Aleksandr Skrjabin Oli vene helilooja, kes elas aastatel 1872-1915. Tema muusika on sillaks romantilise ajastu ja 20. sajandi vahel, kuid oma muusikaga ei kuulutanud Skrjabin inimkonnale mitte ainult uue ajastu saabumist. Väsimatult veenis ta kaasaegseid selles, et inimene on kõige tugevam, kõige võimsam ja kõige arukam olevus ja et kõigile on saabunud aeg suunata oma tarkus, tahe ja energia üldise harmoonilise loominguõhkkonna kujundamiseks kogu maailmas. Helilooja uskus sügavalt oma kunsti jõusse ja enese kui kunstniku erilisse vastutusrikkasse ülesandesse maailma ees.
väikevormid (etüüd, prelüüd, menuett, valss) SERGEI RAHMANINOV (1873-1943) *Vene helilooja *Sündis Novgorodi kubermangus mõisniku peres *Moskva konservatoorium *ooper "Aleko" lõputööks *Moskva Suure Teatri direktor *klaveriõpetaja *esines piantistina *1917 revolutsiooni ajal läks 25.aastaks Ameerikasse LOOMING *klaverimuusika *Vene romansid (Am.)*2 klaverikontserti *3 sümfooniat ,,Rapsoodia Paganini teemale" ALEKSANDER SKRJABIN (1872-1915) *sõjaväelase perest *Moskva kadettide kool *Moskva konservatoorium *Chopin, Schumann, Mozart, Beethoven, Liszt eeskujudeks *tugev pianist, kuid pingutas üle *liigeste põletik *klaveriõpetaja LOOMING *klaverimuusika (suur ja väike vormid) *instrumentaar ,,Ekstaasi poeem", ,,Tule poeem", ,,Müsteerium" (keskajal salajane jumalateenistus)
Aleksandr Skrjabini muusika on sillaks romantilise ajastu ja 20. sajandi vahel. Kuigi Skrjabini eluiga ulatus vaid 40. eluaastasse, kirjutas ta selle aja jooksul kümme klaverisonaati ja klaverikontserdi, kolm sümfooniat ning mitmeid lühemaid klaveripalu. Sarnaselt Skrjabiniga omas ka Sergei Rahmaninov nii helilooja kui ka pianistiannet ning Moskva konservatooriumis olid nad õpingukaaslased. Rahmaninov lõpetas konservatooriumi klaveri erialal esimeses kuldmedaliga, Skrjabin teisega. Kui Skrjabin läks kaasa 20. sajandi uute suundumustega, siis temast ligi 30 aastat kauem elanud Rahmaninov jätkas Tšaikovski jälgedes ning Joamets pidas teda suureks vene romantikuks. Saalis istudes avaldas muljet, kuidas ühelt teoselt teisele üleminek toimus justkui muuseas, märkamatult nagu oleks pianisti tuju sõrmenipsu peale muutunud, kas siis halvemuse või paremuse poole. Usun, et kõiki kuulajaid lummas klaveripalades ise nii sees oleva esineja mängimise ajal teose autorist kõnelemine
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõzski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Pjotr Tsaikovski Kokkuvõte VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 rajati Peterburi Konservatoorium 1866 rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõžski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Kokkuvõte Pjotr Tšaikovski VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 – asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 – rajati Peterburi Konservatoorium 1866 – rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis
Mart Saar Kristiina Moosel Gertrud Pleksner Kristin Suur Pilleriin Sootna Elulugu 28.09.1882 Viljandimaa - 28.10.1963 Tallinn Alustas 5 aastaselt Õppis orelimängu iseseisvalt 1901.a. suri isa Vabastati õppemaksust 1904, 1907, 1910 süstemaatiline rahvaviiside kogumine Tartusse õpetajaks Esines organistina, klaverisolisti või -saatjana 1909-1911 Peterburg-Tartu Chopin, Grieg, Debussy, Skrjabin Tartu Õpetajate Seminaris 1919.a. Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis 1921.a. Tartus tulekahju Hävisid paljud teosed Pühendus edaspidi komponeerimisele Kriitikutel vastakad arvamused 1927.a. hinnangud muutuvad 1928-1929 "Muusikaleht" Kolib Hüpassaarde. Suured mured ja raskused "Helikunsti" stipendium 1930.a. kriitika ühtselt tunnustav Kõrge hinnang Lätilt, Soomelt, Rootsilt 1943.a. Tallinna Konservatooriumi õpetajaks Ester Mägi, Jaan Rääts, Harri Otsa
''Alzira'' 9. Kelle kirjandusteoseid kasutas Verdi kõige rohkem oma ooperite libretona? William Shakespeare 10. Kes on ooperi ,,Carmen" helilooja ja missuguse kirjandusteose põhjal on ooper valminud? Carmeni helilooja on Georges Bizet, ooper on valminud Merimee samanimelise kirjandusteose põhjal. 11. Kes heliloojatest-romantikutest on esinenud kontserdiga Tartu ülikooli aulas? Tartu Ülikooli aulas esines aastal 1842 F. Liszt 12. Nimeta 3-4 vene heliloojat-romantikut. M. Glinka, A. Skrjabin, P. Tsaikovski 13. Nimeta Sibeliuse kuulsaim sümfooniline teos. Sibeliuse kuulsaim sümfooniline teos on ''Finlandia''. 14. Miks kasutas Chopin oma loomingus poola rahvamuusikat? Tal oli kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. 15. Nimeta Mussorgski tuntuim ooper ja klaveripalade tsükkel. Ooper ''Boriss Godunov'' ja klaveripalade tsükkel ''Pildid näituselt'' 16. Nimeta Tsaikovski 3 balletti ''Luikede järv'' ''Uinuv kaunitar'' ''Pähklipureja'' 17
Neo klassitsism. Vastukaaluks impressionistlikule klõlavärvi kujundile. Pärast 1. maailmasõda tekkiv nähtus. Tagasi tulevad 17. 18. sajandile iseloomulikud jooned. Palju polüfooniat vormid fuuga kaanon vanad tantsud. Harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad teoste piiramine. Sümfoonia kestab 10-20 min. Väärtustatakse selget meloodilist joonist ja täpset vormi. Huviks on eluprotsessid inimene kui mõtleja ja tegutseja. Kujutavas kunstis iseloomustab seda perioodi kubism. Igor Stravinski- eitab tunde muusikat. 1882-1971. vene juut ja venekoolkonna mõju o selgesti tunda. 1910 aastast elab pariisis ja 30 aastast USAs. Looming avaldub tavaliselt ballettides. Kassi hällilaulud. ,,Tulilind" 1910 ,,pühakevad" 1930 ,,petruska"- nukuteatri nukkude olevus võitlus. kõigile ootamatult siirdub dodekafooniasse. Ekspressionism Tähelepanu on ühiskonna inetutel külgedel. Tekib 1920 aastatel. Kujutaval kunstis värvide intensiivsus ja...
Sergei Rahmaninov (1873-1943) Looming esiplaanil klaverimuusika, tihti on muss pandud 2 rea asemel 4-le. Populaarsem teos 2. Klaverikontsert. Muusikat iseloomustab vabalt voolav lai meloodia, pikad arendused ja rütmienergia. Jätkas 19.saj heliloojate traditsioone kelle juhtfiguur oli Tsaikovski. Muss pole väga emotsionaalne. 3 sümfooniat (Sünfoonilised tantsud), ooperid (Aleko, Francesca da Rimin, Ihnus Rüütel, etüüdid, 4 klaverikontserti (Rapsoodia Paganini teemale) Aleksandr Skrjabin (1872-1915) Ema pianist, 6 aastaselt oli võimeline klaveril järgi mängima mistahes lugu, Õppis moskva konservatooriumis(klaveri eriala) 26a võttis vastu Moskva konservatooriumi klaveriproffessori koha, Kuulsuse tipu saavitas ,,Ekstaasipoeemiga" Loominguga üritas pageda argielust, kaldudes müstikasse ja sümbolismi, tahtis muuta loomingu abil maailma ajaloo käiku, Loomingupõhiosa: Klaveriväikevormid, sümfoonilised poeemid ja 3 sümfooniat (,,Müsteerium", ,,Tulepoeemi")
ja nende profülaktika füüsiliste harjutuste abil Maria Elonen, 1k, PP *Sissejuhatus Professionaalseid haigusi muusikute seas võib kohata üsna tihti. Statistika järgi umbes 80-90% muusikutel on erinevad professionaalsed haigused. On teada mittu kuulsaid muusikuid, kellel olid mitmed terviseprobleemid, seotud nende professionaalse tegemisega. Nende hulgas olid Tanejev, Skrjabin, Rahmaninov. Samuti Shuman pidi lõpenata oma tegemist interpreedina, kuna mängis läbi oma käed. 19 saj. Lõppus pianistide hulgas olid väga levinud kätte haigused. Selline olukord sunnis mõneid muusikuid muuta oma õpetamis, harjutamis ja mängimis protsesse. Seoses selle teemaga Berliinis isegi avati muusikute tervisehoiu instituuti, kus uuritakse muusikute professionaalsi haigusi, nende ravimist ja vältimist, ehk profilaktikat. *Ülevaade haigustest
Heliloojana paistis ta silma müstilisuse, saladuslikkuse ja modernistliku helikeelega, tekitades kuulajais vastakaid arvamusi. Samuti kippusid tema kooriteosed olema taidluskollektiividele liiga rasked. Aastail 1909 11 elas Saar vaheldumisi Peterburis ja Tartus, jätkates kompositsiooniõpinguid Anatoli Ljadovi juures. Peterburis puutus Saar kokku Euroopa tuntumate heliloojate teoste nootidega, eelkõige köitsid teda Chopin, Grieg, Debussy ja Skrjabin. Esimese maailmasõja ajal töötas Mart Saar lühikest aega muusikaõpetajana Tartu Õpetajate Seminaris. 1919. aastal asus ta aga õppejõuna tööle äsjaavatud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Samal ajal hakkas ta varasemast rohkem tegelema heliloominguga. 1921.a. hilissuvel puhkes tema Tartu kodus tulekahju, milles hävis üle seitsmekümne klaveripala, üle viiekümne koorilaulu, umbes nelikümmend soololaulu ning teoreetiliste teoste käsikirjad. Pärast tulekahjut asus Saar elama Tallinna
Aluseks ,,tuhande ühe öö muinasjutud" ,,Meri ja Sinbadi laev", ,,Printss Kalenderi fantastiline jutustus", ,,Prints ja printsess", ,,Pidu Bagdadis ja laev, mis hukkus vastu kaljut." · Oli muusikateoreetik. Töötas 37 aastat Peterburi konservatooriumis · Tänaseni kannab konservatoorium tema nime · Tema juures on õppinud järgmised Eesti heliloojad: Rudolf Tobias, Artus Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig ALEKSANDER SKRJABIN (1872-1912) · Andekas. 6-aastaselt oli võimeline klaveril järgi mängima kuuldud lugu · Isa eeskujul pidi temast saama sõjaväelane o Õppis Moskva kadettide koolis · 1888 asus õppima Moskva konservatooriumi. Püüdles täiuslikkuse poole tagajärjesk käe ülemängimine · 1892 lõpetas konservatooriumi klaveri erialal · LOOMING: üritas pageda argielust, kaldudes muusikasse ja sümbolismi
10.1996 Tallinn) Helilooja, pedagoog, parteitöötaja ja muusikaorganisatsioonide juht. Eugen Kapp sündis Astrahanis silmapaistva eesti sümfonisti, tollase Astrahani muusikaelu juhi Artur Kapi pojana. Tema lapsepõlve muusikaelamused on pärit isa juhatatud ooperietendustelt ja kontsertidelt. Veel enne kui temast sai Astrahani muusikakooli õpilane, istus ta tundide kaupa isa juures koolis, eriti eksamitel, kus kuulis palju muusikat. Linnas esinenud nimekad muusikud, nagu Aleksander Skrjabin ja Fjodor Saljapin, olid sagedasteks külalisteks Kappide kodus. Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja puhkedes muutus elu Venemaal väga raskeks. Paljud kultuuriinimesed püüdsid sealt põgeneda, ehkki see oli keelatud ja seepärast väga keeruline. Kappidel see 1920. aastal siiski õnnestus. 1922. aastal astus Eugen Kapp Tallinna konservatooriumi klaveriklassi. Klaveriõpingud jäid aga pooleli, sest suurem huvi oli tal ärganud komponeerimise vastu. 1931
Aha-Naht (antiikaeg, Vana-Egiptus) 5000 aastat tagasi. Preester, veiste arst, maag. Apsyrtos (keskaeg, Bütsants) 300-360.a. Peetakse kaasaegse veterinaaria isaks. Oli keiser Konstantinos Suure armee pehipiaater. On avaldanud ,,Hipiatrikas" üle 100 traktaadi. Kirjutas põhjalikult kõigist haigustest ja ka elundkondadest. Avaldas tolle ajani kõige põhjalikuma ülevaate hobuste hammastest. Aristoteles (antiikaeg, Vana-Kreeka) 384-322 ema. Filosoof ja teadlane. Tema teosed olid antiikaja entsüklopeediaks järgmistele põlvkondadele. Oli Aleksander Suure kasvataja. Kogus suure raamatukogu, tegeles tolle aja kõigi teadustega. Lõi maailma esimese loomade süstemaatika. On üks võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid. Eristas omavahel luid, kõhri, kõõluseid ja närve. Võttis kasutusele mõiste aort, kuid ei eristanud veene ja artereid. Asklepios (antiikaeg, Vana-Kreeka) Apollo poeg, Cheironi õpilane. Arstiteaduse jumal. ...
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriu...
Klaverisolisti ja saatjana esitas ta peamiselt enda loomingut. Mart Saarest räägiti tihti kohalikes ajalehtedes, kust ta sai ta pidevalt halvustavat hinnangut. Väideti, et publikum pole veel tema teosteks valmis. Ajapikku hakkas ilmuma ka väga kiidvaid ja ülistavaid artikleid. 1910.aastal toimunud seitsmenda eesti üldlaulupeo kavas olid ka kolm Saare koorilaulu ja kaks pala sümfooniaorkestrile. 1915.a oli Mart Saar ka kaasategev kammetmuusika ning Tsaikovski, Rimski-Korsakovi, Skrjabin ja Glazunovile loomingule pühendatud õhtutel, kus oli tihti kavades ka tema enda muusikat. Saar jätkas intentsiivselt loomingulist tegevust ja pühendumist rahvamuusikasse. Ta õhutas selleks teisigi ning saatis oma sõbrale Peeter Südale kirju kus innustas teda rahvamuusikat kirjutama. 1914.aastal ilmunud Mart Saare teises koorilaulude kogumikus oli juba sees kolmrahvalauluseadet. Uus kogumik sisaldas lihtsamaid ja meloodilisemaid laule, kuna eelmiseid oli kooridel väga raske esitada. 1919
Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. 3 1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi, nüüd kompositsiooni- ja muusikateooria erialale. Peterburi rikkalik kontserdielu võimaldas tutvuda uute muusikasuundadega, mis teda tugevasti mõjutasid (Grieg, Sibelius, R. Strauss, Skrjabin, Debussy jt). I maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpinguid jätkas 1919. a. Konservatooriumi lõputööks 1920. aastal oli 1. klaverisonaat, mille eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917, "Koit" 1918-1920 jt). Heino Eller Tartus Sügisel 1920 kolis Eller Tartusse ja hakkas tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete õpetajana. Tartu muusikakoolis
Suure-Jaani Gümnaasium Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga Uurimistöö Sirelin Koval 11. klass Juhendaja õpetaja Riina Mankin Suure-Jaani 2014 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Heliloojad Kapid.................................................................................................................4 1.1. Joosep Kapp................................................................................................................4 1.2. Artur Kapp..................................................................................................................5 1.3. Hans Kapp......................
Abja Gümnaasium Referaat ,,Cyrillus Kreek" ,,Mart Saar" Koostaja: Evelin Juganson Klass: 12. klass Abja - Paluoja 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 ...
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagne...
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
