Laamtektoonika
Koostaja Kene Kõiv
Elva Gümnaasium
Mis on laam?
· Laam, laama, laama käändub nagu sõna õrn; tähendab
suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli (ÕS 1999)
· Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad
geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas
tuhandete km,
püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja
km (mandrite keskosas ja kõrgmäestike all).
Laamtektoonika ehk laamade liikumine
· mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf
Alfred Wegener 1915.aastal;
http://www.gi.ee/geomoodulid/
· laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad"
~ 100 km paksusel plastilisel vahevöö ülaosal;
· laamade liikumine üksteise suhtes on väga aeglane: 220
cm/a;
· liikumist põhjustavad vahevöö ülaosa aine liikumine.
http://www.gi.ee/geomoodulid/
Laamade liikumine viimase
150 milj. aasta vältel
Suuremad litosfääri laamad
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 33 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
57 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kene19
Õppematerjali autor
LAAMTEKTOONIKA Mis on laam? · Laam, laama, laama - käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrg-mäestike all). 7 suurt ja 20 väikest laama 1. Euraasia laam 2. Aafrika laam 3. Lõuna-Ameerika laam 4. Põhja-Ameerika laam 5. Vaikse ookeani laam 6. Austraalia 7. Nazca 8. India LAAMAD Laamtektoonika ehk laamade liikumine · Mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1912.aastal; · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel astenosfääril;
· maavärin - > tsunami · rifti org Kokkupõrge ookeanimaakoore sukeldumine mandri laama alla ( http://www.gi.ee/geomoodulid ) · süvikute teke · tekivad vulkaanid, kurdmäestik, · maavärin · maakoor sulab ja hävib n . Jaapan, Andide mäestik Lõuna- Ameerikas, Kahe ookeanilise laama põrkumine · veealused vulkaanid ja vulkaaniliste saarte ahelikud · süvikud Mariaani süvik on maailmas sügavaim 11022m Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt. Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. Mandriliste laamade kokkupõrge nt. Himaalaja ( Mount Everest 8848 m ) · vulkaane ei esine · maavärinad · kurdmäestik hästi kõrge Meelde tuletada uus ja vana mäestik . Laamade liikumine külgepidi San Andrease murrang , Põhja- Ameerikas. · tugevad pinged ja tugevad maavärinad Ida- Aafrika murrangu vöönd
Laamtektoonika Litosfääri laamade liikumist uuriv teadus mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915. aastal laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" plastilisel astenosfääril liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud laamad liiguvad 2-20 cm/aastas eristatakse seitset suurt (üle saja miljoni ruutkilomeetri), kaheksat keskmist (üle mln. km2) ja umbes 20 väikest laama (alla mln. km2) laamad võivad koosneda ainult ookeanilisest maakoorest (näiteks Vaikse ookeani laam) või mandrilisest ja ookeanilisest (Euraasia, Aafrika jt.) maakoorest
Litosfäär 1. Mõisted: · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. · Astenosfäär 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. · Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. · Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. · Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. · Maardla maavara leiukoht. · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma.
kahe laama põrkepiir, mis jaotub: 1. 2 ookeanilist 2. Ookeaniline (läheb alati alla) ja mandriline - > tekib süvik ja vulkaaniline mägi. (Lõuna- Ameerika ja Nazca) 3. 2 mandrilist laamat ( Euraasia ja Araabia). Tarnsformne e kahe laama nihke piir. Kui kaks ookeanilist eemalduvad tekib õhuke ookeaniline maakoor (rift), riftiorud, pangasmäestikud ja vulkaanilise saared (nt Island, Assoorid). Ida-Aafrika murrangute vöönd- seal on Kilimanjaro. O ja O põrkumine Tihedam laam sukeldub, tekib süvik, nt Mariaani süvik: Vaikse ookeani ja Filipiini laamad ( 11022m). Kaarsaarestik (nt Jaapan, Mariaani saared, Filipiinid). Seal piirkonnas esineb maavärinaid, alla läinud laamas tekkinud pinged tekitavad maavärinaid.. *Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. O ja M põrkumine. (subduktsioon) Nazca ja Lõuna-ameerika O sukeldub, tekivad süvikud, kurdmäestikud (nt Andid) purskavad vulkaanid ja esineb tugevaid maavärinaid. M ja M põrkumine Euraasia ja India=> Himaalaja
kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid. Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Subduktsioonivöönditega on ümbritsetud suur osa Vaiksest ookeanist (Vaikse ookeani tulerõngas). o Kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim 11022m Mariaani süvik). Veealuste vulkaanide vöönd moodustab üle merepinna kerkides vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt). Sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, s
KT Litosfäär 1. Mõisted: · Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. · Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht(100-200km). · Laamtektoonika on laamade tekkimine, liikumine, vastastikumõju ja hävinemine. · Rift on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. · Sete on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. · Metamorfism ehk moone on kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustel. · Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid