Platon: Sokratese õpilane ja tema õpetuse põhilisi kirjapanijaid. Aristoteles: Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja tähtsaim mõtleja. Herodotos: Ajaloo isa, kes jäädvustas Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo. Vanakreeka ja rooma komöödia Komöödia on naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid. Kreeka komöödia sai alguse Dionysose rongkäikude falloseluludest. Komöödiate teemad: muiduleivasööja, armunud noormees, veiderdaja ja kiitlev sõdur. Varane rooma komöödia oli kreekaaineline, milles näitlejad esinesid kreeka rõivastuses. Rooma tegelaste ja riietusega ilmus hiljem, esialgu võtsid rooma komöödiakirjanuikud süzeid ja tegelasi rahvalikest kreeka komöödiatest. Plautus: populaarne draamakirjanik, kellelt on säilinud 21 komöödia teost. Terentius: ta töötles kreeka komöödiaid ja püüdis säilitada originaalide kunstilist omapära. Vanakreeka ja rooma teater
draamaetendus, vaid nende ainulaadne sulam. Ajalooliselt tekkis selline muusikaline draama tegelikult 16 sajandil. Pekingi ooper kasutab kõiki lavalisi väljendusvahendeid: laulu, tantsu, pillimängu, akrobaatikat ja deklematsiooni. Ooperi orkestris on 7-8 muusikut. Dirigenti ei ole- tema töö teeb ära trummimängija. Tegelaskujud jagunevad neljaks, mis erinevad üksteisest välimuse, iseloomu ja vanuse poolest.: sheng on positiivne meeskangelane, dan naistegelane, chou veiderdaja koomik, jing mees, kelle iseloomuomadused määratakse näogrimmi värviga. Pillid: Sheng - suuorel, mille korpus valmistatakse õõnestatud kõrvitsast ja millesse on vertikaalselt asetatud 12-24 keelega varustatud bambustoru, õhk puhutakse pilli sisse kõvera toru kaudu. Er-hu- viiulitaoline 2-keeleline pill. Pipa- lautotaoline 4-keeleline pill. Kuulsad muusikud ja heliloojad: Kuulsad muusikud ning heliloojad on näiteks: Tan Dun, Chen Yi, Bright Sheng ja Chou Wen-Chung.
Rooma Kreeka lauskmaale ja piirati kõrge Raiuti välja mägedest kivimüüriga näitlejad olid hea mainega kod. neisse suhtuti põlglikult publik oli lageda taeva all publik oli varikatuse all Näitemängud oli mõlemal nii komöödia kui ka tragöödia Komöödiate teemad - muiduleivasööja, armunud noormees, veiderdaja ja kiitlev sõdur Varane rooma komöödia oli kreekaaineline, milles näitlejad esinesid kreeka rõivastuses. Rooma tegelaste ja riietusega ilmus hiljem, esialgu võtsid rooma komöödiakirjanuikud süzeid ja tegelasi rahvalikest kreeka komöödiates. Kreeka komöödia sai alguse Dionysose rongkäikude falloselauludest Plautus - populaarne draamakirjanik, säilinud 21 komöödia teost, tegevus Kreeka linnades
jne). Hakkab maastikel inimesi kujutama. Anthonis van Dyck (kuulsaim Rubensi õpilane): Charles I portree. Esindusportree looja: suursugune, peen, aristokraatlike detailidega (nt hobused). HOLLANDI MAALIKUNST Maalikunst oli täis elurõõmu ja positiivsust, kuna Holland oli just iseseisvunud. Kuulsaim portreemaalija: Frans Hals (vanem): Mulatt, Lõbus joodik (armastas maalida kõrtsis), Mustlastüdruk, Veiderdaja lautoga, Malle Babbe e Nõid (!). Olustikumaalija: Pieter de Hooch: Perenaine ja teenijanna, Kaardimängijad. Rahulik, igapäevane, vähe figuure, ruudulised põrandad. Jan Steen: Pummeldajad, Nigulapäevapidu. Peod, prassingud. Gerard Terborch: Pokaal limonaadi. Kujutab kõrgemat seltskonda, täpne atlassiidimaalimine. van Delft (kuulsaim olustikumaalija): Kunstniku ateljee, Piima kallav teenijatüdruk, Delfti vaade. Natüürmordid: W. C. Heda: Hommikusöök homaariga
hakkab Jumalat paluma, et see teeks imet. Avaneb kalju sees olev sügav koobas. Sinna söandab tungida rüütel Owen, kes jõuab lõpuks hiiglaorgu, kust kostub valje oigeid ja karjeid. Tegemist on puhastustulega, kus patuseid praetakse varda otsas, lastakse neil külmetada jäätunud järves. "Jumalaema zonglöör" on legend surmajärgsusest ning teispoolsusest, eriti räägib neitsi Maarjast ning tema imetegudest. Kloostris esineb zonglöör-veiderdaja, kes ei oska ladinakeelset palvet ja avaldab seetõttu jumalaemale austust oma kunstiga: teeb trikke, kuni langeb väsimusest oimetuna kokku. Siis astub jumalaema alla ja lehvitab ta näole taevalikku jahedust. Kes oli pühak ning kuidas nende nimesi kasutati? Pühak oli püha isik või inimene, keda religioosselt austati. Erinevates religioonides oli pühakutel erinevaid tähendusi. Pühakute nimesi määrati erinevalt, eesti keeles on kasutusel kaks
vana tark mees- ilmub unes vms kujutluses, võlujõud, aitab ület probl. Mõni hak aga arvama, et on saand ülivõimed, prohvetid. VTM on idndividuaalsuse abistaja, päästab piiratud minast, ületades raskusi endaks saamisel. suur ema- usk piiritusse armastusvõimesse, kaitsmisse, mõistmisse. Halb, et paneb mõtlemaa, et teised on sõltuvad-türannid, ära hellitamine. trixter- vembumees- kaval, tradits lõhkuja, et avada uusi teid. lihtsameelne. Pääseb raksustest napilt, veiderdaja, nt Mefisto. HEIDEGGER: olemisõp-ontoloogia: olemasol- tav asend, igapä-ne elu, kõik asjad, me ise. OLEMINE-mitte katsutav, ''tõsiasi'', miks miski on, selle asemel, et midagi poleks?, Mis teeb selle, mis on, selleks, mis ta on?, Mida täh ol olla? In.kond on sellele kogu aeg vastust otsind, sellest ka relig, mis ütl, et jumal lõi, kuid so lihtsust vastus, jätab olemise tõelisuse varju. Tegelt peab see jäämagi küs-ks ja panema in mõistma maailma ja ol
Lope de Vega arvates ei sobinud antiikteatri põhimõtted Hispaanias, kus publik nõudis teistsugust, elavat ja liikuvat, kiire sündmuste arenguga vaheldusrikast teatrit. Samuti ei pidanud ta vajalikuks range piiri tõmbamist ,,kõrge" ja ,,madala" zanri vahele. Lisaks eelnevale pole tarvis kinni pidada mingeist aja- ja kohapiiranguist, sest need muudaksid näidendi kohmakaks ja kängitsetuks. Gracioso on Lope de Vega toodud püsiv tegelastüüp hispaania teatrisse. Veiderdaja, lopsakaid vanasõnu ja vaimukusi pilduv härrasmehe teener, kes kandis näidendisse huumorit ja satiiri. 3 Lope de Vega näidendit: ,,Fuenteovejuna", ,,Sevilla täht" ja ,,Rüütel Olmedost".
Ta oli riietatu sinisesse hõbeääristega kaunistatud tuunikasse. Ta kandis käevõrusid ning ta pea ümber oli köidetud sinine villane pael. Kogu tema välimuse järgi võis taibata, et ta on orjatar. · Trahter (lk 35) - kõrts, jooma- ja söömakoht · Jupiter (lk 49) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal. Spartacus: ''Ja Jupiteril on olemas välk?... Ja Jupiter on jumal?... Ei, ei, Jupiter on narr, Jupiter on veiderdaja, Jupiter on põlastusväärseim lurjus!... Oo, ole neetud häbistav mälestus esimeset inimesest, kes jagas inimesed vabadeks ja orjadeks!'' · Gladiaator (lk 48) - ladina keeles gladiatores, olid Vana-Roomas elukutselised võitlejad, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitlesid üksteisega ja metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale. Need võitlused toimusid areenidel paljudes linnades. Sõna 'gladiaator'
Ta pani sõrmuse sõrme,see oli talle täiesti paras. II Lipp 14 aastaselt kuulutati Konrad täisealiseks (siis suri valekuningas Manfred). Konrad leinas siiski oma isa poolvenda Mafredit. Noor hertsog oli muutunud, tõstis pea püsti, tunnistas oma kõrget päritolu. Kogu suve sõitis ta svaabimaal ringi, kus ta võeti rõõmu ja auavaldustega vastu. Külastas om esivanemate lossi Waiblingenis, kus oli laadapäev ja näitlejad kandsid ette Hohenstaufenite kroonika. Hertsogit mängib veiderdaja. Konrad tahab sõjaväega koos minnes auga kanda keisrite lippu. III Laegas Konrad oli kokku kutsunud Augsburgi õuepäeva. Kodanikud toovad raha Konradi laekasse, et ta saaks Sitsiiliasse sõjakäigule minna. Öösel tuleb keegi hertsogi juurde. Hertsog on nõus ta ära kuulama. Juut räägib, et usub, et hertsog võidab Sitsiilia tagasi ja ta oli toonud oma rahva poolt nende vaeva ja töö vilja. Juut tahab vaid et hertsog vabastaks ta rahva alandavatest kohustustest
nauditavad. Sama käib ka kuulamise kohta, sest näib, et see, mis kuulates talutakse, seda ka tehakse. Seega ei hakka inimene kõike tegema, sest teravmeelitsemine on nagu sõimamine ja seadusandjad keelavad teatud sõimu ära. Samuti pidanuks tegema ka pilkamisega. Haritud ja kasvatatud inimene on oma seadumuselt selline, nagu oleks seadus ta enda jaoks. Selline on siis vahepealne, nimetatagu teda kas viisakaks või teravmeelseks. Veiderdaja naerutab aga iga hinna eest: naljategemisel ei säästa ta ennast ega teisi, rääkides asju, mida haritud inimene ei ütleks ja kohati ka ei kuulaks. Mühaklik inimene ei sobi sellise suhtlemise jaoks: ise ta nalja ei viska ja on kõigega tõrges. Puhkust ja lõbutsemist peab aga elus paratamatult olema. Kõne all on siis olnud kolm vahepealset, mis kõik seostuvad kokkupuutega teatud sõnade või tegude pinnal. Erinevus seisneb neil selles, et üks on seotud tõega, teised
koomiline agoon, vastavalt traagilisele agoonile Euripidese draamades. (Nahkur,A.2005, lk 38) Komöödiavõistlus toimus esimest korda aastal 488 eKr. Komöödiate teemad võeti oma kaasajast, enamjaolt kajastati ühiskonna elu aktuaalseid probleeme. Karaktereid ei individualiseeritud, sündmustikku kandsid karikatuursed tegelastüübid: kiitlev sõdur, muiduleivasööja, armunud noormees, hetäär - haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituut-, veiderdaja, purjus vanaeit jne. Komöödia süzee võis olla fantastiline - tegelikkuse seisukohalt võimatu sündmuste areng andis erilise koomilise efekti. Vana- attika komöödia struktuur kujuneb seega üdiselt järgmiseks: 1) proloog ; 2) parodos ; 3) agoon ehk peategelaste sõnasõda 4) parabaas, ürgselt komöödia lõpposa, milles kooriliikmed heidavad oma seljast koomilise kostüümi ja korüfaios pöördub poeedi nimel publiku poole, esitades autori vaateid mitmesuguste küsimuste kohta,
poliitilise komöödia tsentraalosa - koomiline agoon, vastavalt traagilisele agoonile Euripidese draamades. (Nahkur, A.2005, lk 38) Komöödiavõistlus toimus esimest korda aastal 488 eKr. Komöödiate teemad võeti oma kaasajast, enamjaolt kajastati ühiskonna elu aktuaalseid probleeme. Karaktereid ei individualiseeritud, sündmustikku kandsid karikatuursed tegelastüübid: kiitlev sõdur, muiduleivasööja, armunud noormees, hetäär - haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituut-, veiderdaja, purjus vanaeit jne. Komöödia süžee võis olla fantastiline - tegelikkuse seisukohalt võimatu sündmuste areng andis erilise koomilise efekti. Vana- attika komöödia struktuur kujuneb seega üldiselt järgmiseks: 1. proloog; 2. parodos; 3. agoon ehk peategelaste sõnasõda; 4. parabaas, ürgselt komöödia lõpposa, milles kooriliikmed heidavad oma seljast koomilise kostüümi ja korüfaios pöördub poeedi nimel publiku poole, esitades autori vaateid
pärast võitlust surid nad mõlemad. 17.PEATÜKK Käimas oli saturnaalide päev, mis oli pidustus, mis kestis kolm päeva jumal Saturnuse auks. Neil päevadel oli vana kombe kohaselt teenreil ja orjadel lubatud nautida midagi vabadusetaolist. Lemmiktoiduks saturnaalide ajal oli sealiha, millest valmistati mitmesuguseid roogi. Pidustuse esimesel päeval tuli Rooma Esquilinuse värava kaudu noor ,,veiderdaja" Artorix. Ta tahtis jääda märkamatuks, kuid see ei õnnestunud ning ta pidi rahvale ette aste tegema Carinae kuuria juures. Pärast Rutiliuse surnukeha leidmist, õppis Artorix ära veiderdaja trikid, et uue saadikuna, oleks tee Catilina juurde lihtsam. Jäädes tahaplaanile, kuulis saadik, et Lucius Gellius Publicola ja Gnaeus Cornelius Lentulus Clodianus astuvad välja Spartacuse vastu kahe kolmekümne tuhandeliste meeste suuruste armeedega.
Olen inimestele veel midagi keskmist narri ja korjuse vahel. Pime on öö, pimedad on Zarathustra teed. Tule, mu külm ja kangestunud kaaslane! Ma kannan sind sinna, kuhu sind oma kätega matan." 8 Kui Zarathustra nõnda oli öelnud oma südames, võttis ta korjuse selga ja astus teele. Aga veel polnud ta käinud sadat sammugi, kui keegi hiilis ta juurde ja sosistas midagi kõrva - ja näe! see oli too veiderdaja tornist. ,,Lahku siit linnast, oo Zarathustra," ütles ta," siin vihkavad sind liiga paljud. Sind vihkavad hääd ja õiged ja nimetavad sind oma vaenlaseks ja põlgajaks; sind vihkavad õige usu uskujad ja nimetavad sind rahvahulga hädaohuks. See oli su õnn, et sind naerdi: ja tõesti, sa rääkisid kui pajats. See oli su õnn, et seltsisid tolle surnud koeraga: nii end alandades päästsid enese seekord. Aga lahku siit linnast - ehk homme hüppan sinust üle, elav üle surnu
triumfirongkäikude järgsetel joomapidudel pseudoülistavalt triumfilauludena. Rooma komöödiates esineb massiliselt festsenniine jäljendavaid vaidlemisstseene ehk sõnasõdu, nt Plautuse komöödias Amphitruo lausa 14. Teine itaalia kultuuris levinud ja mantlikomöödiat mõjutanud improvisatsiooniteatri vorm on atellaan (fabula atellana), sisult rahvalik jant kindlate negatiivsete tegelaskujudega, kellest ükski polnud sümpaatne (veiderdaja, õgard, küürakas, tobu jne). Atellaanidest võetud joon on ka arvukate peaaegu lahendamatute süzeeliinide põimimine Rooma komöödias ning traagiliste müütide käsitlemine koomilises võtmes 103. Mis on proloog ja mille väljendamiseks Rooma komöödia autorid seda kasutasid? Kõneleb mõni tegelastest, tegevusväline jumal, allegooriline või anonüümne kuju. Publikule anti põhiandmed näidendi kohta ja eesmärgiks viia publik tegelaste suhtes kõrgemasse
süzee ja deus ex machina (lad. 'jumal masinast') võtte kasutamises; itaaliapärane on viis, kuidas neid esitatakse. Mõjutajad olid ka festsenniidid ehk rahvapärased pilkelaulud. Rooma komöödiates festseniine jäljendavad vaidlemisstseenid. Ei olnud kujutatud kreeka retoorika kohaselt, jäljendavad suulist kõnet. atellaan - sisult rahvalik jant kindlate negatiivsete tegelaskujudega, kellest ükski polnud sümpaatne (veiderdaja, õgard, küürakas, tobu jne).Ei mänginud näitlejad vaid kodanikud ise, kandes maske. Miimid - hakati mängima pärast klassikalise mantlikomöödia õitseaja lõppemist. Ei kasutatud maske, oluline oli miimika. Naised mängisid naisi. Jäljendati igapäevaelustseene. 103. Mis on proloog ja mille väljendamiseks Rooma komöödia autorid seda kasutasid? Proloog: kõneleb mõni tegelastest, tegevusväline jumal, allegooriline või anonüümne kuju
18.sajandist edasi. "Kunstikomöödia". Erinevus keskaegsetest näidenditest elukutselised näitlejad (varem olid asjaarmastajad; Hiliskeskajal olid sellid ja käsitöölised). Valmistekste pole, on ainult skeemid ja stsenaariumid, peamiselt on improviseeritud tekst. Tegelastüübid armastajate paar on igas näidendis, kes ei kanna maske (teised kõik kannavad), on pärit erinevatest itaalia osadest (ihnsad vanamehed, cologna õpetlik vanamees, kapten, teenrid sellest kujunenud veiderdaja, narr). Elav rahvalik teater. 16.sajandi teine pool on juba renessansi loojumise aeg. Draama ja teater nõuavad kunsti ja küpsemist. Renessansi lõpus kujuneb alus rahvusteatriks, kus on esindatud kõiksugu zanrid, ning seda ainult Inglismaal ja Hispaanias. Erakordsed draama ja teatri plahvatused, mida varem pole olnud. Teatrite ehitused jne. Alates 16.sajandi keskpaigast hakkavad tekkima püsivad teatrid rändteatrite asemele, ligipääs suurele linnapublikule
Hippolytose ja tema isa vahel tekib tüli, kuna isa ei usu oma poega. Theseus, Poseidoni poeg, tahab Hippolytost karistada. Hippolytos saab vigastada ning sureb oma isa käte vahel. Selleks ajaks on isa tõe teada saanud ning kahetseb poja karistamist. 5. Vana-atika komöödia pärinemine ja stilistika Vana-Atika komöödia eelkäijaks oli sitsiilia komöödia. Sarnaselt sitsiilia komöödiale olid Vana- Atika komöödias kasutusel tüüpilised maskid (nt kiitlev sõdur, õpetatud petis, veiderdaja narr, purjus vanaeit). Vana-Atika komöödia objektiks polnud mitte mütoloogiline minevik, vaid elav kaasaeg. See oli poliitiline, päevakajaline, satiiriline ning ülimalt karikatuurne. Komöödia koor koosnes 24 liikmest ning jagunes kaheks (mõnikord omavahel vaenutsevaks) poolkooriks. Komöödia tüüpiline ülesehitus oli järgmine: · proloog kangelane esitas oma fantastilise projekti · parodos (sisseastumine) koor ilmus orkestrale
Lemmikloengud eetikast, esteetikast. Järeldas, et eetikal ja esteetikal pole absoluutselt midagi ühist. Õppis, uuris, lõpetas kuldmedaliga. Lõpuaastal esitas luuletuse „Ravenna“ suurepäraselt. Seejärel seab end sisse Londonis, kirjandus, esteetika, ajalugu, kirjutab, luulekogu. Alguses ei leia kirjastajat. Võidab ekstravagantsusega seltskonna tähelepanu. Alguses naerualune, hiljem pälvib tähelepanu. Tuleb kasuks, luulekogu müüdi kuue nädalaga läbi neli trükki. Mis see veiderdaja siis kirjutab? Kuigi ei armastatud, hinnatud seltskonnas. Oli endas kindel, leidis sõpru kultuuriinimeste seas. Tasapisi leiab ka tunnustust seltskonnas, läheb Ameerikasse loengut pidama. Astus laevalt maha, tolliametnik küsis, kas midagi on deklareerida? Ainult mu geniaalsus. Kõik andis indu, julgust, enesekindlamalt läks Pariisi, et ikka ennast tuntuks ja teatavaks teha. Üritas ka seal seltskonda raputada, ei õnnestunud suurt tähelepanu saavutada.
Sama mõtet on ta väljendanud ka mujal. ,,Müütides ning muinaslugudes, nagu ka unenägudes, räägib psüühe oma lugu ning arhetüüpide vastasmõju ilmub seal oma loomulikus keskkonnas kui ,,kujunemine, muutumine / igavese Meele igavene taasteke"". (JUNG 1986:95) Seega on müüt teatud mõttes elav formatsioon, mis võib muuta aegade kulgedes kuju, kuid ei kao kunagi. Rääkides Vigurivända arhetüübist kirjeldab Jung, kuidas veiderdaja-trikimehe- koomiku figuur on üle elanud kõik kujumuutused alates skandinaavia jumal Loki tegelaskujust ja kojanarrist kuni kaasaegsete koomikute ning parodistideni. Jung väidab, et kui müüt kujutaks endast vaid mingit ajaloolist jäänukit, oleks ta ammugi välja surnud. Kuna aga seda pole juhtunud (müüt on mingil teisel kujul tegev ka tänapäeva tsivilisatsioonis), siis on tegemist otsekui ürgvana jõesängiga, kus vesi ikka voolab. (JUNG 1986:142) Lisaks teoloogia allikale
Vist läks ta vastasmajja fandangot tantsima; sinna teda kutsuti.» Mustlastüdruku asemel nägi ülemdiakon samal vaibal, mille arabeskid äsja kireva tantsu varju kadusid, ainult veel punasesse ja kollasesse riietatud meest, kes mõne hõbemündi pärast ringi käis, käed puusas, pea seljas, nägu punane, kael õieli ja tool hammaste vahel. Toolile oli kinni seotud naabrinaiselt laenatud kass, kes suurest hirmust kõvasti karjus. «Püha Neitsi!» hüüdis ülemdiakon, kui veiderdaja higist nõretades temast tooli- ja kassipüramiidiga mööda läks. «Mis see meister Pierre Gringoire siin teeb?» Ülemdiakoni vali hääl üllatas vennikest nii, et ta kõige oma ehitusega tasakaalu kaotas ja tool kassiga tohutu kisa ja kära saatel rahvale pähe kukkus. Küllap meister Pierre Gringoire'il (temap ta oli) oleks tulnud raskeid arveid õiendada nii naabrinaise kassi pärast, kui ka kõigi ümberolijate muhkude ja kriimustuste pärast, kui ta ise
annaabi.ee 
