NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ,skelett', cranion = cranium `kolju', bakterion = bacterium 'bakter'. Loengutes kasutatavad terminid: · (NIMI)SÕNA ALGVORM · SÕNA TÜVI · KÄÄNDELÕPP · KÄÄNDKOND · KÄÄNDTÜÜP · KÄÄNE nimisõna Tunica, ae f omadussõna Mucosus, (mucos)a, (mucos)um Tunica mucosa `limaskest' nimisõna Morbus, i m omadussõna Sacer, sacra, sacrum Morbus sacer `püha haigus' nimisõna Atrium, ii n omadussõna Dexter, dextra, dextrum Atrium dextrum `parem südamekoda' Käänded: 1) NOMINATIIV (Nom.) ehk NIMETAV vastab küsimusele KES? MIS? 2) GENITIIV (Gen.) ehk OMASTAV KELLE? MILLE? 3) DAATIV (Dat.) ehk ALALEÜTLEV KELLELE? MILLELE? 4) AKKUSATIIV (Acc.) ehk OSASTAV KEDA? MIDA? 5) ABLATIIV (Abl.) ehk KAASAÜTLEV KELLEGA
Üldosa test Üliõpilase nimi Rühm OP-1 Kuupäev 08.02.17 1. Haige on nakatunud leetritesse, kuid ühtki haiguse sümptomit veel ei ole, see on haiguse peiteperiood ehk inkubatsiooni periood (2). 2. Õpetus, mis uurib haiguse põhjuseid on etioloogia (1). 3. Õpetus, mis uurib kahjustuste tekkega seotud probleeme on lesiogenees (1). 4. Kahjustusi, mille järel haige võib tervistuda, nimetatakse pöörduvateks kahjustusteks (1). 5. Missugused füüsikalised tegurid võivad patoloogiaid põhjustada? (3). elekter, rõhk, radiatsioon. 6. Missugused bioloogilised faktorid võivad haigusi põhjustada? (2). mikroobid, viirused. 7. Selgitage mõistet eksogeensed etioloogilised faktorid ja tooge näide (2). 8. Haige on nakatunud tuulerõugetesse; patsiendi aktuaalsed probleemid on palavik, peavalu, kurguvalu, halb enesetunne, töövõime langus; see on haiguse eelnähtude e. prodromaalperiood. (1). 9. Krooniline haigus on remissioonis, s...
Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1. Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase
· Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga. Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. · Sümptomid on peavalu, pearinglus, väsimus, ninaverejooks, närvilisus, töövõime langus ning unetus. · Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k), Arterial hypertension (ingl.k) Põhjus ja Ravi · Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele. Süstoolne vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk. Vererõhk sõltub seega südame poolt ringesse paisatud vere hulgast ning arterite olukorrast. Kui inimese süda pumpab liiga palju verd, muutub vererõhk kõrgeks ning sellest tekibki Kõrgvererõhktõbi. ·
bakterion = bacterium ’bakter’ 6. Mis soost on a-lõpulised nimisõnad? Naissoost. 7. Mis soost on –um, -on- lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen. Sing. lõpp? Tooge näiteid. Kesksoost. Nende Gen. Sing lõpp on –i. Nt. Collum. 8. Mis soost on enamik –us-lõpulisi nimisõnu? Meessoost. 9. Mis lõpud võivad olla –us- lõpulistel nimisõnadel genitiivis? –i, -us, -ris, -dis. 10. Nimetage –us-lõpulisi kesksoost nimisõni. corpus, morbus, pectus 11. Mis soost on –u-lõpulised nimisõnad? Mis on nende genetiivi lõpp? Kesksoost ja genitiivi lõpp on us 12. Rõhk langeb kui kaks esimesele kui rohkem siis eelviimasele 13. Kui eelviimasel silbil diftong siis pikk silp 14. silp on pikk, kui selle vokaal on enne 15. B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks 16. Kui vokaal on enne vokaali, on see lühike 17. –alis, -aris, -atus, -inus, -osus on alati pikad lõpus 18
1. Määrata sõnade kääne ja arv vastavas väljendis (ainsus või mitmus) ning tõlkida. 1.angulus oculi – Silmanurk angulus - II kääne, m – nurk – sg nom, oculus – II kääne, m - silm – sg gen, pl nom 2. incisura scapulae – abaluu sälk, abaluu sälgule incisura, I kääne f –sälk- sg nom, sg abl, scapula, I kääne f – abaluu – sg gen, sg dat 3. morbi oculorum – silmade haigus, silmade haigused morbus, II kääne, m – haigus – sg gen, pl nom, oculus, II kääne m – silm - pl gen 4. bulbi oculi – silmamuna-, silmamunad bulbus, II kääne, m – sibul/muna – sg gen, pl nom oculus, II kääne, m – silm – sg gen 5. valva aortae – aordiklapp, aordiklapiga valva, I kääne, f – klapp – sg nom, sg abl, aorta, I kääne, f – aort – sg gen, sg dat, pl nom, 6. inflammatio orbitae – silmakoopapõletik inflammatio, ionis, III kääne, f – põletik – sg nom
tundi pärast saastunud toidu söömist. Sümptomid, nagu oksendamine ja iiveldus, esinevad suhteliselt kiiresti, mis näitab, et bacillius cerius on produtseerinud toidus suurel hulgal toksiine.Bacillius ceriuse arvukus kontamineeritud tootes võib ulatuda 103-1010 bakterini/g kohta. Haiguse ilmnemisel kestab see 6-24 tundi ja on iselimiteeruv. Merilin Jürine Bacillius cerius Chroni tõbi - Morbus Crohn (ld.k) Crohn`s disease (ingl.k) Crohni tõbi on kroonilist soole põletikku põhjustav haigus. Ülevaade Crohni tõbi on kroonilise põletikulise soolehaiguse vorm(teine põletikuline soolehaigus on haavandiline koliit), mis tekib tavaliselt noores eas (15-35 a). Crohni tõbi on kõigis soolestiku osades põletikku ja sügavaid haavandeid põhjustav haigus, mis kõige sagedamini haarab peensoole lõpposa.
tundi pärast saastunud toidu söömist. Sümptomid, nagu oksendamine ja iiveldus, esinevad suhteliselt kiiresti, mis näitab, et bacillius cerius on produtseerinud toidus suurel hulgal toksiine.Bacillius ceriuse arvukus kontamineeritud tootes võib ulatuda 103-1010 bakterini/g kohta. Haiguse ilmnemisel kestab see 6-24 tundi ja on iselimiteeruv. Merilin Jürine Bacillius cerius Chroni tõbi - Morbus Crohn (ld.k) Crohn`s disease (ingl.k) Crohni tõbi on kroonilist soole põletikku põhjustav haigus. Ülevaade Crohni tõbi on kroonilise põletikulise soolehaiguse vorm(teine põletikuline soolehaigus on haavandiline koliit), mis tekib tavaliselt noores eas (15-35 a). Crohni tõbi on kõigis soolestiku osades põletikku ja sügavaid haavandeid põhjustav haigus, mis kõige sagedamini haarab peensoole lõpposa.
MI kliiniline kulg ja lõpe sõltuvad pärgarteri sulguse asukohast ning müokardi isheemia kestusest ja ulatusest. Oluliseks peetakse ka kollateraalse vereringe seisundit:arenenud kollateraalvool võib tunduvalt vähendada pärgarteri sulgumisel tekkiva nekroosi suurust. Ägeda MI diagnoos põhineb kliinilistel, elektrokardiograafilistel (EKG), biokeemilistel ja patoloogilstel tunnustel. Hüpertensioon. Kõrgvererõhutõbi. Arteriaalne hüpertensioon Hypertensio arterialis, Morbus hypertonicus (ld.k). Arterial hypertension (ingl.k). Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab piiri - süstoolne 140 ja diastoolne üle 90 mmHg. Vererõhuväärtuste klassifikatsioon: Optimaalne < 120 < 80 mmHg Normaalne 120129 8084 mmHg Kõrgenormaalne 130139 8589 mmHg I astme hüpertensioon (kerge) 140159 9099 mmHg II astme hüpertensioon (mõõdukas) 160179 100109 mmHg III astme hüpertensioon (raske) 180 110 mmHg
Sisehaigused ja sisehaige hooldus-põetus HAIGUS Haigus on laiemas tähenduses inimese kui bioloogilise süsteemi tasakaalu häire, mis võib avalduda psüühilise vapustusena, kriisina ja/või inimestevahelise suhete häirena. Haigus kitsamas tähenduses on organismi struktuuri ja selle funktsioonide patoloogia, mis avaldub sümptoomidena, on objektiivselt diagnoositav. Haigus (lad.k. morbus; kr.k. nosos, pathos) on organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise (anatoomilise kuju) või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Haigus tekib kahjulike välis- või sisetegurite toime tagajärjel ning nõrgendab organismi väliskeskkonnaga kohanemise võimet. Kusjuures samaaegselt organismis kujunevad välja kaitse- ja kompensatsioonireaktsioonid. Haigust põhjustavad välised tegurid mehaanilised (löögid, põrutused) füüsikalised (kõrge ja madal t)
Haigused ja seisundid Esileht / Haigused ja seisundid Alzheimeri tõbi Morbus Alzheimer (lad.k) Alzheimer disease (ingl.k) Seletus Alzheimeri tõbi (AT) on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas . Ülevaade AT on 20. sajandi algusest tuntud progresseeruv haigus, mille kestus esimestest sümptomitest surmani on keskmiselt 10 aastat. Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Dementsust
KÕRGVERERÕHKTÕBI ·ka Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k) Arterial hypertension (ingl.k) ·Eestis on umbes 350 000 elanikul kõrgenenud vererõhk ·Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest · Kui arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie ühiskonnas tervist kõige rohkem. ÜLEVAADE ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, kusjuures ligi 50% üle 65 aastastest
·harjutuse sooritamine vale tehnikaga ·ülekaal ·võistlus- või treeningueelse soojenduse puudulikkus ·venitusharjutuste mittesooritamine 6 Sporditraumade ennetamine nõuab detailset põhjuste uuringut ja neid põhjuseid peaks olema analüüsinud nii sportlane ise, kui teinud seda ka koos arsti ja treeneriga, et edaspidi vältida mõjufaktoreid ja ära hoida tulevikus traumade kordumist. 2.0 OSGOOD-SCHLATTERI HAIGUS Osgood-Schlatteri haigus Morbus Osgood-Schlatteri ( ld.k.) Osgood-Schlatter disease ( ingl.k.) Selgitus Tegemist on põlvekedra kõõluse kinnituskoha (sääreluul) luustumishäirega, mis avaldub valuna põlve eesosas. Ülevaade Haiguse esinemissagedus on väike, sagedamini esineb seda aktiivsetel sportlikel poistel. Tavaliselt on paranemine hea, aharvem on vajalik kirurgiline ravi. TEKKEPÕHJUSED JA -MEHHANISMID Põlvekeder on väike luu põlveliigese ees. Põlvekedra pealt kulgeb reie nelipealihase kõõlus ning
Loote vereringe on ema vereringest lahus, toitainete saamine, gaasivahetus ja jääkainete eemaldamine toimub difusiooni teel platsenta kaudu, millest punased vererakud ei pääse läbi. Kui mingil moel peaks loote veri sattuma ema organismi ja seejärel tagasi ema organismist loote organismi (ema organismis moodustuvad anti-D antikehad), siis põhjustab see loote vererakkude kokkukleepumise, mille tagajärjel loode hukkuks. Sellist tõbe nimetatakse vastsündinud hemolüütiliseks tõveks (morbus haemolyticus neonatorum). Õigeaegne vereülekanne aitab päästa vastsündinud elu. 5
Peame alati leidma enda jaoks aega, et muuta midagi oma elus positiivsemaks. 19 KASUTATUD ALLIKAD: Delavier, F. (2004) Jõu, ilu ja tervise anatoomia naisele. Kirilille kirjastus Hermlin, K. (2001) Kehahoiu ABC. Tartu Ülikooli kirjastus, 92 lk Inimese füsioloogia ja anatoomia (2001) Tallinn, Medicina Johnsen, V. , Sykehus V.-A. Morbus Bekhterev. Juhatuseks patsientidele. 27 lk. Lidell, L. , Thomas, S. (1985) Tallinn, Eesti raamat Liikumine ja meditsiin (1998) Tallinn, Medicina Loogna, N. , Loogna, G. (1999) Füüsiline töö ja ülekoormushaigused. Tallinn Õe käsiraamat (2001) Tallinn, Medicina Saarma, J. (1985) Meditsiinipsühholoogia. Tallinn, Valgus Saarma, R. (1999) Terve selg ja terve kael. Sünnimma, 72 lk. Soots, A (1999) Inimeste reaktsioonid haigusele ja käitumine haiguse ajal. Tartu Sutcliffe, J
ei olnud võimalik seadusi väga pikalt lahti kirjutada. Seadused olid kirjutatud eripärases rütmis, mida on nimetatud ,,carmeni-stiiliks" või ,,seaduslikuks etiketiks" (Norden 1939, lk 91-106) Seadustes kasutati palju alliteratsiooni ja assonantsi. Näiteks ,,ex ea familia, inquit, in eam familiam." Samuti on kasutatud ka kordusi peaaegu kõik seadused algavad sõnaga ,,si." Näiteks esimese tahvli kolm esimest seadust algavad ,,Si in ius vocat, ..." ,,Si calvitur pedemve, ... " ,,Si morbus, ..." llmselt oli keelekujundite eesmärgiks teatud sõnade esiletõstmine ning meeldejäämise lihtsustamine. Keelekujundid panid seadused kõlama poeetiliselt, mis vihjab, et seadused olid mõeldud ka deklareerimiseks, mitte ainult lugemiseks. Selline seaduste kirjapanemise viis säilitas seadusi läbi sajandite ning taoline kirjutusviis muutus autoriteetseks (Meyer 2007, lk 59) Seaduste keele muutumine ja tõlkimine
Põhjused: mistahes kuulmissüsteemi osa, ebanormaalsed veenid, kaelalüside muutused, süsteemsed haigused, psühhofüsioloogilised, traumajärgne, Menieri tõbi, otoskleroos, toksilised ained, ravimid Kõrvakohina mittemedikamentoosne ravi (rehabilitatsioon). psühhoteraapia, akupunktuur, heliteraapia, rahvameditsiin (naistepuna, hõlmikpuu, piparmünt), tinnituse maskerid, tinnitus retaining therapy – ümberõpperavi meetod. Morbus Meniere puhul esinevad kaebused. Menieri triaad: kuulmislangus, pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Pearingluse tõttu esineb tihti ka Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks iiveldust ja oksendamist, mis aga ei anna haigele kergendust. Häirivaks on ka surumistunne haiges
Täpselt teadmata põhjustel moodustub tasku, mis on täidetud sarvestunud massiga ja mis suurenedes täidab kõrvas vaba ruumi. Suurenedes hakkab kolesteatoom kahjustama kuulmisluukesi ja ümbritsevat luukude, võib levida ka sisekõrva ning kahjustada kuulmisnärvi. Mõnikord tekib kolesteatoomile lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 15. Morbus Meniere kliiniline pilt Kaebused: Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada
Täpselt teadmata põhjustel moodustub tasku, mis on täidetud sarvestunud massiga ja mis suurenedes täidab kõrvas vaba ruumi. Suurenedes hakkab kolesteatoom kahjustama kuulmisluukesi ja ümbritsevat luukude, võib levida ka sisekõrva ning kahjustada kuulmisnärvi. Mõnikord tekib kolesteatoomile lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 15. Morbus Meniere kliiniline pilt Kaebused: Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada
muutuste tõttu sisekõrvas). Põhjused: mistahes kuulmissüsteemi osa, ebanormaalsed veenid, kaelalüside muutused, süsteemsed haigused, psühhofüsioloogilised, traumajärgne, Menieri tõbi, otoskleroos, toksilised ained, ravimid. Kõrvakohina mittemedikamentoosne ravi (rehabilitatsioon). psühhoteraapia, akupunktuur, heliteraapia, rahvameditsiin (naistepuna, hõlmikpuu, piparmünt), tinnituse maskerid, tinnitus retaining therapy – ümberõpperavi meetod. Morbus Meniere puhul esinevad kaebused. Menieri triaad: kuulmislangus, pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Pearingluse tõttu esineb tihti ka iiveldust ja oksendamist, mis aga ei anna haigele kergendust. Häirivaks on ka surumistunne haiges kõrvas ning kohin ehk tinnitus. Meniere’i haiguse atakiga haige on väga ärritunud, tal on raske silmi lahti hoida, kuna silmade
automatismid). Diagnoosimiseks peavad koeksisteerima kaks sümptomit. 1935 psühhokirurgia kasutuselevõtmine (Egas Moniz) Peamised tunnused · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vältimine Morbus Bleuleri: skisofreenia dr Eugen Bleuleri järgi 1. Põhisümptomid: mõtlemise häired, tundeelamuste lamenemine, endassetõmbumine, pidurdatus, autistlik käitumine, maneeritsemine. 2. Teisesed sümptomid: hallutsinatsioonid, paranoilised mõtted, grandioossusmõtted! 3. Lisasümptomid, mis pole iseloomulikud MB-le: ärevus, pinge, ängistus; süütunne, depressioon; disorientatsioon; psühhosomaatilised sümptomid
mls, is f raskus, koorem; vaev, pingutus nec, v, tum, re tapma mollis, e pehme; mahe, leebe, õrn; meeldiv; negleg, neglx, neglctum, ere rahulik tähelepanuta jätma, mitte hoolima mone, u, itum, re manitsema neg, v, tum, re eitama; salgama; mns, montis m mägi keelduma, tagasi lükkama mora, ae f viivitus, viivitamine; peatus, paus negtium, i n tegevus, toimetus, töö; morbus, m haigus, tõbi askeldus(ed); äri(asjad) morior, mortuus sum, mor (part. fut. nm, minis (gen. ka nllus) mitte keegi moritrus) surema; hukkuma neque conct. ning ei, ja ei, ka mitte, ega; moror, tus sum, r viivitama, venitama; neque ... neque ei ...ega viibima, peatuma nesci, v, tum, re mitte teadma, mitte mors, mortis f surm tundma, mitte oskama
teab kuidas eraldada subjektiivseid andmeid objektiivsetest; teab laste ja eakate patsientide uurimise eripärasid. Sissejuhatus Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO, World Health Organisation) määratluse järgi on tervis „täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning see ei ole üksnes haiguste või tervisehäire puudumine“. Vastandiks sellele on haigus, teiste nimedega haigestumine, nosos, pathos, morbus, mis kujutab endast kogu organismi või üksikute elundite häiret, mille korral patsient või tema lähedased (või kõrvalseisjad) märkavad muudatusi nii füüsilises kui vaimses seisundis ja ka psüühikas. Kui muudatused tekivad äkki, kutsutakse sageli kiirabi, et neid haiguslikke muudatusi peatada või leevendada. Erakorralise meditsiinilise abi andmisel on oluline muu hulgas ära tunda, kas patsient on terve, haige või kriitilises seisundis kohest abi vajav inimene.
annaabi.ee 
