Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sisemered" - 25 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Loengu materjale V

Loeng (9.märts 2009) EKSOGEENSED protsessid: Protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse mõjuga. Nt: kivimite murenemine; tuule, voolava vee ja jää geoloogiline tegevu; lainete tegevus rannikiul jne... 1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid. Murenemine- kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib muutu...

Geoloogia
47 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Hüdroloogia materjalid

250mm · Veebilansi võrrand: P=E+Q P-sademed E-aurumine Q- jõgede äravool · Graafiline esitlusviis; näiteks tulpdiagramm · Plokk-skeem · Pilt-skeem · Kaart · Kombineeritud kujul VEE JAOTUS MAAL GLOBAALNE VEEVARU MAAKERAL Maailmameri ­ 97,2% Mandrijää ja jääliustikud ­ 2,15% Põhjavesi ­ 0,62% (sh aktiivse veevahetuse tsoonis 0,29%) Mageveejärved ­ 0,009% Soolajärved ja sisemered ­ 0,008% Mullavesi ­ 0,005% Atmosfäär ­ 0,001% Jõed ­ 0,0001% -2- VEE HULK MAAL JA VEERINGE ÕHUNIISKUS Suhteline õhuniiskus sõltub õhutemperatuurist, kuna sooja õhu veeauru mahutavus on suurem. Õhu niiskussisaldus kasvab kiiresti temperatuuri suurenedes. SOOJUSMAHUTAVUS...

Hüdroloogia
262 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Spikker

Ookeanid. Maakera pindalast (510 mln. km2) moodustab maailmameri 70.8% ja maismaa 29.2%. Maailmameri on jaotunud poolkerade vahel ebavõrdselt: põhja poolkera katavad ookeanid ja mered 61% ja lõuna poolkeral 81% pindalast. Hüdrosfääri mass on ligikaudu 1.45*1018 tonni, sellest ligi 93.93% moodustab maailmamere vesi (ca. 1.36*1018 tonni).Maailmamere jaotus ookeanideks ja meredeks on kokkuleppeline. Kindlalt eristatakse kolme ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean ja India ookean. Neljandaks ookeaniks loetakse Põhja-Jäämerd, mis mõnede maailmamere jaotuste järgi arvatakse Atlandi ookeani osaks. Antarktikat ümbritsevad vett nimetatakse sageli Antarktika ookeaniks. Globaalne veeringe ehk hüdroloogiline tsükkel.Vesi on pidevas ringes ookeani, atmosfääri ja maismaa (järved, jõed, liustikud) vahel. Maailmam...

Merefüüsika
39 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Evolutsioon

mandrite vajumine ja merede pealetund,paljasseemnetaimede levimine,esimesed linnud,hiidroomajate levimine. Triias-225 milj. Ühtese mandri lõhenemise algus, soe kliima,paljasseemnetaimede lvimine ,esimesed imetajad. Vanaaegkond ehk paleosoikum- karbon -345 milj. Merede pealetund niiske kliima, sõnajalgtaimede metsad,kahepaiksete ajastu , esimesed roomajad. Devon-395 maismaa kerkimine sõnajalgtaimede levimine,kalade ajastu ,putukad ja kahepaiksed. Silur-435milj. Suured sisemered ,pehme kliima,esimesed maismaaselgrootud primitiivsed kalad. Ordoviitsium 500 milj, mandrite vajumine ja merede pealtundpehme kliima, valdavalt merevetikad esimesed maismaataimed,pea ja lülijalgsete areng. Kambrium-600 milj. Merevetikad,mereselgrootute levimine esimesed selgroogsedAguaegkond e. Proterosoikm 2600mlj.- mandrijäätumine, eukarüootsete organismide teke,esimeste hulkraksete ilmumine. Ürgaegkond e. Arhaikum- 4200 prokürootsete organismide teke....

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mereteaduse mõisted

Merede vee läbipaistvus on väiksem ja nad on rohkem reostatud kui ookeani vesi. Meredes oleneb loodete suurus ühendusest ookeaniga (Läänemere ca 10cm, ookeanis 0,5-2 m), mõnes kitsas lahes, näiteks Bristoli laht Suurbritannias 10-12m. Rannikualad, atollid, fjordid, estuaarid Mered liigitatakse: · ääremered (jaapanim meri ja Põhja-Jäämere äärsed mered); · sisemered (Läänemeri, Vahemeri); · saarestikuvahelised mered (Jaava ja Iiri meri) Ajaloolistel põhjustel nimetatakse mõnd merd laheks ­ Mehhiko ja Biskaia laht ja mõnd suurt järve mereks ­ Kaspia ja Araali. Lahed- suhteliselt väike maismaasse lõikuv ookeani- või mere osa. Lahe hüdroloogiline reziim on põhiveekogu omast erinev. Abajas- sügavale maasse ulatuv väike madal laht. Väin ­ merekitsus, kitsas veeala, mis ühendab maailmamare osi (merd...

Mereteadus
44 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Maa teke ja areng

roomajad Devon Maismaa kerkimine Sõnajalgtaimede Kalade ajastu, 395 levik putukate ja kahepaiksete ilmumine Silur Suured sisemered , Sammaltaimed Esimesed 435 pehme kliima maismaaselgrootud, primitiivsed kalad Ordoviitsium Mandrite vajumine ja Valdavalt Pea- ja lülijalgsete 500 merede pealetung; merevetikad, areng pehme kliima esimesed...

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Maateaduse aluste kordamisküsimused

Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia ­ tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia ­ tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia ­ asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terv...

Maateadus
108 allalaadimist
thumbnail
15
doc

MAATEADUS

Osoon tekib ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed Süsihappegaasi konsentratsioon on tõusnud, sealhulgas ka dilämmastiku ja metaani ning need põhjustavad kasvuhooneefekti (kliimasoojenemine) 13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal Maailmameri omab 97,2% kogu veest, mandrijää ja liustikud 2,15%, põhjavett 0,62% ja sisemered ,järved ülejäänud. Maailmamere põhilisteks sooladeks on naatrium ja magneesium kloriid. See katab maismaast 71%, ometigi moodustab see Maa massist ainult 0,23%. Põhja-poolkeral on vähem vett,sest siin on maismaad rohkem, lõuna-poolkeral aga vastupidi 14. Vee kihistumine maailmameres Maailmamere temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

Peale soolsuse muutub tänu maailmamere suurtele lateraalsele ja vertikaalsele ulatusele ka merevee temperatuur, gaasireziim (sh redokspotentsiaal), rõhk ja valgusreziim. Soolsus. Ookeanivee keskimine soolsus on 35, normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri ­ 4-12) või soolasemad (Punane meri ­ 42-43). Soolsus võib varieeruda ka kihiti, eriti sisemeredes. Soolsusest enamuse, 78% annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4). Soolsusest sõltub suuresti veekogu elustiku liigirikkus, ning see on suurim normaalsoolsusega vees, üsna suur magevees ja madalaim magestunud (riim-)vees. 39...

Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Soolsus

Soolsus Soolsus Soolsus  on vees lahustunud soolade h ulk. Soolsust väljendatakse klassikaliselt promillides ehk tuhandikosades Ookeanivee keskimine soolsus on 35‰. Normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38‰. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri – 4-12‰) või soolasemad (Punane meri – 42-43‰) Soolsusest enamuse, annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4) Soolad satuvad merevette lahustuvatest kivimitest. Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest .  Aurumisest Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem....

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

Maailmameri katab 70,8% Maa pinnast (selle hulka ei kuulu järved) Globaalne veevaru maakeral: maailmameri 97,2% mandrijää ja 2,15% liustikud 0,62% (sh aktiivse veevahetuse põhjavesi tsoonis 0,29%) mageveejärved 0,009% soolajärved ja 0,008% sisemered mullavesi 0,005% atmosfäär 0,001% jõed 0,0001% Maailmameri: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri e. Lõunaookean  mandrilava e. šelf – mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist...

Maateadus
76 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Aegkonnad

Ordoviitsium Merepind kerkis, Merevetikate Lühijalgsete areng 495 mln maismaa vähenes, madal vohamine, algelised meri ujutas üle pehme poolveelise eluviisiga kliima, Eesti ekvaatori läh maismaa taimed vee all Silur Suured sisemered , Täiustusid varred, Lülijalgsete mitmekesistumine, I 440mln pehme kliima risoomid, lehed maismaa selgtootud(putukad), puudusid primitiivsed kalad Devon 420mln Kuiv, liivakivi, savi, Sõnajalad maismaale Putukate mitmekesistumine,...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Rahvusvahelise eraõiguse konspekt õpiku järgi

Diplomaatiline kaitse on riigi õigus sekkuda oma kodanike kaitseks teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni tegevusse, kui see tema kodanike õigusi kahjustab. MEREÕIGUS Tähtsaimateks mereõigusalasteks lepinguteks on neli Genfi konventsiooni aastast 1958 ja ÜRO 1982.a mereõiguse konventsioon. Siseveekogud on mandri siseveekogud (järved, jõed, kanalid) ja sisemered . Lahed ja jõesuudmed, mille laius ei ületa 24 meremiili, ning millel on vaid üks kaldariik, on siseveekogud. Siseveekogu piiritletakse kahel meetodil: 1. Tavaline lähtejoon ­ madalvee joon mööda rannikut 2. Sirge lähtejoon ­ veest väljaulatuvate saarte, laidude, kaljude ja kivide kaldast kaugeimal väljaulatuvate punktide ühendamine Mitme kaldariigiga lahtede puhul tõmmatakse tavaline lähtejoon. Riigil on siseveekogude üle täielik suveräniteet....

Rahvusvaheline õigus
31 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geograafia - Veestik KT küsimused

Iseloomusta vee jaotumist Maal. Vett on maakeral väga palju, kuid Maal on ka piirkondi, mis kannatavad veepuuduses. Enamik Maa veevarudest on soolane ja paikneb maailmameres. Magedat vett on vaid 3% ja sellestki on kaks kolmandikku liustikes jääna ning ligi kolmandik põhjaveena maa sees. / 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. 2. Too näiteid vee tähtsusest looduses. Veel on oluline roll kliima ja pinnamoe kujunemises. Vesi on mulla tähtis koostisosa. Veeta ei kasva taimed ega ela loomad./Looduses on vesi ringluses. 3. Too näiteid vee kasutamisest ja säästmise võimalustest. Vett kasutatakse joogiks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks, põldude niisutamiseks ja kaupade valmistamiseks tööstustes. Vett saab säästa vett mitte raisates, võimalusel kasutada taimede kastmisel vihmavett. 4. Nimeta piirkondi, kus napib puhast magevett (lk 29). Aafrika, Ukraina, Lähis-Ida, A...

Geograafia
65 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Hüdrosfäär

HÜDROSFÄÄR Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris on veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on palju vett. Vee olekust oleneb tema liikumise kiirus. VEERINGE MAAL Sademed. Suur osa ookeani pinnalt aurunud veest langeb sademetena tagasi, osa kandub õhuvooludega maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt ­ pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud ­ auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sise...

Hüdrosfäär
35 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Maa kui süsteem

kerkimine levimine putukate ja kahepaiksete ilmumine Silur (444) Suured Esimesed sisemered , maismaaselgrootud, pehme kliima primitiivsed kalad Ordoviitsium Mandrite Valdavalt Pea- ja lülijalgsete (488) vajumine ja merevetikad, areng merede esimesed pealetung, maismaataimed...

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
60
doc

RAHVUSVAHELINE ÕIGUS

RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks – ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konse...

Õigus
60 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kliima

1. Pinnaveekogud, jääkilbid ja liustikud, maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Mered ja suured järved vähendavad aasta temp amplituudi ning ühtlustavad kliimat. sammuti jõed ja järved niisutavad maapinda millest sõltub maa ala viljakus 3. Sisemered vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Länemeri ja Vahemeri (Liguuria, Türreeni, Aadria, Joonia, Egeuse, Marmara) 4. Ääremeri on ookeanile avatud maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Norra meri ja Põhjameri. 5. Läänemere soolsus on madal (8-10 promilli). riimvesi tekib kuna enamus veest modustub jõdesest tulevast veest ning sammuti ka lumesula veest ja sp et taani väinadest ei tule piisavalt palju soolast vett juurde. 6...

Kliima ja kliimamuutus
90 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Maateaduste alused II 1. kontrolltöö

Geomorfoloogia teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest Klimatoloogia teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist Meteoroloogia teadus Maa atmosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Hüdroloogia teadus Maa hudrosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Biogeograafia teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust maastikuökoloogia teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dunaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes ekliptika tasapind- ümber päikese tiirleva maa orbiidi tasand afeel- Päikesest kaugeim punkt 4.juuli periheel- Päikesele lähim punkt 3.jaanuar geoid- Maa toeline kuju e Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalne pind, mis ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel poordellipsoid- ruumiline keha, mis saadakse ellipsi poorlemisel ümber oma lühema telje Maa lapikuse väljendamise valem- f=...

Maateadused
7 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Maateaduste alused (kordamisküsimused)

15 ºC ulatuses, Läänemeres ca 25 ºC. Vastavalt eraldatuse astmele eristatakse: ääremeri ­ mered on osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega, nt Põhjameri, Beringi meri saartevaheline meri ­ maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osadega, nt. Iiri meri, Korallimeri sisemered ­ veevahetus ookeanitega toimub väinade kaudu, nt. Läänemeri, Must meri vahemered ­ Vahemeri. 5.Jõed, nende teke ja liigitused. Jõgi ­maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e. jõeorg. Teke ­ kui valglalt pärit vee hulk ja voolu kiirus on piisav pinnase uuristamiseks ja jõesängi kujundamiseks....

Maateadus
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun