaalgümnaasiumis. Sel aastal tabas teda aga kurb sündmus – Peeter Südame surm 3.augustil. Järgmisel aastal asus Kreek Tartusse , kus samuti Mart Saar oli elanud ja töötanud, ning hakkas õpetama Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja õpetajate seminaris.
2.augustil 1921.a toimunud tulekahjus ei hävinud aga mitte ainult Mart Saare korter vaid kannatada sai samuti samas majas olev Cyrillus Kreegi korter. Küll ei ole väga täpselt teada mida Kreek sellest tulekahjus kaotas. Arvatavasti hävisid tema noodikgu ja Peetet Süda saadetud kirjad. Pärast seda koledat insidenti kolis Kreek elama Haapsallu, kus ta asus tööle Läänemaa Õpetajate Seminaris ja Läänemaa Ühisgümnaasiumis. Kuigi ta koolis enda loomingust väga ei rääkinud, andis ta igale õpilasele enda noodistatud rahvaviisi ära õppida ja semestri alguses esitada. Ta tegi endiselt usinat tööd rahvaviiside kogumiseks ja rändas seetõttu ka Eestis palju ringi. Cyrillius Kreek üritas aga olla aktiivne kõiges, seega tegeles ta veel koorijuhtimisega, kontsertide korraldamisega, oli paljude ürituste eestvedaja ja koostas noodiväljanadeid. Oma teoseid lasi ta kooridel aga esitada harva.
1923.aasta sügiskuudel kirjutas C.Kreek psalmtekstidele rea vaimulikke laule, mis kuulajat lummasid. Pärast seda järgnes aga mõõnaperiood, kus ta järgneval paaril aastal eriti midagi kirja ei pannud . 1925.aastast aga pärineb siiski hulk rahvaviisilisiseadeid. Pärast viie aasta möödumist Peetr Süda surmast alustas Peeter Süda Mälestuse Jäävustamise Ühing 1925.a suvel koguma raha, et püstitada tema auks mälestusmonument. P. Südal jäid oma elujooksul paljud asjad paberile panemata või lõpetamata. See hulgas ka reekviem, mille aga Kreek otsustas tema auks lõpuni teha. Tal kulus selleks kaks aastat. Selle teose esilinastus toimus Estonia kontsertisaalis 20.okt 1929.a Juhan Aaviku juhendamisel.
1931 -1937 aastatel tegeles Cyrillus Kreek vaimulike rahvaviisidega, ta seadis kolmehäälsesle koorile 271 rootsi ja 172 eesti viisi. Kreegi poeg suri aastal 1934. ning pärast seda tema suhted oma naise Mariaga jahenesid nii võrd, et 1939.aasta kevadel abielu lahutati. Kreek aga liikus kiirel edasi ning juba sama aasta suvel abiellus ta oma kunagise õpilase Aleksandra Tinskiga, neil sündis kolm last. Samuti nagu Mart Saarel toimus ka Cyrillus Kreegi loomingu elavnemine sõja-aastail. Kreegile tuli dirgent Olav Rootsilt ettepanek seada oma senisest loomingust midagi sümfooniaorkestrile ja ta nõustus sellega. Need valmisid aastal 1943. ning neid esitati raadio orkestriga ja korduvalt dirigeeris Roots Kreegi teosied ka oma külalis-kontsertitel Kesk-Euroopas.
1944.aastal asus ta taas tööle Tallinna konservatooriumi ja alates 1947. sai temast teooriakateedri juhatja. Aga 1950.aastal sunniti Kreek seal „vabatahtlikult“ lahkuma , kuna ta töö nii erialaselt kui ka ideelis-poliitliselt ei olnud küllalt rahuldav kõrgema kooli töö jaoks. Cyrillus Kreek suri 26.märtsil 1962.a Haapsalus. Ta maeti 1. aprillil Haapsalu vanale kalmistule.

5. LOOMINGUST

5.1 Mart Saar

Saare teoseisse süvenedes jääb mulje, et helilooja ise on vallutanud neis peituvatest elamustest. Hea tõlgituse puhul tunduvad nad alati vahetu improvisatsioonia. Rahuliku iseloomuga , igatseva, vahel nukra meeleoluga lüürilistes lauludes, mille meloodia kulgu rikastab lihtne, kuid plastiline rütmika, on saateks peamiselt akordides või nende murtud helides liikuv kõlaline pind. Looduslüüriliste soololaulude saade omandab tihti helimaalingu ilme. Peaaegu alati on väljapaistval kohal saate harmooniline vaheldusrikkus, koloriitne valguse ja varjude mäng. Saare soololaulud kuuluvad eesti heliloomingu kõige väärtuslikumate saavutuste hulka. Ta on kirjutanud umbes 180 soololaulu.
Näiteid soololauludest:

• 1905.a Ennemuiste (L. Gross)
  
• 1912.a Minu halba ilma pääl ( Rahvaluule )
  
• 1922.a Lapsukene nüüd heida sa (L. Koidula)
  
• 1937.a Tipa -tapa hällilaul (E. Enno )
  
• 1947a. Tuljak (K. Karlson )
  
• 1954.a Sa kõige armsam (A. Haava)
  

Mart Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusika helilooja Eestis. Tema algusaastate klaverlooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. 1913.aastal hakkas Saare klaverimuusikale lisanduma ka lihtsam külg. Klaveripalasid on ta kirja pannud umbes 120.
Näiteid teostest klaverile:

• 1907.a Prelüüd
  
• 1922.a Leinamarss
  
• 1924.a Rõõmus pala
  
• 1930.a Kuupaistel
  
• 1954.a Ratsanik
  

Kahekümnendatest aastaist ja kolmekümnendate aastate esimesest poolest on päris suurem osa Saare parimatest koorilauludest. Tekstidena kasutab ta kõige meelsamini rahvaluulet, meloodiateks rahvaviise, neist tuletatud või nende põhikarakteris loodud meloodiaid. Ta on kirjutanud umbes 350 koorilaulu.

• 1914.a ilmus II koorilaulude kogumik – „Nelitesitkümmend laulu segakoorile“. Selles on kolm rahvalauluseadet. Varasemad laulud olid tihti liialt rasked, et neid esitada, kuid uues kogumiks on lood üldiselt meloodilisemad ja kooritehniliselt kergemad. („Oh kodumaa“, „Sa ise läksid kaugele“, „Sina ja mina“, „Põhjavaim“ jt )
  
• 1920.a III koorilaulude kogumik „Kümme koorilaulu“
  
• 1921. ja 1922. aastatel ilmusid kogumikud „Lastekoorid“
  

Näiteid lauludest segakoorile:

• 1907.a Mets kohiseb (A.Haava)
  
• 1908.a Üht laulu tahaks laulda (G. Suits)
  
• 1919.a Tule tule unekene (Rahvaluule)
  
• 1926.a Üle vee (J. Liiv)
  
• 1934.a Sind surmani (L. Koidula)
  
• 1935.a Eesti muld ja eesti süda (L. Koidula)
  
• 1946.a Laul, helise (P. Rummo)
  
• 1961.a Lävel (E. Niit )
  

5.2 Cyrillus Kreek

Cyrilliys Kreegi looming paistab silma oma žanrilise mitmekülgsusega. Suurem osa Kreegi loomingust, nagu ka Mart Saare puhul, on välja kasvanud rahvaviisidest. Neid mõlemaid ühendab ka range vorm, sügav tõsidus ja põhjamaiselt karge loodusetunnetus oma teoste loomises. Kreek on terve oma elu olnud väga pühendunud rahavaviisidesse. Ta on ka esimene eestlasest helilooja, kes rahvaviisi ainelisi trükleid koostades on arvestanud viiside territoriaalset kuuluvust.
Erinevalt Mart Saarest ei olnud Kreeksuuremat sorti improviseerija. Talle meeldis komponeerida pikkadel jalutuskäikudel ja kõik hiljem kodus kirja panna. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid plüfoonilste kompositsioonivõtete rakendajaid. Väga on ta armastanud kaanonit. Erakordne oli ka Kreegi järjekidlus ja põhjalikkus püstitatud ülesannete täitmisel.
Kreegi loomingu põhiosa moodustab koorimuusika . Originaalviisilisi koorilaule ilmalikele ja vaimulikele tekstidele on üle 20, rahvaviisitöötlusi üle 700, koraalitöötlusi rohkem kui 500.
Näiteid koorimuusikast:

• 1912.a „Nõmmelill“
  
• 1923.a „ Õnnis ime“ , „ Kiida mu hing“
  
• „Maga, maga Matsikene“
  
• „Sirisege, sirbikesed“
  

Näiteid instrumentaalteosteist:

• „Pärnumaa“ (1952, süit sümfooniaorkestrile)
  
• „ Setu sümfoonia“ (1953, sümfooniaorkestrile)
  
• „ Hiiumaa “ (1947, süit puhkpilliorkestrile)
  

KOKKUVÕTE

Mart Saar ja Cyrillus Kreek olid väga sarnased oma loomingu poolest. Nende põhimõtted ühtisid palju ja mõlema elutööks oli rahvaviiside taaselustamine. Erinevalt teistest tõid nad rahvaviisidess sisse midagi uut ja põnevat ning muutsid selle nii rahvale rohkem meeldivaks. Mõlemad olid oma töös väga täpsed ja põhjalikud, kohati muutusid nende laulud ise raskesti esitavateks. Erinesid nad aga kohati aga oma elustiili ja iseloomu poolest. Mart Saar oli oma teoste esitamises ja levitamises julgem ja aktiivsem. Cyrillus oli tagasihoidlikum ja väitis, et tema teoste hiilgeaeg tuleb alles aastakümned pärast tema surma. Majanduslikult oskas ka Kreek ennast paremni ära majanda ja organiseerida kui Saar. Mõlemad heliloojad on andnud endast väga suure panuse Eesti muusika ajalukku.

KASUTATUD KIRJANDUS

Eesti Riiklik Kirjastus, Eesti heliloojad „Mart Saar“, Tallinn 1964

http://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Saar

http://www.aai.ee/~tarmo/txt/Saar.html

http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/saar/elu.ht m

http://www.emic.ee/mart-saar-est

Eesti Muusika Infokeskus EMIK, „Cyrillus Kreek“, Tallinn

http://et.wikipedia.org/wiki/Cyrillus_Kreek

http://www.ema.edu.ee/vaitekirjad/doktor/Anu_Kolar.pdf

http://www.hkhk.edu.ee/vanker/kultuurilugu/cyrillus__kreek.html

LISAD

Mart Saar
Cyrillius Kreek