Iisaku 2009 Sisukord Klaas.....................................................................................................................................................3 Klaasi ajalugu.......................................................................................................................................3 Looduslik klaas.....................................................................................................................................3 Obsidiaan.........................................................................................................................................3 Tektiidid...........................................................................................................................................4 Fulguriit...........................................................................................................................................5 Allikad:...............................................
Tugevad maavärinad Nt Himaalaja teke Laamade liikumine küljetsi: Tekivad murrangud, sügavad lõhed Maavärinad (nt Los Angeleses) Nt San Andrease murrang 1.1 Vulkanism ja maavärinad Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii. Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Kaldeera vulkaani magmakolde sissevajumisel (või plahvatuslikul purskel mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise
sisaldavad kivistisi Liivakivi moondub: ehk fossiile - taimede KVARTSIIT ja loomade kivistunud Kivisüsi moondub: jäänuseid. GRAFIIT GRANIIT, BASALT, LUBJAKIVI e PAEKIVI, GNEISS, MARMOR, RABAKIVI, VULKAANILINE LIIVAKIVI, KRIIT, KVARTSIIT, GRAFIIT KLAAS e OBSIDIAAN, PÕLEVKIVI, KIVISÜSI, VULKAANILINE TUFF, PRUUNSÜSI, PIMSS DIKTÜONEEMAKILT e GRAPTOLIITARGILLIIT, FOSFORIIT, DOLOKIVI e DOLOMIIT, SINISAVI NB! Tabelis on alla joonitud Eestis paljanduvad kivimid. TARDKIVIMID GRANIIT Koosneb kolmest mineraalist:
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
Täienda oma selgitust joonise või pildiga. 1. Aluseline vedel laava kiiresti eemale lõõrist ja moodustab laia lameda laavaga kaetud ala- kilpvulkaani. 2. Happelised laavad tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad kõrge koonilise stratovulkaani. 6. Nimeta vulkanismi produktid. 1. Laavakivimid. Happeliseks laavakivimiks on näiteks rüoliit ja aluseliseks basalt. 2. Obsidiaan. Kui laava väljub vette, siis ta jahtub väga kiiresti ja tekib vulkaaniline klaas- obsidiaan. 3. Porüklastiline materjal. Suurus võib olla peeneterlisest tuhast kuni suurte lahmakateni. 4. Vulkaanilised pommid. 7. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb vulkanismi. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. 1. Vaikse ookeani laama ja euraasia laama kokkupõrke piirkonnas- Jaapan, Kurilii saared. 8
1.*Mis on klaas ? 2.*Klaasi toorained. 3.*Klaasi omadused. 4.*Optilised omadused. 5. *Keemilised omadused. 6. *Klaasi valmistamine ja nende nimetused. 7.*Organiline klaas e.obsidian. *Mis on klaas ? Klaas on keraamiline materjal, mis on kuumutatud sulamistemperatuurini ja mille kristalliseerumine jahtumisel on sobivate lisaainetega välistatud. Jahtunud klaas on tahke amorfne aine Klaas on homogeenne ja isotroopne aine, milles pole võimalik üksikuid mineraale eraldada Obsidiaan vulkaaniline klaas, mis moodustub vulkaanipurske ajal, kui sula laava jahtub nii kiiresti, et ei jõua kristalliseeruda *Klaasi toorained. Klaasimoodustajad oksiidid, mis jahtudes ei kristalliseeru vaid moodustavad klaasi. Põhilised kvartsliiv (SiO2), fosforpentoksiid (P2O5) ja boorhappe anhüdriid (B2O3) Selgitajad kasutatakse kvartsi kõrge sulamistemperatuuri alandamiseks. Iseseisvalt ei moodusta klaasi. Selgitajad on naatriumoksiid (Na2O), kaaliumoksiid (K2O) ja pliioksiid
KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Definitsioon ei saa läbi ilma eranditeta, sest kivimiks võib olla ka tahke orgaanikat sisaldav kogum, näiteks kivisüsi. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Näiteks obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimtüüpe. Näiteks rabakivi, kvartsprofüür, savikilt jne
Üks vanimaid kiviasustusi oli Jeeriko Iisraelis. See oli ehitatud toortellistest, seda ümbritses müür ja seal oli ka vahitorn. Inimesed lõpetasid rändamise ja hakkasid paikseteks, nad hakkasid tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Seda muutust nimetatakse neoliitiliseks revolutsiooniks. Teiseks tähtsamaks linnaks oli tänapäeva Kesk-Türgist leitud Catal Hüyük, mida peeti kaubanduskeskuseks. Catal Hüyüki tähtsaim ressurss oli obsidiaan, kuid leitud on ka pronksi. Majade seintelt on leitud joonistusi linnaplaanidest, mistõttu võib arvata, et just selle linna elanikud panid aluse kartograafiale. Catal Hüyükis polnud tänavaid, liigelda sai mööda katuseid, kuna majad olid kokku ehitatud ning võrdlemisi madalad. Catal Hüyüki skulptuurinäiteks võib tuua Willendorfi Veenusele sarnanevat istuvat naisekuju. Neoliitikumi inimesed valmistasid maske. Sellel oli arvatavasti mingisugune religioosne tagamõte. Maske
rünnata Sürakuusat. Etna kraater Kõrgus 3330 m Asukoht Sitsiilia, Itaalia Koordinaadid 37° 44 3 N, 15° 0 16 E Tüüp Kihtvulkaan Purskas viimati 2011 Mõju inimestele Vulkaanipursetest õhku paiskuv tolm ja gaasid blokeerivad päikesevalguse jõudmist maapinnani ning võivad mitme aasta jooksul temperatuure alandada. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Samuti on leidnud kasutamist näiteks vulkaaniline kivim obsidiaan, mida kasutati lõikeriistadena. Ka tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad (näiteks sulfiidsed maagid ning väävel) ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral kiirelt evakueerida. Peale vulkaanipurset sadav vihm võib olla keemiat täis. Vulkaan võib pursata ka külade peale, ning nendes olevad gaasid on inimestele ohtlikud ning inimesed võivad seetõttu kaotada ka oma kodu. Etna 2002. aasta vulkaanipurse
· Nt Himaalaja teke Laamade liikumine küljetsi: · Tekivad murrangud, sügavad lõhed · Maavärinad (nt Los Angeleses) · Nt San Andrease murrang 1.2 Vulkanism ja maavärinad · Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii. Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Kaldeera vulkaani magmakolde sissevajumisel (või plahvatuslikul purskel mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel
teadusharud. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. Muinasaeg jaguneb kolmeks osaks: Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg, mis jagunevad veelgi omakorda mitmeteks osadeks. Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu parema tehnika puudumisel enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma. Kiviajal tegeleti kalapüügi, küttimise, koriluse ja käsitööga ning tööriistadeks olid sel ajal kivikirves, vibu ja oda Pronksiaeg kestis Eestis umbes aastatel 1800 - 500 eKr. Pronksiaeg tõi kaasa uue
niimoodi plahvatuseni. 5. Selgita kilp- ja kiht- ehk stratovulkaanide kujunemist lähtudes laava viskoossusest. Täienda oma selgitust joonise või pildiga. Aluseline vedel laava voolab kiiresti eemale lõõrist ja moodustab laia lameda laavaga kaetud ala- KILPVULKAANI. Happelised laavad tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad kõrge koonilise STRATOVULKAANI. 6. Nimeta vulkanismi produktid. Laavakivimid: Rüoliit, Basalt, Obsidiaan, Padilaava Pürakrastiline materjal tahke vulkaanipurskeprodukt Vulaanilised pommid Fragmendid, mis on õhku paisatud pehme laava tükkidena ja tardunud õhus 7. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb vulkanismi. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. *Euraasia laama ja Vaikse ookeani laama põrkumine Jaapani lähedal *Lõuna-Ameerika laama ja Nazca laama põrkumine 8. Selgita, mis põhjustab ,,kuuma täpi" vulkanismi
plahvatus nt.). Maavärinad esinevad rohkem laamade servaaladel; läbi Vahemere üle Himaalaja; Vaikse Ookeani tulerõngas. Hiidlained e. tsunamid: tekivad siis, kui maavärin on ookeani põhjas. Maa liikumine vee all paneb vee liikuma. Lainepõhi hakkab hõõrduma. Kaldal läheb vesi tagasi, laine murdub. Kivimid koosnevad mineraalidest. I Tardkivimid 1) purskekivimid (kui magma jõuab maapinnale) pimss, vulkaaniline klaas ehk obsidiaan, basalt. 2) magma hakkab tarduma maa sees süvakivimid (graniit = vilk, päevakivi, kvarts). II Settekivimid 1) lubjakivi ehk paekivi (lubi + elukate kestad), kasutatakse ehitusmaterjalides. 2) Kivisüsi tekkis Karboni ajastu osjade ja sõnajalgade kõdust (orgaanil. aine). 3) Põlevkivi (tekkinud vetikate settimisest). 4) Fosforiit (koosneb karbikestest, mis sisaldavad fosforit).
all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär – ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum – alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid – tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan). Süvakivimid – tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid – moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist). Kemogeensed – tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed – tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi).
peal liiguvad litosfääri laamad. Mandriline maakoor- maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate madalate merede all, keskmiselt 40km paks, kivimikihid on nt settekivimid, graniit, basalt. Ookeaniline maakoor-maakoor sügavate ookeaninõgude põhjas, on mandritest maakoorest tihedam, selle keskmine paksus on alla 10km, kivimkihid-settekivimid, basalt. 2.Kivimiringe- settekivmid,tardkivimid, moondekivimid. Tardkivimid-magma jahtumisel graniit, laavast, basalt, pimss, obsidiaan Settekivimid-kivimite või ainete murenemisel ja settimisel, asuvad maakoore peal. Nt: lubjakivi, liivakivi, savikivimid, kivisüsi ja põlevkivi, fossiilid. Moondekivimid- laamade liikumisel tard-või settekivimitest kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul. Nt: gneiss, kvartsiit, marmor, kilt. Mineraalid- tahke kristalliline looduslik aine, tugevaim mineraal on teemant. Nt: kvarts, graniit, kips. Maak- metalle sisalduv kivim. Kivimite kasutus
all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan). Süvakivimid tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist). Kemogeensed tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi).
rühmadest ja ka ühest mineraalist lähemalt: kullast. 3 Kivim Kivim on tahke looduslik aine mis koosneb mineraalidest. Kivim võib ka olla tahke orgaanikat sisaldav kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid tekivad paljude geoloogiliste protsesside tulemusel, mis toimuvad maakoores. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Nt. Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri. Kivimeid jaotatakse tekkimise järgi kolme rühma: Settekivimid, Tardkivimid ja Moondekivimid. Settekivimid Settekivimid tekivad veekogude põhjas kui ka maismaal. Settekivimid on tekkinud setete kivistumisel. Settekivimid on näiteks savikilt, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisüsi. Peenestatud materjal tuleb tuule ja voolava vee abil nõgudesse või veekogudesse kus ta settib.
Õpilane oskab 7. võrrelda maakoort, 3 kuni 80 km paksune, koosneb tahketest kivimitest. vahevööd, Ulatub kuni 2900 km sügavusele, koosneb plastilistest ja tahketest kivimitest. tuuma; Välistuum ulatub 5100 km sügavusele, vedelatest kivimitest. Sisetuum ulatub Maa tsentrini 6371 km sügavusele ja on tahke. 8. selgitada kivimite tekkeviise, tuua nende kohta näiteid, Kivimid jaotatakse kaheks - 1) tardkivimid, näiteks graniit ja obsidiaan 2) settekivimid, näiteks paekivi. kirjeldada kivimiringet; 9. iseloomustada erinevaid laamade liikumise viise (5); 1) Kahe mandrilise laama põrkumine 2) Ookeanilise- ja mandrilise laama põrkumine 3) Kahe ookeanilise laama põrkumine 4) Laamade küljetsi liikumine 5) Lahknemine 10. võrrelda kiht- ja kilpvulkaane; Kihtvulkaan - Tekivad mandritel ja laamade sukeldumisvööndites, toituvad graniitsest magmast, mõõtmetelt väiksemad kui kilpvulkaanid.
Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem, 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus ning 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Kaardil näidatud linnad, mida 79. aasta vulkaanipurse puudutas. Kaardil tumedana näidatud alale Vesuuvist kagus langes tuhk. Vulkaanilised saadused Basaltne laava (pahoehoe) Aa-laava. Tefra. Obsidiaan. Valdavalt vedelal kujul vulkaanist väljutatud ainet nimetatakse laavaks. Laava ei ole täielikult vedel, vaid sisaldab gaasilisi ja tahkeid komponente. Gaasilised komponendid moodustavad rõhu vähenemise tõttu vedelikust eraldunud gaasimullid, peamiselt veeaur ja süsinikdioksiid, ning tahked komponendid on kristallid ja kivimite fragmendid. Magmat (ka laavat) ja sellest moodustunud tardkivimeid klassifitseeritakse vastavalt keemilisele koostisele
peeneks hõõruvad või kliima tõttu murenevad jne, siis nende osakesed settivad kihtidena( NB! Litifikatsioon), moodustades settekivimeid. Sügaval Maa sisemuses aga mõjutavad tard- ja settekivimeid kõrged temperatuurid ning tohutu rõhk, muutes need moondekivimiteks. Settekivimid – nt. liivakivi, põlevkivi, kivisüsi, lubjakivi Tardkivimid – nt. süvakivimid (graniit, gabro), purskekivimid (basalt, rüoliit, obsidiaan) Moondekivimid – nt. gneiss, marmor 8. Selgita maavärinate tekkepõhjuseid. Maavärinad tekivad maa sisemuses olevate sisepingete tõttu. Nihkumisel ületavad sisepinged maakooreplokkide omavahelisel hõõrdumisel tekkinud jõu ning maakooreplokid võivad üksteise suhtes liikuda mitmeid meetreid – maavärin. Koobaste varisemine võib samuti tekitada maavärinaid
Põhilisi moondetüüpe on kolm: regionaalmoone-litosfäärilaamade kokkupõrkepiirkondades, kus valitseb kõrge temp. ja rõhk. (savikilt, vilgukilt, gneiss) kontakmoone- magmamasside ümbruses kuumenenud kivimid. (marmor, kvartsiit, sarvkivi) purustusmoone- leiab aset murranguvööndites kivimite rebestumisel kõrge rõhu toimel. (hõõrdebretša, müloniit) 10. Kivimite tundmine: basalt, graniit, pimss, obsidiaan, kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, gneiss, marmor, kvartsiit, bretša Basalt- kristallidest koosnev musta värvi kivim, mis on tardunud ränivaesest magmast. Graniit- ränirikkast magmast tekkinud kivim. Koosneb punaka kaaliumipäevakivi, valkja naatriumi- ja kaltsiumipäevakivi, halli kvartsi ning vähestest musta vilgu ehk biotiidi kristallidest. Kristallid on suured, sest nad on moodustunud magma aeglasel jahtumisel.
[1] Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeimaks vulkaaniks ning üldse kõrgeimaks Maa mäeks Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri.[2] Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil (ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" kõrgemal).[3] [4] Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Samuti on leidnud kasutamist näiteks vulkaaniline kivim obsidiaan, mida kasutati lõikeriistadena. Ka tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad (näiteks sulfiidsed maagid ning väävel) ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral kiirelt evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks. Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 9. Laavakihid 2. Aluspõhi 10. Kraatri põhi 3. Vulkaanilõõr 11
peetakse silmas vanaajale eelnevat aega enne riikide teket ja kirja kasutuselevõttu. See muutus aga erineb piirkonniti veelgi enam, mistõttu on esiaja lõpu ja vanaaja alguse aega raske üheselt määratleda. KIVIAEG Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma. Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi.
valmistatud, leidub veel tänapäevalgi palju küsimusi tema täpse olemuse kohta. Klaasi võib defineerida kui amorfset (mittekristallilist) kõva materjali, mida saadakse anorgaanilise kõrgel temperatuuril kuumutatud segu jahutamise teel. Arvatakse, et esimene klaasitükk leiti vulkaanist. Naturaalselt moodustunud klaasi avastati maailma erinevate aktiivsete vulkaanide juurest. Kõige üldisem naturaalse klaasi vorm oli obsidiaan - must - poolläbipaistev materjal, mis võib olla killuline või klombiline. Võib arvata, et obsidiaanist tehti tol ajal erinevaid tööriistu, relvi ning kaunistusi. Ei ole täpselt teada, millal klaasi esmakordselt valmistati, kuid W. Gasson, annab oma "Rooma ajaloos" vihje, kuidas arvatavasti avastati klaasi valmistamise saladus. Ta kirjeldab kuidas laev mille lastiks oli naatriumoksiid (looduslik kristallsooda) liikus mööda jõge
Merilin Jürine Noad Ajalugu Vanimad nugade leiud osutuvad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta noaks, saadi suurema kivitüki lõhkumisel, kui sellise tegevuse tulemuseks oli kättesobiv plaatjas kivitükk, mille vähemalt üks serv oli terav. Sobivaks toormeks on moonde-ja sette-ning vulkaanilised kivimid, nagu näiteks kvarts, ränikivi, obsidiaan või basalt. Kriteeriumid Nugade puhul on kahtlemata esikohal käsitsemismugavus ehk teisisõnu noa käepideme sobivus kasutaja käega ning turvalise ja tugeva haarde saavutamine. Ärge ostke ühtki nuga enne, kui olete selle kätte võtnud ja kujutlenud end sellega töötamas. Kui olete väga väikest kasvu või eriti väikeste ja nõrkade kätega, arvestage seda kõikide köögiriistade, eriti aga nugade hankimisel.
Merilin Jürine Noad Ajalugu Vanimad nugade leiud osutuvad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta noaks, saadi suurema kivitüki lõhkumisel, kui sellise tegevuse tulemuseks oli kättesobiv plaatjas kivitükk, mille vähemalt üks serv oli terav. Sobivaks toormeks on moonde-ja sette-ning vulkaanilised kivimid, nagu näiteks kvarts, ränikivi, obsidiaan või basalt. Kriteeriumid Nugade puhul on kahtlemata esikohal käsitsemismugavus ehk teisisõnu noa käepideme sobivus kasutaja käega ning turvalise ja tugeva haarde saavutamine. Ärge ostke ühtki nuga enne, kui olete selle kätte võtnud ja kujutlenud end sellega töötamas. Kui olete väga väikest kasvu või eriti väikeste ja nõrkade kätega, arvestage seda kõikide köögiriistade, eriti aga nugade hankimisel.
vulkaan hakkab purskama. 9. Selgita kivimiringet. Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimiringe- kivimite ringkäik looduses, kus kivimid liiguvad ühest grupist teise Settekivimid- liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, sinisavi, fosforiit, kivisüsi Tardkivimid- basalt, graniit Moondekivimid- marmor, gneiss, kvartsiit 10. Kivimite tundmine: basalt, graniit, pimss, obsidiaan, kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, gneiss, marmor, kvartsiit basalt- tardkivim(purske); peeneteraline/klaasjas, musta värvi graniit- tardkivim; hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga pimss- tardkivim; õhuli; marmori muster kvartsiit- moondekivim; pruunikas, vöödid näha 11. Selgita maavärinate tekkepõhjuseid ja levikut. Tekivad laamade liikumisest, vulkaani purske tagajärjel, koobaste värisemisest,
Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend Lihtained: metallid, mittemetallid Kivim tahke tsementeerunud mineraalide mass Sete maa pinnal või selle vahetus läheduses kuhjunud pude, üksteisega kompakselt liitumata (kivistumata) mineraalide mass Moondekivimid: gneiss Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Litosfääri plokkide laamade liikumine tuleneb Maa kiviainese soojusliikumistest (soojuskonvektsioonist) analoogiliselt õhumasside liikumistele Maa atmosfääris Meeldetuletusküsimused: - Mida uurib geoloogia? - Geoloogia uurib Maa koostist, ehitust ning neid mõjutavaid tegureid. Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa sünnist ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi.
torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust. Vanimad nugade leiud osutavad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta noaks, saadi suurema kivitüki lõhkumisel, kui sellise tegevuse tulemuseks oli kättesobiv plaatjas kivitükk, mille vähemalt üks serv oli terav. Sobivaks toormeks on moonde- ja sette- ning vulkaanilised kivimid nagu kvarts, ränikivi, obsidiaan või basalt. Valikukriteeriumid. Nugade puhul on kahtlemata esikohal käsitsemismugavus ehk teisisõnu noa käepideme sobivus kasutaja käega ning turvalise ja tugeva haarde saavutamine. Ärge ostke ühtki nuga enne, kui olete selle kätte võtnud ja kujutlenud end sellega töötamas. Kui olete väga väikest kasvu või eriti väikeste ja nõrkade kätega, arvestage seda kõikide köögiriistade, eriti aga nugade hankimisel. Nugade teravus
3)settekivimid Tardkivimid tekivad sulaainese (magma) jahtumisel ja kristalliseerumisel. Tarkivimid jagunevad veel omakorda kaheks: 1)Süvakivimid tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Levinud süvakivimid on graniit, granodioriit, dioriit, gabro, peridotiit, süeniitjne. 2) Vulkaanilised e. purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Levinud vulkaanilised kivimid on basalt, andesiit, datsiit,trahhüüt, pimss, rüoliit, obsidiaan, tuff jne. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Viimases protsessis liituvad mineraaliterade üksteisega tugevalt. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Levinuimad settekivimid on savikilt, liivakivi, lubjakivi, kivisüsi, põlevkivi jne. Moondekivimid tekivad maakoores eelnevalt eksisteerinud kivimitest.
Monokliinne, trikliinne plaatjad, plokilised valkjashall, hall, täiuslik 2,76 metasonaatil.; S irisatsioon kristallid rohekas diageneetiline Leelispäevakivid Haluriit TARD E MAGMAKIVIMID Happelised Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan Pimss Keskmised Dioriit Aluselised Gabro Basalt Diabaas MOONDEKIVIMID Kloriitkilt (e rohekilt) Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor Migmatiit SETTEKIVIMID Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Sool Travertiin Mergel Lubjakivi Põlevkivi Kivisüsi
Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m). Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Samuti on leidnud kasutamist näiteks vulkaaniline kivim obsidiaan, mida kasutati lõikeriistadena. Ka tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral kiirelt evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks. -6- Vulkaanide asukohad Vulkaanid ei paikne reeglina suvalistes kohtades. Maakoor on jaotunud umbes
arusaadav, kuid samas salapärane ning fantaasiale palju võimalusi pakkuv materjal. Materjalina tundub klaas habras, kuid oma omadustelt on see siiski uskumatult tugev, raskesti kuluv ja läbipaistev materjal, millest saab valmistada väga vastupidavaid ja omapäraseid praktilisi lahendusi kodukaunistamiseks.Klaasi kasutamise ajalugu on pikk. Juba kiviajal avastati omapärane looduslik klaas, vulkaaniline kivim obsidiaan. Klaasi kasutati kaunistuselemendina nõude glasuurimisel umbes 1500. aasta paiku enne meie aega Egiptuses ja Mesopotaamias. Esimesi klaasipuhumistehnikaid katsetati 1. sajandil enne Kristust ning sellest sai alguse klaasesemete valmistamine. 1. KLAAS 1. Funktsioonid ja omadused Ulatusliku arendustöö tulemusena on klaas muutunud ehituskonstruktsiooni aktiivseks osaks, mille ülesandeks on kanda erinevaid funktsioone. Peamisteks funktsioonideks on energia
Mõned ained ei ole mineraalid, nt orgaanilised ained, vesi on lahus. Erinevad kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest. Kõige suurem hulk on räni ja hapniku ühendid segatud mitmete teiste elementidega. Teine suurem rühm on kaltsiidid lubjakivid. Need lahustuvad ja mõjuvad tsementeeruvalt teiste kivimite ja mineraalide liitmisel. A. Kivimite liigid: · tardkivimid e kristalsed kivimid; jagunevad süvakivimiteks (graniit, gabro) ja purskekivimiteks (basalt, obsidiaan, tuff) · settekivimid · moondekivimid tekivad suure rõhu ja kõrge temperatuuri tagajärjel (metamorfism) magma kolletest mõne km kaugusel maakoores (graniidist gneiss, liivakivist kvartsiit, lubjakivist marmor) B. Kivimite ringe Ülesanne: tee joonis kivimite ringest. C. Maavarad: · tardkivimites leidub metallimaake vanad mäestikud, nt mineraal hematiit rauamaak, kaltsopüriit vasemaak, boksiit - alumiiniumimaak
arusaadav, kuid samas salapärane ning fantaasiale palju võimalusi pakkuv materjal. Materjalina tundub klaas habras, kuid oma omadustelt on see siiski uskumatult tugev, raskesti kuluv ja läbipaistev materjal, millest saab valmistada väga vastupidavaid ja omapäraseid praktilisi lahendusi kodukaunistamiseks.Klaasi kasutamise ajalugu on pikk. Juba kiviajal avastati omapärane looduslik klaas, vulkaaniline kivim obsidiaan. Klaasi kasutati kaunistuselemendina nõude glasuurimisel umbes 1500. aasta paiku enne meie aega Egiptuses ja Mesopotaamias. Esimesi klaasipuhumistehnikaid katsetati 1. sajandil enne Kristust ning sellest sai alguse klaasesemete valmistamine. 4 1. KLAAS 1.1. Funktsioonid ja omadused Ulatusliku arendustöö tulemusena on klaas muutunud ehituskonstruktsiooni aktiivseks osaks, mille ülesandeks on kanda erinevaid funktsioone
Levinumad eestis: lubjakivi, dolomiit Kristalliseerumine- kristallide moodustumine ja kasvu protsess Mohsi skaala mineraalide kõvaduse määramise skaala kivimite tekstuur kirjeldab kivimi makroskoopilisi tunnuseid, mineraalide paigutus ja nn ruumitäitmisviisi Põhja-Eestis: dolomiit, lubjakivi L-Eestis: liivakivi, savi Tardkivimid tekkinud magma tardumisel Magma mineraalse ja keemilise koostisega kõrge temperatuuriga vedelik Süvakivimid: graniit, dioriit Purskekivimid: obsidiaan, basalt, tefra Happelised kivimid mida suurem on ränioksiidi sisaldus, seda happelisem on kivim Murenemine maakoore pealmised kivimid lagunevad Settekivim tekkinud lahustest väljasadestumise teel. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim (nt marmor) Kilt kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim Muld maakoore ülemises osav asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest koosnev keskkond.
jahutatakse, takistades samal ajal kristallisatsiooniprotsessi vastavate ainete lisamisega. Pärast jahtumist on klaas tahke amorfne aine. Klaas on homogeenne ja isotroopne aine, milles pole võimalik üksikuid mineraale eraldada. Tal ei ole korrapärast ehitust. Kui klaas kristallub, kaovad klaasile kui materjalile omased omadused. Klaas ei tähista mitte ainult materjali ta on oleku vorm. Looduses esineb analoogia vulkaanilised kivimid (obsidiaan). Klaas on keemiliselt koostiselt lähedane teistele ehitusmaterjalidele nagu tsement, paakumiseni põletatud keraamika jms.Klaasi võib vaadelda kui allajahutatud vedelikku. Klaasi tuntakse vähemalt 7000 aastat: Egiptuse, Assüüria aladelt on leitud klaasamulette, mida dateeritakse aastatesse 2000 a eK. Aastatel 1500-1000 eK valmistati klaasist helmeid, kujusid, aga ka mööblit. Foiniiklased leiutasid klaasipuhumise arvatavasti 100 a eK, sealt levis see Kreeka ja Rooma aladele
(3) Kivi ei ole üksnes kõva ja kalk, kivi võib olla ka ilus, nii nagu seda on iga kübeke ürgsest loodusest. Nii nagu lilled, rohi, puud silmale ilu ja elamiseks sobilikku keskkonda loovad, nii teevad seda ka kivid. (3) 1. Kivimi mõiste Kivimid tekivad geoloogiliste protsesside käigus, mis määravad nende koostise, esinemisvormi ja leviku. Kivimid koosnevad reeglina mineraalidest. Erandjuhtudel ei vasta kivimid sellisele määratlusele. Nii näiteks koosneb obsidiaan vulkaanilisest klaasist tardunud amorfsest silikaatsest laavast, mitte mineraalidest. Jämepurdkivimid, näiteks konglomeraadid, koosnevad peamiselt teiste, murenemise käigus purunenud kivimite tükkidest. (1) Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena. (1) Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti
Aravete Keskkool Õpimapp Koostaja:----------- 11.kl Juhendaja:------ Aravete 2009 Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist.Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Tööriistade vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel.. Kiviaeg on palju
Ka baariumi lisamine suurendab murdumisnäitajat. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. Mangaani lisamisega on võimalik vabaneda ebasoovitavatest värvustest. [2] Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel (vt. "Obsidiaan"), välgulöögi (vt "Fulguriidid") või meteoriidi langemise (tektiidid) tulemusel (vt. ka "Liibüa kõrbeklaas"). Tehislikult saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel modifitseerivate lisandite manulusel. [1] 2. KLAASI KASUTAMINE 2.1 Klaasi funktsioonid 1.1.1 Arhitektuur Klaas on tänuväärselt atraktiivne materjal, mis annab võimaluse arhitektil luua arhitektuurseid tippteoseid. Ja seda mitte ainult esteetilises mõttes tänapäevaselt töödeldud klaas on ka oma
Tumedatest mineraalidest esineb biotiiti ja muskoviiti. Pegmatiidid on välja kristalliseerunud lenduvate ainete poolest rikkast jääkmagmast, mistõttu neis leidub sageli haruldasi elemente sisaldavaid mineraale (turmaliin, tsirkoon, berüll, rubiin, safiir, topaas). 64. Millistele kristalliseerumistingimustele viitab erinev terasuurus magmakivimeis jämeda-, keskmise-, peen-, peitkristalliline kivim. Kristallstruktuurita amorfne kivim vulkaaniline klaas (obsidiaan). Peeneteralilisemad kivimid on tahkunud maapinnale lähemal, kus jahtumine on toimunud kiiremini. Jämedateralised kivimid tekivad sügavad maapinnas, kus jahtumine toimub aeglaselt. Jämedateraline ehk jämedakristalne on kivim, mille kristallide pikimõõde on üle 5 mm. Nt gabro. Keskmiseteraline ehk keskmisekristalne on kivim, mille kristallide pikimõõde on 2...5 mm. Nt dioriit. Peeneteraline ehk peenekristalne on kivim, mille kristallide pikimõõde on 0,1...2 mm
Samuti võib vääriskivid matta aeda või mullaga täidetud lillepotti. (Struthers 2008: 69,70) 2.1.1 Juurtsakra vääriskivid Kuigi juurtsakra peamiseks värviks on punane, siis vääriskividega tervendamise puhul kasutatakse ka musta. Punast karenooli kasutatakse negatiivsete vibratsioonide eemal hoidmiseks ning kuritarvitamise tagajärjel tekkinud seisundi ravimiseks. Must turmaliin kaitseb meid elektromagnetilise saaste, negatiivsete mõtete ja halbade kavatsuste eest. Obsidiaan aitab vabaneda energeetilistest blokeeringutest. (Struthers 2008: 70) 2.1.2 Sakraaltsakra vääriskivid Sakraaltsakra turgutamiseks kasutatakse peamiselt oranze vääriskive. Punane berüll kasvatab loovust, inspiratsiooni ja optimismi. Tangeriinkvarts muudab meid positiivsemaks, muutustele vastuvõtlikumaks, aitab ravida seksuaalprobleeme nagu frigiidsus ja viljatus. Oranz kaltsiit aitab meil vabaneda vanadest harjumustest ja muudab meid positiivsemaks. Topaas aitab meid
seadme abil Mihkli kiriku juurest unikaalse linnusevärava jäljed Geosfäär – globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor – 30-70 km Mineraal – looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend Lihtained: metallid, mittemetallid Kivim – tahke tsementeerunud mineraalide mass Sete – maa pinnal või selle vahetus läheduses kuhjunud pude, üksteisega kompakselt liitumata (kivistumata) mineraalide mass Moondekivimid: gneiss Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Litosfääri plokkide – laamade liikumine tuleneb Maa kiviainese soojusliikumistest (soojuskonvektsioonist) – analoogiliselt õhumasside liikumistele Maa atmosfääris LISALUGEMINE ● Mida uurib geoloogia? - Geoloogia uurib Maa koostist, ehitust ning neid mõjutavaid tegureid. Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa sünnist ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi.
oru jargi, kust leiti esimene luustik. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tanapaeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens e. Tarkinimesed. Vahehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamastikivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas simpansi oma. Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi
küttematerjalina.) Aurignaci kultuur (34 000–28 000 a tagasi) Gravette´i kultuur (28 000–22 000 a tagasi) Solutre kultuuri (20 000–16 000 eKr) Madeleine´i kultuur (18 000–15 000/10 000 eKr). Suur osa kiviaja tööriistu valmistati kivist. Kiviaegsete tööriistade materjal: Tulekivi (kõige enam kasutust leidnud tööriistade valmistamise materjal, seda on loodusest lihtne hankida, kuna seda leidub looduses palju) Obsidiaan (must läikiv, vulkaaniline klaas, õige koha peale lüüa, siis saab sealt ära lüüa teravaid laaste) Kvarts Kivi töötlemise tehnikad: Tugev otselöök Pehme otselöök Surutehnika (retušeerimine) – tuumiku küljest lüüakse ära palju väikseid kilde, kujundatakse terviklikke esemeid. Puntsitehnika Are Tsirk (1937-2015) valmistas tulekiviesemeid üle 40 aasta hobikorras. Tegelikult on ta välis eestlane.
sellest kõigest juba kunagi edaspidi. Järgnevalt juba esiajaloo perioodide juurde. Nagu öeldud, kasutatakse periodiseeringul jagamist tööriistade materjali järgi. Esimene periood on kiviaeg, pikim ajajärk esiajaloos. Kiviaeg jaguneb kolmeks: paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg ja neoliitikum ehk noorem kiviaeg. See oli ajastu, mil tööriistade materjalina olid kasutusel mitmesugused kivimiliigid (nt tulekivi, kiltkivi), võimaluse korral obsidiaan ehk vulkaaniline klaas. Sel ajal leidis aset inimese eellaste arenemine Homo sapiensiks. Paleoliitikum algas umbes 2,5 miljonit aastat tagasi koos esimeste Homo liiki/perekonda kuuluvate olendite ilmumisega ning lõppes u 10000 aastat eKr. Lõpudaatumid on piirkonniti erinevad, näiteks Põhjamaades võib selleks pidada u 9000 eKr. Paleoliitikum jaguneb omakorda kolmeks: varapaleoliitikumiks, keskpaleoliitikumiks ning hilispaleoliitikumiks.
takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga. Viskoossuse vastandomadus on voolavus. Vulkaanilised kivimid o Tardkivimid tekivad magma ülesulamise käigus Efusiivsed ehk vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad peale laava pursed, tarduvad maapinnale jõudes (obsidiaan, basalt) Intrusiivsed ehk süvakivimid tekivad, kui magma tardub enne maapinnale jõudmist (graniit, gabro) Soonkivim ehk poolsüvakivim tekib, kui magma tardub kivimi lõhes. Batoliit ehk suur intrusiivne keha, mis maakoores kristalliseerub, hõlmab rohkem, kui 100km2 suuruse ala Daik ehk kihilisi kivimeid lõikavatesse lõhedesse tekkinud kivimikehad Sillid ehk kihtidega paralleelselt tekkivad kivimikehad
Põllunduseks võeti kasutusele lössialad. Asulad rajati kohtadesse, kus oli viljeluseks sobilikku maad, ent ka võimalik kalastada ja pidada jahti. Alepõllundus, maad kurnati kiiresti välja. Väikesed põllulapid: nisu, oder, hirss, rukis, uba, lääts. Kiudtaimedena kanep, lina. Olid ka karjakasvatajad: arvukaimalt veiseid, vähem kitsi, sigu. Korjati taimi, käidi jahil. Jahiloomadena eelistati põtra, hirve ja metssiga. Peamiseks tööriistamaterjaliks tulekivi, obsidiaan. Nt sirbid tehti puust, lõiketeradeks lisati tulekivikilde. Rohkesti leitud ka kõõvitsaid ja uuritsaid. Teatud astmel spetsialiseerunud käsitöö ja kaubandus. Tulekivi toodi Poola lõunaosast, obsidiaani Bükkist ja Tatratest. Nende piirkondade asulad olid spetsialiseerunud vastava toorme kaevandamisele ja töötlemisele. Asulad olid sageli liikuvad. Uus küla tekkis vana lähedale. Põhiliseks elamuks pikk nelinurkne maja (laius 5,57 m, pikkus varieerus)
Lihtmaterjalid võivad olla keerulise koostisega, kuid erinevad koostisosad ei eristu materjalis selgesti, samuti need koostisosad ei erine üksteisest mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste poolest. Liitmaterjalid koosnevad mitmest sootuks erinevate omadustega ainest. Liitmaterjali valmistamisel saab kompenseerida ühe materjali puudujääke teiste materjali abil. Pilet 12. Looduses leidub ka klaasile lähedasi materjale, nagu näiteks obsidiaan, mis on üsna sarnane tavalise aknaklaasiga, kuid vähem läbipaistev. Teine on vilgukivi, mida kasutati enne klaasi akende valmistamiseks, see ei lase välja näha, kuid laseb valgust sisse. On kasutatud ka looma põit ning rohkesti õlitatud paberit. Kui klaasi esmakordselt valmistati, siis tehti sellest ehteasju ja nõusid. Klaas on allajahtunud vedelik, suure viskoossusega, juhusliku jaotusega struktuuriga. Klaas on amorfne ning ei sula kindlal temp-il- klaasistumistemp 400-600,
Nii kütiti kui ka karjatati loomi. On leitud primitiivseid veskid, ei teata, kas jahvatatavad viljad pärinesid metsikutelt või juba kodustatud taimedelt. Samuti kasuti seal suhteliselt suuri jahvekive. Leiti arvukalt noorte lammaste luid. Kaks võimalikku selgitust. 1. neid ei olnud tapetud jahil, vaid viidud asulasse, kus neid kasvatati; 2. inimesed olid nt tarastanud nende looduslikud karjamaad ja võisid ise otsustada, mis vanuses neid tapsid. Leiumaterjali hulgas arvukalt helmeid. Obsidiaan, mida saadi Anatooliast Vani järve äärest. Siinsesse asulasse jõudis see ilmselt kaubandusega. Ümmargune suure hoone põhi, kus ilmselt toimusid mingisugused religioossed ja rituaalsed kogunemised. Asulas ka 28 matust. Toiduainete tootmisega suurenes säilitustarve, see viis savinõude leiutamiseni. Asustus kinnistus, kujunesid välja külad oma arhitektuuri ja organisatsiooniga. Sel perioodil sündisid tell-asulad. Tell on mägi, mis tekib kuhjuvatest varemetest pika aja jooksul
annaabi.ee 
