Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lapse tervisliku seisundi jälgimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on hingamine?
  • Kuidas palavikus last aidata?
  • Mida teha kõrvavalu korral?
  • Kuidas kõripõletikku ära tunda?
  • Kuidas aidata kõripõletikuga last?
  • Kuidas aidata bronhiidiga last?
  • Kuidas kopsutorukeste põletikku ära tunda?
  • Kuidas ravitakse?
LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE
Teemad:
Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine
Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid ( palavik , nohu , köha, valu), nende leevendamine
Ravimite manustamine lastele
Mis on hingamine ?
Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus
Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist.
Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse.
Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja.
Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul
Hingamissügavus ja -maht
Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine
  • rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas,
  • hingamislihaste nõrk areng
Hingamissügavusest oleneb sisse- ja väljahingatava õhu kogus e hingamismaht iga hingamisliigutuse jooksul.
Pindmise hingamise korral on hingamismaht väike.
Vajalik hapniku tarve saavutatakse kiirema hingamisega.
Hingamispuudulikkuse kompensatsioonivõime on lastel vähene.
Hingamisrütm
Sissehingamine lühem kui väljahingamine.
Hingamise vahed ebaühtlase pikkusega.
Hingamise rütmi võivad mõjutada ka väliskeskkonna muutused.
Esinevad apnoe e. hingamispeetuse hood. Füsioloogiline apnoe: kuni 10 sekundit.
Hingamishäirete korral esinevad patoloogilised apnoe hood, mis ületavad füsioloogilise piiri, tekitades organismis gaasivahetuse häiret.
Hingamist tuleb lugeda ühe minuti vältel
Hingamistüübid esimesel-teisel eluaastal
Diafragmaalne hingamine e. vahelishase abil hingamine
vahelihase abil hingamine on tingitud rindkere iseärasustest (roided horisontaalselt , rindkere silinderjas).
kõhuhingamine on tingitud diafragma kõrgasendist ning kõhuõõne elundite mahukusest
Hingamistüübid väikelapse- ja eelkoolieas
Segahingamine e diafragmaal-torakaalne hingamine.
Hingamisel osalevad lisaks diafragmale ka roietevahelised lihased. (hingamislihaste areng, rindkere areng ja roiete asetsuse muutus)
Hingamistüüp koolieeas
Rinna- e torakaalne hingamine
Rinnahingamisel pikenevad hingamisfaasid , hingamine on sügavam ja hingamismaht suurem.
Kujuneb hingamitüübi sooline iseärasus:
tütarlastel ülekaalukalt torakaalne
poisslastel ülekaalukalt abdominaalne
Pulss
Pulss on arteri seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel aorti väljapaisatav veri .
Pulssi palpeeritakse tavaliselt kodarluuarteri perifeerses otsas – randmeliigesest kõrgemal käe sisepinna pöidlapoolsel küljel teise, kolmanda ja neljanda sõrmega.
Täiskasvanul on rahuolekus pulsisagedus 60–80 lööki minutis , lastel on pulss kiirem.
Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab pulssi 8–10 löögi võrra minutis.
Pulsi palpeerimise kohad imikul ja väikelapsel
Vererõhk
Rõhk, mida avaldatakse arteriseinale vere voolamisel läbi arterite.
Rõhku, mida avaldatakse südame kokkutõmbumisel ja vere väljapaiskamisel, nimetatakse süstoolseks (kõrgeimaks või ülemiseks) vererõhuks.
Rõhku, mida avaldatakse südame laienemisel ja vere voolamisel südamesse, nimetatakse diastoolseks (madalaimaks või alumiseks) vererõhuks.
Kehatemperatuur
Kehatemperatuur on tasakaal keha soojuse tootmise ja soojuse eraldumise vahel.
Stabiilne kehatemperatuur on vajalik rakkude, kudede ja terve lapse organismi tööks.
Hommikuti on kehatemperatuur madalam ning kõrgem pealelõunal kella nelja ja kuue vahel.
Imikutel ja väikelastel võib kehatemperatuuri tõusu põhjuseks olla:
- nutmine ,
-liiga soojalt riietamine ja soojas viibimine.
Kõige tavalisemad kehatemperatuuri tõusu põhjused imikutel ja väikelastel on seotud haigustega.
Palavik
Palavik on organismi kaitsereaktsioon nakkusele.
Palaviku faasid:
Tõusuperiood
Palavikuperiood
Langusperiood
Iga kehatemperatuuri tõus ei ole palavik
Palavikualandajate kasutamine
Kasutatakse juhul kui lapse üldseisund on halb ja/või kaasnevad muud häirivad sümptomid (nutt, loidus, isutus , häiritud uni)
Palavikualandajad aitavad:
-leevendada halba enesetunnet
-vaigistavad valu
-laps hakkab paremini sööma/jooma
Palaviku alandamisks sobivad nii paratsetamool kui ibuprofen
Palavikukrambid
Esineb tavaliselt 6 kuu kuni 5 aasta vanustel lastel
Kaasasündinud eelsoodumus
Tekib haiguse alguses palaviku tõsuperioodis.
Palavikuravimitega ei ole võimalik palaviku krampe ära hoida.
Palaviku mõõtmine
Aksilaarne meetod ehk kaenla alt mõõtmine
Rektaalne meetod ehk pärasoolest mõõtmine
Oraalne meetod ehk suust mõõtmine
Tümpaaniline meetod ehk kõrvast mõõtmine
Kuidas palavikus last aidata?
Õige kehatemperatuuri mõõtmine
Hinda lapse üldseisundit
Palavikualandajad
Puhkus
Toatemperatuuril jook
Ülehõõrumine (kui käed ja jalad on soojad )
Värske õhk
Taga lapsel mugav olemine ning võtke seljast üleliigsed riided
Arsti juurde tuleb minna kui….
Alla kolme kuu vanusel lapsel on palavik
Laps on väga loid
Laps on väga viril, nutab ja teda ei õnnestu rahustada
Laps keeldub joogist
Laps hingab raskelt või häälekalt
Palavik on üle 38 ja kestnud üle kolme päeva
Nahavärvus on ebatavaline
Esinevad sümptomid mis teevad muret
Hingamisteede probleemid lastel
Hingamisteede haigused on sagedaseim haigestumise ja hospitaliseerimise põhjus lapseeas . Mida noorem on laps, seda raskemini ta põeb ja seisund halveneb kiiremini.
Haigus kujuneb tavaliselt välja 12 tunni kuni 2 päeva jooksul peale nakatumist (harvem kuni 7 päeva)
Külmetushaigust ei ole olemas, selle põhjuseks on erinevad viirused (enam kui 200), mis satuvad organismi ülemiste hingamisteede kaudu.
Ülemised hingamisteed : ninaneel, suu, suuneel, nina kõrvalkoopad (põskkoopad, otsmikukoopad, kiilluu urge , eesmised ja tagumised sõelrakud), kuulmetõri ja keskkõrv, kõri ja häälepaelad.
Alumised hingamisteed: trahhea e. hingetoru , bronhid e. kopsutorud , bronhioolid e. kopsutorukesed, alveoolid.
Infektsioonhaiguste leviku teed
KONTAKTNAKKUS (saastunud käed ja esemed)
PIISKNAKKUS (aevastamine, köhimine)
Viirused püsivad eluvõimelisena mitmeid tunde kuni päevi!
Nohu
Sümptomid:
Turse staadium
Sekretsiooni staadium
Esimestel päevadel ninaeritis vesine, edasi võib muutuda mädaseks
Probleemid:
  • Ninahingamise takistus (vastsündinud ja imikud )
  • Tüsistused: keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik (soodustavad lapseea ninaneelu anatoomilised iseärasused)
    Mida teha infektsiosse nohu korral
    Hügieen esmatähtis!
    Nina limaskesta niisutamine (loputamine ja inhalatsioon)
    Nina sekreedist puhastamine (loputamine, mehaaniline puhastamine)
    Nina limaskesta turse vähendamine (ksülometasoliini sisaldavaid spreisid kasutada üle 2- aastastel lastel, pseudoefedriini sisaldavaid siirupeid/ tablette kasutada alates 6 eluaastast)
    Asend
    Kui lapsel palavikku ei ole võib temaga õue minna.
    Adenoidi hüpertroofia ehk ninaneelumandli suurenemine
    Sümptomid:
    Ninahingamise takistus
    Adenoidne nägu
    Pidev nohu
    Sagedased otiidid
    Kuulmislangus
    Sagedasti ülemiste hingamisteede põletikud
    Norskamine
    Adenoidi diagnoosimine
    Anamnees
    Vaatlus

    Kõrvavalu
    Ägedat keskkõrvapõletikku tekitavad bakterid , mõnikord ka viirused.
    Nohu on keskkõrva põletiku üheks kõige olulisemaks riskiteguriks
    Põletiku tekitajad satuvad keskkõrva kuulmetõrve kaudu. 
    Kõrvavalu võib olla ägedast nohust tingitud rõhumuutustest keskkõrvas.
    Põletik mõjutab otseselt keskkõrva helijuhtimissüsteeme
    KUI ON KÕRVAPÕLETIKU KAHTLUS PÖÖRDUGE ARSTI POOLE.
    Kõrvapõletiku tunnused
    Laps ärritunud, rahutu , viril, nutab
    Imik ja väikelaps võivad katsuda haiget kõrva
    Valu, ägeneb pikali asendis
    Uni häiritud
    Kuulmislangus
    Esineb koos hingamisteede infektsioonidega
    Isutus
    Kehatemperatuuri tõus
    Kõhulahtisus või oksendamine
    Mida teha kõrvavalu korral?
    Ravi määrab arst!
    Valuravi (paratsetamool, ibuprofeen)
    AB ravi (olenevalt lapse vanusest ja eelnevatest põetud haigustest võib arst last jälgida 24-72 tundi ilma AB ravita )
    Tagada ninahingamine
    Kõrvatilgad ei sobi!
    Soojendamine ei ole lubatud!
    Kõrvapõletiku ennetamine
    Vaktsineerimine imikueas (efektiivsus 10-30%)
    Retsidiveeruvate otiitide korral kuulmekilede šunteerimine.
    Korralik hügieen
    Kurguvalu
    Lastel enamasti viiruslik
    haiguse tekitajad levivad õhu kaudu
    ja satuvad sissehingamisel neelu
    limaskestale põhjustades seal põletikku.
    haigustekitajaid palju, tuleb eristada bakteriaalsest
    põletikust.
    Viirusliku kurgupõletiku kaebused
    Kurguvalu
    Nohu
    Köha
    Silmapõletik
    Kõhulahtisus
    Nahalööve
    Halb enesetunne
    Kõrge palavik
    Nakkus levib käte vahendusel ( nakkusohtlik 3-4 esimest haiguspäeva)
    Neelumandli põletik e tonsilliit
    Äge algus
    Neelu tagaseina, kurgukaarte,kurgunibu, kurgumandlite punetuse ja turse.
    Kurgu - ja neelamisvalulikkus
    - Kõrge palavik
    - Eksudaat tonsillidel (bakteriaalse põletiku puhul mandlitel mädakorgid)
    - Kaela eesmiste lümfisõlmede suurenemine ja valulikkus
    - Peavalu
    - Lihasvalu
    Väsimus ja isutus
    Enamasti haigestuvad koolieas lapsed
    Kuidas aidata kurgupõletikus last
    Kui tegemist bakteriaalse põletikuga on näidustatud antibiootikumid
    Toetav ja sümptomaatiline ravi: piisav puhkus ja palaviku alandamine
    Valuravi
    Soojad joogid
    Kurku pihustatavad preparaadid ja imemistabletid leevendavad sümptomeid lühiajaliselt. Imemistablette ei tohi kasutada alla 4-5 aastastel lastel, sest need võivad hingekõrri sattumisel põhjustada lämbumise.
    Kiiresti arsti juurde kui...
    lapsel neelamis- või hingamishäired
    lapsel on raske suud avada
    esineb kaelavalu
    ülemäärane süljeeritus
    laps keeldub joomast
    lapse hääl on muutunud
    palavik üle 39 C
    KÖHA
    köha põhjus on hingamisteede viirusinfektsioon
    Algus kuiv ärritusköha, mis muutub rögasemaks.
    Köha võib kesta mitmeid nädalaid, tavaliselt taandub 7-14 päeva jooksul.
    Äge köha, kestusega 1-3 nädalat
    Alaäge köha, kestusega 3-8 nädalat
    Krooniline köha, ketusega üle 8 nädala
    Kuidas leevendada köhaärritust?
    Soe jook
    Peaalune veidi kõrgemaks
    Ninahingamine vaba
    Inhalatsioon
    Rahvameditsiin (sinepiplaastrid, jalavann, hanerasv, mesi)
    Ravimid
    Kõripõletik e. larüngiit
    Kõripõletik on alla 6 aastastel lastel sage
    hingamisteede haigus.
    Enamasti esineb 7 kuu – 3(4) aasta vanuses
    Poistel rohkem kui tüdrukutel (3:2)
    Peamisteks tekitajateks viirused, mis levivad nii piisk - kui kontaktnakkuse teel. Laps on nakkusohtlik 3-4 päeva või kuni palaviku kadumiseni.
    Kuidas kõripõletikku ära tunda? (1)
    äkiline algus, tavaliselt öösiti
    haukuv köha
    kähe hääl
    sissehingamisraskus (striidor)
    võib eelneda nohu ja/või kurguvalu
    Kõripõletik jagatakse: kerge, keskmine ja raske
    Kerge kõripõletik:
    haukuv köha
    Striidor vahelduv (nutmisel või köhimisel)
    Laps heas üldseisundis
    Keskmine kõripõletik
    haukuv köha
    kähe hääl
    püsiv striidor rahulolekus,
    hingamisel võib kasutada abilihaseid (roidevahemikes on hingamisel näha sissetõmbeid)
    üldseisund häiritud
    Raske kõripõletik e. Krupp
    - tugev striidor
    hingamise abilihaste kasutamine
    nahavärvi muutus
    laps on raskes üldseisundis: rahutu ja väga erutatud või apaatne ja loid.
    Kuidas aidata kõripõletikuga last?
    rahusta last
    palaviku alandamine
    inhalatsioon (oluline on niiske õhk)
    õhu vahetus (soojast jahedasse)
    piisav jook
    istuv või poolistuv asend
    Alumiste hingamisteede põletikud
    Sagedamini haigestuvad lapsed ülemiste hingamisteede põletikesse.
    Kopsutorupõletik e. bronhiit (bronchitis)I
    Bronhides on limaskesta turse ja sekreet .
    Lapseeas valdavalt ägeda kuluga (bronchitis acuta).
    Infektsioosne põletik on enamasti viiruslik ( paragripp , gripp , adenoviirus jt.), harvem bakteriaalne (hemofiilus, mükoplasma)
    Kopsutorupõletiku e. bronhiidi tunnused
    väljendunud nohu
    palavik
    Esialgu vähene köha, hiljem väljendunud kuiv või märg köha (sõltub sekreedist) ja röga eritus
  • Vasakule Paremale
    Lapse tervisliku seisundi jälgimine #1 Lapse tervisliku seisundi jälgimine #2 Lapse tervisliku seisundi jälgimine #3 Lapse tervisliku seisundi jälgimine #4 Lapse tervisliku seisundi jälgimine #5 Lapse tervisliku seisundi jälgimine #6 Lapse tervisliku seisundi jälgimine #7 Lapse tervisliku seisundi jälgimine #8 Lapse tervisliku seisundi jälgimine #9 Lapse tervisliku seisundi jälgimine #10 Lapse tervisliku seisundi jälgimine #11 Lapse tervisliku seisundi jälgimine #12 Lapse tervisliku seisundi jälgimine #13 Lapse tervisliku seisundi jälgimine #14 Lapse tervisliku seisundi jälgimine #15 Lapse tervisliku seisundi jälgimine #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Greete Undrits Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Hingamiselundkonna haigused
    16
    docx

    Hingamiselundkonna haigused

    ADENOID EHK NINANEELUMANDLI HÜPERTROOFIA  Põhjustavad ninahingamise takistust väikelapseeas ja koolieelikutel. Pärast pberteeti taandarenevad.  Põhjus ei ole selge, kahtlustatakse lümfaatilist staatust, põetud nakkushaigusi ja klimaatilisi tingimusi SÜMPTOMID  Ninahingamine on takistatud, hingab läbi suu. Takistatud ninahingamisel halveneb kopsu ventilatsioon, kopsutipud jäävad ventileerimata. Suuhingamine võib põhjustada neeluhaiguste ja trahheobronhiidi teket, kuna suust tulev õhk jääb puhastamata, niisutamata ja sojendamata.  Suuhingamisel areneb kõrge ja kitsas suulagi: gooti võlv.  Magamise ajal langeb keel taha, sellega katkeb õhutee ja tekib apnoe (hingamispeetus)  Laps ärkab öösel korduvalt ülesse  Võib tekkida öine kõrvavalu, kuna adenoidid, kattes kuulmetõrve avasid takistavad trummiõõne ventilatsiooni. Adenoidid soodusta

    Bioloogia
    Kuulmis ja kõneelundite anatoomia füsioloogia patoloogia kordamisküsimused
    17
    pdf

    Kuulmis ja kõneelundite anatoomia füsioloogia patoloogia kordamisküsimused

    1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõ

    Anatoomia ja füsioloogia
    Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused
    14
    docx

    Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused

    1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu

    Inimeseõpetus
    Larüngiit
    2
    docx

    Larüngiit

    Larüngiidi tekkepõhjused ja mehhanismid Larüngiit on haigus, mis mõjutab kogu kõri limaskesta: sise- ja välislihaseid, häälepaelu jne. Kõripõletiku ehk larüngiidi põhjuseks on enamasti viirusnakkus, mille tagajärjel tekib põletik kõri ja/või hingetoru piirkonnas. Kõriturse astmed: I- striidor ( vilisev hingamisheli) vahelduv, kuulda lapse rahutusel. II aste- püsiv striidor rahuolekus, hingamisel abilihaste kasutamine, III aste- tugev striidor hingamise abilihaste kasutamisega, nahavärvi muutus, võib vajada intubeerimist. Haigus algab nohu ja kurgupõletikuga, mille järel tekib madala haukuva tämbriga köha ja sissehingamine muutub häälekaks. Enamasti kaasneb haigusega ka palavik. Mõnikord võib keset ööd tekkinud haukuv madalatämbriline köha olla haiguse kõige esimeseks sümptomiks

    10.klassi ajalugu
    Laru ngiit
    2
    docx

    Laru�ngiit

    Larüngiidi tekkepõhjused ja mehhanismid Larüngiit on haigus, mis mõjutab kogu kõri limaskesta: sise- ja välislihaseid, häälepaelu jne. Kõripõletiku ehk larüngiidi põhjuseks on enamasti viirusnakkus, mille tagajärjel tekib põletik kõri ja/või hingetoru piirkonnas. Kõriturse astmed: I- striidor ( vilisev hingamisheli) vahelduv, kuulda lapse rahutusel. II aste- püsiv striidor rahuolekus, hingamisel abilihaste kasutamine, III aste- tugev striidor hingamise abilihaste kasutamisega, nahavärvi muutus, võib vajada intubeerimist. Haigus algab nohu ja kurgupõletikuga, mille järel tekib madala haukuva tämbriga köha ja sissehingamine muutub häälekaks. Enamasti kaasneb haigusega ka palavik. Mõnikord võib keset ööd tekkinud haukuv madalatämbriline köha olla haiguse kõige esimeseks sümptomiks

    Meditsiiniajalugu
    Laste hüpertermia tegevusjuhis kiirabile
    5
    doc

    Laste hüpertermia tegevusjuhis kiirabile

    ) 6 a ­ 12 a 0,025-0,05 mg/kg püsiinfusioonina 0,06-0,12 mg/kg/tunnis Lastele alla 15 kg ei soovitata manustada midasolaami lahuseid kontsentratsiooniga üle 1mg/ml! NB! Fenütoiini ei soovitata kasutada lastel febriilsete krampide kupeerumiseks. Kui krambid eelneva raviga ei kupeeru, siis üldanesteesia i/v barbituraatidega (barbituraatnarkoos): Tiopentaal-Na: annuses 2-7 mg/kg (ühekordne annus) Lapse jälgimine ja ravi intensiivravi osakonnas, kui: lapsel on epileptiline staatus (kramp püsib vaatamata ravile) kui krambid korduvad ja krambihoogude vahel püsib teadvusehäire Glasgow kooma skaala on 8 või alla selle laps on sokis lapsel on hingamishäired lapsel on intrakraniaalse rõhu tõusu tunnused Kirjandust kasutatud: Pharmaca Estica 2003 Spravotchnik praktitsheskovo vratcha. Moskva,1982 Paedriatic handbook 2003

    Meditsiin
    Elustamisõpetus ja esmaabi võtted
    30
    docx

    Elustamisõpetus ja esmaabi võtted

    eluaasta vahel mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas.  Alla 8aastane ei higista palaviku välja.  Kui lapsel on halb või kurdab peavalu ,hakake palaviku alandama juba varem.  Mobiilikõne häirekeskusesse ei omanda palaviku alandavat toimet.Samuti ei alanda palaviku ka kraadiklaas.  Külmavärinate aeg palavik tõuseb.  Füüsiline jahutus (jääkülmad linad,märjaks ja ümber lapse keerata) (niisutada jaheda veega).  Mida külmemad on jalalabad,. Seda kindlam on krambi teke.  Haige inimene võiks käija vannis, vesi jahutab keha.  Tuuletõmmet ei tohi olla.40kraadise viinaga mis on vees lahustatud,hõõruda üle keha.Väljaarvatud pea, käelabad ja jalalabad. + lehvitada tuult peale ,et protsess kiireneks  Paracetamoli annused:  … - 6 kuud: 80 mg Parecetamoli

    Haigused ja ravi
    Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid
    7
    docx

    Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid

    Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse pikaajaline esinemine ühes teatud piirkonnas( Eesti-puukentsefaliit) Gripile on iseloomulik- üldintoksikatsiooninähud, kõrge palavik, väga halb enesetunne Viirus Gripp-influenza Paragripp- parainfluenza Adenoviirus-

    Meditsiin




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun