Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Sümfooniaorkestri põhikuju kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. Sel ajal kees Euroopa suuremates linnades vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika kõlas õukondades ja ooperiteatrites. 18. sajandi esimeel poolel hakati Euroopas korraldama esimesti avalikke kontserte. Klassikaline orkestrikoosseis kujunes välja Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeud Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus.
kvintett; orkestrimuusikas klassikaline sümfooniaorkester Ooperiliigid: Opera seria G.F.Händel, tegevus toimub antiiklegendis; Opera buffa räägib linnaühiskonnast, tegevustoimub reaalelus, tegelasteks on vanahärra, teener; Singspiel Saksamaa, Austria, oopereid etendati saksa keeles, W.A.Mozart "Võluflööt", "Teatri direktor" Üldiseloomustus nõrgenes õukonna ja kiriku võim, tähtsamaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus, elavnes avalik kontserdielu, nooditrükindus, muusikaajakirjandus; harmoonia lihtsustus, vormiskeemid muutusid selgeteks, süvenes homofooniline väljenduslaad ja muusika tonaalsus Muusika koht ühiskonnas muusika tellijaks sai haritud kõrgkodanlus, kes pidid üleval orkestreid ja tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja status helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses Homofooniline mitmehäälsus,
muusikakeskusteks muusika ilmalikustus; ins muusika populaarsus; reeglipärane; kirikud; kõrv ja silm määravad ilu; barokkorkester; üleskaevamised; kõik, mis on tõeline, on kodune musitseerimine; afektiõpetus; avalik kontserdielu; ilus; renessanss taassünd; monoodia; Glucki ooperireform; ilmalik rüütlikultuur; trükikunst 15 sajand; ooper (firenze camerata); klassikalise sümf ork burdoon, parafoonia, teaduse tähtsustamine; muusikakeskusteks kujunemine
Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv,pillide tormiline areng,barokkokestri väljakujunemine Tuntumad heliloojad:Antonio Vivaldi-"Aastaajad" Johann Sebastion Bach ,,Kantaadidd Georg Friedrich Händel ,,Tulevärgimuusika""Veemuusika""Halleluuja" Uued zanrid:Ooper,oratoorium,kantaat,passioon,instrumentaalkontsert,fuuga Klassitsism 18 saj.II pool-19 saj.I veerand Nõrgenes õukonna ja kiriku võim,elavnes avalik kontserdielu,nooditrükindus,muusikaajakirjandus,Harmoonia lihtsus Tuntumad heliloojad:Franz Joseph Haydn-"Üllatussümfoonia""Keisrikvartett"2osa Wolfgang Amadeus Mozart ,,Reekviem""40.sümfoonia""Türgi marss" Ludwig van Beethoven ,,9.sümfoonia""Elisele" Uued zanrid:Koomiline ooper ja laulumäng,sonaat,trio,keelpillikvartett,puhkpillikvartett Romantism 19.saj. Vaimne liikumine,mis seab tundelise kõrgemale mõistuslikku.See hõlmas kõiki valdkondi eelkõige
Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Berliin. Mannheimi kõrval oli 18. saj. keskel ka teine tähtis muusikakeskus Preisi kuninga Friedrich Suure õukond Berliinis. Valgustatud monarhina (valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust) oli ta kuulus oma hiilgava kontserdielu poolest, milles osalesid Euroopa parimad muusikud ja ka kuningas ise oli virtuoosne flöödimängija. Õukonnas tegutses Johann Joachim Quantz (1697 1773). Ta kirjutas kuningale (ja ainult temale, sest trükis ei tohtinud neid noote avaldada) 300 flöödikontserti ja 200 sonaati. Ajalukku on ta pigem läinud oma flöödiõpikuga.
(6)1. Klassitsismi üldiseloomustus. 1.Klassitsism muusikas. * Nõrgenes õukonna ja kiriku võim * Lihtsustus harmoonia *Määravaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus *vormiskeemid muutusid selgeteks * Elavnes avalik kontserdielu *süvenes homofooniline väljenduslaad *Nooditrükindus *muusika tonaalsust hakati rõhutama *muusikaajakirjandus *muusika lihtne ja tasakaalustatud *peeti tähtsaks teadmisi ja haridust. *teoses üks juhtiv hääl (2)2. Beethoveni loomingu teemad. 2.Haydni loomingu iseloomustus.
Sonaadivormil haritud kõrgkodanlus; heliloojatelt teoseid. põhinevad zanrid: elavnes avalik Üha enam tähtsustus sonaat, trio, kontserdielu, vabahelilooja staatus- keelpillikvartett, nooditrükindus, helilooja ei olnud enam instrumentaalkontsert, muusikaajakirjandus. õukonna ega kiriku sümfoonia.
metsasarvele ja fagotile. Mozart oli oma aja pop-muusika helilooja. Ta on kirjutanud sonaadi nii klaverile kui ka viiulile. Kirjutas ka keelpillikvartette, kus võis olla 3 viiulit. LUDVIG van BEETHOVEN (1770-1827): Kui Mozart suri ei olnud Beethoven veel midagi olulist loonud. Ta kirjutas väljakujunenud stiili ja zanrite keskkonnas, kus tegutsesid kodanlike muusika ühingute ülalpeetavad orkestrid, toimus avalik kontserdielu. Beethoven kirjutas sageli mitut teost korraga, neid pidevalt täiendades ja parandades- ehk siis väga aeglaselt. Beethoveni muusika on ühest küljest jõuline, dramaatiline, heroiline, pateetiline, kuid samas ka lüüriline ja õrn. Klaverimuusikast olulisemad on 5 klaverikontserti, variatsioonitsüklid, väike palad ning kõige olulisema osa moodustasid 32 klaverisonaati. Esimesed olid kantud lopsakast fantaasiast ja dramatismist, hilisemates kasutas polüfoonilisi võtteid
Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel.
Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel.
Tekib ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest, mis ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. Valgustusideoloogiat iselomustab uus-humanism esiplaanile seatakse inimene oma vajaduste ja kirgedega. Inimühiskonnale seatakse eeskujuks loodus. Vabadus, võrdsus, vendlus! saab revolutsiooni hüüdlauseks. Barokk - õukonnakunst. Klassitsism on orienteeritud kodanlusele. Kunst läheb massidesse, tekib avalik kontserdielu. Inglismaal juba varem. Kunst peab inimest kasvatama, olema lihtne ja arusaadav. Teemad üldininmlikud, kujutatakse lihtsat elu. Iseloomulik on mõtte loogiline areng, vormiselgus, sümmeetria, harmooniline ilu, välditakse suuri tunneteavaldusi. Baroki afektid ja rahutus asenduvad mõistuslikkusega. Seejuures ei vastandata mõistust ematsioonidele Valdavaks saab ilmalik kunst. Klassitsismiaja suurimad saavutused jäävad muusikavaldkonda.
(1789), kus valgustajad: Pöördusid ühiskonna seisusliku korra vastu Seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest Rääkisid inimeste loomupärastest õigustest Religioon on seotud inimeste isiklike veendumustega (mitte kirikuga) KUNST MASSIDESSE!!! Kunst orienteeritud kodanlusele. Kunst peab inimest kasvatama, olema lihtne ja arusaadav. Teemad üldinimlikud (lihtne elu), valdavaks ilmalik kunst. Kunst massidesse. Tekib avalik kontserdielu. Mõtte loogiline areng, vormiselgus, sümmeetria, harmooniline ilu. Välditakse suuri tundeavaldusi, kuid siiski ei vastandata mõistust emotsioonidele. KLASSITSISM KUNSTIS Klassitsism KUNSTIS Ühine kõikides kunstiliikides on: Klassitsism väärtustab antiikmaailma Peened ja järsud jooned. Esikohal vorm, mis domineerib värvi üle Kõik, mis tõmbab vormilt tähelepanu kõrvale (ehk liigsed kaunistused), on kurjast Kuldlõike printsiip
Klassikalise orkestri kujunemine Sünnikoht Mannheim edelasaksamaal. Euroopa suurim õukonnaorkester ja heliloojate koolkond, Johann Stamitz. See ongi aluseks klassikalisele sümfooniaorkestrile, mille aluseks oli suur 4 häälne keelpilli rühm. Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillide rühm. Ainult trompet, metsasarv alguses. Beethoven kasutas esmalt trombooni oma 9. sümfoonias. Teine tähtis keskus Preisi kuninga Friedrich õukond Berliinis. Oli kuulus hiilgava kontserdielu poolest, osalesid väljapaistvad muusikud kaasa arvatud flöödimängijana ka kuningas ise. Sonaadivorm lühikeste fraasidega meloodia, karakterikontrastid teemade vahel, avalõik reegline jõuline, järgneb lüüriline. 2 põhihelistiku ning neile vastavate erikarakteris teemade vastandamine on selle vormi alus. SN koosneb 3 lõigust (ekspositsioon, töötlus, repriis). SN kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiremates osades. Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osaline kammersonaaditsükkel
kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi. Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. Käe paranedes hakkas ta taas viiulit mängima. Elatise teenimiseks mängis ta tummfilmidele saatemuusikat. 1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi, nüüd kompositsiooni- ja muusikateooria erialale. Peterburi rikkalik kontserdielu võimaldas tutvuda uute muusikasuundadega, mis teda tugevasti mõjutasid. I maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpinguid jätkas 1919. a. Konservatooriumi lõputööks 1920. aastal oli 1. klaverisonaat, mille eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917, "Koit" 1918-1920). Heino Eller on üks eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid
``Rinaldo´´ läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise eduga. Ka nüüd lõi ta mitmeid teoseid kuningakoja telli- musel, nt. ``Julius Caesar´´, ``Xerxes´´ jt. 1714.aastal aga Anne suri ja Georg I-na sai võimule vana tuttav Hannoveri kuurvürst. Jooksikust kapellmeister oli kartnud kuninga õukonda ilmuda, siiski oli leppimine kiire tulema, sest Händel oli hetkel Inglismaa kuulsaim helilooja ja kuningakoda vajas kontserdielu. 1719.aastal rajas Londoni koorekiht kuninga toetusel suursuguse ooperiteatriteatri ``Royal Academy of Music´´. Kallite piletite müügist saadi tulu, mille eest palgati Euroopa parimaid lauljaid. Teatri muusikaliseks juhiks sai Händel. Sellega algas Händeli ooperiloomingu kõrgaeg kuni 1741.aastani lõi ta kuni 2 ooperit aastas. Ooperiettevõtet saatis algul edu, kuid peagi ületasid kulud sissetulekuid. ``Royal Academy of Music´´ elas üle
loomingust tänapäevani. Kindlasti oli Berlioz oma eluajal aga rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Ta oli üks nendest paljudest heliloojatest, kellele muusikuamet tõi kaasa tõsise tüli oma vanematega. Kas Sulle meeldiks, kui vanemad keelaksid Sul kodus klaveri harjutamise? Berliozi vanemad üritasid seda, sest nende pojast pidi saama arst. Pariisi Ülikooli õppima asudes sattus ta aga ühtlasi ka Pariisi kontserdielu keskele ja sellega oli asi otsustatud... Relv käes võttis ta 1830. aastal osa revolutsioonilahingutest barrikaadidel ning samal aastal valmis ka tema tuntuim teos "Fantastiline sümfoonia". Berliozist kujunes ka prantsuse nimekaim dirigent. Tema orkestratsioon oli uudne ja huvitav. Omapärane helilooja oli Berlioz ka selle poolest, et lisaks tema poolt valmiskirjutatud sümfooniatele liigub legend ka tema "kirjutamata sümfooniatest". "Fantastiline sümfoonia" kirjeldab
paljud ansamblid ,nagu Mess, Ruja ja Ornament. Tol ajal jäi album kui formaat välja kujunemata, peale vinüülplaatide sai muusikat tarbida ka kassetidel, raadio vahendusel ning kontsertidel. Elu pop- ja rockmuusikas läks lihtsamaks 1980. aastatel, kui hajus NSV Liidu tsensuur ja hakati lubama ka eraettevõtete loomist. Loomingut hakati üha enam avaldama ning see muutus lihtsamaks. Muusikat avaldati põhiliselt kassettidel, hakkas elavnema kontserdielu, rock- festivalist “Heavy Suvest” kasvas välja “Rock Summer”. 1990. aastatel hakati avama uusi öö- ja rocki-klubisid, edukaimad neist olid: Bermuda, Valindo, Aidem Pot ja Kaljust Music. Rockmuusikas edukaimad bändid olid Terminaator ning Smilers, mis tegutsevad ka tänapäeval. Punkmuusikast arenesid välja Vennaskond ning The Tuberkuloited. Hakkasid arenema alternatiivse muusika liikumised, nagu elektrooniline klubimuusika. Jazzmuusika jõudis Eestisse juba 1920
Kool oli kujunenud 1920. aastate Tartu muusikaelu keskuseks direktorina tegutses seal Juhan Aavik ning õpetajana töötasid mitmed kõrge mainega pedagoogid, sealhulgas noor Heino Eller. RIIA 1927. aastal jätkas Lukk klaveriõpinguid Bäthge juhendamisel juba Riia konservatooriumi kaugõppes, mille ta lõpetas 1928. aastal. Teoreetilisi aineid õppis Lukk professor Jazeps Vitolsi käe all. Võrreldes Tartu ja Tallinnaga oli Riia kontserdielu 1920. aastatel palju rahvusvahelisem ja Bruno Lukk nimetas seda suisa vapustavaks. Kahel korral kuulis Lukk seal ka Austriast pärit suurepärase pianisti Artur Schnabeli kontserte, mis jätsid talle erakordselt sügava mulje. Tänu ühele Riia konservatooriumi õppejõule sai Lukk Schnabelile korra ka ette mängida, kavas Bachi prelüüd ja fuuga cis-moll. Seda kogemust pidas Lukk väga väärtuslikuks. BERLIIN
barokiajastuks. Tolleaegne orkester oli väike, põhirühma moodustasid keelpillid, millele lisandus klavessiin. Vajadusel kaasati ka puhkpille. Eraldi orkestri dirigeeriat (juhatajat) ei olnud. Orkestrit dirigeeris klavessiinimängija pilli taga istudes. 2.1. Sümfooniaorkester Sümfooniaorkestri (kreeka keeles symphonia kooskõla) tänapäevane kuju ja kooseis kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. See oli aeg, kui suuremates Euroopa linnades käis vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika kõlas erinevates õukondades ja ooperiteatrites. 18. sajandi esimesel poolel hakati korraldama ka avalikke kontserte. 18. sajandil kujunesid välja kaks sümfoonilise muusika enam levinud zanrit: sümfoonia- ja instrumentaalkontsert. Sümfoonia on 4-osaline suurteos, mida mängib sümfooniaorkester, kus esimene muusikaline osa on ülesse ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisel ja arendamisel nt hea halb, õilis reetur
sajandi teisest poolest (barokiajastu). Tollane orkester oli väike, põhirühma moodustasid keelpillid, millele lisandus klavessiin. Vajaduse korral kaasati ka puhkpille. Orkestrir juhatas tavaliselt klavessiinimängija pilli taga istudes. Corelli Barokkorkester Sümfooniaorkestri (kr k symphonia- kooskõla) põhikuju kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. Sel ajal kees Euroopa suuremates linnades vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika lõlas õukondades ja ooperiteatrites. 18. sajandi esimesel poolel hakati Euroopas korraldama esimesi avalikke kontserte. Klassikaline orkestrikoosseis kujunes välja Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. See põhines domineerival keelpillide kõlal (I, II viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid) ja soleerivail puhkpillidel, mida haakti kahepaupa rühmitama (2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve)
Virtuoosid 19. sajandil Niccoló Paganini ja Ferenc Liszti tegevuse näitel Virtuoosiks (virtus lad. k voorus, vaprus, täiuslikkus) nimetati 19. sajandil erakordsete tehniliste võimetega muusikut. Virtuoossuse kõrgaeg oli u 1820-ndate lõpust Paganini suur Euroopa turnee! kuni 1847. aastani, mil Liszt katkestas oma virtuoosikarjääri ja pühendus komponeerimisele. Virtuooside esilekerkimine 19. sajandi I poolel oli seotud avaliku kontserdielu tekkimisega. Virtuoos esines sel ajal enamasti segakavaga kontsertidel, kus oli ka teisi esinejaid. Esimesed sooloõhtute korraldajad olid Clara Wieck-Schumann ja Ferenc Liszt 1830. aastate lõpus. Tavaliseks nähtuseks muutusid sooloõhtud 19. sajandi teisel poolel. Virtuooside kavavalik: Virtuoosi tegevuse keskpunktiks 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algupoolel ei olnud teos, vaid interpreet ise pillimängija või laulja.
sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. Beethoven ei olnud Haydni ega Mozarti eakaaslane. Kui Mozart suri, polnud Beethoven veel midagi erilist kirjutanud, ja kui Beethoven jõudis küpsesse loomeperioodi, ei kirjutanud Haydn enam peaaegu midagi. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel
Kui Mozart suri, polnud Beethoven veel midagi erilist kirjutanud, ja kui Beethoven jõudis küpsesse loomeperioodi, ei kirjutanud Haydn enam peaaegu midagi. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel.
kunsti. Uue sajandi alguseks kujunes välja kaks suuremat kultuuri- ja majanduskeskust: Tallinn (majanduselu keskus) ja Tartu (rahvusliku vaimuelu keskus). Tallinnas hakkas 1901. a ilmuma ajaleht ,,Teataja". Lehe väljaandja ja toimetaja oli Konstantin Päts, kes kuulus samal ajal ka 1865. a asutatud Estonia laulu- ja mänguseltsi juhatusse. 1908-1909. a etendusid esimesed ooperid. 1912. a loodi Estonia muusikaosakond, mis hakkas korraldama kontserdielu. 1913. a avati pidulikult uus Estonia teatri- ja kontserdimaja. Tallinna muusikaelu arendamisega oli aktiivselt seotud August Topman. Estonia teatri- ja kontserdimaja August Topman (1882-1968) Orelikunstnik ja koorijuht August Topman sündis Kabala vallas Lõpemetsa külas kooliõpetaja
Hoopis sobilikum oleks sellele kohale olnud Johann Sebastian Bach! Ilmselt väljendas Bach oma solvumist ja lahkumissoovi liiga ägedalt, sest enne Weimarist lahkumist viibis ta kuu aega arestis... III KÖTHEN 1717-1723 1717 a. Lõpul kolis Bach Köthenisse, kus talle pakuti kõrgepalgalist õukonna kapellmeistri kohta. Sealne kapell oli sama suur ja hea kui Weimaris. Vürst Leopold armastas ja hindas muusikat, oskas ise mitut pilli mängi- da ja tema õukonnas käis erakordselt vilgas kontserdielu. Bachi tööülesanded muutusid seal aga oluliselt, kuna vürst oli kalvinist (kalvinism oli protestantismi üks suundadest; omapärane selle poolest, et selles usuliigis pole kohta kirikumuusikal, orel lõhuti kirikust vahel isegi välja). Seetõttu ei vajanud õukond üldse kirikumuusikat, Bachi elu oli aga seni sellise muusikaga väga tihedalt seotud olnud! Kuna tema käsutuses oli väga hea orkester, valmis Bachil Köthenis oluline osa tema instrumentaalmuusikast ehk pillimuusikast:
Sumera, kelle krvale tusis 1980. aastate lpul juliselt Erkki-Sven Tr. Alo Pldme (1945) Raimo Kangro (1949-2001) Lepo Sumera (1950-2000) Ren Eespere (1953) Peeter Vhi (1955) Sven Grnberg (1956) Erkki-Sven Tr (1959) Urmas Sisask (1960) Heliloojate VI plvkond (sndinud 1960-1975) Nii nagu Eesti elus ldiselt, algas 1990. aastail ka eesti muusikas tiesti uus ajajrk. Vaba suhtlemine kogu maailmaga phjustas eesti kultuuris omamoodi infoplahvatuse. Oluliselt elavnes siinne kontserdielu, kaasaegne helilooming sai kontserdisaalides enesestmistetavaks. Tnaseks juba le kmne aasta on ndismuusika paremikku tutvustanud festival "NYYD", horisonti on avardanud teisedki huvitavad festivalid ("Orient", "Jazzkaar" jne). Uue eesti muusika ritustest on olnud thtsamad Eesti muusika pevad, Uue muusika pevad Tartus ja Prnus ning Eesti Muusikaakadeemia sgisfestival. Eesti muusikaelus on hakanud tooni andma paljud uuele muusikale
Seni oli olnud kunsti suurimaks tarbijaks aadelkond. Muusika jagati: kirikumuusika, teatrimuusika, kammermuusika (kodune muusika; kõik, mis ei kuulu kahte esimesse). Romantism tuleneb prantsuskeelsest sõnast ja tähistas romaani, luuletust. 1 ROMANTISM Kujunes Saksa kirjanduses 18.s. lõpul. Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. · KONTSERDIELU Tekib avalik kontsertelu. 19. saj. hakkab tarvitama sõna kontsertmuusika. Beethoven esitab oma teoseid veel kellegi kambris (nt. Krahv Razumovski lossis). · INTERPREETIDE AJASTU Toimusid suured muudatused interpretatsioonis ja repertuaaris. Selgemad jooned saab romantism pärast Waterlood. ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" osutus elus võimatuks ja romantism kajastab seda võimatust. Romantilises teoses ei saavutata ideaali, selle poole püüeldakse
Muusiak muutus rõhutatult tonaalseks. ja ooperiteatrites. KLASSITSISM Nõrgenes õukonna ja kiriku võim (Suur Prantsuse revolutsioon); määravaks Muusika põhiliseks tellijaks sai haritud Kujunes välja klassikalise Vormid: valdavalt sonaadivorm; aga ka rondo ja Franz Joseph Haydn, 18. saj II pool klassiks sai haritud kõrgkodanlus. Elavnes avalik kontserdielu, nooditrükindus, kõrgkodanlus, kes pidas üleval orkestreid ja sümfooniaorkestri koosseis. varjatsioonid. Sonaaditsüklitena (1. osa Wolfgang Amadeus Mozart, 19. saj I veerand muusikaajakirjandus. tellis heliloojatelt teoseid. Õukondliku muusiku Väga populaarseks soolopilliks sai klaver. sonaadivormis); sonaat, trio, keelpillikvartett, Ludwig van Beethoven
aasta juunis. Aastal 1841 avaldas Hagen esimese eestikeelse muusikaõpiku "Öppetus, kuida laulomehhed..." - see oli ka esimene katse luua eestikeelset muusikasõnavara. Aastail 1815-1833 elas Tallinnas 18. sajandi lõpu Euroopa üks väljapaistvamaid lauljaid ja lauluõpetajaid Gertrud Mara, kes töötas koos Hageniga ja aitas korraldada paljusid suuremaid muusikaüritusi. Tartu muusikaelu mõjutas ülikool ja selle koor, mis kandis sageli ette klassikute teoseid. Tartu kontserdielu oli eriti rikas tänu sellele, et see oli tavaline peatuspaik muusikute reisidel Riiast Peterburgi. Tartu tolleaegseist muusikaõpetajaist olid tähtsamad Carl Ferdinand Biedermann ning Friedrich Brenner. Aastail 1829-1835 tegutses Tartus ka siinne esimene püsivam kammeransambel - Raadi mõisaomaniku Karl Eduard von Lipharti keelpillikvartett. Kvarteti juht, väljapaistev viiuldaja Ferdinand David läks hiljem Mendelssohni kutsel Tartust
peameisteroli Johann Stamitz (1717-1757). Mannheimi orkestri nagu hiljem ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühisedbassihäälenatsellod ja kontrabassid). Suurim uuendusoli agakeelpillidegaühendatud neljahäälnepuupillirühm(flööt, oboe,klarnetja fagott). Mannheimi kõrval oli 18.sajandi keskel teine tähtis muusikakeskus Preisi kuninga Friedrich Suure õukond Berliinis. Õukond oli kuulus oma hiilgava kontserdielu poolest, millesosalesidEuroopaväljapaistvaimadmuusikud,flöödimängijanaka kuningasise. UUED SUUNAD OOPERIS 18.SAJANDI KESKEL Muusikamaitse muutused valgustusajastul andsid end teravaimalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrizanr, seepärast jäi ta kuni 18.sajandi alguseni valdavalt seotuks õukonnapidustustega. Sajandi algul valitses Euroopas, välja arvatud Prantsusmaa, itaalia tõsine ooper, opera seria
Cyrillus Kreegi kui koorikomponisti väljakujunemist edendasid ilmselt Vtolsi vilumused ja õppimine Nikolai Tserepnini juures, kes asutas Peterburi Konservatooriumis Venemaa esimese dirigeerimisklassi. Kui konservatoorium andis kompositsioonitehnilise professionaalsuse, korraliku käsitööoskuse, siis samavõrra kujundasid ja arendasid Kreegi loojaisiksust, tema muusikalist ja üldkultuurilist silmaringi Peterburi rikkalik kontserdielu ja läbikäimine teiste eesti muusikatudengitega. Eestlastest muusikaõppuritest tundis Cyrillus Kreek küllap mitmeid: trombooni-ja tuubaõpilast Johannes Muda, kellega jagati esimest üürikorterit; Juhan Aavikut, Anton Kasemetsa, August Topmani, Mart Saart, Heino Ellerit, Peeter Südat jt. Neist Elleriga oli Kreek arutanud õpingute ajal muusikateoreetilisi probleeme ning Mart Saar sai tema heaks kolleegiks ja mõttekaaslaseks pikkadeks aastakümneteks. Kõige lähedasem sõprus arenes
1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli. Tema heliloomingust on kõige suurejoonelisem oratoorium "Wir haben sie wieder", mille ta esitas oma kiriku kooride ja orkestriga (kokku 150 muusikuga) 1840. aasta juunis. Aastal 1841 avaldas Hagen esimese eestikeelse muusikaõpiku "Öppetus, kuida laulomehhed..." - see oli ka esimene katse luua eestikeelset muusikasõnavara. [4] Tartu muusikaelu mõjutas ülikool ja selle koor, mis kandis sageli ette klassikute teoseid. Tartu kontserdielu oli eriti rikas tänu sellele, et see oli tavaline peatuspaik muusikute reisidel Riiast 4 Peterburgi. Tartu tolleaegseist muusikaõpetajaist olid tähtsamad Carl Ferdinand Biedermann ning Friedrich Brenner. Aastail 1829-1835 tegutses Tartus ka siinne esimene püsivam kammeransambel - Raadi mõisa omaniku Karl Eduard von Lipharti keelpillikvartett. Kvarteti
● Tallinn Music Week 38. Arvo Pärdi muusikast. Pärt on eesti heliloojatest maailmas kõige tuntum ning kuulsam ning ta on lisaks ka maailmakuulus. Tema muusikat mängitakse üle maailma paljude festivalidel. Tema muusikal on sügav religioosne sisu ning tähendus, kuna Arvo Pärt ise on ka sügavalt usklik. Paljud tema lood on pühendatud teatud persoonidele, kellega on ta koostööd teinud või elus kohtunud. 39. Klaverimuusika Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel – kontserdielu ja õppeasutused. Klaveriga seotud muusikaelu koondus peamiselt Tallinnasse ja Tartusse: organiseeriti kontserte, kus esinesid nii asjaarmastajad kui ka professionaalid. Alates 1807.aastast oli Tartu Ülikooli juures ameti muusikadirektor, kelle ülesandeks oli üliõpilaste muusikalise tegevuse organiseerimine ja soovijaile muusikatundide andmine. 1841 asutati Tallinna muusikaselts, korraldati segakontserte. 19.sajandi viimasel veerandil õpetas klaverit Tallinnas Johannes Klipp
Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi. Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. 3 1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi, nüüd kompositsiooni- ja muusikateooria erialale. Peterburi rikkalik kontserdielu võimaldas tutvuda uute muusikasuundadega, mis teda tugevasti mõjutasid (Grieg, Sibelius, R. Strauss, Skrjabin, Debussy jt). I maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpinguid jätkas 1919. a. Konservatooriumi lõputööks 1920. aastal oli 1. klaverisonaat, mille eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917, "Koit" 1918-1920 jt). Heino Eller Tartus
Tavaliseim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas on klaveri-duo mõne meloodiapilliga. Barokktiro sai teiseks levinumaks kammerkoosseisuks. Klassikaline orkester sündis Edela-Saksamaal. Neljahäälne keelpillirühm ja nendega ühendatud neljahäälne puupillirühm. Vaskpillidest on ainult trompet ja metsasarv. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven. Teine tähtis muusikakeskus oli Friedrich Suure õukond Berliinis. Hiilgav kontserdielu, milles osalesid Euroopa väljtapaistvaimad muusikud, flöödimängija ja kuningas ise. Joachim Quanz kirjutas kuningale flöödikontserte ja sonaate. Klavessiinimängijana tegutses seal õukonnas Carl Philipp Emanuel Bach. 1767 lahkus ta Hamburgi. Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ajastu religioossus oli pigem soutud inimese isiklike usuliste kogemustega. 18
heliloojad. Klassitsismiajastu kõige olulisemaks muusikakeskuseks euroopas, kuhu tuldi õppima ja kontserte kuulama lähedalt ja kaugelt, oli Austria pealinn Viin. Selles linnas tegutsenud kolme kuulsaimat heliloojat Haydni, Mozartit ja Beethovenit - nimetatakse Viini klassikuteks. Mannheimis sündis klassikaline orkester. Mannhemi kõrval oli teine muusikakeskus Berliinis, Preisi kuninga õukonnas. Valgustatud monarhina ajalukku läinud kuninga õukond oli kuulus oma hiilgava kontserdielu poolest. Mannheimi orkestri aluseks oli suur 4 häälne keelpillirühm(viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid), uuenduseks oli keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm(klarnet, oboe, fagott, flööt). Vaskedel polnud veel bassi häält, vased mängisid ainult tavalist harmooniat(trompetid ja metsasarved). 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Varaklassitsismist võib muusiks rääkida umbes ajavahemikus 1760-1780. sajandi keskel
Klassitsism ( 18. saj lõpp 19. saj algus) Klassitsismi ajastu koosnes kolmest perioodist: 1) Eelklassitsism 1720-1760 2) Varaklassitsism 1760-1780 uued zanrid ja vormid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Haydni ja Mozarti varane looming. 3) kõrgaeg 1780-1810 parim looming, Viini klassikud 4) üleminek romantismi 1810-19.saj. I v Nõrgenes õukonna ja kiriku võim, tähtsamaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus, elavnes avalik kontserdielu, nooditrükindus, muusikaajakirjandus; harmoonia lihtsustus, vormiskeemid muutusid selgeteks, süvenes homofooniline väljenduslaad ja muusika tonaalsus. Muusika tellijaks sai haritud kõrgkodanlus, kes pidas üleval orkestreid ja tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses. Kammermuusikas tekib klaveri trio, keelpillikvartett ja klaveri kvintett; orkestrimuusikas klassikaline sümfooniaorkester. Zanrid:
Hamburgis ja Lübeckis kujunes ka saksa kirikukantaat, mis koosneb paljudest eri karakteriga osadest. Saksimaalt pärit muusik Johann Valentin Meder töötas ka Tallinnas ning 1680. a kandis Tallinna õpilastega ette oma esimese ooperi „Kindlameelne Argenia“ Georg Philipp Telemann(1681-1767)-tema kuulsust varjutab Bach, kes polnud oma eluajal kuulus. Telemann oli muusikas iseõppinu, oma esimese ooperi kirjutas 12-aastaselt. Töötas Hamburgi linna muusikadirektorina ja vastutas kogu linna kontserdielu eest. Väga produktiivne helilooja: vähemalt 1500 kirikukantaati, 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi. Teda peeti grafomaaniks ja vastandati Bachile, kuid jäeti silmas pidamata, et Telemann oli avatud kõigele uuele ning pidas sammu kiiresti areneva muusikamaitsega. Ta rajas 1704. aastal Leipzigi ülikooli juurde muusikaühingu Collegium Musicum. JOHANN SEBASTIAN BACH(1685-1750) Bach võtab kokku väga pika aja kunstmuusika kogemused ning teda peetakse üheks suurimaks meistriks
Muusika kohta kasutas sõna "romantiline" esmakordselt Ernst Theodor Amadeus Hoffmann 1810. a. essees Beethoveni Viiendast sümfooniast. 8. Realismi küsimus kuivõrd on see muusikas võimalik? 2 9. Sajandi lõpukümnenditel impressionism. Teema 3. 19. saj. ühiskond ja seos muusikaga. Kandev ühiskond on kodanlus e. keskklass. (Kindlustub tänu Pr. revolutsioonile). Tänu keskklassile tekkis avalik kontserdielu. Finantseerisid tollased rikkad kaupmehed. Põhilised linnad avalikeks kontsertideks olid Pariis, London, Leipzig. 1781 Gewandhaus (noobel kaubamaja), seal tegutses oma orkester. 1830 läks sinna dirigendiks Felix Mendelssohn. (Kontsertmeistriks oli Ferdinand David, Raadi mõisast). Esimesed kolm, kes dirigendikeppi hakkasid kasutama: · Mendelssohn (viis sisse ka selle, et on seljaga publiku poole). · Webber · Spohr Erard, Pleyel saalid, klaverid.
ühiselt ning lauldakse ka kvartetti ,,Idomeneost": Iliat laulis Constanze, Elektrat Mozarti õde Maria Anna, Idomeneod Leopold Mozart ja Idamantet tõenäoliselt Wolfgang Amadeus ise. 17. Ooper ja Singspiel Saksamaal ja Austrias 18. saj. II poolel Saksa singspiel (laulumäng) sündis sajandi keskel ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Singspieli rajajaks oli Johann Adam Hiller (aastakümneid Leipzigi kontserdielu tunnustatud juht, hiljem muusikadirektor Toomkoori kantor. Kui Saksamaal jäi singspiel rahvalikuks meelelahutuseks, siis Austrias toetas seda zanri keiser Joseph III, mis võimaldas etendustel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kõrge muusikalise taseme. Muusikateatri klassikasse kuuluvad siiski Mozarti "Võluflööt","Haaremirööv" ja "Teatridirektor" "Haaremirööv" Saksa singspieli I suurteos esitati 1782 Viini Burgtheater'is. Kõnedialoogid, aariad, ansamblid, vähe koori.
Nagu näha, suurenesid kulutused muusikasaadetele nelja aasta jooksul peaaegu kahekordseks, kuigi kulutuste protsentuaalne osakaal vähenes tunduvalt. Samas oli muusikasaadete osa saatekavast küllaltki stabiilselt 50% ümber. Seega võib väita, et kodumaise ringhäälingu osa rahva muusikalise maitse suunamisel ja kujundamisel oli küllaltki arvestatav, kuna just ringhäälingu saadete kaudu sai rahuldada inimeste muusikalisi vajadusi ka maal ja väikelinnades, kus kontserdielu oli hõre või puudus üldse 239 . Ilvi Rauna (2005: 149) väitel, kes on oma magistriväitekirjas analüüsinud 1930. aastate ring- häälingu saatekavu, oli tantsumuusika osa keskmiselt 5–7% muusikasaadete üldmahust, mil- lest osa oli nn vana tantsumuusika. Kuigi saatekavadest võib leida saatenimesid, nagu “Džäss- muusikat heliplaatidelt”, “Džässilaule”, “Džässirütme klaveril ja orelil”, “Džäss kahel kla-
annaabi.ee 
