Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maa kui süsteem (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis põhjustab maavärinaid?
  • Mis on mineraal?

Lõik failist

SISUKORD


1.MAA KUI SÜSTEEM 2
2.MAA TEKE JA ARENG 3
3.MAAKERA TEKE 3
4. GEOLOOGILINE AJASKAALA 4
5.MAA SISEEHITUS 6
6. LAAMTEKTOONIKA 6
6.1.Laamade liikumine 7
6.2.Laamade liikumise võimalused 8
7.VULKANISM JA MAAVÄRINAD 10
7.1. Vulkaanid 10
7.2.Maavärinad 11
7.3.Tsunaami 13
7.4.Seismoloogia 13
8.PEDOSFÄÄR 15
8.1. Muld ja mulla koostis 15
8.2. Mullahorisondid 17
8.3. Mullaprotsessid 18
8.4.Erinevad mullatüübid 19
9.ATMOSFÄÄR 20
9.1.Õhkkonna ehitus 20
9.2.Atmosfääri tähtsus 22
10.KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID 22
11.VEE JAOTUMINE MAAL 24
12.TÕUS JA MÕÕN 25
13. LIUSTIKUD 26
14. MAAILMAMAJANDUS 27
15.LITOSFÄÄR 28
15.1.Eesti geoloogiline ehitus 28
16.MÕISTED 32
17.ASUKOHAD 32
17.1. Mered ja lahed 32
17.2.Kanalid 33
17.3.Väinad 34
17.4.Saared ja saarestikud 34
17.5. Poolsaared 36
17.6.Mäestikud 37
17.7.Mägismaad 38
17.8.Tasandikud 38
17.9.Kaardid 40
  • MAA KUI SÜSTEEM


    Süsteem on
    omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum.
    Süsteem
    jaotatakse:
    • avatud süsteemid kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga
    • suletud süsteemid kus aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub.
    • Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid.

    Maa liigestub
    süsteemideks mida võib pidada ka geosfäärideks.
    Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad ( kihid ),
    millest koosneb Maa – tuum vahevöö, maakoor , hüdrosfäär,
    atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri,
    maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub
    omakorda kontsentrilisteks osadeks .
    Litosfäär
    on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 – 200
    km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe . Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained
    jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse .
    Pedosfäär
    on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa
    sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest
    cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid , seened ja
    taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides.
    Hüdrosfäär
    hõlmab keemiliselt sidumata vee tahkes, vedelas ja gaasilises olekus
    – maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-,
    atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe , millega seotult kulgevad ka teised aineringed . Ilma veeta
    poleks eeldusi taimestiku , loomastiku ega muldade tekkeks. Väga
    ebaühtlase paksusega sfäär.
    Atmosfäär
    on Maad ümbritsev õhukiht, mille ülapiir ulatub 1000-1200 km
    kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse
    alasfäärideks.
    Biosfäär
    on Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on
  • Vasakule Paremale
    Maa kui süsteem #1 Maa kui süsteem #2 Maa kui süsteem #3 Maa kui süsteem #4 Maa kui süsteem #5 Maa kui süsteem #6 Maa kui süsteem #7 Maa kui süsteem #8 Maa kui süsteem #9 Maa kui süsteem #10 Maa kui süsteem #11 Maa kui süsteem #12 Maa kui süsteem #13 Maa kui süsteem #14 Maa kui süsteem #15 Maa kui süsteem #16 Maa kui süsteem #17 Maa kui süsteem #18 Maa kui süsteem #19 Maa kui süsteem #20 Maa kui süsteem #21 Maa kui süsteem #22 Maa kui süsteem #23 Maa kui süsteem #24 Maa kui süsteem #25 Maa kui süsteem #26 Maa kui süsteem #27 Maa kui süsteem #28 Maa kui süsteem #29 Maa kui süsteem #30 Maa kui süsteem #31 Maa kui süsteem #32 Maa kui süsteem #33 Maa kui süsteem #34 Maa kui süsteem #35 Maa kui süsteem #36 Maa kui süsteem #37 Maa kui süsteem #38 Maa kui süsteem #39 Maa kui süsteem #40 Maa kui süsteem #41
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kristiina Elisa Adson Õppematerjali autor
    Geograafia II kursuse kokkuvõte

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    doc

    Litosfäär

    Äärealad on rahulikud. Atlandi ookean. Akriivsete äärtega ookean ­ laamade põrkumine ja aktiivne sisejõudude tegevus. Vaikne ookean. Milliste laamade põrkumisel on tekkinud Kaukasuse mäestik?: Iraani ja Euraasia laam Laamade lahknemine: (vulkaaniline saar) Island, Assoorid, St Helena. Kuum täpp ja selle piirkond: Hawaii Kahe okeanilise laama kokkupõrkel: Kuriilid, Sunda saared. Vulkaan ­ koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis ­ nn kuumad täpid).

    Geograafia
    thumbnail
    33
    ppt

    Laamtektoonika

    veepealne osa · Islandi saare keskosas paikneb PõhjaAmeerika ja Euraasia laama lahknemispiir Islandi saar Laamade eemaldumine Islandil Mandriliste laamade teineteisest eemaldumine · toimub ka mandrilisel Aafrika laamal; · magmavoolud tõusevad üles, endised platvormid vajuvad pangaseliselt alangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane; Mandriliste laamade teineteisest eemaldumine · IdaAafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali järve piirkond; · mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: IdaAafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas; · Reini jõe org, ühel pool Vogeesid ja teisel Ardennid; · http://www.gi.ee/geomoodulid/ IdaAafrika murrangute vöönd Reini jõe org

    Geograafia
    thumbnail
    5
    docx

    Maa kui süsteem

    Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum: Päikesesüsteem: planeedid (elemendid), sfäärid on süsteemid

    Geograafia
    thumbnail
    16
    doc

    Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal

    Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal Eksam on suuline. Õpilane võtab eksamipileti, millel on kolm küsimust ja üks geograafiline objekt, mida ta peab kontuurkaardil näitama. Vastamiseks on õpilasel ettevalmistusaeg. Vastamisel võib vastuse näitlikustamiseks kasutada atlast. Küsimused: 1. Maad kirjeldadakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 1 Pilet 2. Kirjelda Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. PILET nr 3 3. Kust pärineb enamiku looduslike süsteemide energia? PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud? 5. Kuidas määratletakse säästev areng? 6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet 7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5 8

    Geograafia
    thumbnail
    5
    docx

    Geograafia, litosfääri konspekt

    maak-maavara, millest eraldatakse metalle astenosfäär- vahevöö ülaosas paiknev plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad Maa sisetuum- Maa tuuma siseosa ja kõige kuumem osa Maa välistuum- tuuma välimine osa, mis koosneb rauast ja niklist. vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest mandriline maakoor- mandrite alla jääv maakoor ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv maakoor ookeani keskahelik- kõigis ookeanides kulgev ulatuslik veealune laugenõlvaline süsteem süvik- ookeanilaama sukeldumisevööndis asuv pikk, kitsas ja väga sügav vagumus subduktsioon- e. laama sukeldumine on ookeanilise laama vajumine vahevöösse kurdmäestik- laamade kokkupõrkel tekkinud kurrutatud kivimitest mäestik kurrutus- kivimite plastiline deformeerumine murrang- geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes maavärin- maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine maavärina kolle e. fookus- koht kust maavärin saab alguse

    Litosfäär
    thumbnail
    30
    doc

    Üldgeograafia 10.kl

    ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke

    Geograafia
    thumbnail
    17
    docx

    ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

    Moodustub okeaaniline maakoor, kui magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst ülesse ja tardub. Tasapisi kerkib veealusete vulkaaniliste mäeahelike vöönd- okeaaniline rift. Veest välja ulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. Toimub ka mandrilisel Aafrika laamal. Magma voolud tõusevad ülesse, endised platvormid vajuvad pangaliselt astangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud-kujuneb mandriline riftide süsteem ja esineb vulkaane. Ida- Aafrika suurte järvede lahknemine ja Punasest merest saab kunagi uus ookean. OKEAANILISE JA MANDRILISELAAMA PÕRKUMINE- raske okeaaniline laama sukeldub kergema mandrilise laama alla (Nazca ja Lõuna-Ameerika). Tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik-Andid, purskavad vulkaanid ja esineb maavärinaid. KAHE MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE- nagu Euraasia ja India ­ on tekkinud ka Himaalaja. Nooremad kurdmäestike teke (Kaukasus ja Alpid)

    Geograafia
    thumbnail
    52
    doc

    Maateaduse aluste kordamine eksamiks

    MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:  geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest  meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist  hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu  mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu  biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust  paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus  maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru

    Maateadus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun