............ lk. 9 Kokkuvõte ...............................................lk. 10 Kastutatud kirjandus .................................lk. 11 Lisa1 ......................................................lk. 12 Lisa2 ..................................................... lk. 13 Lisa3 .................................................... lk. 14 2 Sissejuhatus Puhkpillide perekond on arvukam kui keelpillide perekond. puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (ka mõnest muust metallist). Selle põhjal, mis materjalist on puhkpill valmistatud, jagunevadki nad kahte rühma: puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid. Põhimõteliselt on kõik puhkpillid torud, millesse puhutakse. Neis teeb häält toru sisse jääv õhusammas, mille mängija paneb pilli puhudes võnkuma. Suurematel ja madalama häälega puhkpillidel oleks toru sirgena liiga pikk, kohe hea hulga meetreid.
Vaskpuhkpillid on puhkpillide hulka kuuluvad muusikainstrumendid, millel tekib heli, kui pilli resonaatortorus hakkab õhk võnkuma pillimängija huulte vibreerimisel. Nimetus "vaskpuhkpill" ei tähenda seda, et kõik vaskpuhkpillid on vasest. Puupuhkpillid Fagott Sümfooniaorkestri puupuhkpillide rühma neljas kõige madalamahäälsem pill. Fagoti kõla on natuke naljaka ja natuke naljaka maiguga. Fagotte valmistatake vahtrapuust Kuidas puhkpillid on tehtud Puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (vahel ka mõnest muust metallist). Selle põhjal, mis materjalist on puhkpill valmistatud, jagunevadki nad kahte rühma: puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid. Kokkuvõte Vaskpuhkpillid on puhkpillide hulka kuuluvad muusikainstrumendid, millel tekib heli, kui pilli resonaatortorus hakkab õhk võnkuma pillimängija huulte vibreerimisel. Puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (vahel ka mõnest muust metallist).
Kujuneb tänapäevani kasutatav orkestrikoosseis sümfooniaorkester (kr k symphonia-kooskõla) Sümfooniaorkestri koosseis: keelpillid - viiul (I ja II viiulid-erinev partii) vioola tsello kontrabass (harf 19.saj) puupuhkpillid flööt oboe klarnet fagott vaskpuhkpillid trompet metsasarv tromboon (tuuba 19. saj) löökpillid - timpanid, kellamäng (hiljem rohkem) Domineerivaks saab keelpillikõla, puhkpillid esitavad soololõike. Puhkpille kõiki kaks, I viiuleid 8-10, II viiuleid 6-8 kahene koosseis (Suures sümfooniaorkestris, alates 19. saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille topelt neljane koosseis) Klaver ei ole sümf. orkestri pill. 18. saj. lõpuks vahetab ta välja peaaegu täielikult klavessiini. Klaveril paremad kõlaomadused: dünaamika-võimalused, sõltub sõrmepuudutuse tugevusest ja karakterist (legato-seotult, staccato-järsult eraldatult),
poolsammast põletatud tellis Korintose stiilis samba kapiteel Tituse triumfikaar Lõbustusasustused • Colosseum Rooma muusika • Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut • Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero • Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid • Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi • Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad Rooma kirjandus • Peetakse vanakreeka ja Lääne-Euroopa vahelüliks • 2 tuntumat kõnemeest olid J.Caesar ja T.Cicero • Rooma kirjanduse tuntuim esindaja oli Vergilius ja tema peateos oli " Aeneis " Tänan tähelepanu eest !
,,Wesendonck-Lieder" koosnes viiest laulust ,,Der Engel"(Ingel), ,,Stehe still"(Seisata), ,,Im Treibhaus"(Kasvuhoones), ,,Schmerzen" (Valu), ,,Träume" (Unelmad). Nendest lauludest meeldis mulle kõige rohkem ,,Träume", sest seda laulu oli kõige huvitam kuulata ja mulle meeldis laulu rütm väga. Solist oli Heli Veskus (sopran). Kolmas osa oli R. Wagneri ,,Siegfriedi idülli" (1869). ,,Siegfriedi idüll" oli teistega võrreldes rahulikum ja selles muusikapalas kasutati rohkem puhkpille. Kõige rohkem meeldis mulle C.M. von Weber 2. sünfoonia, sest seda oli huvitav kuulata ja see oli korralikus tempos. Kõige vähem meeldis mulle R.Wagner ,,Wesendonck- Lieder" mida esitas Heli Veskus, sest minu jaoks ei olnud see eriti huvitav.
erinevad vilesid, parmupille ning sopransaksofoni. Praeguseks on temast kujunenud oma põlvkonna silmapaistvamaid torupillimängija. Pärimusmuusika pisiku sai Sandra külge osaledes pärimusmuusika laagrites Eestis, Rootsis, Norras, Sloveenias ja Belgias. Ta mängib ansamblites Paabel, Ro:toro Mänginud koosseisudes: Horn please!, Noored Moosekandid, Da Funky Prodzekt, Akkab Tulema, Villu Veski Rütmidemüsteerium, Jazz do it, Svajata Vatra, Trostan. Sandra on õpetanud rahvapäraseid puhkpille erinevates pärimusmuusika laagrites ning Viljandi Muusikakoolis. Lisaks viinud läbi ansamblimängu õpitubasid Eesti Etno laagrites. Õpib/Õppinud: ·Viljandi C. R. Jakobsoni nim gümnaasium ·Viljandi maagümnaasium ·Stockholmi kuninglik muusikaakadeemia ·Marie Gureau akadeemia Elevandiluurannikul Lääne-Aafrikas ·Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia (rahvapärased puhkpillid) ·rahvaülikool Taanis ·Sint-Rita College Belgias ·Viljandi C. R. Jakobsoni nim gümnaasium 2005
algimpulssidest, olles mõjutatud looduslikest mustritest, orgaanilisusest ja eluenergia ühtsusest • Teda huvitab aegruumi sügavuse tunnetamine ja tabamine • Ei komponeeri palju • Helide süvenenud kuulamine ja kõlavarjundite leidmine • Varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas kammermuusika • Heliloomingus leidub prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni • Käsitleb värvikalt puhkpille • Ainus suurem orkestriteos "Sula“- jõuline pilt loodusstiihiast • Helilooja filmidele “Somnambuul” ja “Kirjad inglile” Tunnustused • 1998 teos "à travers" UNESCO heliloomingu- rostrumil Pariisis 2. koht • 2000 Heino Elleri nim preemia • Tema muusikat on esitatud paljudes eri maades nt festivalil “Varssavi kevad” • 2004 Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemia • 2005 Aasta Muusik
Esimesed meloodiad olid lihtsad mõneastmelised viisid, mida korrati väikeste muudatustega. Laule esitati koos liikumisega, rütmi rõhutati käte plaksutamise või algeliste löökpillidega. Erineva kuju ja kõlaga trumme kasutati nii tantsude saateks kui ka side pidamiseks naabersuguharudega. Vastavalt inimeste oskuste täiustumisele arenesid ka muusikariistad. Vanimaks puhkpilliks peetakse vilepilli, mida valmistati loomaluudest või pilliroost. Puhkpille tehti ka loomade sarvedest või suurtest teokarpidest. Esimeseks keelpilliks sai pingule tõmmatud vibunöör. Jahil olles märkas muistne kütt, et vibunöör pärast pingutamist hakkab võnkuma ja tekitab meeldivat heli. Võib-olla see viiski teda mõttele valmistada esimene keelpill. Lastelgi olid oma mänguriistad. Näiteks on väljakaevamistelt leitud vaasikujuline savianum, mille sees olid kivikesed. Seda raputades pill klõbises.
Muusika aborigeenide kultuuris Muusika omab üht tähtsaimat rolli Austraalia põlisrahvaste kultuuri säilimisel. Muusika moodustab nende inimeste sotsiaalsete ja kultuuriliste kui ka tähtpäevaliste tseremooniate lahutamatu osa. Traditsioonilised tseremooniad võivad erinevates regioonides erineda aga alati on kaasatud muusika instrumendid ja omased laulud. Didgeridoo Didgeridoo on üks vanemaid tedaolevaid puhkpille. Pill on pikk, traditsiooniliselt eukalüptipuust, valmistatud toru, millel puuduvad sõrmedega mängitavad õhuaugud. Traditsiooniliselt mängivad didgeridood ainult mehed Didgeridoo Didgeridoo The Bullroarer Lihtne puidust liist mis on umbes 30-40 cm pikk ja 5-7 cm lai. Ühte otsa on seotud lahariba või nöör. Mängitakse liistu nöörist vibutades ja keerutades. Kaunistatud tihti loomamustritega Bullroarer
Vanimate hiina flöödi leidude hulgas on näiteks: - kaks bambusflööti (lühike ja pikk, aastast 168 eKr), mis on leitud ühest hauast; - Zhejiang'i provintsist Hemudu'st leitud mitu 7000 aasta vanust väikest luuflööti; - Jiahu külast (Kollase jõe keskjooksul asuvast orust) rohkem kui kolmkümmend 9000 aasta vanust viie- kuni seitsmeaugulist flööti, millest vähemalt üks on ka ideaalses mängukorras! Hiina bambusest ristflööt dizi on kahtelmata üks tuntuimaid hiina puhkpille. Tavaliselt kuue sõrmeavaga flöödile annab talle ainuomase isikupära sõrmeavade ning puhumisava vahel paiknev auk, mida katab bambuse või roo sisemisest kilest valmistatud imeõhuke membraan. Kaasa vibreerides annab see pillile pisut säriseva ning väga paindliku tämbri, samuti väga suured dünaamikavõimalused. Teadaolevalt on sellise täienduse teinud flöödile Liu Xi Tang'i ajastul (618-907) eesmärgiga "parandada pilli toonikvaliteeti"
· Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast). · Varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud), samuti merikarbid, mida kasutati arvatavasti signaliseerimiseks. · Kohe peale seda hakati tasapisi avastama esimesi puhkpille. · Puhkpillide areng algas vile- ja pasunataolistest pillidest, mis valmistati õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Algul sai mängida ainult üksikuid helisid. Rohkemate helide saamiseks hakati ühendama mitu erineva pikkusega vilet. Vilelaadse ja pasunalaadse pilli vahe on: kõla, suurus Keelpillide kujunemine Tekkis arvatavasti vibu laskmisel kuuldud helist. Vanad keelpillid olid tehtud kilpkonna
publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikal oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid. Konstrueeriti uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18
· Arenes kaks erinevat suunda: kiriku ja rahvamuusika · Levinud laululiik bõlina (pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest) · Hiljem tekkisid lüürilised rahvalaulud (tundeküllased, nukratoonilised, murelikud, 1617 saj.) · 1117 saj. tegutsesid rändmuusikud ehk skomorohhid (lõbusad pool klounid, rändnäitlejad, eriti populaarsed 15 saj. peale Venemaa vabanemist) · mängiti keelpille (gusli, gudokk, domra, balalaika), puhkpille (viled, sarvepillid), löökpille, lõõtspille ja kitarri · kirikulaul 1117 saj. professionaalmuusika tähtis osa · kirikus lauldi üle 5 saj. voolava meloodiaga kirikulaulu, esitajad olid mehed, pillimuusikat kirikus ei kasutatud · 16 saj. kujunes välja mitmehäälsus, aitasid kaasa mitmehäälse rahvalaulu ja pillide levik uusaeg (17 saj. tänapäev) · 17 saj. tekkis uus stiil, tippvormiks kujunes koorikontsert, esitasid segakoorid
RETSENSIOON Ansambli Tallinn Baroque Barokk-kontsert Koostaja: Martin Appo Juhendaja: Imbi Umbleja See barokkontsert toimus 23. Septembril Tõrva Gümnaasiumi saalis. Ansambliks oli Tallinn Baroque, esines neli liiget: laulis Liina Saari, Tõnu Jõesaar mängis keelpille, Raivo Tarum mängis puhkpille ning Imbi Tarum klavessiini. Esinemine oli väga värvikas ja tõetruu, sest nad kõik kandsid barokiaegseid riideid. Alustuseks rääkis keelpillidemängija kitarrilaadsest pillist mis kandis nime viola da gamba. Ta rääkis, et paljud tänapäeva bandid on võtnud oma viisid barokiajast ning meile võrdluseks mängis ta ühe Abba loo ning ühe barokiaegse loo, mis olid väga sarnased. Imbi tutvustas muusika saatel meile ka tantsusid, mis pärinesid tollest ajast
Iseseisev töö 11. klass 1. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele on autori poolt lisatud sõnaline selgitus. Selle asja mõte on heliteose parem mõistmine kuulajatele. Tavaliselt on tegu pealkirja, pühenduse, kirjandusliku teose või kommentaariga. 2. Nimeta romantismiajastu lemmik pilli, nimeta uusi puhkpille (3). Romantismiajastu lemmik pill oli klaver. Uued puhkpillid olid inglisarv, tuuba 3. Nimeta romantismiajastu uusi muusikazanre (5). Programmiline muusika, soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, ballaad. 4. Sümfooniline poeem selgita mõiste. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit filosoofilist või poeetilist ideed. 5. Operett selgita mõiste.
hiilgeaeg. Riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne- ja Lõuna-Saksamaa, Põhja- ja Kesk-Itaalia ja Kirde-Hispaania. Aastal 800 krooniti Karl Suur ka Rooma keisriks. Tõus kunstis algaski tema valitsemisajaga. Olles ise kirjaoskamatu, moodustas ta õukonnas nn. Akadeemia. Seal tegeleti ladinakeelse luuleloominguga, antiikiaja käsikirjade kogumisega, rahvaluule kogumisega. Muusika tähendas tol ajal peamiselt laulu. Kuid tundi puhkpille, harfi ja orelit. Arhitektuur Frangi riigis polnud müüridega ümbritsetud linnu ega kindlusi. Peamisteks kiviehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud, mida kasutati kaitseehitistena (neid ei ole säilinud). Kirikuehituses oli valitsevaks basiilika. Kuna kiviehituse kogemused puudusid, ei ehitatud võlve, kupleid, vaid lamedad puitlaed. Sammaste asemel kasutati kandilisi sambaid e. piilereid. Kiriku põhiplaan ladina rist. Uus osa kirikus on krüpt (kelder)
vastu pidada. Teistes esitatud palades oli naiste diktsioon kehvem kui meestel, nende sõnadest oli peaaegu võimatu aru saada, kuid üldmulje jäi siiski hea. Muusika pärines kõik Johann Straussi loomingust. Tema loomingus on muusika sujuvalt vahelduv, hoogne ning järgmisel hetkel vaikne ja madalam. Muusika instrumentidest põhiline tähtsus viiulitel, kuid oli kuulda ka teisi keelpille ning puhkpille. Etendusega jäin rahule ning soovitaksin ka teistele minna midagi sarnast kuulama.
Otsekui aegluubis liikuvat kõlamaterjali suudab ta veenvalt ja pingestatult koos hoida, seetõttu on Tulve muusikat võrreldud ka Arvo Pärdi tintinnabuli-teostega. Ehkki nende kahe helilooja muusika põhielemendid (rütm, meloodika jms) ning seega ka kõla on täiesti erinevad, austavad mõlemad üksikheli ning kuulavad seda kannatlikult. Mõlema muusika kulgeb kiirustamata ning on samas äärmiselt tundlik ettekande kõlakvaliteedi suhtes. Eriti värvikalt on ta käsitlenud just puhkpille. Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali ja idamaise muusika jooni. Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Kirjutanud ka suurvorme. Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele "Somnambuul" (2003) ning "Kirjad Inglile" (2011)
Ferenc Liszt (1811-1886) 19. saj. Silmapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent, muusika publitsist. Sündis saksakeeltkõnelevas Ungari piirkonnas. Isa=harrastusmuusik. Juba 9-aastaselt esines esimest korda klaveril publiku ees. Ei saanud akadeemilist kõrgharidust, õppis eraviisiliselt nii Viinis kui Pariisis. Avaldab nii klaveris kui orkestrimuusikas erinevaid väljendusvahendeid ja muusikalisi võimalusi. Kasutab klaverit orkestraalselt, äärmuslikke registreid, kiire topet oktave ja tehniliselt väga nõudlikud. Elu teisel poolel laseb end preestiks pühiteda. Paganini oli temast vaimustes, utsitas teda takka harjutama klaverit ja Liszt soovis saavutada sama meisterlikkuse klaveril nagu Paganini viiulil. Rännates ühest riigist teie kolib ta 1861 Rooma. Sõbruneb sealse paavstiga. Üks Buthapesti Muusikaakadeemia asutajatest ja veel mõnede muusikakõrgkoolide asutajatest. Andis ka klaveritunde. Armastas mängide suur...
Nüüd hakati samu laule kuulama pillide esituses. Ka tantsupalu hakati mängima eraldi. Pavaan aeglane pidulik, 2-osaline. Galliard 3-osaline tants. 12.Millised olid renessansiajastu instrumentaalmuusika zanrid? Canzon, sonata 13.Kuidas arenesid pillid renessansiajastul? Pille hakati ehitama perekonniti (plokkflöödi pere.) 16. saj. leiutati laulev pill viiul. (Stradivari, Amati) 14.Nimeta tähtsamaid klahv-, keel- ja puhkpille. Klahvpillid: klavikord, orel, klavessiin. Keelpillid: lauto, vioola. Puhkpillid: plokkflööt, pommer, krummhornid.
pidama kuplitega ehitisi. Hooneid canzon ja sonata. kaunistasid sambad, lõvipead, putod, pilastrid, akantuselehed ja paljud teised. Arenes välja kõrgtasemeline käsitöö. Kuidas arenesid pillid renessansiajastul? Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja Nimetage tähtsamaid renessansi ajastu enesekindluse. Teadus hakkas tuginema klahv-, keel- ja puhkpille? vaatlustele ja katsetele. Pille valmistati perekonniti(bassist Millal ja kus toimis Ars Nova sopranini) muusikastiil? Selgita Ars Nova tähendust. Misssugused 3 suuremat muutust toimus Klahvpillid: klavessiin, klavikord, orel Ars Nova ajastul kunstmuusika zanrites? 1320 1380. Prantsusmaal. Ars Nova tähendab ladina keeles uut kunsti
jumalaid. Enne jahiretke maapinnale joonistatud metslooma ümber tantsides ja häälitsedes loodeti jumalatelt paremat jahiõnne. Pillidest vanimad on kahtlemata löökpillid. Inimkonna esimest löökpilli võid kohata loomaaias, kui näed simpansit kaht peopesa kokku löömas. Pulkade kokkutagumise järel avastati, kui hästi kõmiseb õõnes puutüvi. Hiljem tulid kasutusele ksülofonilaadsed pillid puust plaadikestega. Esimesi puhkpille - paaniflööte esineb peaaegu kõigil maailma rahvastel. Seda pilli võid vahel kuulda ka looduses, kui tuul sasib mererannas tormist pooleksmurtud kõrkjaid. Keelpillide teke oli seotud vibu leiutamisega. 1 Indiaanlased Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on kesksel kohal vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel. Laulud on enamasti ühehäälsed ja
refrään. · 20.sajadil levib uuemates rahvalauludes mitmehäälsus · Uuemat rahvalaulu hakatakse saatma (rahva)pillidega · Laulmisel tulevad sisse uued teemad · Mehed hakkavad samuti rahvalaule laulma 19. Nimeta eesti rahvapille keelpille. · Näppepillid: kannel, kitarr · Poogenpillid: hiiu kannel, viiul, moldpill, põispill 20. Nimeta eesti rahvapille puhkpille. · Flöödi tüüpi: vilepill, pajupill · Klarneti tüüpi: roopill, torupill · Trompeti tüüpi: pasunad, sarved
ja tselestale; Sonaat kahele klaverile ja löökpillidele; Sonaat sooloviiulile. Teosed orkestrile: Klaverikontserdid (3), viiulikontserdid (2), vioolakontsert. Tuntuim teos Orkestrikontsert (1943), pidas seda oma parimaks tööks. Paul Hindemith (1895-1963 Frankfurt am Main) Väga hea viiuldaja, vioola ja viola d'amore mängija, valdas ka klaverit, löökpille, mitmeid puhkpille. Seetõttu loonud sonaate ja kontserte paljudele erinevatele pillidele ja oli hea orkestritundja. Laia silmaringi ja teoreetiliste huvidega keskaja filosoofia, teoloogia, muusikateooria. Oli suur kontrapunktimeister (eeskujuks Bach) nt teoses "Ludus tonalis" klaverile on 12 fuugat + interluudiumid + prelüüd ja postlüüd (mis on prelüüdi muusika vähikäigus). Loomingus segunevad hilisromantism, ekspressionism, dzässi ja rahvamuusika mõjud kõige
3. sajandil eKr. leiutati esimene klahvpill - vesiorel ehk hydraulis. Õhk hakkas viledes liikuma veepumpade abil. Roomlased valmistasid ka lõõtsaga orelit, kus lisaks män- gijale pidi olema ka nn. ,,tuuletallaja". Roomas hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust kui kasvatuslikust küljest. Pillimäng ja laulmine olid levinud nii ülikute kui ka lihtrahva hulgas. Piduliku muusika ettekandmiseks kasutati palju puhkpille. On teada, et keiser Nero oli meisterlik kitara mängija ning esines menukalt pidumängudel.
Kontserdi retsensioon Tallinn Baroque Ansambli Tallinn Baroque barokk-kontsert toimus 3. detsembril 2012 Tallinna Kristiine Gümnaasiumis. Selles vanamuusika ansamblis esinesid 4 liiget: laulis Liina saari, keelpille mängis Tõnu Jõesaar, puhkpille Raivo Tarum ning klavessiini Imbi Tarum. Teoseid, mis kontserdil esitati oli mitmeid. Nendeks oli Michael Praetorius, Diego Ortiz, Jean-Philippe Rameau, Adriano Banchieri, Giovanni Gastoldi, William Brade ning Georg Friedrich Händel. Esinemine oli väga värvikas ja huvitav, sest nad kandsid barokiaegseid riideid, mis andis palju silmailu. Kuulda sai õukondlikku galantset tantsumuusikat, imitatsioonilist kirikumuusikat, programmilisi
Indias on levinumateks usunditeks näiteks hinduism, budism ja sintuism. Indias on kusnt lahutamatu osa religioonist. Kõrgemaks kunstiks peetaksegi muusikat . Indias on igal helil väga oluline tähendus ja iga heli vajab erilist tähelepanu ning keskendumist. Nimelt kui Euroopas jaguneb 1 oktav 11 pool tooniks , siis Indias jaguneb see 22 srutiks. India helisüsteem on ühehäälne. Kõige ülevamaks peetakse inimhäält, seejärel keelpille, puhkpille ning viimaseks löökpille. Ka Vanas- kreekas oli muusika väga oliulisel kohal , muusikat pidid õppima kõik inimesed. Ühtse terviku lõid: sõna-, näite-, kujutav kunst, muusika, tants ja arhitektuur. Muusikaga käsikäes käis ka teatrikunst. Tragöödia oli Antiikkreekas üks täiuslikumaid kunstivorme , mis arenes välja Tianysose kultusest, umbes 5 sajandil eKr. Algselt oli tragöödia lõbusa sisuga , hiljem aga muutus tragöödia sisu
See kunst oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele. Barokk avaldus kõige rohkem arhitektuuris.Olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Barokajastul tekkis palju uusi zanre nagu näiteks: ooper, oratoorium, kantaat, sonaat, instrumentaalkontsert ning fuuga. Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika
Ametlikult ristiti vivaldi paari kuu pärast. Vivaldi vanemateks olid giovanni battista ja camilla calicchio. Tal oli viis venda-õde. Vivaldi isa õpetas teda viiulit mängima väga noorelt mida tõendab see et tal oli 24 aastasena väga laialdased muusikaalased teadmised. Oma esimese õppetunni muusikakompositsiooni kohta andis talle giovanni legrenzi kes oli vivaldi isa poolt koosasutatud muusikute ühenduse president. Vivaldi tervis oli problemaatiline. Tal oli astma mis tähendas et puhkpille ta mängida ei saanud. 1693, viietesitaastaselt, hakkas ta õppima preesteri ametit et saada preestriks ning määrati ametisse 1703 hüüdnimega punane preester 25 aastaselt. Hiljem 1704 ta vabastati ametist oma kehva tervise tõttu. Sama aasta septembris astus ta viiulimeistri ametisse ühes lastekodus veneetsias. Järgmise 30 aasta jooksul tegi suurema osa oma loomingust seal. Varsti pärast vivaldi ametisse võtmist, said tema õpilased mujal maailmas kõrgeid hinnanguid ja
sümfooniaorkestrile Keelpilli kavartett 4-osaline teos keelpillikvartetile(1,2 viiul,altviiul ja tsello) KLASSIKALINE SÜMFOONIAORKESTER Tekkis Mannheimi koolkonnas Saksamaal Orkestri kõla tugeneb keelpillidel : I viiulid mängivad meloodiadt, II viiulid "peavad dealoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega, Vioolad mängivad harmooniatäidet, Tsellod koos kontabassigdega moodustavad põhja, Uutmoodi kasutati aga puhkpille: Puhkpillide (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. Vaskpuhkpillid( metsarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris pidulikke fanfaarseid käike, mida teoetasid ainukesed löökpillid timpanid. Beethoven lisas orkestrisse tromboonid. Joseph Haydn(1732-1809) Esimene klassitsismi suurmeister Töötas vürst Esterhazy õukonnas
soolopill. Tegutsesid kuulsad rohkem instrumentaalkontserte. Cremona Arenes välja ka klassikalise koolkonnaviiulimeistrid (Amati sümfooniaorkestri koosseis. d, Guarnierid, Antonio Pillid täiustusid ja said Stradivari). Konstrueeris uusi tänapäevase välimuse. puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo – katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso
Arendas sonaaditsükli ja –vormi täiuslikkuseni. Iseloomulikud pingelised töötlused, jätab kõrvale menueti (tantsulise osa). Klassikalise sümfooniaorkestri ülesehitus - keelpillid – viiul (I ja II viiulid-erinev partii) vioola tšello kontrabass (harf 19.saj) puupuhkpillid – flööt oboe klarnet fagott vaskpuhkpillid – trompet metsasarv tromboon (tuuba 19. saj) löökpillid – timpanid, kellamäng (hiljem rohkem) Kahene koosseis – puhkpille kõiki kaks, I viiuleid 8-10, II viiuleid 6-8. Suures sümfooniaorkestris, alates 19. saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille: topelt – neljane koosseis 3. Mis on nende sõnade tähendus eesti keeles ja millisest keelest pärinevad? Barocco Portugalikeelne sõna tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut) renessainsse . Renessanss (prantsuse keelest, tähendab „taassündi“ ) classicus lad keeles ( reeglipärane, eeskujulik)
See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18
üksikheli ning kuulavad seda kannatlikult. Mõlema muusika kulgeb kiirustamata ning on samas äärmiselt tundlik ettekande kõlakvaliteedi suhtes. Helena Tulve on keskendunud kõlakeskse muusika loomisele. Tema teostes on aimatav rikas kultuurikogemus: prantsuse spektraalmuusika, IRCAM'i eksperimentide, Saariaho ja Scelsi, gregooriuse laulu ja ida muusika kajastused. Tulve on kõlavärvide loomisel väga meisterlik. Eriti värvikalt on ta käsitlenud just puhkpille ning on tunnistanud oma nõrkust eriti mõningate puupuhkpillide (oboe, flöödi, klarneti) vastu. Tulve on tutvunud Pariisis IRCAM-i keskuses elektroonilise helisünteesi võimalustega ning tema loodud helipildid seostuvad tihti süntesaatoril loodud kõlafantaasiatega. Siiski on Tulve "tämbriuuringud" seni piirdunud vaid akustiliste vahenditega. Heaks näiteks tema kõlafantaasiatest on "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu")
Wagneri harmoonia oli väga pingeline, täis krematisme, kindlat helistikku polnud võimalik kuulata. Tema loominguga kaasnesid juhtmotiivid. Tema meloodiad olid lõputud. Wagner seadis lauljatele kõrged nõudmised: nad pidid olema väga head näitlejad ning neil pidi olema väga kõva hääl. Levinud võteteks tema ooperites on juhtmotiivid iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikku. Erakordselt võimas oli Wagneri orkester neljakordne kooseis (tav. 70) palju puhkpille. "Tristan ja Isolde" Wagneri kõige ulatuslikum teos on "Nieblungide sõrmus", see koosneb neljast ooperist (Valküürid, Siegried, Reini kuld, Jumalate hukk) H. Berlioz Tema looming on läbi ja lõhki programmiline. Programmilisi sümfooniaid on tal mitmeid, nt "Harold Itaalias", "Romeo ja Julia". Berlioz kirjutas ka oopereid, nt "Beatrice ja Benetict", "Troojalased", oratooriumi "Fausti needmine", "Kristuse lapsepõlv". Berlioz ei kirjutanud kammerkoosseisudele. G
kes laulab aeglaselt ja voolavalt. Viisid on suure ulatusega. Kui eeslauljale lisandub koor, muutub laul mitmehäälseks. On pool polüfooniline ja pool homofooniline laul. Rändmuusikud ehk skomorohhid Rändmuusikud tegutsesid 11.-17.sajandil. Nad on poolklounid, kes rändasid külast külla. Nad tantsisid, veiderdasid, tegid akrobaatikat. Nad käisid Kiievi vene vürstiriigis, Moskvas, Novgorodis. Venemaa vabanes magadi itkest 15.sajandil. Rahvapillid Mängiti lihtsa ehitusega keelpille, puhkpille ja löökpille (gusli, gudok, domra, balalaika, puhkpillidest viled ja sarved, algelise löökpillid). Kirikumuusika teke ja areng 988.aastal 10.sajandil võttis Kiievi vürst Vladimir vastu ristiusu. Tuli bütsandsimuusika see mõjutas ka kitarrimuusikat. Vene kirikulauljad oli 11.-17.sajandil professionaalse.5 sajandit lauldi ühehäälselt. Laulsid ainult mehed. Pillimuusikat vene kirikus ei kasutatud. 16.saj kujunes välja mitmehäälsus
Kui aga tekkis ohtlik situatsioon, näiteks kui Gabriel läks Agnest mässajate käest päästma. Mässajad tahtsid ukse maha raiuda aga Gabriel päästis Agnese akna kaudu välja. Kõlama hakkas rütmika ja kiire tempoga muusika. Filmis kasutusel olev muusika on hästi kaasahaarav ja meeldejääv. Tekitab tunde, et tahaks kaasa laulda. Filmis olevas muusikas on kasutusel kitarr, viiul, orel, tamburiin kui ka mõningad puhkpillid. Kuna oli suhteliselt keeruline eristada milliseid puhkpille kasutati, siis ei saa täpselt välja tuua kas oli nüüd kasutusel oboe, tromboon, klarnet või hoopiski sarv. Kohati tundus nagu seda muusikat esitaks hoopiski mingi orkester. 4 AJASTU KULTUURI KIRJELDUS Selles filmis oli keeruline aru saada kas tegemist on rohkem ilmaliku või vaimuliku kultuuriga. Need, kes olid seotud kloostriga (preestrivennad) olid vaimulikud. Ja niinimetatud poolvennad,
· 2orkestrit 19 sajandi keskel: 1848.aastal Tormas Jakobsoni 1814.aastal asutas Pärnu pastor Rosenplänter Eesti Koolmeistrite juhtimisel,1839.aastal Väägveres Wirkhausi juhtimisel Kooli, kus õpetati muusikat kui koolmeistrilevajalikku ainet. Rosenplänter · Torma orkestris kasutati nii kelpille kui puhkpille oli esimene , kes pidas vajlikuks kasutada koolis klaverit. Ta koostas selle tarvis mängujuhendi. Propageeris4-häälse koorilaului kasutamist · Väägveres aga loobuti viiulitest, jäid vaid puupuhkpillid ja 2 matustel,andes paar neljahäälset matuselaulu. metsasarve. Laiuse (kihelkonnakool)
Uued anrid: klaverietüüd, rapsoodia, ballaad, sümfooniline poeem jne. Harmoonia muutus üha keerukamaks ja pingelisemaks, toonikatunne pole selge, esineb palju juhuslikke helistikumuutusi. Dünaamika olulisus - väljendamaks heliloojate suuri tundeid, võeti kasutusele "erilisi" dünaamikamärke. Heliloojad otsisid uusi tämbreid (kõlavärve). Selleks kasutati suuri orkestrikoosseise ja lisati mitmeid uusi pille, samuti hakati rohkem kasutama puhkpille (puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid). 19. SAJANDI MUUSIKAELU Heliloojatest said vabakutselised muusikud, kes pidid end ise ära elatama. Selle tarbeks asutati mitmeid koori- ja orkestriühinguid ning korraldati rohkesti avalikke kontserte. Asutatu avalikud muusikakoolid. Levis virtuoosikultus, st pillimängijat jumaldati ja ülistati tema meisterliku mänguoskuse tõttu. Samas meeldis rahvale ka ajaviitemuusika. Moodi läks kodus musitseerimine, eriti klaverimäng ja selle saatel laulmine
Korneti, klarneti ja trombooni selge ning jõulise tooni kõrval jäid esimeste saksofonistide arglikud hääled mannetuks piiksumiseks, mida keegi tõsiselt ei võtnud. Alles Coleman Hawkinsi (1914-) ilmumine tõi olukorda pöörde. Tema suur, tüse ja käskiv toon lausa nõudis tähelepanu, ootamatud meloodilised ja rütmilised avastused tegid tenorsaksofoni üheks populaarsemaks pilliks jazzmuusikas. Jazzpianism algusaastatel Klaver oli igas kultuurimajas. Klaveriga oli hea puhkpille järgi teha. Kuna klaveril ei saa pikki noote mängida, hakati kasutama tremolot. Klaver oli gea rütmipill. seda muusikat oli hea paljundada (perforullid). Püütakse vasaku käe partiid lihtsamaks teha (ragtime'is olid vasaku käe hüpped). Vasakus käes on bass sekunda (oktavihüpped) stride. Üks värvikamaid kujusid kolmekümnendate aastate jazzmuusikas oli Thomas Fats Waller (1904-1943), kes oma jõulise ja elurõõmsa klaverimänguga esindas haarlemi muusikute
Baltimaades. Viimastel aastatel on Liina Saari koos kitarrist Tiit Petersoniga mitmel pool Skandinaavias ja Eestis (ka kirikumuusika festivalil 1999) tutvustanud Kuldar Singi vaimulikke teoseid. Liina Saari kuulub ansamblisse "Tallinna Barokksolistid". Raivo Tarum on trompetisti diplomi saanud 1977 Tallinna Konservatooriumis Helmut Orusaare klassis. 1973-1980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri trompetirühma kontsertmeister ja solist, samal ajal öppis mängima ka ajaloolisi puhkpille (barokktrompet ja zink), mis alal hiljem täiendas end ka Bruce Dickey ja Edward Tarri juhendamisel Baselis ja Haagis. 1975-1992 kuulus ansamblisse "Hortus Musicus", kellega esines enamuses Euroopa riikidest, endises N. Liidus, samuti USA-s ja Iisraelis, sh. mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Aastast 1992. on ta vabakutseline muusik. Raivo Tarumist on saanud varajase instrumentaalmuusika tunnustatumaid
2.1 Metsasarv 5 2.2 Trompet 5 2.3 Tromboon 5 2.4 Tuuba 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 2 SISSEJUHATUS Puhkpillid ehk aerofonid on põhimõtteliselt tühjad torud, mille ühes otsas on huulik. Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille meisterdati juba 20 000 aastat tagasi loomaluudest. Vanimad Eestist Lihula ning Tartu kandist, arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, leitud puhkpillid on vilepillid. Vanim neist on pärit 14.sajandist, mis oli valmistatud lamba- või kitsejäseme toruluust ja oli umbes 10 cm pikk. Orkestris on puhkpillid jagatud kahte rühma: puupillideks ja vaskpillideks. Samas rühma nimi ei näita pilli valmistamise materjali, mõned puupillid on valmistatud metallist ning varaseid
pillimeeste kohta. Orkester on suurem instrumentaalkollektiiv kui ansambel. Orkestri erinevad nimetused tulenevad pillide erinevatest koosseisudest: Tuntumad on sümfooniaorkester, kammerorkester, puhkpilliorkester, rahvapilliorkester, jazz-orkester. Tänapäevasest orkestrist saab rääkida alates 17. sajandi teisest poolest, mida nim ajaloos barokiajastuks. Tolleaegne orkester oli väike, põhirühma moodustasid keelpillid, millele lisandus klavessiin. Vajadusel kaasati ka puhkpille. Eraldi orkestri dirigeeriat (juhatajat) ei olnud. Orkestrit dirigeeris klavessiinimängija pilli taga istudes. 2.1. Sümfooniaorkester Sümfooniaorkestri (kreeka keeles symphonia kooskõla) tänapäevane kuju ja kooseis kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. See oli aeg, kui suuremates Euroopa linnades käis vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika kõlas erinevates õukondades ja ooperiteatrites. 18. sajandi esimesel poolel hakati korraldama ka avalikke kontserte. 18
Heli tekitatakse puhumise teel. Heli tekitamiselt jagunevad pillid kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel – flöödid ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad ühekordse lesthuulikuga – klarnet, saksofon ja kahekordse lesthuulikuga – oboe, fagott – pillideks. Kromaatilist mängu võimaldavad puupillidel ülepuhumine ja toru lühendamine. FLÖÖT .... on orkestri puupillide rühma üks kõrgemaid pille – on koos pikoloflöödiga vanimaid puhkpille. Flööt on pärit Aasiast. Esialgu nimetati flöötideks lihtsaid puust torusid, millel oli tavaliselt 6-8 auku ja mida helikõrguste muutmiseks sõrmedega kaeti. Tänapäeval kasutusel olevat flööti täiustas Müncheni õukonnakapelli flöödimängija Theobald Böhm. Tänapäeva flöödil on ulatus c1-d4, pilli heli on õrn, kerge.Pill on in C häälestuses ehk kõlab sama koha pealt kus mängib ka klaver. Noodid kirjutatakse viiulivõtmesse. Flööte valmistatakse peamiselt metallist
Baltimaades. Viimastel aastatel on Liina Saari koos kitarrist Tiit Petersoniga mitmel pool Skandinaavias ja Eestis (ka kirikumuusika festivalil 1999) tutvustanud Kuldar Singi vaimulikke teoseid. Liina Saari kuulub ansamblisse "Tallinna Barokksolistid". Raivo Tarum on trompetisti diplomi saanud 1977 Tallinna Konservatooriumis Helmut Orusaare klassis. 1973-1980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri trompetirühma kontsertmeister ja solist, samal ajal öppis mängima ka ajaloolisi puhkpille (barokktrompet ja zink), mis alal hiljem täiendas end ka Bruce Dickey ja Edward Tarri juhendamisel Baselis ja Haagis. 1975-1992 kuulus ansamblisse "Hortus Musicus", kellega esines enamuses Euroopa riikidest, endises N. Liidus, samuti USA-s ja Iisraelis, sh. mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Aastast 1992 on ta vabakutseline muusik. Raivo Tarumist on saanud varajase instrumentaalmuusika tunnustatumaid
pillimängijate kohta. Tänapäeval nimetatakse orkestriks ansamblist suuremat instrumentaalkollektiivi. Olenevalt pillide valikust ja esitatavast muusikast eristatakse sümfoonia-, kammer-, puhkpilli- rahvapilli- jazz- ja teisi orkestreid. Orkestrist tänapäevases mõistes võib rääkida alles 17. sajandi teisest poolest (barokiajastu). Tollane orkester oli väike, põhirühma moodustasid keelpillid, millele lisandus klavessiin. Vajaduse korral kaasati ka puhkpille. Orkestrir juhatas tavaliselt klavessiinimängija pilli taga istudes. Corelli Barokkorkester Sümfooniaorkestri (kr k symphonia- kooskõla) põhikuju kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. Sel ajal kees Euroopa suuremates linnades vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika lõlas õukondades ja ooperiteatrites. 18. sajandi esimesel poolel hakati Euroopas korraldama esimesi avalikke kontserte
barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18
Barokiajastu muusika oli senisest muusikast palju ?ekesisem. Muusika tellis ?kond , organiseeris kuulamise ning tasustas muusikuid. Sel ajal tekkis ka kontsertstiil. Vaikselt vajus muusika ka suurema publiku ette. Renessanssi muusika sobis nii kuulamiseks kui ka tantsimiseks , siis Barokkmuusikast kuulati pingsalt. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus t?tsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid. Konstrueeriti uusi puhkpille ja v?ti kasutusele haamerklaver. K?ge avalisemaks pilliansambliks sai barokktrio , kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassih?l ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus trio ei t?ista mitte pillide , vaid partiide arvu , kuna basso continuo't m?gis v?emalt 2 pilli. T?tsamad meloodiapillid olid viiul , oboe ja plokkfl?t. Barokk on muusika ajaloos umbes 1600-1750 v?danud ajaj?k.Tol ajal asendusid pol?oonia homofooniaga , kontrapunkt harmooniaga ja
end maksma panna vaid orginaalne ja ere väljenduslaad. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis ja pillirühmade funktsioonid: Orkestri kõla põhineb keelpillidel: · I viiulid mängivad meloodiat. · II viiulid ,,peavad dialoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega. · Vioolad e. altviiulid mängivad harmooniatäidet. · Tsellod koos kontrabassidega moodustavad põhja. Uutmoodi kasutati aga puhkpille: · Puupuhkpillid (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. · Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. · Vaskpuhkpillid (metsasarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. · Beethowen lisas orkestrisse tromboonid. Tüüpilised zanrid, vormid ja esituskoosseisud klassitsistlikus muusikas. Nende lühiiseloomustus:
Edasi kulges see Põltsamaal, Tallinnas, Tartus, Peterburis. Need olid piagad, kus käidi koolis trotsides ajuti suuri majanduslikke raskusi. Alustanud noorelt õpetajatööga, teenis ta raha edasiõppimiseks. Saksamaalt tõi K.A. Hermann kaasa filoloogidoktori kraadi ja nii sai eesti rahvas enda haritud keelemehe. Ta oli õppinud ka väga palju muid asju- kingsepa ja rätsepa õpilasena, isa käealusena sepaks, mängis puhkpille, viiulit, orelid ning klaverit. Esimesed õpetajakogemused sai Hermann Põltsamaa koolis, kus ta asendas koolmeistrit, juba poisikeseeas. Hiljem koduõpetajana Peterburis. Temal ning tema abikaasal Paulal oli neli last- Salme, Endel,Ülo Cornelius, Uno Rufus ja Heino. Suur muusikaarmastus, eratunnid ja iseõppimine tõstsid ta sellisele kõrgusele, et ta suutis
annaabi.ee 
