7. Hilisõhtul tuleks vältida vürtsiseid toite ja ülemäärast söömist. 8. Teleri peaks sulgema vähemalt tund enne voodisse pugemist. 9. Voodisse minnes ei maksa heietada muremõtteid. 10. Õhtuti tuleks magama minna ja hommikuti voodist tõusta iga päev samal ajal, k.a nädalavahetustel. Kui on soov ärgata hiljem, siis ei tohiks magada kauem kui 1 tund. 7 Uneapnoe Tähtis halva öise une põhjus on une ajal ilmnev hingamisseisak ehk uneapnoe. See tähendab üle 10 sekundi kestvat hingamiskatkestust, mis võib une ajal palju kordi korduda. Katkestusega kaasneb rahutus, häälekas norskamine, öine higistamine ja hommikune peavalu. Järgmisel päeval vaevab patsienti ülemäärane päevane väsimus ja isegi mälu halvenemine. Seisundi kohta kasutataksegi nimetust uneapnoe sündroom. Uneapnoe sündroomi tähtsaim põhjus on ülemiste hingamisteede ummistus, mida põhjustab keele- ja neelulihaste ajutine lõtvumine
Mis on nii oluline inimese heaolu kui tervise kohapealt. Unetus ehk insomnia on inimesele üks halvemaid tervisehädasid, millest ühaenam ja enam hakkab tekkima ka uusi haigusi ja nähtusi ebatervislikust olekust inimeses ja tema organismis. Unetus pole siiski eriline haigus, vaid mõne varjatud haiguse sümptom. Unetuse põhjused võib jagada seitsemesse rühma: 1. Füüsilised põhjused- Hingamishäired, mille alla kuulvad astma, heinapalavik, bronhiit, külmetus, magamissaegne hingamisseisak ehk une-apnoe (lähedane norskamisega ning tavaline just keskealistel ülekaalulistel meestel,) jäsemerahutus, pinin kõrvus, mõned vähiliigid (eriti luu-, pankrease- ja ajuvähk), hamba-, selja- ja peavalu, liigesepõletik, kehavigastused, toidumürgitus, menstuatsioon, menopaus, või premenstruaalsündroom, kõrge vererõhk. 2. Füsioloogilised põhjused- Päevased tukastused, pingeline öötegevus, lennujärgne
Nimetus kuutõbine tuleb rahvausust, et magajale peale paistev täiskuu paneb teda veidralt tegutsema. Enamik kuutõbiseid ei liigu väga sageli ja tavaliselt see ei tekita tõsist muret. Aga mõni kuutõbine liigub ringi peaaegu igal ööl ja on oht, et ta saab viga, kui satub näiteks kööki, kus on teravaid esemeid, või läheb välja. Uneapnoe Uneapnoe on hingamisteede kokkulangemisest tingitud üle 10 sekundi kestev hingamisseisak une ajal. Haiguslikuks loetakse, kui esineb üle 5 uneapnoe episoodi tunnis. Uneapnoe tekitab tõsist töövõime langust. Põhiliseks algseks tekkepõhjuseks on norskamine, mille järgselt tekib pehme suulae vibratsioonitrauma ja närvikahjustus. Pehme suulagi muutub lõdvemaks ning une ajal langevad hingamisteed kokku, põhjustades uneapnoe. Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus, alkohol ja anatoomilised kaela ja nina iseärasused.
· hommikune peavalu · ärgates kõrgenenud vererõhk · päevased suigatused · mäluhäired · keskendumisvõime raskused · meeleoluhäired · impotentsus või libiido vähenemine ÖISED KAEBUSED · tugev norskamine · hingamiskatkestused · rahutu uni · öine higistamine · südamekloppimisega ärkamised · sagenenud öine urineerimine · suukuivus, halb maitse, kõrvetus Obstruktiivne uneapnoe on hingamisteede kokkulangemise tagajärjel tekkiv üle 10 sekundi kestev hingamisseisak une ajal. Haiguslikuks loetakse, kui esineb üle 5 uneapnoe episoodi tunnis. Viib aja jooksul ka teiste elundite häiretele. Põhiliseks algseks tekkepõhjuseks on norskamine. Miks norskamine osadel inimestel läheb üle uneapnoeks, ei ole teada. Norskamise tagajärjel tekib pehme suulae vibratsioonitrauma, mille tagajärjeks on närvikahjustus. Pehme suulagi muutub veel lõdvemaks ning norskamine muutub veelgi tugevamaks
Ühe und ja vanureid käsitleva teooria kohaselt väheneb vananedes hormoon melatoniini produktsioon, mida toodab ajus asuv und ja ärkveloleku tsükleid reguleeriv käbikeha. Mõned teadlased arvavad, et sellest johtubki vanemate inimeste unehädade suurenemine. (O'Hanlon, B. 1998: Lk 26-27) 2.2 Unetuse põhjused · Füüsilised põhjused. Hingamishäired, mille alla kuuluvad astma, heinapalavik, bronhiit, külmetus, norskamine ja magamisaegne hingamisseisak ehk une-apnoe (lähedane norskamisele ning tavaline just keskealistel ülekaalulistel meestel), jäsemerahutus, pinin kõrvus, mõned vähiliigid, hamba-, selja- ja peavalu, liigesepõletik, kehavigastused, toidumürgitus, menstruatsioon, menopaus või premenstruaalsündroom, kõrge vererõhk jm. · Füsioloogilised põhjused. Päevased tukastused, pingeline öötegevus, lennujärgne uimasus (tuleneb ühest ajavööndist teise sattumisest), müra, rasedus, vahetustöö ja öötöö,
· hommikune peavalu · ärgates kõrgenenud vererõhk · päevased suigatused · mäluhäired · keskendumisvõime raskused · meeleoluhäired · impotentsus või libiido vähenemine ÖISED KAEBUSED · tugev norskamine · hingamiskatkestused · rahutu uni · öine higistamine · südamekloppimisega ärkamised · sagenenud öine urineerimine · suukuivus, halb maitse, kõrvetus Obstruktiivne uneapnoe on hingamisteede kokkulangemise tagajärjel tekkiv üle 10 sekundi kestev hingamisseisak une ajal. Haiguslikuks loetakse, kui esineb üle 5 uneapnoe episoodi tunnis. Viib aja jooksul ka teiste elundite häiretele. Põhiliseks algseks tekkepõhjuseks on norskamine. Miks norskamine osadel inimestel läheb üle uneapnoeks, ei ole teada. Norskamise tagajärjel tekib pehme suulae vibratsioonitrauma, mille tagajärjeks on närvikahjustus. Pehme suulagi muutub veel lõdvemaks ning norskamine muutub veelgi tugevamaks
väga rängad. Kolju kahjustused võivad tekkida liiga ägedal lapse kiigutamisel, rusika või jalaga löömisel vastu pead, pea löömisel vastu seina jms. Sagedamini diagnoositakse sellise vägivalla järel verevalumit või ajuvapustust. Kõrvuti raskete, kuni lapse surmani viivate haigusnähtudega võivad sekundaarselt areneda rasked neuroloogilised nihked, k.a teisene hüdrotsefaalia (vesipea). Sageli jäävad arusaamatuks erinevate neuroloogiliste ärajäämanähtude, apnoe atakkide (med. hingamisseisak), koljusisese rõhu tõusu jne põhjused, mis tegelikkuses on manifesteerunud (ilmnenud) leiuks pärast füüsilist vägivalda. Trauma järel võivad tekkida ka meningiit, entsefaliit, aju- jm kasvajad. (Hobbs, 1989, 1169) Lapse mürgitamise motiiviks võib olla vanema kontrollimatu käitumine, näiteks vaid sooviga "õpetada" oma last, kuni metadooni või kannabist kasutavate vanemateni, kes soovivad oma lapsele sama kogemust juba
collum Kael pulmones kopsud cor Süda sternum rinnak costa Roie thorax rindkere Sõnaliited Paljud mõisted moodustatakse ees- ja järelliidete abil, mis liidetakse sõnatüvele. Toome ära mõned sagedamini esinevad sõnaliited. Sõnaliide Tähendus Näide a-, an- ilma, puudus apnoe (hingamisseisak) aneemia (verevaesus) ab- ära, eemale abduktsioon (liikumine kehast eemale) ad- juurde, poole aduktsioon (liikumine keha poole) 14 adhesioon (kleepumine, kinnijäämine) angio- veresooni puudutav angiograafia (veresoonte röntgenuuring) artro- liigestega seotud artroskoopia (liigeste uuring,-ravi)
annaabi.ee 
