Ordoviitsium Merepind kerkis, Merevetikate Lühijalgsete areng 495 mln maismaa vähenes, madal vohamine, algelised meri ujutas üle pehme poolveelise eluviisiga kliima, Eesti ekvaatori läh maismaa taimed vee all Silur Suured sisemered, Täiustusid varred, Lülijalgsete mitmekesistumine, I 440mln pehme kliima risoomid, lehed maismaa selgtootud(putukad), puudusid primitiivsed kalad Devon 420mln Kuiv, liivakivi, savi, Sõnajalad maismaale Putukate mitmekesistumine,
Soolsus Soolsus Soolsus on vees lahustunud soolade h ulk. Soolsust väljendatakse klassikaliselt promillides ehk tuhandikosades Ookeanivee keskimine soolsus on 35‰. Normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38‰. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri – 4-12‰) või soolasemad (Punane meri – 42-43‰) Soolsusest enamuse, annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4) Soolad satuvad merevette lahustuvatest kivimitest. Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest . Aurumisest Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem.
· Põõsaskühmud(põõsaste ümber, toimub liiva kuhjumine, viib põõsa hävimiseni) · Barhaanid- liiguvad tuulega edasi · Luited · Püramiidluited Löss: väljaspool jäätumise piiri, peeneteraline, pehme, poorne. Vee ringkäik looduses: · 97,2% ookeanites · 2,1% liustikes · ... Eesti veebilanss: Sademed > aurustumine+äravool+infiltratsioon · 33=21+8+4, km³ · 700mm, 500mm, 200mm????? Mered: · Ääremered...sisemered · Ookeani põhi keskahelikega..Mandri nõlv..Self · Lahustunud soolad 2%..45% · Temperatuur · Rõhk ja Ca CO3 · Valguse levik 50...200 m · Lainetus max 400 m · Tõus, Mõõn · Hoovused · Mudahoovused Settimine meredes: · Jõgedest · Tuul · Liustikud · Vulkaanid · Organismid JÄÄ: · Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise · Firn, liustikujää · Lumepiir
3. Too näiteid vee kasutamisest ja säästmise võimalustest. Vett kasutatakse joogiks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks, põldude niisutamiseks ja kaupade valmistamiseks tööstustes. Vett saab säästa vett mitte raisates, võimalusel kasutada taimede kastmisel vihmavett. 4. Nimeta piirkondi, kus napib puhast magevett (lk 29). Aafrika, Ukraina, Lähis-Ida, Ameerikas California osariik, India, Hiina 5. Mille poolest erinevad sise-, ääre-, ja saartevahelised mered. Too näiteid. Sisemered ulatuvad kaugele maismaasse, teiste merede või ookeaniga on neil ühendus väinade kaudu (Läänemeri, Vahemeri, Punane meri, Must meri). Ääremered paiknevad mandrite ääres, nail on lai ja avatud ühendus ookeaniga, millest neid eraldavad saared ja poolsaared (Norra meri, Põhjameri, Kariibi meri). Saartevahelised mered asuvad saarte või saarestike vahel (Jaava, Banda, Sulawesi, Sulu meri). 6. Iseloomusta vee soolsuse erinevusi maailmameres. Põhjused. Merevee soolsus
Juura- 190milj.mandrite vajumine ja merede pealetund,paljasseemnetaimede levimine,esimesed linnud,hiidroomajate levimine. Triias-225 milj. Ühtese mandri lõhenemise algus, soe kliima,paljasseemnetaimede lvimine ,esimesed imetajad. Vanaaegkond ehk paleosoikum- karbon -345 milj. Merede pealetund niiske kliima, sõnajalgtaimede metsad,kahepaiksete ajastu , esimesed roomajad. Devon-395 maismaa kerkimine sõnajalgtaimede levimine,kalade ajastu ,putukad ja kahepaiksed. Silur-435milj. Suured sisemered,pehme kliima,esimesed maismaaselgrootud primitiivsed kalad. Ordoviitsium 500 milj, mandrite vajumine ja merede pealtundpehme kliima, valdavalt merevetikad esimesed maismaataimed,pea ja lülijalgsete areng. Kambrium-600 milj. Merevetikad,mereselgrootute levimine esimesed selgroogsedAguaegkond e. Proterosoikm 2600mlj.- mandrijäätumine, eukarüootsete organismide teke,esimeste hulkraksete ilmumine. Ürgaegkond e. Arhaikum- 4200 prokürootsete organismide teke.
1. Deltatasandik - Jõe poolt transporditud setetest kujundatud tasandik jõesuudmes, mida liigestavad paljud jõeharud 2. Jõelamm - Oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse Merevee soolsus Merevee keskmine soolsus on 35 promilli - see näitab 1000 grammis merevees lahustunud soolade hulka grammides Tähtsamad lahustunud soolad on: NaCl, MgCl Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (näiteks Läänemeri 6-12 promilli) või soolasemad (näiteks Punane meri 42 promilli) Soolsust mõjutavad: 1. Aurumine, sőltub temperatuurist - mida suurem, seda soolasem 2. Sademed - mida rohkem, seda magedam 3. Suubuvate jõgede hulk - mida rohkem, seda magedam - Maailma eri osades soolsus kõigub (33-36 promilli piires) - Troopilistel aladel on soolsus kõrgem - see on tingitud suurest aurumisest, mis ületab sademeid mitmekordselt
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED!!!!!!!!!!!! Veestik 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V: Veestiku moodustavad pinnaveekogud, suured märgalad, jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nimeta Euroopa sisemered. V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja Vahemeri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered. V: Ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega. 5. Miks nimetatakse läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V: Seal aurub vett vähe, jõed toovad palju vett ja ühendus Põhjamerega on kitsas. Riimvee veemass kujuneb peamiselt jõgede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist?
1) füüsikaline murenemine ehk rabenemine (iseloomulik külma kliima aladel) 2)keemiline murnemine ehk porsumine (sooja ja niiske kliimaga aladel) Mulla (murenemiskooriku) läbilõige A horisont e huumushorisont B horisont e sisseuhtehorisont C horisont e mulla lähtekivim Tuul tuul tekitab eoolseid protsesse. Löss: väljaspool jäätumise piiri, peeneteraline, pehme, poorne. Mered Kontinentaalne ääreala, Süvookeaniline bassein, ääremered, sisemered Ookeani põhi keskahelikega, mandri nõlv, self Lahustunud soolad 2...45% Temperatuur Rõhk ja Ca ja CO3 Valguse levik 50...200m Lainetus max 400m Tõus ja mõõn Hoovussed Mudahoovused Jää Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise Firn, liustikujää Lumepiir Jää liigub raskusjõu mõjul Glatsiaalsed setted: 3..7 mahuprotsent moreeni liustikus. Materjal
Suurima soolsusega Punane meri kuni 41 promilli. Merede vee läbipaistvus on väiksem ja nad on rohkem reostatud kui ookeani vesi. Meredes oleneb loodete suurus ühendusest ookeaniga (Läänemere ca 10cm, ookeanis 0,5-2 m), mõnes kitsas lahes, näiteks Bristoli laht Suurbritannias 10-12m. Rannikualad, atollid, fjordid, estuaarid Mered liigitatakse: · ääremered (jaapanim meri ja Põhja-Jäämere äärsed mered); · sisemered (Läänemeri, Vahemeri); · saarestikuvahelised mered (Jaava ja Iiri meri) Ajaloolistel põhjustel nimetatakse mõnd merd laheks Mehhiko ja Biskaia laht ja mõnd suurt järve mereks Kaspia ja Araali. Lahed- suhteliselt väike maismaasse lõikuv ookeani- või mere osa. Lahe hüdroloogiline reziim on põhiveekogu omast erinev. Abajas- sügavale maasse ulatuv väike madal laht. Väin merekitsus, kitsas veeala, mis ühendab maailmamare osi (merd
roomajad Devon Maismaa kerkimine Sõnajalgtaimede Kalade ajastu, 395 levik putukate ja kahepaiksete ilmumine Silur Suured sisemered, Sammaltaimed Esimesed 435 pehme kliima maismaaselgrootud, primitiivsed kalad Ordoviitsium Mandrite vajumine ja Valdavalt Pea- ja lülijalgsete 500 merede pealetung; merevetikad, areng pehme kliima esimesed
atmosfäärikihist. See plasma koosneb peamiselt elektronidest, prootonitest ja alfaosakestest (elektronide ja prootonite vool kosmosesse) Maa hüdrosfaari osad ning nende osakaal- holmab ookeanide, merede, järvede, jogede, mulla,pohja, atmosfääri ja liustikevee. Maailmameri 97,2%; mandrijää ja jääliustikud 2,15%; pohjavesi 0,62% (sh aktiivse veevahetuse tsoonis 0,29%); mageveejärved 0,009%; soolajärved ja sisemered 0,008%; mullavesi 0,005%; atmosfäär 0,001%; joed 0,0001% Maailmamere vee keemiline koostis ning soolsusemuutused, tuua naiteid- NaCl 23,0 MgCl2 5,0 Na2SO4 4,0 CaCl2 1,0 KCl 0,7........ Kokku 34,5 grammi kilogrammi kohta Maailmamere temperatuuri ja hapnikusisalduse vertikaalne profiil- maailmamere ülemises kihis temperatuur korge ja hapnikusisaldus samuti, alumises kihtides temp külm ning hapnikusisaldus termokliinis madal ja sügavamale minnes kasvab
Veestiku moodustavad pinnaveekogud (ookeandi, mered, järved, jõed,ojad, veehoidlad, kanalid, tiigid, kraavid), suured märgalad (sood, lammid, padurannik), jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 1. Pinnaveekogud, jääkilbid ja liustikud, maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Mered ja suured järved vähendavad aasta temp amplituudi ning ühtlustavad kliimat. sammuti jõed ja järved niisutavad maapinda millest sõltub maa ala viljakus 3. Sisemered vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Länemeri ja Vahemeri (Liguuria, Türreeni, Aadria, Joonia, Egeuse, Marmara) 4. Ääremeri on ookeanile avatud maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Norra meri ja Põhjameri. 5. Läänemere soolsus on madal (8-10 promilli). riimvesi tekib kuna enamus veest modustub jõdesest tulevast veest ning sammuti ka lumesula veest ja sp et taani väinadest ei tule piisavalt palju soolast vett juurde. 6
30. Võrdle kahe mere näitel soolsust mõjutavaid tegureid. Soolsust mõjutavad aurumine, temperatuur, sademed, jõed, liustikusulamine, ühendus ookeanidega Läänemeri 6 promilli, punane meri on 42 promili v vahemeri on 38 promilli, sest aurumine mõjutab soolsust. Meil on väike aurumine nii siis on ka soolsust vähem, sademed (sademete hulk on meil suurem), jõed , ühendus ookeaniga aga sealt sõltub kas tuleb soolasemat või magedamat vett, need 3 on sisemered ja ookeaniga ühendus on halb, see pole selle puhul väga põhjus 31. Kus on ookean kõige soolasem ja kus kõige magedam? Põhjenda Ookean on kõige soolasem pöörijoontel, sest aurumine ületab seal sademete hulga (pole sademeid, püsivad kõrgrõhuala, maailma suuremad kõrbed, aurumine ületab sademete hulga) Põhjapoolustel on magedam, sest seal on liustiku sulamine (magevesi) ja vesi ei auru nii kiiresti 32. Kuhu kujuneb joonisel tõenäoliselt maasäär? Maasäär tuleb sinna, kus
Enamasti: P = E + Q (P sademed; E auramine; Q jõgede äravool). Veebilansse koostatakse üksikute veekogude, põhjaveekihtide, riikide ja haldusüksuste kohta. Veeringe (suur ja väike atmosfäärisademed aurustumine ...) lülid: sademed auramine jõgede äravool infiltratsioon Vee jaotus: 1) soolane ja mage vesi 2) hüdrosfäär: a. maailmameri (jaguneb omakorda avatuse järgi (sisemered, ääremered, saartevahelised mered)) b. siseveekogud i. järved, veehoidlad, ehisjärved, tiigid... ii. jõed, ojad, kraavid iii. sood, rabad iv. põhjavesi, allikad v. liustikud ( jõed) Maailmamere keskmine sügavus on 3711 m Suurim sügavus (Mariani süvik) <11 000 m Keskmine soolsus 35 Peamised soolad NaCl, MgCl Kõige soolasem on Punane meri 42 Keskmine temperatuur on 17,5°C
on eraldatud muust ookeanist hoovusteringiga.Ajalooliselt kutsutakse meredeks ka mõnesid soolase veega järvesid: Kaspia meri, Araali meri, Surnumeri. Meresid võib liigitada alljärgnevalt: 1)ääremered külgnevad mandriga, eraldatud ookeanist poolsaarte või saartega; ääremerede veevahetus ookeaniga on suhteliselt intensiivne, nende hüdroloogiline reziim on lähedane ookeani omale; näiteks Barentsi, Jaapani, Kariibi, Ohhoota, Beringi ja Kollane meri; 2)sisemered ümbritsetud kõikidest külgedest maismaaga, ühendus ookeaniga ühe või mitme väina kaudu; veevahetus ookeaniga piiratud, hüdroloogiline reziim erineb oluliselt ookeani omast; näiteks Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Valge meri; 3)saartevahelised mered eraldatud avaookeanist saartega, mis ainult vähesel määral takistavad veevahetust ookeaniga; näiteks Jaava meri ja Iiri meri. Ookeanide põhjareljeefis erisatatakse järgmisi elemente:1) Self ehk mandrilava
250mm · Veebilansi võrrand: P=E+Q P-sademed E-aurumine Q- jõgede äravool · Graafiline esitlusviis; näiteks tulpdiagramm · Plokk-skeem · Pilt-skeem · Kaart · Kombineeritud kujul VEE JAOTUS MAAL GLOBAALNE VEEVARU MAAKERAL Maailmameri 97,2% Mandrijää ja jääliustikud 2,15% Põhjavesi 0,62% (sh aktiivse veevahetuse tsoonis 0,29%) Mageveejärved 0,009% Soolajärved ja sisemered 0,008% Mullavesi 0,005% Atmosfäär 0,001% Jõed 0,0001% -2- VEE HULK MAAL JA VEERINGE ÕHUNIISKUS Suhteline õhuniiskus sõltub õhutemperatuurist, kuna sooja õhu veeauru mahutavus on suurem. Õhu niiskussisaldus kasvab kiiresti temperatuuri suurenedes. SOOJUSMAHUTAVUS
(1atm). Osoon tekib ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed Süsihappegaasi konsentratsioon on tõusnud, sealhulgas ka dilämmastiku ja metaani ning need põhjustavad kasvuhooneefekti (kliimasoojenemine) 13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal Maailmameri omab 97,2% kogu veest, mandrijää ja liustikud 2,15%, põhjavett 0,62% ja sisemered,järved ülejäänud. Maailmamere põhilisteks sooladeks on naatrium ja magneesium kloriid. See katab maismaast 71%, ometigi moodustab see Maa massist ainult 0,23%. Põhja-poolkeral on vähem vett,sest siin on maismaad rohkem, lõuna-poolkeral aga vastupidi 14. Vee kihistumine maailmameres Maailmamere temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse
kliima metsad esimesed roomajad Devon (416) Maismaa kerkimine Sõnajalgtaimede Kalade ajastu, putukate ja levimine kahepaiksete ilmumine Silur (444) Suured sisemered, pehme Esimesed kliima maismaaselgrootud, primitiivsed kalad Ordoviitsium (488) Mandrite vajumine ja Valdavalt Pea- ja lülijalgsete areng merede pealetung, pehme merevetikad, esimesed
autigeneesi ning ka varajast diageneesi füüsikalis-keemilised protsessid, mis kontinentaalsetes tingimustes ei ole võimalikud või on väga aeglased. Peale soolsuse muutub tänu maailmamere suurtele lateraalsele ja vertikaalsele ulatusele ka merevee temperatuur, gaasireziim (sh redokspotentsiaal), rõhk ja valgusreziim. Soolsus. Ookeanivee keskimine soolsus on 35, normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri 4-12) või soolasemad (Punane meri 42-43). Soolsus võib varieeruda ka kihiti, eriti sisemeredes. Soolsusest enamuse, 78% annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4). Soolsusest sõltub suuresti veekogu elustiku liigirikkus, ning see on suurim normaalsoolsusega vees, üsna suur magevees ja madalaim magestunud (riim-)vees. 39
konsulaarasutuse või diplomaatilise esinduse kaudu. Diplomaatiline kaitse on riigi õigus sekkuda oma kodanike kaitseks teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni tegevusse, kui see tema kodanike õigusi kahjustab. MEREÕIGUS Tähtsaimateks mereõigusalasteks lepinguteks on neli Genfi konventsiooni aastast 1958 ja ÜRO 1982.a mereõiguse konventsioon. Siseveekogud on mandri siseveekogud (järved, jõed, kanalid) ja sisemered. Lahed ja jõesuudmed, mille laius ei ületa 24 meremiili, ning millel on vaid üks kaldariik, on siseveekogud. Siseveekogu piiritletakse kahel meetodil: 1. Tavaline lähtejoon madalvee joon mööda rannikut 2. Sirge lähtejoon veest väljaulatuvate saarte, laidude, kaljude ja kivide kaldast kaugeimal väljaulatuvate punktide ühendamine Mitme kaldariigiga lahtede puhul tõmmatakse tavaline lähtejoon. Riigil on siseveekogude üle täielik suveräniteet.
Diplomaatiline kaitse on riigi õigus sekkuda oma kodanike kaitseks teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni tegevusse, kui see tema kodanike õigusi kahjustab. VIII TEEMA MEREÕIGUS Tähtsaimateks mereõigusalasteks lepinguteks on neli Genfi konventsiooni aastast 1958 ja ÜRO 1982.a mereõiguse konventsioon. Siseveekogud on mandri siseveekogud (järved, jõed, kanalid) ja sisemered. Lahed ja jõesuudmed, mille laius ei ületa 24 meremiili, ning millel on vaid üks kaldariik, on siseveekogud. Siseveekogu piiritletakse kahel meetodil: 1. Tavaline lähtejoon – madalvee joon mööda rannikut 2. Sirge lähtejoon – veest väljaulatuvate saarte, laidude, kaljude ja kivide kaldast kaugeimal väljaulatuvate punktide ühendamine Mitme kaldariigiga lahtede puhul tõmmatakse tavaline lähtejoon. Riigil on siseveekogude üle täielik suveräniteet.
Meie laiuskraadil muutub ookeani pinnatemp. 15 ºC ulatuses, Läänemeres ca 25 ºC. Vastavalt eraldatuse astmele eristatakse: ääremeri mered on osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega, nt Põhjameri, Beringi meri saartevaheline meri maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osadega, nt. Iiri meri, Korallimeri sisemered veevahetus ookeanitega toimub väinade kaudu, nt. Läänemeri, Must meri vahemered Vahemeri. 5.Jõed, nende teke ja liigitused. Jõgi maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e. jõeorg. Teke kui valglalt pärit vee hulk ja voolu kiirus on piisav pinnase uuristamiseks ja jõesängi kujundamiseks.
Maailmameri katab 70,8% Maa pinnast (selle hulka ei kuulu järved) Globaalne veevaru maakeral: maailmameri 97,2% mandrijää ja 2,15% liustikud 0,62% (sh aktiivse veevahetuse põhjavesi tsoonis 0,29%) mageveejärved 0,009% soolajärved ja 0,008% sisemered mullavesi 0,005% atmosfäär 0,001% jõed 0,0001% Maailmameri: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri e. Lõunaookean mandrilava e. šelf – mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist
kerkimine levimine putukate ja kahepaiksete ilmumine Silur (444) Suured Esimesed sisemered, maismaaselgrootud, pehme kliima primitiivsed kalad Ordoviitsium Mandrite Valdavalt Pea- ja lülijalgsete (488) vajumine ja merevetikad, areng merede esimesed pealetung, maismaataimed
Meie laiuskraadil muutub ookeani pinnatemp. 15 ºC ulatuses, Läänemeres ca 25 ºC. Vee temp. aastane amplituut põhjapoolkera parasvöötme ookeanis on 8-10 ºC, Mustas meres 20-24 ºC. *ääremeri mered on osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega, nt Põhjameri, Beringi meri *saartevaheline meri maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osadega, nt. Iiri meri, Korallimeri *sisemered veevahetus ookeanitega toimub väinade kaudu, nt. Läänemeri, Must meri *vahemered Vahemeri. Laht suhteliselt väike maismaasse lõikuv ookeani, mere või järve osa, mis oma hüdroloogilise reziimi ja elustiku poolest tavaliselt erineb põhiveekogust (Mehhiko, Bengali, Hudsoni lahed on tegelikult mered). Väin suhteliselt kitsas ühendus ookeani või mereosade vahel. Läänemeri on ühenduses Atlandi ookeaniga Taani väinade kaudu. 5
annaabi.ee 
