100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 41 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
78 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristiina Elisa Adson
Õppematerjali autor
Äärealad on rahulikud. Atlandi ookean. Akriivsete äärtega ookean laamade põrkumine ja aktiivne sisejõudude tegevus. Vaikne ookean. Milliste laamade põrkumisel on tekkinud Kaukasuse mäestik?: Iraani ja Euraasia laam Laamade lahknemine: (vulkaaniline saar) Island, Assoorid, St Helena. Kuum täpp ja selle piirkond: Hawaii Kahe okeanilise laama kokkupõrkel: Kuriilid, Sunda saared. Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis nn kuumad täpid).
veepealne osa · Islandi saare keskosas paikneb PõhjaAmeerika ja Euraasia laama lahknemispiir Islandi saar Laamade eemaldumine Islandil Mandriliste laamade teineteisest eemaldumine · toimub ka mandrilisel Aafrika laamal; · magmavoolud tõusevad üles, endised platvormid vajuvad pangaseliselt alangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane; Mandriliste laamade teineteisest eemaldumine · IdaAafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali järve piirkond; · mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: IdaAafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas; · Reini jõe org, ühel pool Vogeesid ja teisel Ardennid; · http://www.gi.ee/geomoodulid/ IdaAafrika murrangute vöönd Reini jõe org
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum: Päikesesüsteem: planeedid (elemendid), sfäärid on süsteemid
Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal Eksam on suuline. Õpilane võtab eksamipileti, millel on kolm küsimust ja üks geograafiline objekt, mida ta peab kontuurkaardil näitama. Vastamiseks on õpilasel ettevalmistusaeg. Vastamisel võib vastuse näitlikustamiseks kasutada atlast. Küsimused: 1. Maad kirjeldadakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 1 Pilet 2. Kirjelda Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. PILET nr 3 3. Kust pärineb enamiku looduslike süsteemide energia? PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud? 5. Kuidas määratletakse säästev areng? 6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet 7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5 8
maak-maavara, millest eraldatakse metalle astenosfäär- vahevöö ülaosas paiknev plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad Maa sisetuum- Maa tuuma siseosa ja kõige kuumem osa Maa välistuum- tuuma välimine osa, mis koosneb rauast ja niklist. vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest mandriline maakoor- mandrite alla jääv maakoor ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv maakoor ookeani keskahelik- kõigis ookeanides kulgev ulatuslik veealune laugenõlvaline süsteem süvik- ookeanilaama sukeldumisevööndis asuv pikk, kitsas ja väga sügav vagumus subduktsioon- e. laama sukeldumine on ookeanilise laama vajumine vahevöösse kurdmäestik- laamade kokkupõrkel tekkinud kurrutatud kivimitest mäestik kurrutus- kivimite plastiline deformeerumine murrang- geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes maavärin- maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine maavärina kolle e. fookus- koht kust maavärin saab alguse
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
Moodustub okeaaniline maakoor, kui magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst ülesse ja tardub. Tasapisi kerkib veealusete vulkaaniliste mäeahelike vöönd- okeaaniline rift. Veest välja ulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. Toimub ka mandrilisel Aafrika laamal. Magma voolud tõusevad ülesse, endised platvormid vajuvad pangaliselt astangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud-kujuneb mandriline riftide süsteem ja esineb vulkaane. Ida- Aafrika suurte järvede lahknemine ja Punasest merest saab kunagi uus ookean. OKEAANILISE JA MANDRILISELAAMA PÕRKUMINE- raske okeaaniline laama sukeldub kergema mandrilise laama alla (Nazca ja Lõuna-Ameerika). Tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik-Andid, purskavad vulkaanid ja esineb maavärinaid. KAHE MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE- nagu Euraasia ja India on tekkinud ka Himaalaja. Nooremad kurdmäestike teke (Kaukasus ja Alpid)
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid