Mart Saare ja Cyrillus Kreek (1)

1 Hindamata

Abja Gümnaasium
Referaat
Mart Saar ja Cyrillus Kreek .
Nende elutee ja loomingu võrdlus.
Juhendaja : Kadi Kask
Koostaja : Aneelia Kuusik
2010.a
SISUKORD
Sissejuhatus 3

Mart Saare elulugu 4

Lapsepõlv 4

Haridustee 4

Mart Saare edasine elu 4

Mart Saare looming 5
2. Cyrillus Kreegi elulugu 5

Lapsepõlv 5

Haridustee 5

Cyrillus Kreegi edasine elu 6

Cyrillus Kregi looming 6
3. Kokkuvõte 6
4. Kasutatud kirjandus 7
Lisa 1. Mart Saare pildid 8
Lisa 2. Cyrillus Kreegi pildid 9
SISSEJUHATUS
Eesti heliloojaist on Mart Saar kõige enam suutnud süveneda rahvamuusika olemusse, mõjutanud ja suunanud eesti rahvusliku muusika arengut. Samuti oli ka Cyrillus Kreek üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Nad mõlemad on mõjukamad rahvusliku helikeele kujundajad .
Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstliku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi, inimlikke tundeid, igatsusi ja püüdlusi. Cyrillus Kreegi muusika koosneb aga peaaegu täielikult eesti rahvaviiside seadetest ja töötlustest.
-3-
1. MART SAARE ELULUGU
1.1 LAPSEPÕLV
Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal , Vastemõisa vallas. Saare sünnipaik asub Navesti jõe lõunakaldal laiuva Kuresoo Raba lähistel Hüpassaare talus . Sündis ta metsavahi perekonda. Oma esimese õpetuse sai Saar oma isalt, kes oli hea orelimängija ning improvisaator. Kogu tema pere oli muusikalembeline.
1.2 HARIDUSTEE
Kooliteed alustas ta Kaansoo vallakoolis, kuhu tulles oli Saar juba vilunud orelimängija. Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides. ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis. Suure-Jaani oli sel aja üheks väljapaistvamaks kihelkonnakeskuseks Eestis.
Saare muusikaõpetajaks oli seal kihelkonnakoolis Artur Kapi isa Joosep Kapp.
Suure-Jaani pakkus Saarele palju uut ja huvitavat, avardas silmaringi ning süvendas ja tiivustas tema püüdlusi.
1899. aastal läks Saar õppima kaheks aastaks Põltsamaale Eesti Aleksandri-linnakooli. Seal tugevnes tema huvi rahvusliku kultuuri vastu. Saar tutvus ligemalt eesti kirjandusega ja puutus kokku maailmavaateliste küsimustega. Omandas seal vajaliku vene keele oskuse ja esialgse ülevaate vene kultuuri ja kirjanduse arengust. Paraku aga jättis selle kooli lõpetamata.
1901.aastal alustas Saar oma õpinguid Peterburi konservatooriumis L. Homiliuse oreliklassis mille ta lõpetas 1908. aastal. 1909-1911. aastal õppis ta samas koolis A. Ljadovi ja N. Rimski -Korsakovi juures kompositsiooni.Suvevaheaegadel käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Pärast konservatooriumi lõpetamist, valis Saar oma elu- ja töökohaks Eesti tolleaegse kultuuri keskuse- ülikoolilinna Tartu.
1.3 MART SAARE EDASINE ELU
Elades Tartus, töötas Saar Tartu Kõrgemas Muusikakoolis muusikaõpetajana, organisti ja pianistina( 1920- 1921 ). 1921. aasta sügisel põles maha Saare maja Tartus, koos helilooj teoste käsikirjadega tuhaks. Selles põlengus hävis üle seitsmekümne klaveripala , üle viiekümne koorilaulu, ligi nelikümmend soololaul . Tartu muusikasõbrad püüdsid Sart tema raskes majanduslikus olukorras toetada omavahel kogutud rahasummaga.
Pärast põlengut asus Saar elama Tallinnasse. Olles Tallinnas pühendas ta end täielikult loomingule. Saar reisis tihti Tallinna ning oma kodukoha Hüpassaare vahet.
1927.aastal sündis Saarele ja tema abikaasale poeg Ülo. 1928. aastal otsustas helilooja abikaasa siirduda Ameerikasse, et oma perekonna tulevik majanduslikult kindlamale alusele rajada. Ta leidis endale seal tööd meditsiiniõena. Ta palus mehel koos lastega enda juurde Ameerikasse tulla, aga Mart Saar ei tahtnud minna. Ning kaasa läks ainult nende tütar Heli, ning Ülo jäi isaga.
Saar taotles endale oma kodukohta, ning pikapeale ta selle endale saigi.1937. aastal külastas Mart Saare Ameerikasse sõitnud tütar Heli Eestit ning käis ka oma isa juures Hüpassaares. 1939. aasta märtsis külastas Liisi Eestit, et isiklikult mõjutada Saart Ameerikasse sõitma. Liisi sõitis tagasi Ameerikasse 24. aprillil 1939. aastal. Tal ei olnud õnnestunud veenda Saart ega ka poeg Ülot sõitma koos temaga. Hiljem Liisi ja Heli enam Eestit ei külastanud . 1929. aastal tutvus Saar Tallinnas Magda Takiga. Kuna Liisi ja Heli Saare tagasitulek kodumaale näis heliloojale üha suurema küsimärgina, arenes tutvus Magda Takiga peagi ühiseks kooseluks.
-4-
Vanadusperioodil oli Magda Saarele hoolitsevaks abikaasaks. Kuigi kooselust sündis tütar Tuuli , pidas helilooja kirjavahetust ka Heliga .
1943ndal aastal läks Saar Tallinnasse tööle, olles seal 1963nda aastani. Oktoobris tuli Hüpassaarde tagasi, kuna tervis halvenes ja pidi loobuma igasugusest tööst. 28.oktoobril Mart Saar suri. 3.novembril maeti Mart Saar Suure-Jaani kalmistule. Saare mälestuseks püsitati Tartusse monument .
1.4 MART SAARE LOOMING
Tema loomingusse kuulub:

350 koorilaulu.
180 soololaulu, mille teemaks oli armastus oma kodumaa vastu.
120 klaveripala, algusaastatel oli klaverilooming tõsine, aga hiljem hakkas see erinevatesse suundadesse arenama ning lihtsustuma.
2 orkestriteost.
2 vokaal -sümfoonilist teost.

2. CYRILLUS KREEGI ELULUGU
2.1 LAPSEPÕLV
Cyrillus Kreek sündis 3. detsembril 1889. aastal Läänemaal, Saanika külas. Oli oma vanematele üheksas laps. Ning tema sünninimi oli Karl Ustav. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides , kus isa õpetamas käis, kui kodus. Isa õpetas lastele ka pillimängu. 1896. aastal sai Kreegi isa õpetajakoha Vormsi saarele Fällarna õigeusu kiriku kooli. Kus terve pere ristiti ümber õigeusku. Koos sellega muudeti ka pereliikmete eesnimed, kus Karl ustavist sai Kirill , ning sellest ka tema kunstnikunimi Cyrillus.
2.2 HARIDUSTEE
Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat haridust. Kreegi koolitee algas Haapsalu Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Kreeki hakkas huvitama puhkpillimäng. Ta mängis pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Kreek harjutas hoolsalt k trombooni, mille ta isa talle muretses. Võttis ka klaveritunde ja laulis koorides.
1908. aastal läks Kreek Peterburi konservatooriumi, saades trombooniüliõpilaseks. Õppides seda neli aastat ning vahetas siis eriala kompositsiooni ja teooria ala vastu. Õppides sedagi neli aastat.
-5-
2.3 CYRILLUS KREEGI EDASINE ELU
1917. aastal töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, siis Rakvere Õpetajate Seminaris , ning 1920-1921 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalu koolides. 1918. aastal abiellus Kreek Haapsalus eestirootslase Maria Bleesiga. Abiellust sündis abielupaarile pojad Peeter ja Toor . 1933. aastal peeti Haapsalus esimene rootslaste laulupidu, mille üldjuht oli Kreek ise. 1934. aastal suri Kreegi poeg Peeter, kes oli vaid 15-aastane. Kreek lahutas oma naisest 1939. aastal ning Toor jäi isaga. Paar kuud pärast lahutust abiellus Kreek Aleksandra Tinskiga. Sellest abielust sündis neil kaks tütart ja poeg.
1940-1941 ja 1944-1950 aastatel oli Kreek Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppejõud, kui teda sunniti sealt lahkuma . 1950. aastatel töötas Kreek Haapsalu Pedagoogikakoolis klaveriõpetajana.
Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962. aastal ja ta maeti Haapsalu vanale kalmistule. 2001. aastal avati Kreegi kortermuuseum ja mälestussammas.
2.4 CYRILLUS KREEGI LOOMING

Mitu vokaalsümfoonilist teost
Koorimuusikast
Üle 600 vaimuliku laulu
4 instrumentaalteost

Kreegi loomingu kuulsaim osa on
koorilaulud :

„Meil aiaäärne tänavas“
„ Jaaniussike “
„Kuula valgusest imelist juttu “
„Meie err“
„Sirisege, sirisege, sirbikesed“
„Maga, maga, Matsikene“

3. KOKKUVÕTE
Cyrillus Kreegi osa eesti rahvaviiside kogumisel on olnud suur ja sügav. Teda võib pidada Läänemaa rahvaviiside ületamatuks tundjaks ja suurimaks kogujaks. Mart Saare teened eesti muusika arengus on äraarvamatult suured. Saare looming kuulub ajajärku, mil paljud heliloojad Euroopas pöördusid ära üldkehtivast klassikalis -romantilisest helikeelest. Saar suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud . Saare looming on sarnane Kreegi omaga . Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Saare ja Kreegi regivärsiline rahvaviis oli uudne, nad loobusid klassikalisest harmooniast ja nende laulud olid varasematest hoopis põnevamad.
-6-
4. KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.emic.ee/helilooja/martsaar
http://et.wikipedia.org/wiki/Cyrillus_Kreek
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/saar/elu.ht m
„Hüpassaare laulik Mart Saar“ Tln. "Eesti Raamat". 1982.
http://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Saar
http://www.folklore.ee/tagused/nr23/kreek.pdf
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/kreek/elu.ht m

-7-
Lisa 1.
Mart Saar. Mart Saare sünnikodu Hüpassaares.
Mart Saar
Mart Saare hauakivi
Mart Saare „ Hüpassaare laulik“
-8-
Lisa 2
Cyrillus Kreek Cyrillus Kreek koos abikaasa Maria ja
poegadega
Cyrillus Kreek koos abikaasa Aleksandra ja lastega
-9-

.ODT Laadi alla originaalfail 9 lk · .odt · 65 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

65 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aneelia Õppematerjali autor

referaat uurimustöö

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Mart Saar ja Cyrillus Kreek.

Abja Gümnaasium Anni Saharov 12. B klass MART SAAR JA CYRILLUS KREEK. NENDE ELUTEE JA LOOMINGU VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaadis on kirjutatud kahest suurest muusikategelasest- Mart Saarest ja Cyrillus Kreegist. Järgnev referaat võrdleb kahe muusiku elulugu, haridusteed ning loomingut. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili rajajatest ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallast. 1. ELULOOD Mart Saar Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Perel oli kodus orel. Mardi esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oli hea orelimängija ja improvisaator

Muusika

doc

Mart Saar ja Cyrillus Kreek.

klass Abja - Paluoja 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 2.2.Mart Saare muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg................................13 3. Hilisem elu................................................................

Muusikaajalugu

docx

Cyrillus Kreek ja Mart saar (eluloode võrdlus)

ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe 12.b MART SAARE JA CYRILLUS KREEGI ELULOO VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Mart Saar sündis 28.september 1882.aastal Hüpassaares ja suri 28.oktoober 1963.aastal Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, organist ja sarnaselt Cyrillus'ele sügavalt seotud rahvaviisidega. Mart Saart loetaksegi rahvusliku stiili rajajaks eesti koorimuusikas. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek) on sündinud 3.detsembril 1889.a Võnnus. Cyrilluse elutee lõppes 26.märts 1892.a Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Ta oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Omaeluajal arendas ja mitmekesistas ta oluliselt eesti koorimuusikat. Ta oli üks parimaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. 2. LAPSEPÕLV 2

Muusikaajalugu

doc

Muusikaajalugu

Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Lapsepõlv ja õpingud Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908

Muusika

doc

Eesti heliloojad

Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911

Muusikaajalugu

doc

Cyrillus Kreek

TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM Cyrillus Kreek Referaat Juhendaja: Silver Tamm Jevnika samofalova Cyrillus kreek helelooja Tallinn 2010 SISSEJUHATUS......................................................................................3 1 ELULUGU 1.1 LOOMING..............................................................................................4 1.2 KOORIMUUSIKA 1.3ORIGINAALLOOMING........................................................................5 1.4 INSTRUMENTAALTEOSED 1.5 ÜLDINE INFO 2 LISAD ................................................

Muusika

doc

Cyrillus Kreek elulugu

Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides.

Muusikaajalugu

odt

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

20. sajandil oli Eesti muutunud mitmes vallas professionaalseks, näiteks 1900 aastal avati Tartus orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid