mitmeid eri sümptomeid. Sageli, lisaks näo miimilise muskulatuuri töö häirumisele, kaasub näonärvi halvatusega maitsetundlikkuse nõrgenemine (keele eesmiselt kahelt kolmandikult), pisaraerituse lakkamine ja hüperakuusia (m. stapedius´e häire tõttu). Teadaolevad perifeerse näohalvatuse põhjustajad on borrelioos, sarkoidoos (kaks eelmainitud haigust põhjustavad sageli bilateraalse kahjustuse), diabeet, traumad (koljumurrud, koljupõhimiku murd), kasvajad (nt neurinoom, hemangioom, lümfoom jt), operatsioonid (keskkõrv, mastoidjätke, V kraniaalnärv), infektsioonid, mis haaravad subarahnoidaalruumi, oimuluu püramiidi, keskkõrva, mastoidrakustikku, kõrvasüljenääet või ka n. facialis´t ennast. Näonärvi perifeerne halvatus võib olla teistest haigustest sõltumatu, kuid tal on olemas mitmeid ravitavaid põhjuseid. Kõiki harusid haarava ägeda algusega halvatuse puhul piisab uurimisest tervisekeskuses (Juva jt 1999:949). 2.1 Belli halvatus
Sekretoorne osa – pehme suulae ja nina limaskesta näärmed, pisaranääre, süljenäärmed. Kahjustus – näonärvi perifeerne halvatus – miimiliste lihaste halvatus, lagofalm (silm ei sulgu), maitsetundlikkuse puudumine keele eesmisel 2/3. Tsentraalne halvatus – suu piirkonna miimiliste lihaste halvatus. Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustus – hüpomiimia. VIII esiku-teonärv (n.vestibulocochlearis) – kuulmine, tasakaal. Kahjustus – teonärv – kuulmise langus (kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, neurosüüfilis). Esikunärv – tasakaaluhäired, pearinglus (Menieri sündroom, kuulmisnärvi kasvajad) IX keeleneelunärv (n.glossopharyngeus) – motoorne osa (neelu ja kõri vöötlihased koos uitnärviga), sensoorne osa (maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3, tundlikkus keskkõrvast ja neelust). Sekretoorne osa – süljenäärmed. X uitnärv (n
· väliskuulmekäigu ummistus kõrvavaigu, võõrkehadega, põletikulise turse või sekreediga · kuulmekäigu kasvajad (eksostoosid) · kuulmekäigu kaasasündinud atreesia või omandatud põletikujärgnestenoos · kuulmekile põletikuline paksenemine, kuulmekile perforatsioon · sekreet (mäda, lima) või granulatsioonid keskkõrvaruumis · kuulmeluude ahela katkemine trauma, kolesteatoomi või kroonilise põletiku tagajärjel · otoskleroos · keskkõrvaruumi kasvajad (n. facialise neurinoom) 2) Neurosensoorne KL Tingitud sisekõrva, kuulmisnärvi (VIII) või aju juhteteede kahjustusega Erinevad põhjused: · Kaasasündinud (sündroomsed ja mittesündroomsed) · Infektsioonid: meningiit, mumps, leetrid, punetised, CMV, HIV, keskkõrvapõletik · Peatrauma, barotrauma, oimuluu murd · Ototoksilised ravimid (aminoglükosiidid, lingudiureetikumid) · Mürakahjustus · Kasvajad (pontotserebellaarnurga kasvajad nt. vestibulaarne shwannoom)
• kuulmekile põletikuline paksenemine, kuulmekile perforatsioon • sekreet (mäda, lima) või granulatsioonid keskkõrvaruumis • kuulmeluude ahela katkemine trauma, kolesteatoomi või kroonilise põletiku tagajärjel • otoskleroos • keskkõrvaruumi kasvajad (n. facialise neurinoom) • Neurosensoorne KL – Tingitud sisekõrva, kuulmisnärvi (VIII) või aju juhteteede kahjustusest – Erinevad põhjused: • Kaasasündinud (sündroomsed ja mittesündroomsed) • Infektsioonid: meningiit, mumps, leetrid, punetised, CMV, HIV, keskkõrvapõletik • Peatrauma, barotrauma, oimuluu murd
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise ku...
sekreediga • kuulmekäigu kasvajad (eksostoosid) • kuulmekäigu kaasasündinud atreesia või omandatud põletikujärgne stenoos • kuulmekile põletikuline paksenemine, kuulmekile perforatsioon • sekreet (mäda, lima) või granulatsioonid keskkõrvaruumis • kuulmeluude ahela katkemine trauma, kolesteatoomi või kroonilise põletiku tagajärjel • otoskleroos • keskkõrvaruumi kasvajad (n. facialise neurinoom) Sensorineuraalne kuulmislangus ehk Neurosensoorne KL: tekib, kui kahjustatud on sisekõrv ja takistatud on heli edastamine ajju. Eelkõige põhjustab see kõrgsageduslike helide kuuldavuse langust. Heli ajju edastamise takistuseks võib olla karvarakkude puudumine või nende kahjustus, mida võivad põhjustada liigne müra, ototoksiliste ravimite tarvitamine või isegi mumpsi ja meningiidi põdemine. Sensorineuraalne kuulmislangus on tavaliselt
Närv jaguneb kaheks (koosneb kahest kiudude grupist): Kuulmisnärv (teonärv) (3 neuronit) - sisekõrva teolt liiguvad kuulmisimpulsid oimusagara koorde, kus asub kuulmiskeskus. Kahjustus: ühes kõrvas tavaliselt kuulmislangus või kuulmise puudumine, häiritud on kõrgete toonide vastuvõtmine. Kuulmisvõime langust ja kurtust põhjustavad 9 neuroloogilistest haigustest kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, traumaatilised liitelised arahnoidiidid, neuroluues jt. Esikunärv (2 neuronit) - tundenärv; poolringkanalitelt (I neuron) liigub asendiimpulss vestibulaartuumadele (II neuron). Need on seotud väikeajuga, silmaliigutajatega, seljaajuga: tasakaal, koordinatsioon, lihastoonuse regulatsioon. Kahjustuse puhul on need häiritud, esinevad nüstagmid (silmamunade nõksumine). IX - Keeleneelunärvi ja X - uitnärvi kahjustused
annaabi.ee 
