docstxt/14896163134921.txt
Lained LAINE on mehaanilise võnkumise levimine keskkonnas LAINEKS nim ühtedest punktidest teistesse levivaid võnkumisi. LAINEPIKKUS on teepikkus, mille laine läbib perioodi jooksul LAINEPIKKUS võrdub kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahelise kaugusega. MATEMAATILINE PENDEL koosneb kaaluta niidist ja punktmassist, väikeste amplituudide korral ei sõltu periood amplituudist LAINE LEVIMISKIIRUS v= / T=f INTERFERENTS on lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi. Laine levimisega ei kaasne keskkonna osakeste levimist ühest ruumiosast teise, levib ainult keskkonna teatud olek, näiteks tihedused ja hõredused. RISTLAINES võnguvad osakesed lainelevimissuunaga risti (levivad tahketes kehades ja vedelike pinnal) PIKILAINES võnguvad osakesed lainelevimise suunas (need lained levivad kõikides keskkondades) POOLVÕNGE on liikumine ühest äärmisest asendist teise Punktis A (ühilduvus) tekib maksimum, ...
Pöörlemisel on keskpunkt kehas sees (Maa liikumine ümber oma telje). Pöörlemisest räägitakse suurte kehade, mitte punktmasside korral. Ringliikumisel on keskpunkt kehast väljas (Maa liikumine ümber Päikese). Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Raskusjõu suurus leitakse valemist F mg . Raskusjõud on vektor, mis on alati suunatud Maa keskpunkti poole. Ristilaine korral võnguvad keskkonna osakesed risti laine levimise suunaga. Sagedus näitab ajaühikus tehtud täisringide arvu. Tähis f , ühik 1/s ehk s-1 ehk 1 Hz. Kehtib seos: f = n / t, kus n on sooritatud täisringide arv ja t selleks kulunud aeg. Suureks Pauguks nimetatakse Universumi teket umbes 15 miljardit ( 10 9) aastat tagasi ülikuumast ja -tihedast olekust plahvatusliku paisumise teel. Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast.
elektromagnetlaines omavahel risti. Nad on ka risti laine levimissuunaga. Elektronmagnetväli Elektronmagnetväli elektomagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhuks on elektriväli ja magnetväli Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Välivektorid on elekromagnetlaines risti laine levimise suunaga Elektromagnetlaine on ristilaine Elektromagnetlainete toime Elektromagnetlainete toime sõltub: sagedusest lainepikkusest Lainepikkus s v= t 1 v = = × = × f T T - lainepikkus(m - meeter) T - periood(s- sekund) f - sagedus(Hz- herts) v=c c - elektromagnetlaine valguse levimiskiirus vaakumis Lainepikkus Elektromagnetlainete skaala Raadiolained Optiline kiirgus Röntgenkiirgus Gammakiirgus Ülesanded Ül kogu: 11.57 11.58 11.72 11.73 1 1
Eestvedaja Hygens. Kumba käsitlust rohkem usuti? Miks? Rohkem usuti korpuskulaarteooriat, sest Newtonil oli suurem autoriteet. Mis on eeter? Eeter on nähtamatu keskkond, mida pole näha, kuid mis täidab kogu universumi. Valguse levimise koht. Kirjelda valguslainet. Valguslaine koosneb kahest teineteist esile kutsuvast väljast. Elektri- ja magnetväli liiguvad risti levimise suunaga ja nad on omavahel risti. St seda, et valguslaine on ristilaine. Kirjelda valguslainete kahte kirjeldamisviisi. Kuidas laine käitub ühes kohas ja kuidas ta liigub ruumis edasi. Miks võib valguslainest rääkides silmas pidada ainult elektrivälja muutumist? See kõik, mis toimub elektriväljadega juhtub ka magnetväljadega. Valguse toime registreerimisel tekitab elektriväli signaali. Millised suurused iseloomustavad valguslainet? Periood, kiirus, sagedus ja lainepikkus. Kuidas on seotud omavahel lainepikkus, sagedus ja kiirus
Matemaatiline pendel – venimatu kaalutu niidi otsa riputatud punktmass T=2*pi*√l/g Vedrupendel – absoluutselt elastne vedru otsa riputatud punktmass T=2*pi*√m/k Füüsikaline pendel – suvalise kujuga jäik keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber Resonants – nähtus, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt 3.4 Lained Laine – võnkumiste edasikandumine ruumis Ristilaine – laine, milles võnkumine toimub laine levimissuunaga risti Pikilaine – laine, milles võnkumine toimub samas suunas laine levimissuunaga Laine kõrgus – laineharja ning lainenõo kõrguste vahe Lainepikkus – kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel 3.5 Lainetega kaasnevad nähtused Peegeldumine – laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda Murdumine – laine levimissuuna muutumine ühest keskkonnast teise üleminekul
otsa 9. füüsikaline pendel - Füüsikaline pendel kujutab endast suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskeset mitteläbiva telje ümber 10. lained - Maavärisemine on maapinna äkiline tõuge või vibratsioon, mille tagajärjel tekivad seismilised lained 11. lainepikkus - Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel. 12. ristlaine - Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. 13. pikilaine - Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis 14. resonants - esonants on võnkeamplituudi järsk kasv perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi omavõnkesagedusega. 15. interferents - Nähtust, mis tekib kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkusega laine liitumisel ja mis väljendub liitlaine amplituudi kasvus või kahanemises
Kordamine kontrolltööks: võnkumine ja lained, energia ja mehaaniline töö Kuidas arvutatakse mehaanilist tööd? Tea mõõtühikut ja arvutusvalemit. Mis tingimustel füüsikas mehaanilist tööd ei tehta, kuigi protsessis toimub energia muundumine? Mehaanilist tööd ei tehta kui keha asukoht ei muutu. A=F × s × cos α Mõõtühik: džaul (J) Kuidas on defineeritud töö ning energia mõõtühik 1 J? Rakendatakse 1N suurune jõud, et keha 1m võrra nihutada. Mis see energia on, mida ta näitab? Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Millist energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks, kuidas seda arvutatakse ehk millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas potentsiaalne energia sõltub? Potensiaalseks energiaks nimetatakse kehade vahel mõjuvatest jõududest tingitud energiat. Sõltub kehaosade või kehade vastastikusest asendist. E p=mgh Mil...
2)Pidevspektrid-tekivad kiirgavate tahkete ja vedelate kehade valgusest/ päikese ja tähtede valgus. 3)Kiirgusspektrid 4)Neeldumisspektrid-tumedad jooned 5)päikesespektrid Spektrite tähtsus: aine koostise määramist spektri põhjal nim. spektraalanalüüsiks, kasutusel keemias, füüsika, kriminalistika. 6. Valguse polarisatsioon Nim. valgust, milles valguslaine E-vektor võngub ühes kindlas tasandis. Seda tasandit nimetatakse polarisatsiooni tasandiks. Valgus on ristilaine. Risti on elektrivälja tugevuse vektor ja magnetiline induktsiooni vektor.
langemise kiirendusest. VALEM ÕPIKUS. Resonants- nähtus, kus välise mõju sagedus kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. Laine levimine- elastsest keskkonnast tekitatakse tasakaalu häiritus.Tekivad tasakaalu taastavad jõud, need jõud panevad osakesed võnkuma. Lainega kantakse ruumis edasi häiritust ehk energiat. Võnkumise suuna järgi jagatakse lained risti-ja pikilaineks. Ristilaine- laine, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti. Nt: veelaine, valgus. Üldiselt tekivad ristilained kahe keskkonna lahustus pinnal, nt vesi ja maa. Pikilaine-laine, milles võnkumine toimub piki levimissuunda. Nt: heli, enamus ühtlases keskkonnas levivaid laineid. Lainet iseloomustavad võnkeampliuut, periood ja sagedus. Lainepikkus- kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel. Peegeldumine- laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda
teiste planeetidega tiirles ümber maailma keskmes asuva Päikese. 1. Mida on teada maa siseehituse kohta? Maa siseehituse kohta tuleb leppida kaudsete andmetega. a. Maakoor (30-100 km) b. Vahevöö (2900 km, rauast ja magneesiumist) c. Välistuum (5900 km, vedel, rauast ja niklist) d. Sisetuum (tahke tänu oma suurele siserõhule) On kahte tüüpi laineid, mis levivad maakera sisemusse: 1.) Ristilaine ei levi vedelikus (nt. veelained) 2.) Pikilaine levib läbi kogu Maa vastaspoolele välja (nt. õhu- ja helilained) 2. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Laamade liikumine, maavärinad ja vulkaanipursked, inimtegevus. 3. Milline on Maa atmosfäär? Atmosfääri paksus on 100 km. Temperatuur langeb, kuna õhk hõreneb ja rõhk langeb. a. Troposfäär (10 km) atmosfääri põhiline osa, kujundab maa ilmastikku, mõjutab
Referaat Elektromagnetalinete kasutamine meditsiinis 2010 Elektromagnetlaine Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elekromagnetlained jagunevad: · Madalsageduslained · Raadiolained · Infrapunane kiirgus · Nähtav valgus · Ultraviolettkiirgus · Röntgenkiirgus · Gammakiirgus · Kosmiline gammakiirgus Elektromagnetlained on ristlaine ehk ristilaine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained võivad tekkida niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlained levivad vaakumis mitte aga vedelikes ning gaasides. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter
võnkuva punkti vahel — lainete levimine. - Lainete liigid on mehaanilised lained, elektromagnetlained ja mateerialained. Mehaaniliste lainete levimiseks on vaja materiaalsed keskkonda, elektromagnetlained saavad levida ka mittemateriaalses keskkonnas. Mateerialained on seotud aine algosakestega (elektronid, prootonid ). — Rist- ja pikilained. – Võnkuva osakese hälve on risti lainesuunaga siis on ta ristilaine. Kui võnkuva osakese hälva on lainesuunaga samasihiline on ta pikilaine. — Levimiskiirus – sõltub laine pikkusest ja sagedusest v = lambda* f — Lainete interferents ja difraktsioon – Interferents on siinuslainete liitumine, püsiva interferentspildi annavad sama sageduse ja muutumatu faasivahega lained. Difraktsiooniks nimetatakse seda, kui laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest august välja. Lained kalduvad
plahvatused). Seismilised lained jagunevad pikilaineteks ehk P-laineteks, ristilaineteks ehk S-laineteks ning pinnalaineteks. Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal Richteri skaala puhul mõõdetakse seismogrammidelt spetsiifiliste lainete poolt tekitatud võnke tugevust. Leides maavärina toimumise koha ning sügavuse hinnatakse toimunud tõuke tugevust magnituudides, s.o energia hulk, mis on vabanenud maavärina toimel.
virvendus; ristsihilised (sama ringsagedus) (+ joonis) 9) Elastsuslaine o Piki ja ristlaine (+ joonised) – Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, levivad ka vaakumis o Lainepikkus ja laine levimiskiirus (+ valemid ja joonis) Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. o Lainefunktsioon (+ valem) Lainefunktsioon määrab kvantmehaanikas mikroosakese oleku
Tasakaaluasendisse viiv jõud F põhjustab momendi M=Fl. 6. Füüsikalise pendli omavõnkeperiood harmoonilistel võnkumistel. Füüsikaliseks pendliks võib olla näiteks kiikuv pilt seinal. Pildi võnkeperiood sõltub: 1)pildi massist; 2) pildi kinnituskoha kaugusest pildi raskuskeskmest; 3) gravitatsioonikonstandist. 7. Lained, harmoonilised lained, lainepikkus ja laineperiood harmooniliste lainetel. Lained on võnkuva keha energia levimise protsess. Ristilaine - võnkumine levimissihiga risti. Pikilained- piki levimissihti.(heli). Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse X w P harmoonilise võnkumise võrrandiks (X= 0 sin( 0 t+ 0 )).
ning on seega suunatud mööda raadiust ringjoone keskpunkti. Joonkiiruse ja nurkkiiruse vaheline seos joonkiirus võrdub nurkkiiruse ja ringjoone raadiuse korrutisega. Perioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul keha teeb ühe täispöörde või ühe täistiiru. Sagedus näitab, mitu pööret teeb keha ühes ajaühikus. Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist teatud ajahetkel. Ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Laine levimiskiiruse ja lainepikkuse vaheline seos laine levimiskiirus võrdub lainepikkuse ja sageduse korrutisega. SOOJUSÕPETUS: Ideaalseks nimetatakse gaasi, mille molekulide vaheline mõju on tähtsusetult väike. Ideaalse gaasi olek on makrokäsitluses olukord, mis on määratud gaasikoguse rõhu p,
2) On olemas suurim võimalik kiirus vastastikmõjude levimiskiirus (valguse kiirus vaakumis c = 299 792 458 m/s). See kiirus on kõigi vaatlejate jaoks üks ja sama. Relatiivsusteooria põhiidee: Olemas on vaid see, mille mõju on kohale jõudnud. Kui teade sündmusest on alles teel, siis see sündmus on antud vaatleja jaoks veel toimumata. Ruum on olemas vaid sedavõrd, kui temas on kehi. Aeg on olemas vaid sedavõrd, kui temas toimuvad sündmused. Ristilaine korral võnguvad keskkonna osakesed risti laine levimise suunaga. Rõhk p on mõjuva jõu F ja pindala S jagatis: p = F/S. Rõhku avaldav jõud on alati pinnaga risti. Rõhu ühik on 1 paskal (Pa): 1 Pa = 1 N/ 1m2. Sagedus näitab ajaühikus tehtud täisringide arvu. Tähis f , ühik 1/s ehk s-1 ehk 1 Hz. Kehtib seos: f = n / t, kus n on sooritatud täisringide arv ja t selleks kulunud aeg. Siseenergiaks nimetatakse keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat.
Resomamts – võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välisjõu sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Selle tekkimise eelduseks ongi sageduste võrdsus. o Võnkumiste liitmine: samasihilised (sama ja erineva ringsagedusega), tuiklemine ja virvendus; ristsihilised (sama ringsagedus) (+ joonis) 9) Elastsuslaine o Piki- ja ristlaine (+ joonised) Pikilaine – laine, milles võnkumiste suund in piki levimise sihti Ristilaine – laine, milles on võnkumiste suund risti laine levimise sihiga Lainepikkus ja laine levimiskiirus (+ valemid ja joonis) Lainepikkus - nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Siinuslaines on lainepikkuseks vahemaa kahe lähima laineharja vahel. Tavaliselt tähistatakse lainepikkust kreeka tähega lambda (λ). Lainepikkus on võrdne laine levimiskiiruse v ja laine sageduse f jagatisega:
arvu. Sageduse ühik on 1 Hertz Hälve- Füüsikas tähendab hälve võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist antud ajahetkel ja tähistatakse tähega x. SI mõõtühikute süsteemis on hälbe mõõtühikuks 1 meeter (m). Suurimat hälvet nimetatakse amplituudiks. Amplituud Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist (ehk maksimaalne kaugus tasakaaluasendist) teatud ajahetkel. Ristlaine Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, levivad ka vaakumis. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter. Pikilaine Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained
lüstriline murrang Maavärinad Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mis on põhjustatud kivimeis mehhaanilistes pingetes kuhjunud elastsusenergia momentaalsest vabanemiset kivimite elastse relaktsiooni ja rabenddeformatsiooniprotsessides - Mis on maavärina kui geoloogilise protsessi olemus? - Millised lained registreerib seismograaf kõige esimesena? - Milline on pikilaine puhul laine võnkumise levik? (piki murranguid) - Millele viitab ristilaine varjutsoon läbides Maad? - Mis on Richteri skaala olemus? põhineb seismogrammidelt saadud maapinna liikumise amplituudil - Millised on tsunami tekkepõhjused? - Kus toimuvad madalakoldelised maavärinad? Laamtektoonika Spreeding ookeanipõhja lahknemine Subduktsioon ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine vahevöösse - Nimeta ookeanipõhja geomorfoloogilisi provintse
7. Sundvõnkumine ja resonants Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine. Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse. 8. Võnkumiste liitmine: samasihilised (sama ja erineva ringsagedusega), tuiklemine ja virvendus; ristsihilised (sama ringsagedus) (+ joonis) 10. ELASTSUSLAINE 1.Piki- ja ristlaine (+joonised) Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. 2. Lainepikkus ja laine levimiskiirus (+ valemid ja joonis) Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. v λ= f Laine levimiskiirus – laine levib ühe lainepikkuse võrra oma perioodi jooksul. Levimine toimub jääva kiirusega v. (Laineperiood on kahe laineharja vaheline „kaugus“ ajas.) v =λf 3. Lainefunktsioon (+ valem)
(energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 4. Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad lainete levimise suunaga risti.Ristlained ei levi vedelikes ega gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, mis levivad ka vaakumis. Ka valgus on elektromagnetlainetus ja koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter. 5. 14) 1. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha
vastastikmõju aineosakeste vahel. Tänu inertsile hilineb naaberosakeste liikumine. Mida kaugemale on võnkumise tekitanud osakesest, seda rohkem tema võnkumine hilineb võrreldes võnkeallikaga. Lainefront piir, kuhu häiritus on jõudnud. Lained saavad tekkida keskkonnas, kus tasakaalu häirimisel tekivad jõud, mis taastavad tasakaalu. Sellised keskkondi nimetatakse elastseteks. Elastsed: vesi, õhk. Mitteelastsed: liiv Lainete liigid 1. Ristilaine võnkumine toimub laine levimissuunaga risti(merelaine, elektromagnetlaine) 2. Pikilaine võnkumine toimub piki laine levimise sihti(helilaine, vedrus tekkivad lained) Laineid saab jagada ka lainefrondi kuju järgi. Tehakse vahet laine levimisel tasandil ja ruumis. Tasandil levivaid laineid nimetatakse pinnalaineks ja kui frondiks on ringjoon on tegemist ringlainega. Ruumis leviv laine on ruumilaine. Laine frondiks on tasand tasalaine. Laine forndiks on kera pind keralaine.
See kiirus on kõigi vaatlejate jaoks üks ja sama. Relatiivsusteooria põhiidee: Olemas on vaid see, mille mõju on kohale jõudnud. Kui teade sündmusest on alles teel, siis see sündmus on antud vaatleja jaoks veel toimumata. Ruum on olemas vaid sedavõrd, kui temas on kehi. Aeg on olemas vaid sedavõrd, kui temas toimuvad sündmused. Resonantsiks nimetatakse sundvõnkumise amplituudi suurenemist sundiva jõu sageduse ja omavõnkesageduse ühtelangemisel. Ristilaine korral võnguvad keskkonna osakesed risti laine levimise suunaga. Rõhk p on mõjuva jõu F ja pindala S jagatis: p = F/S. Rõhku avaldav jõud on alati pinnaga risti. Rõhu ühik on 1 paskal (Pa): 1 Pa = 1 N/ 1m2. Sagedus näitab ajaühikus tehtud täisringide arvu. Tähis f , ühik 1/s ehk s-1 ehk 1 Hz. Kehtib seos: f = n / t, kus n on sooritatud täisringide arv ja t selleks kulunud aeg. Seadus on objektiivne ja paratamatu seos füüsikaliste suuruste vahel, mis kirjeldab
143. Maavärinate registreerimine, seismograaf, seismogramm ja millises järjekorras jõuavad seismilised lained seismograafini? Maavärinaid registreerivad seismograafid ja- grammid. Seismograaf on aparaat, mille abil saab registreerida seismilisi laineid. Kui seismogrammil on fikseeritud maapinna vertikaalsed ja horisontaalsed võnkumised, siis võib nendest välja lugeda kõikide kolme tüüpi seismiliste lainete saabumiste ajad. Ruumilained (piki ja ristilaine) on kiirema levikuga- kõige kiirem pikilaine, järgmisena ristilaine. Pinnalained (Rayleigh, Love) on kõige aeglasema levikuga ja kõige purustavamaid. 144. Maavärina epitsentri asukoha määramine Maavärina tekkimise kohta maapinnas nim. maavärina koldeks (fookuseks) ehk hüpotsentriks. Maavärina kolde kohal maapinnal paikneb maavärina epitsenter, kus maavärin on kõige tugevam.
vastastikmõju aineosakeste vahel. Tänu inertsile hilineb naaberosakeste liikumine. Mida kaugemale on võnkumise tekitanud osakesest, seda rohkem tema võnkumine hilineb võrreldes võnkeallikaga. Lainefront – piir, kuhu häiritus on jõudnud. Lained saavad tekkida keskkonnas, kus tasakaalu häirimisel tekivad jõud, mis taastavad tasakaalu. Selliseid keskkondi nimetatakse elastseteks. Elastsed: vesi, õhk. Mitteelastsed: liiv Lainete liigid 1. Ristilaine – võnkumine toimub laine levimissuunaga risti(merelaine, elektromagnetlaine) 2. Pikilaine – võnkumine toimub piki laine levimise sihti(helilaine, vedrus tekkivad lained) Laineid saab jagada ka lainefrondi kuju järgi. Tehakse vahet laine levimisel tasandil ja ruumis. Tasandil levivaid laineid nimetatakse pinnalaineks ja kui frondiks on ringjoon on tegemist ringlainega. Ruumis leviv laine on ruumilaine. Laine frondiks on tasand – tasalaine. Laine forndiks on kera pind – keralaine.
vastastikmõju aineosakeste vahel. Tänu inertsile hilineb naaberosakeste liikumine. Mida kaugemale on võnkumise tekitanud osakesest, seda rohkem tema võnkumine hilineb võrreldes võnkeallikaga. Lainefront piir, kuhu häiritus on jõudnud. Lained saavad tekkida keskkonnas, kus tasakaalu häirimisel tekivad jõud, mis taastavad tasakaalu. Selliseid keskkondi nimetatakse elastseteks. Elastsed: vesi, õhk. Mitteelastsed: liiv Lainete liigid 1. Ristilaine võnkumine toimub laine levimissuunaga risti(merelaine, elektromagnetlaine) 2. Pikilaine võnkumine toimub piki laine levimise sihti(helilaine, vedrus tekkivad lained) Laineid saab jagada ka lainefrondi kuju järgi. Tehakse vahet laine levimisel tasandil ja ruumis. Tasandil levivaid laineid nimetatakse pinnalaineks ja kui frondiks on ringjoon on tegemist ringlainega. Ruumis leviv laine on ruumilaine. Laine frondiks on tasand tasalaine. Laine forndiks on kera pind keralaine.
lennuk Kordamisküsimusi: 1. Välgu maasselöömise ja mürina vahel oli kolm sekundit. Kui kaugel lõi välk maasse ? 2. Helisagedustest 23 Hz, 230 Hz, 2300 Hz, 3200 Hz inimkõrvale on kuuldavad väljapakututest sagedustest mitu ? 3. Sundvõnkumise sageduse määrab: a) sisejõudude muutumise sagedus b) võnkuva keha mass c) välise jõu muutumise sagedus d) vabavõnkumine 8. Ristilaine tunnuseks on, et aineosakesed võnguvad laine levimissuunaga. a) risti b) pikki c) nii pikki kui ka risti d) 45° nurga all 1.2.4. Vabalangemise kiirenduse määramine pendli abil. Töö eesmärk: vabalangemise kiirenduse määramine. Töövahendid: statiiv, lihtpendel (niidi otsa riputatud kuulike ), mõõtejoonlaud ( soovitatud pikkusega 1 m ), sekundiosutiga kell. Lihtpendli võnkumise võrrand : T = 2 l/g , kus
selle osakesed surutakse kokku ja hõrendatakse vaheldumisi. o P-laine levikukiirus varieerub oluliselt sõltuvalt keskkonna omadustest. Näiteks levib pikilaine õhus helilainena kiirusega 0,3 km/s, vees kiirusega 1,5 km/s. Maakoores on levikukiirus alates 6 km/s ja see suureneb sügavusega. Maksimaalse kiiruse 14 km/s saavutavad pikilained Maa vahevöö ja välistuuma piiril (D'' tase), sügavusel 3000 km o S-laine (inglise secondary) ehk ristilaine on seismiline laine, mille levikul toimub kehaosakeste nihe risti laine levikusuunale. Seda tüüpi lainet juhivad vaid tahked keskkonnad. Tahked ained on reeglina jäigad. Vedelikel ja gaasidel puudub jäikus, mistõttu need ei juhi ristilaineid. Erinevalt pikilainetest ei levi ristilained Maa välistuumas, kuna see on vedelas olekus. Seismiline energia levib välistuumas P-lainete näol. o Ristilained levivad üldiselt aeglasemalt kui pikilained
Pinnalained : Rayleigh lained (vertikaalsed nagu merelained) ja Love lained (horisontaalsed) Põhjustavad maapinnal purustusi. Pikilained keskkonna hõrenemine ja tihenemine laine leviku sihis. Ristilained keskkonna kuju muutumine risti leviku suunaga. Levivad ainult tahkes keskkonnas. Ruumilained levivad kiiremini. - PSpinnalained. S-lained vedelat tuuma osa ei läbi. P-lained murduvad tuuma läbides nii, et osadesse piirkondadesse need ikka ei jõua. Pikilaine ja ristilaine ajaline vahe laseb määrata kolde kaugust. Pinnalainete amplituud näitab värina intensiivsust. Kolm seismograafi lasevad määrata kolde täpse asukoha. Maavärinaid esineb kõige rohkem maakoore plaatide äärtes, kuid vahel ka plaatide keskosas. Maavärina intensiivsuse hindamine 1) Maavärina intensiivsuse astmetena (I - XII) Mercalli skaala. Põhineb maavärinast tingitud purustustel. Suhteliselt ebamäärane, purustused sõltuvad paljudest teguritest
pendel võngub, aga merevesi lainetab. Võnkuda võib ka üks osake (nt idaliseeritud punktmass). Lained on aga ruumis edasilevivad võnkumised, mis eeldab paljude vastastikmõjus olevate osakeste olemasolu. Lained esinevad seega ulatusega süsteemides. Edasilevimine tuleneb sellest, et mingis ruumipunktis toimuv muutus kutsub esile sarnase muutuse naaberpunktis, aga veidi hiljem, vastavalt võnkeärrituse edasilevimise kiirusele. Pikkilaine – osakesed võnguvad piki laine leviku suunda. Ristilaine – osakesed võnguvad risti laine leviku suunda. Jõu ühik njuuton (N) on juba tuletatud ühik: Üks njuuton (N) on jõud, mis annab massile üks kg kiirenduse üks m s-2. Gravitatsioonilise ja inertse massi võrdsust nimetatakse ekvivalentsuse printsiibiks. Focoultí pendli (võib näha nt Tähe tn füüsikahoones) võnketasand, mis säilib maailmaruumis, muutub Maa pöörlemise tõttu maapinna suhtes. Kus on efekt suurim, poolustel või ekvaatoril? Efekt on suurem poolustel
võrdeline poolis oleva voolutugevuse ruuduga. Võrdetegurit selles seoses nimetatakse pooli induktiivsuseks L. Elektromagnetvõnkumiste periood on arvutatav nn Thomsoni valemist: T = 2 LC . Võnkeringe sisaldavad kõik raadiod ja telerid. 10. Lainetamine 10.1. Harmooniline laine ja selle omadused Laineks nimetatakse võnkumiste levimist ruumis. Kui levivad harmoonilised võnkumised, siis on tegemist ka harmoonilise lainega. Lained võivad oma olemuselt olla erinevad. Ristilaine korral võnguvad keskkonna osakesed risti laine levimise suunaga (joonisel levib laine vasakult paremale) . x Pikilaine korral võnguvad keskkonna osakesed piki laine levimise suunda. 71 x Kuid mõlemat liiki laineid kirjeldavad ühesugused suurused ja neil on sarnased omadused. 10.1.1. Lainet kirjeldavad suurused
annaabi.ee 
