Helga Nõu Vastseliina G ümnaasium Semmo Hõrn Helga Nõu elulugu Helga Nõu (aastani 1957 Raukas) s ündis 22. septembril 1934 Tartus, elas Tallinnas aastatel 1936 41. Alates 1942 aastast elab ta Rootsis, kus õppis pedagoogiks ja t öötas aastaid sellel erialal. Helga Nõult on alates aastast 1950 ilmunud lühiproosat, luulet, artikleid, arvustusi, t õlkeid, joonistusi eesti perioodikas ja koguteostes, samuti ka rootsi keeles. Helga Nõu loomingust "Pea suu" Kuues sõrm "Tõmba uttu! Raamatu tegevuskoht ja natuke sisust Tegevuskoht on Rootsis. Vahel tundub, et inimesed ei ole kunagi paraja suurusega sisemiselt, t ähendab. Suured ei ole
instrumentaalloomingust programmi. Hetkemeeleolu väljendamiseks lõi ta lühipalu. Elulugu Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend, kes andsid talle klaveri- ja viiulitunde. Peagi mängis ta koduses keelpillikvartets ja laulis kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid. Üheks sealsetest pedagoogiks oli Antonio Salieri, kes õpetas itaaliaklassitsismiajastu muusika vaimus. See oli aga Schuberti iseloomule vastukäiv ning tema ja Salieri vahelised suhted ei olnud kuigivõrd head. Ta mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimalustega ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal
Ta suri seal varsti, aastal 322 eKr. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvam filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmasüsteemi. Tema järgi on universum lõplik ning maas ümbritsevad kontsentrilised taevasfäärid. Bioloogias kirjeldas Aristoteles ning püüdis klassifitseerida taimi ja loomi. Ta uuris nende arengut ja eluviise, tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid. Oma pedagoogiks jagas Aristoteles kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades väga kaht viimast. Aristoteles austas Platonit väga, kuid ei nõustunud ühe Platoni filosoofia alustalaga, milleks oli, et on olemas kaks maailma. Aristoteles aga ei usukunud, et on olemas kaks maailma, ta oli väga kindel, et on olemas vaid üks maailm, see sama kus me elame ja mida me kogeme. Aristoteles oli esimene, kes kaardistas paljud teadusvaldkonnad ning andis neile oma töödega
Peterburi konservatooriumis (viimased aastad ka rektorina). Rimski-Korsakovi auks kannab Peterburi Konservatoorim tema nime. Nikolai Rimski-Korsakov oli tuntud ka välismaal. Näiteks 1884. aastal valiti ta Prantsuse Heliloojate Ühenduse auliikmeks. 1907 aastal juhatas ta mitme teose ettekannet Pariisis vene muusika kontserdil. Pariisis antud kontserdid olid üldise arvamuse järgi vene muusikakunsti ja Rimski-Korsakovi loomingu triumfiks. Ükski teine vene helilooja pole olnud pedagoogiks nii paljudele silmapaistvatele muusikategelastele. Mitmed tema õpilased said kuulsateks heliloojateks (näiteks Igor Stravinski ja Sergei Prokofjev). Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud R.Tobias, A.Kapp, M.Saar, M.Lüdig, A.Lemba. Rimski-Korsakov on viibinud ka Eestis. 19. sajandi lõpul külastas ta korduvalt Mäos oma vennatütart ning korraldas siin tavaliselt ka kodukontserte. Rimski-Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei
kohaliku maakooli ,siirdus T.õppima Peterburi õigusteaduse tehnikumi.Lõpetas selle ja töötas 3 a.ministeeriumi ametnikuna.Kuna aga tundis,et tema elu on vaid muusika siis läks õppima 1862.a.vastavatud Peterburi konservatooriumi(see on Venemaa vanim muusikaülikool).Sealt sai ta kompositsioonidiplomi.Pärast lõpetamist kutsuti ta tööle Moskva vastavatud konservatooriumi kompositsiooniklassi juhatajaks.Seal ta töötas 12 aastat kuid leidis,et ei sobi pedagoogiks oma ujeda ja tagasihoidliku natuuri tõttu.Lisaks vajas ta rohkem aega oma loominguks.Siit edasi ,kuni surmani ,tegeles ta vaid komponeerimise ja dirigeerimisega. 1887.a ta abiellus ,kuid see liit ebaõnnestus.Miks-selleüle vajeldakse siiani! Aastaid veetis Tsaikovski välismaal,rännates erinevates maades.Seda kõike sai ta teha tänu heldekäelisele metseenile Nadez`da von Meck`ile,kellega Tsaikovski sidus eriline sõprus 13 aastat.Nad ei kohtunud kordagi ,kuid olid tihedas kirjavahetuses
vastupanu ei suutnud osutada. Oma viimase hingetõmbe tegi Franz Schubert 19. novembril 1828. aastal Viinis. 2.1. Elulugu Franz Schubert sündis Lichtentalis 1797. aastal muusikatarmastavasse perekonda, kus korraldati alatasa muusikaõhtuid. Kodus mängis väike Schubert keelpillikvartetis vioolat, mida õpetas isa. 1808 astus Franz Viini Stadtkonvikt'i kooli ning pääses hea hääle tõttu õukonnakoori, kus jäi silma Antonio Salierile, kes seal pedagoogiks oli. Franz Schubert õppis mehe käe all aasta, kuid ei tahtnud kirjutada Salierile meelepäraseid itaalia laadis aariaid, vaid rahvuslaule ning seetõttu läksid teed lahku. 1813. aastal valmis noore helilooja esimene sümfoonia Re-mazoor, samal aastal lõpetas ta konvikti. 1814-1817 teenis leiba isa koolis abiõpetajana, sel ajal lõi ta uskumatult palju. Ainuüksi 1815. aastal kirjutas üle 140 laulu, nende hulgast tuntuimad ,,Matshaldjas", ,,Nõmmeroosike", ,,Gretchen voki juures", neli
raha juurde tuua. Klaasitööstus oli tegelikult algatatud tema isa poolt, kuid mingi aeg oli see kinni pandud. 1847. aastal, kui Dmitri oli kõigest 13. aastane, suri Dmitri isa ja 15. aastaseks saades põles maha nende klaasitööstus. Järgmisel aastal, kui Dmitri oli 16. aastane, kolis ta kogu perega Sankt Peterburgi, mis oli tol ajal Venemaa pealinn. Dmitri võeti vastu Peterburgi Pedagoogilisse Akadeemiasse, kus oli ka tema isa kunagi õppinud. Selles Akadeemias õppis Dmitri pedagoogiks. Pärast Sankt Peterburgi kolimist suri peatselt ka tema ema. 20. aastaselt avastati Dmitril tuberkuloos, mille tõttu ta pidi tihti voodis töötama. Sellest hoolimata avaldas ta enda teadustöid ning Akadeemia lõpetas ta kooli parima õpilasena. Siiski tema kontrollimatud tujud mõjutasid tema populaarsust õpetajate ja koolikaaslaste hulgas. 1855. aastal pärast Akadeemia lõpetamist asus ta õpetajana tööle Simferopolis, mis asus Krimmis, kuid peatselt suundus tagasi pealinna
märtsil 1908. aastal lõpueksami. Riigieksami komisjon tunnustas Artur Lembat klaveriklassis väikese kuldmedali, kompositsiooniklassis suure hõbemedali ja klaveri eriala riikliku preemiaga, milleks oli Schröderi klaver. Pidulikul lõpuaktusel esitas Artur Lemba oma Esimest klaverikontserti, mis on tänapäevani tema tuntuim teos. Sama aasta sügisel valiti 23 aastane Artur Lemba Peterburi Konservatooriumi eriklaveriklassi ja üldteooriaklassi pedagoogiks. Õppeaasta lõpuks oli tal 12 õpilast, kes kõik olid temast vaimustuses. Oma tagasihoidlikkusega pälvis ta palju tunnustust. Õpilastele meeldis tema helge suhtumine igaühe oma stiili. Kuigi ta ise armastas romantikuid ja klassikat, ei keelanud ta oma õpilastel mängida endale sobivas stiilis. Ta jagas alati oma teadmisi ja kogemusi, kui talt abi küsiti. Juba 25. aastasena sai ta professori aunimetuse. Pedagoogilise töö kõrval tegeles Artur Lemba aktiivselt ka esinemistega
9 6 SÕNUM TÄNAPÄEVALE Ajaga ja raskest elust inimesed muutuvad, aga Enn Koemets ei muutunud. Kui palju elu teda ka räsis ja jooksutas, siis tema jätkas ikka enda kindlat rada ja tal oli enda missioon. Usun, et see just ongi see, mida ka tänapäeva kasvatusteadlased ja tegelikult kõik inimesed peaksid omaks võtma. Nii jõuaks meie ühiskond palju kiiremini palju kaugemale. Ka raamatus „Kuidas Õppida“ ütles, et ta jäi pedagoogiks elu lõpuni, kuigi teda sageli lausa tõrjuti ja murda taheti. Ta säilitas enda mina, au ja uhkuse igas olukorras. Täpselt samuti peaksime meie tegema ka tänapäeval. Teiste arvamus pole oluline ja sellepärast ei pea jätma enda unistusi, tegemisi ja eesmärke, kui kellegile teisele sinu tee ei meeldi. Ikka tuleb minna edasi, olenemata sellest kui mügarlik on tee ja lõpuks nii jõuab väga kaugele nagu Enn seda jõudis. 10
Majateenijaid koheldi leebelt, kuid hõbedakaevandustes ja kivimurdudes töötasid orjad äärmiselt rasketes tingimustes. Tänu orjadele jäi vabadele inimestele rohkem aega tegeleda vaimse kultuuriga. Haridus oli Kreekas tasuline. Kreeka lapsed läksid kooli umbes 7-aastaselt, kuid mitte kõik lapsed, vaid ainult rikaste kodanike pojad. Sageli palkas isa orja, kes saadaks tema poega kooliteel ja jälgiks, et poiss oleks koolis tähelepanelik. Sellist orja kutsuti pedagoogiks. Vaesemate vanemate lapsed õppisid kodus. 18- aastastele noormeestele hakati õpetama võiluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema kui vaja. Spartas oli kasvatus karmim kui mujal Kreekas. Poisid asusid 7- aastaselt elama sõjaväebarakkidesse, kus nad said mõnikord nii vähe süüa, et pidid seda varastama. Nii loodeti neist kasvatada sitkeid sõjamehi. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal
mälestussammas (autor A.Adamson). Võru on olnud kuulus koolilinn. 1830-40ndatel aastatel olid tuntud H.Krümmeri erakool-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel poole töötas siin 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. 1884.a. elas Võrus 2697 linnakodanikku. 1917.a. alustas tööd Naiskäsitöökool, 1925.a. Võru Tööstuskool. Aastail 1921- 1930 tegutses siin Võru Õpetajate Seminar, kus pedagoogiks oli Johannes Käis. 1867.a. asutati Võru Vabatahtlik Tuletõrje Selts, 1881.a. Laulu- ja Mängu Selts "Kannel". 1927. - 1948. aastani töötas Võrus kutseline teater. Võrulane on ikka pidanud lugu ühistegevusest, harrastanud laulu, tantsu, pillimängu. 1926.a. oli Võrus 9 raamatukogu, ilmus 2 ajalehte, mitmesuguseid seltse ja ühinguid oli 36. XIX sajandil ja XX sajandi esikümnendeil arenes majanduselu Võrus nagu väikelinnades ikka, kus võimalusi on ahtamalt, aga ka vajadused on
hiljem orjadeks müüa. Majateenijaid koheldi leebelt, kuid hõbedakaevandustes ja kivimurdudes töötasid orjad äärmiselt rasketes tingimustes. Tänu orjadele jäi vabadele inimestele rohkem aega tegeleda vaimse kultuuriga. Haridus oli Kreekas tasuline. Kreeka lapsed läksid kooli umbes 7-aastaselt, kuid mitte kõik lapsed, vaid ainult rikaste kodanike pojad. Sageli palkas isa orja, kes saadaks tema poega kooliteel ja jälgiks, et poiss oleks koolis tähelepanelik. Sellist orja kutsuti pedagoogiks. Vaesemate vanemate lapsed õppisid kodus. 18-aastastele noormeestele hakati õpetama võiluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema kui vaja. Spartas oli kasvatus karmim kui mujal Kreekas. Poisid asusid 7-aastaselt elama sõjaväebarakkidesse, kus nad said mõnikord nii vähe süüa, et pidid seda varastama. Nii loodeti neist kasvatada sitkeid sõjamehi. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. VANA-KREEKA KUNST
VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riikli...
Orjade lapsed sündisid orjadena. mõned orjakaupmehed võtsid enda juurde ka hüljatud lapsed, et neid hiljem orjadeks müüa. Majateenijaid koheldi leebelt, kuid hõbedakaevandustes ja kivimurdudes töötasid orjad äärmiselt rasketes tingimustes. Tänu orjadele jäi vabadele inimestele rohkem aega tegeleda vaimse kultuuriga. Sageli palkas isa orja, kes saadaks tema poega kooliteel ja jälgiks, et poiss oleks koolis tähelepanelik. Sellist orja kutsuti pedagoogiks. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Kreeka kunst arenes välja umbes aastaks 600-480 e.m.a. , milles eristatakse kolme perioodi. 1) ARHAILINE e vana aeg - 600-480 e.m.a. 2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a. 3) hiline e HELLENISTLIK aeg - 323 e.m.a.-30 e. m.a. KREEKA KUNST Geomeetriline stiil Muistsed kreeklased armastasid ilu
(autor A.Adamson). Võru on olnud kuulus koolilinn. 1830-40ndatel aastatel olid tuntud H.Krümmeri erakool-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel poole töötas siin 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. 1884.a. elas Võrus 2697 linnakodanikku. 1917.a. alustas tööd Naiskäsitöökool, 1925.a. Võru Tööstuskool. Aastail 1921-1930 tegutses siin Võru Õpetajate Seminar, kus pedagoogiks oli Johannes Käis. 1867.a. asutati Võru Vabatahtlik Tuletõrje Selts, 1881.a. Laulu- ja Mängu Selts "Kannel". 1927. - 1948. aastani töötas Võrus kutseline teater. Võrulane on ikka pidanud lugu ühistegevusest, harrastanud laulu, tantsu, pillimängu. 1926.a. oli Võrus 9 raamatukogu, ilmus 2 ajalehte, mitmesuguseid seltse ja ühinguid oli 36. XIX sajandil ja XX sajandi esikümnendeil arenes majanduselu
(Polk Lillard 1996). 11 MONTESSORI METOODIKA Montessori metoodika kui reformipedagoogiline suund kerkis Lääne Euroopas esile möödunud sajandi alguskümnendil, mil kõneldi ,,uuest lapsest" ja ,,uuest pedagoogikast". Samaaegselt jõudsid Montessori pedagoogilised põhimõtted ka Eestisse. Nõukogude ajal peeti Maria Montessorit aga liiga reaktsiooniliseks pedagoogiks ja tema metoodika jäi paljudele lasteaiaõpetajatele pikkadeks aastateks tundmatuks. Viimased aastad on taas loonud võimaluse nii tutvuda laias maailmas tunnustatud Montessori pedagoogikaga, kui ka töötada tema metoodika järgi. (Kikas 2002, 33). Montessori on öelnud, et ta ei loonud uut metoodikat, vaid lapsi erapooletult jälgides avastas ta laste olemuse väärtused. Ta tõestas oma pikkade pedagoogiaastate jooksul, et soodsates
Seetõttu püüti õpetajatele riigi poolt kindlustada hea palk ning pakkuda lisaks sotsiaalseid eeliseid ja tagatisi. Teiseks toetas Kreeki õpetajaametis kindlasti päritolu ja perekondlik taust ning ilmselt oli ka tema enda isiksuses soodumust sellele tööle. Mäletatavasti oli Gustav Kreek pühendunud õpetaja, kelle kõrval tema lapsed said väga varakult tuttavaks koolmeistritöö igapäevaga. Küsimusele, kas ja kuidas Cyrillus Kreek iseloomuomadustelt pedagoogiks sobis, on otstarbekas otsida vastust tema õpilaste meenutuste põhjal. Õpilane Erik Seppel on meenutanud: ,,Kui Kreek tundi tuli, tegi ta mõne naljaga olemise hubaseks ja küsis, kas keegi pole juhuslikult mõnd uut laulu kuulnud. Laskis siis paar korda läbi laulda ja kirjutas kohe üles. Noodipaber ja pliiats oli tal selleks otstarbeks alati kaasas. Käitumiselt oli Kreek tasakaalukas. Ta ei vihastanud kunagi. Linnas käis ta jalgrattaga, sõidukiirus oli tal väga tagasihoidlik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
