· kasvavad kõik kelikeele komponendid välja rahvaviisist · läbivad armastus, loodus ja surm · isakodu Hüpassaare oluline loometööks · ligi 400 koorilaulu · üle 140 soololaulu · 130 klaveriteost · Mõned orkestriteosed · Kooriteosed (Vohmakõne, vellekõne; Seitse sammeldunud sängi; Jaan läheb jaanitulele; Mardi laul; Läksin kõrtsi aega viitma; Latse hällütamise laul jt.) · Väga oluline koht loodusel(Kõver kuuseke; Miss a nutad, tammekene; Tere kuusi, tere petäj, Laanehaldjate laul) Varasemad teosed (paljud hävisid): · Rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke teoseid · Klaveripalad (prelüüdid, Skizze) · Soololaulud (Must lind) · Koorilaulud (Laula mulle unelaulu, Vana aasta öösel) · Orkestriteosed (Mazurka, Poeme symphonique) · Esimene modernist eesti muusikas · Innustasid Noor-Eesti ideed
/.../ Äkki raksatab. Vihma kallatab, tulekirev välk läigib metsa pääl. ("Pikne") --- Väike kuuseke, sõrmepikkune, aias sambla seest ajab ülesse. ("Kuuseke") --- Tuul mängib pärna lehtega, hall taevas, kahvatanud maa.
Eesti pärimusmuusika 1. Eesti heliloojatest on kasutanud rahvalaulu oma loomingutes ja teostes : Mart Saar (1882-1962) Rahvalaulud : ,,Kõver kuuseke'', ,,Tudu- tudu tuvikene'' , ,,Jaan läheb jaanitulele'', ,,Tere kuusi, tere petäj '', ,,Sii om leelo liinast tuodo'', ,,Leelo'', ,,Luule, see ei tule luulest'' , ,, Üks suu'' , ,Tipa- Tapa hällilaul''. Cyrillus Creek (1889-1962) Teosed: ,,Sirisege, sirisege sirbikesed'' , ,,Meie Err ehk meie härra'', ,,Meil aia äärne tänavas'', ,,Ma kõndisin vainul''. Veljo Tormis (1930-2017) rahvalaulud: ,,Rahvalaul ja meie'' , ,,Eesti
/.../ Äkki raksatab. Vihma kallatab, tulekirev välk läigib metsa pääl. ("Pikne") --- Väike kuuseke, sõrmepikkune, aias sambla seest ajab ülesse. ("Kuuseke") --- Tuul mängib pärna lehtega, hall taevas, kahvatanud maa. Ja puude lehed muru pääl,
vahest mõnda lugeda. ... rehkendada ma ei mõistnud, koolis ega eluski. ,,Mine ära"- ... minge sinna, kus mehed valmivad, laulutarkade lauas istudes, vanatarkade jutte kuulates, kangelaste tegusid imestes. Minge sinna ja viibige nende seas, kes on loodud radade rajajaks, kodude kaunile kaitsjaks. Mulle miks tulete haiget tegema, mulle miks heljute südamepiinaks te... ,,Kangas" ,,Oh sõbrad, ei löase ma öelda" ,,Õhtul" ,,Mina ei tea kus ma need rõõmud võtan" ,,Sugulased" ,,Kuuseke" ,,Mänd" ,,Helin" ,,Varakult" ,,Mustlase tütar" ,,Minu saatus" ,,Üks tõsine tund" 3. Mõtteluule ,,Kes meeldida tahab, peab roomama"- ... ,,Jah" üteldes ,,ei" peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja tänama. ,,Omakasu" ,,Kus pettus on, sealt põgene" ,,Hõlpsam on mägesid tõsta" 4. Loodusluuletused ,,Mai hommik" ,,Mine, mine, lumeke" ,,Kullerkupp" ,,Lumehelbeke" ,,Talve õhtul" ,,Tali" ,,Külm" ,,Tuisk" ,,Talve öö" ,,Sügise" ,,Üks suvepäev"
taeva all. /.../ Tuul mängib pärna lehtega, Äkki raksatab. hall taevas, kahvatanud maa. Vihma kallatab, Ja puude lehed muru pääl, tulekirev välk kui haledalt nad seisvad sääl! läigib metsa pääl. /.../ Nad ärkavad, et sureda, Kuuseke et kõik põrm! mul ütleda. Väike kuuseke, 6 Loomad ja linnud Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Tihtipeale võtab kirjanik neid kui omasu-guseid, võrdleb enda ja loomade-lindude kannatusi. Kuid on ka olukordi, kui Juhan Liiv kades-tab loomade vabadust ja võimalust minna või lennata sinna, kuhu hing ihaldab. Looma- ja linnu-luulel on omamoodi kurb alatoon Juhan Liivi lüürikas.
Mart Saar(1882-1963)Helilooja, pedagoog, pianist,organist. Õppis Peterburis. Sündinud Viljandimaal Hüpassaares. Loomingus on kaks põhiteemat: armastus ja loodus. Tegeles aktiivselt rahvaviiside kogumisega. Saare laulud on eelkäijate omadest tehniliselt palju keerukamad. Koorilaule kirjutanud u 400 ja soololaule 140, on kirjutanud ka klaveriteoseid. ,,Kõver kuuseke".Teda on hüütud soode ja rabade laulikuks, laulude temaatika pärast Cyrillus Kreek(1889-1962)Sündides kandis nime Karl Gustav, pärast vanemate õigeusku astumist sai nimeks Kirill. Kõige tähtsamal kohal tema loomingus on vaimulike rahvalaulude seaded. Tegeles rahvaviiside kogumisega(Läänemaalt ja saartelt). Eluajal tema loomingut ei tunnustatud . looming on tehniliselt keerukas. Koorilaule on võüimelised laulma vaid tipptasemel koorid
· Tegeles rahvaviiside korjamisega LOOMING · 300 koorilaulu, 140 soololaulu, 130 klaveriteost · 2 peamist teemat armastus ja loodus · Inspiratsiooni kodukoha loodusest ja rahvaviisidest · Laulud rasked (Tehniliselt kui ka sisult nõudlikud) TEOSED · ,,Põhjavaim" · ,,Miks sa nutad tammekene?" · ,,Kõver kuuseke" · ,,Pulmalaul" · ,,Must lind" 7. Cyrillus Kreek (1889-1962) · Helilooja ja pedagoog · Huvi tundis vaimuliku rahvalaulu vastu · Karl Ustav Kreek Kirill Cyrillus · Peterburi Konservatoorium (tromboon ja kompositsioon) · Pärast kooli lõppu elas ja töötas Haapsalus · Al. 1940ndatest õppejõud Tallinna Konservatooriumis (1950 sunniti lahkuma) LOOMING
-Õppejõuks Tallinna konservatooriumi -Pedagoogiline tegevus ei ole kunagi tähtsuselt loomingust eespool olnud Loomingu omapära :- Rahvamuusika sulatamine tänapäeva kõlavahenditega - Uudsete kõlakombinatsioonidega modernne helikeel( algselt seda kohe ei mõistetud!) - Miniaturist. Nii instrumentaal- kui vokaalmuusikas viljelenud peamiselt väikevorme. Looming : -Suurel hulgal koorilaule: Põhjavaim, Jaan läheb jaanitulele, Kõver kuuseke, Leelo, Unustamatu laul jt; -üle 100 soololaulu;- klaveriminiatuurid Cyrillus Kreek (1889-1962)- rahvuslike traditsioonide järjekindel juurutaja eesti koorimuusikasse! Loomingu omapära: -Teoste aluseks rahvasuust kogutud viisid (2/3 loomingust). Raske öelda, kus lõpeb rahvaviis, kus algab Kreegi enda looming. -Kasutas palju polüfoonilisi võtteid - ületamatu kõrge professionaalsusega meister polüfoonilise koorimuusika alal!
/.../ Äkki raksatab. Vihma kallatab, tulekirev välk läigib metsa pääl. ("Pikne") --- Väike kuuseke, sõrmepikkune, aias sambla seest ajab ülesse. ("Kuuseke") 2.3. Loomad ja linnud Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Tihtipeale võtab kirjanik neid kui omasu- guseid, võrdleb enda ja loomade-lindude kannatusi. Kuid on ka olukordi, kui Juhan Liiv kades-tab
/.../ Äkki raksatab. Vihma kallatab, tulekirev välk läigib metsa pääl. (“Pikne”) --- Väike kuuseke, sõrmepikkune, aias sambla seest ajab ülesse. (“Kuuseke”) --- Tuul mängib pärna lehtega, hall taevas, kahvatanud maa.
Ülesanne 1 Loo uus tööleht nimega "Ül 1 lahendus" Alusta tabeli trükkimist loodud töölehele lahtrist A1. Tabeli päis värvi ning lisa tabeli päise alla kahekordne joon. Teosta arvutused. Kõik rahalise väärtusega andmed tähistada vastavalt. Arve Kuup. Kood Ostja Summa Käibemaks Kogusumma 100 2/1/1997 2 AS Kolm Krooni 150.00 101 2/2/1997 5 AS Kuuseke 50.00 102 2/3/1997 9 Linnavalitsus 700.00 103 2/4/1997 1 Pood 1 35.00 104 2/4/1997 3 Pood 4 160.00 105 2/4/1997 2 AS Kolm Krooni 480.00 106 2/4/1997 4 Pood 5 90.00 107 2/5/1997 7 Kalev 328.00 108 2/6/1997 19 MFTK 52.00
6 3. HARILIK KUUSK Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Kuusk ei tunne liigset niiskust kui ka liigset kuivust võrreldes männiga. Kuuse tüvi on jäme ning oksad ei alga tal suht lähedalt maa- pinna pealt. Kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kuused on tiheda võraga, mistõttu on kuusemets tavaliselt pimedam kui madal lehtmets. Üleüldiselt kuuse tunnustest: "Kuuseke!", hüütakse nii kuus kui ka kuusepuu ning ka meile vähema tuntud hüüdnimi on nõglapuu. Kuusk on tavalislt 30.m pikk ja elab 300.astaseks vahest ka 500. aastaseks. Kuusk on ühekojaline taim. Kuusepuul on nii isas- kui ka emaskäbid. Isas käbid on algul punakad hiljem kollakad. Emaskäbid on alguses punased hiljem aga helepruunikad. Isas käbid kasvavad tavaliselt umebs 2.5 cm pikkaks ja emaskäbid umbes kuni 16 cm pikkaks.
Peterburi konservatoorium. Tartu ja Tallinn (helilooja/pianist/organist/pedagoog). Rahvuslikule muusikale ei olnud kerge teed rajada- laialt levinud saksa laulude pinnapealsus ja magus sentimentaalsus oli rikkunud rahva maitse ja kaugendanud neid rahvaviisidest.Looming Taotles loomingus järjekindlalt rahvuslikku omapära, pani aluse rahvuslikele traditsioonidele eesti helikunstis.Viljakas komponist. koorilaule 350: soolo 120 ja klaver 120 lugu. "Lindude laul" "Kõver kuuseke" "Tipa-tapa hällilaul" "Luule see, ei tule tuulest" 1914.a "Põhjavaim". Cyrillius Kreek Sündis Vormsil. Isa tegi kodus kodukoori, kus kõik lapsed laulsid midagi. Nad olid õigeusklikud. Kuna Vormsil oli ainult 6kl kool, siis kolisid nad Haapsallu laste hariduse pärast. Lapsepõlves meeldis talle trombooni mängida. Ta hakkas ka klaverit õppima. Koos sõpradega tegid nad nn bändi. Ta läks Peterburisse õppima tromboonimängu (1908-1912) ja kompositsiooni (1912-1916)
Reimann. 16. Olid esimesed rahvalaulu seadjad, kes püüdsid rahvalaulu olemust tabada ja vastavalt sellele seada. Armastasid vanemaid rahvalaule. Kreek kogus ka rannarootslaste laule ja vaimulikke rahvalaule. Nad püüdsid säilitada rahvalaulu koloriiti. 17. M.Saar- koorilaulud (originaal laulud ja rahvalauluseaded) (Leelo, Põhjavaim-ei ole otseselt tegemist rahvaviisiga), soololaulud (Sügis, Kõver kuuseke), klaveriteosed, orkestriteosed 18. C.Kreek- palju instrumentaalteoseid, folkloorsed teosed, eesti rahvalaulude (ka vaimulike) seaded, rahvamuusika seaded erinevatele orkestritele (sh puhkpillidele), setu sümfoonia. Rahvalauluseaded (Ma kõnnin vainul, Hans ja Mihkel), orginaal laulud (Nõmmelill, Hällilaul) 19. Eesti esimene ooper-Eeval Aav,"Vikerlased", 1928 Estonias, rahvusromantiline ooper, mille ainestik käsitleb muistsete saarlaste sõjaretke Rootsi ning Sigtuna vallutamist 1187.aastal
· Õppejõuks Tallinna konservatooriumi · Pedagoogiline tegevus ei ole kunagi tähtsuselt loomingust eespool olnud Loomingu omapära: · Rahvamuusika sulatamine tänapäeva kõlavahenditega · Uudsete kõlakombinatsioonidega modernne helikeel ( algselt seda kohe ei mõistetud!) · Miniaturist. Nii instrumentaal- kui vokaalmuusikas viljelenud peamiselt väikevorme. Looming: · Suurel hulgal koorilaule: ,,Põhjavaim"," Jaan läheb jaanitulele"," Kõver kuuseke"," Leelo", ,,Unustamatu laul" jt; · üle 100 soololaulu; · klaveriminiatuurid 16. C.Kreegi tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud (1889-1962) rahvuslike traditsioonide järjekindel juurutaja eesti koorimuusikasse! Loomingu omapära: · Teoste aluseks rahvasuust kogutud viisid ( 2/ 3 loomingust). Raske öelda, kus lõpeb rahvaviis, kus algab Kreegi enda looming.
Kaalukaim koht on koorilauludel (ca 350). Helilooja inspiratsiooniallikateks olid loodus ja rahvaviis. Rahvalaul Saare loomingus säilib võimalikult ehedal kujul. Teda köitsid arhailiste laulude vahelduvad meetrumid ("Läksin kõrtsi aega viitma"), assonants ja alliteratsioon ("Latse hällütamise laul"). Säilitas ka mittefolkloorsetes lauludes eesti rahvamuusikale omased laadid: dooria, lüüdia, miksolüüdia ("Kõver kuuseke"). Mõned Saare laulud on lihtsa tekstuuriga ja kuuluvad laulupidude raudvarasse ("Leelo", "Põhjavaim"), aga on ka palju laule, mis valmistavad raskusi isegi professionaalsetele interpreetidele. Saar loobub romantilisest harmoniseeringust ja koraaliharmooniast ning viib oma faktuuri- ja harmooniakäsitlusega eesti koorimuusika uuele tasemele. Faktuur on unisoonist 8-häälsuseni, kus erinevad häälepartiid on kihistunud keerulistesse kooskõladesse, isegi klastritesse
Tähtsus: Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. Looming: · Suurel hulgal koorilaule: Põhjavaim, Jaan läheb jaanitulele, Kõver kuuseke, Leelo, Unustamatu laul jt; · üle 100 soololaulu; · klaveriminiatuurid 16. C.Kreegi tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud: oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. 1914. a. kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga
Peterburi konservatoorium. Tartu ja Tallinn (helilooja/pianist/organist/pedagoog). Rahvuslikule muusikale ei olnud kerge teed rajada- laialt levinud saksa laulude pinnapealsus ja magus sentimentaalsus oli rikkunud rahva maitse ja kaugendanud neid rahvaviisidest.Looming Taotles loomingus järjekindlalt rahvuslikku omapära, pani aluse rahvuslikele traditsioonidele eesti helikunstis.Viljakas komponist. koorilaule 350: soolo 120 ja klaver 120 lugu. "Lindude laul" "Kõver kuuseke" "Tipa- tapa hällilaul" "Luule see, ei tule tuulest" 1914.a "Põhjavaim". Cyrillius Kreek Sündis Vormsil. Isa tegi kodus kodukoori, kus kõik lapsed laulsid midagi. Nad olid õigeusklikud. Kuna Vormsil oli ainult 6kl kool, siis kolisid nad Haapsallu laste hariduse pärast. Lapsepõlves meeldis talle trombooni mängida. Ta hakkas ka klaverit õppima. Koos sõpradega tegid nad nn bändi. Ta läks Peterburisse õppima tromboonimängu (1908-1912) ja kompositsiooni (1912-1916). Seal leiab ta
Saar loobub romantilisest harmoniseeringust ja koraaliharmooniast ning kasutab rahvamuusikale omaseid laade (dooria, lüüdia, miksolüüdia). Faktuur on unisoonist 8- häälsuseni, kus erinevad häälepartiid on kihistunud keerulistesse kooskõladesse, isegi klastritesse. Iseloomulik on variatsiooniline arendus. Ta säilitas ka mittefolkloorsetes lauludes eesti rahvamuusikale omased laadid (,,Kõver kuuseke"). Koorilaulu kõrval oli Saarele üheks enam armastatumaks väljendusvahendiks soololaulu zanr. Ta on kirjutanud soololaule rohkem kui ükski teine eesti helilooja (umbes 180). Saare lauludes on nii loodustemaatikat, tundelist armastuslüürikat kui ka filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Tema kõrgetasemelisi soololaule võib võrrelda maailma muusikaliteratuuri selle ala parimate saavutustega. Tekstidena on Saar kasutatud kõige
juurtel kasvas maasikmarju, ladvas rästas laulu lõi. Rästa laul ja taevasina kuusekest ei rahuldand; mõtles: ,,Kas vaid selleks mina olen kasvand, haljendand? Oh, kui saaksin kord siit ära, näeksin mõnda ilma pääl, omandaksin hiilgust, sära!" Nõnda unistas ta sääl. Ega läinud palju aega: tuli metsa talumees, lõikas kuuse maha saega -- linnareis tal oli ees. Kuuseke sai, mis ta tahtis. Tast sai särav nääripuu; oksal kuldne orav vahtis, ladvas hõbedane kuu. Aga hiilgus, au ja sära, kiidulaul ja kumav kuld kiired kaduma on ära, järele jääb põrm ja muld. Peagi viimses hoovinurgas lebas vaene murtud puu, asupaigaks pühkmeurgas, võetud hiilgus, au ja muu. Sääl ta närbumisevaevas läinud päevist unistas: kuidas laanes sinas taevas, kuidas rästas vilistas...
annaabi.ee 
