NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ,skelett', cranion = cranium `kolju', bakterion = bacterium 'bakter'. Loengutes kasutatavad terminid: · (NIMI)SÕNA ALGVORM · SÕNA TÜVI · KÄÄNDELÕPP · KÄÄNDKOND · KÄÄNDTÜÜP · KÄÄNE nimisõna Tunica, ae f omadussõna Mucosus, (mucos)a, (mucos)um Tunica mucosa `limaskest' nimisõna Morbus, i m omadussõna Sacer, sacra, sacrum Morbus sacer `püha haigus' nimisõna Atrium, ii n omadussõna Dexter, dextra, dextrum Atrium dextrum `parem südamekoda' Käänded: 1) NOMINATIIV (Nom.) ehk NIMETAV vastab küsimusele KES? MIS? 2) GENITIIV (Gen.) ehk OMASTAV KELLE? MILLE? 3) DAATIV (Dat.) ehk ALALEÜTLEV KELLELE? MILLELE? 4) AKKUSATIIV (Acc.) ehk OSASTAV KEDA? MIDA? 5) ABLATIIV (Abl.) ehk KAASAÜTLEV KELLEGA
Üldosa test Üliõpilase nimi Rühm OP-1 Kuupäev 08.02.17 1. Haige on nakatunud leetritesse, kuid ühtki haiguse sümptomit veel ei ole, see on haiguse peiteperiood ehk inkubatsiooni periood (2). 2. Õpetus, mis uurib haiguse põhjuseid on etioloogia (1). 3. Õpetus, mis uurib kahjustuste tekkega seotud probleeme on lesiogenees (1). 4. Kahjustusi, mille järel haige võib tervistuda, nimetatakse pöörduvateks kahjustusteks (1). 5. Missugused füüsikalised tegurid võivad patoloogiaid põhjustada? (3). elekter, rõhk, radiatsioon. 6. Missugused bioloogilised faktorid võivad haigusi põhjustada? (2). mikroobid, viirused. 7. Selgitage mõistet eksogeensed etioloogilised faktorid ja tooge näide (2). 8. Haige on nakatunud tuulerõugetesse; patsiendi aktuaalsed probleemid on palavik, peavalu, kurguvalu, halb enesetunne, töövõime langus; see on haiguse eelnähtude e. prodromaalperiood. (1). 9. Krooniline haigus on remissioonis, s...
Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1. Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase
kuulmisabivahenditega. Downi tõbi · Kaasasündinud geneetiliselt määratud haigus, mis avaldub arengupeetuse ja mitmete väärarenditena. · Haigus esineb sagedusega 1:600-800 vastsündinu kohta, poistel ja tüdrukutel võrdselt. Haige lapse sünni tõenäosus suureneb ema vanusega. · Avaldub selles, et lastel on iseloomulik välimus ja nad on väga sarnased. Väike ümmargune pea, kukal ja näo proofiil on lamedad. · Down syndrome (lad k), Morbus Langdon-Down (ingl k) Põhjus ja Ravi · Downi sündroomi põhjustab üks liigne kromosoom - see on pärilikkuse info kandjate ehk geenide kogumik. · Kui tavaliselt on igal inimesel 2 sarnast 21. kromosoomi, siis Downi sündroomiga lastel on neid 3. · Downi sündroomi ei osata ravida. Seda osatakse leevendada arendusraviga e. laps käib psühholoogi, logopeedi, eripedagoogi ja taastusravi arstide juures. Loomulikult on selles suur osa ka lapsevanematel
bakterion = bacterium ’bakter’ 6. Mis soost on a-lõpulised nimisõnad? Naissoost. 7. Mis soost on –um, -on- lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen. Sing. lõpp? Tooge näiteid. Kesksoost. Nende Gen. Sing lõpp on –i. Nt. Collum. 8. Mis soost on enamik –us-lõpulisi nimisõnu? Meessoost. 9. Mis lõpud võivad olla –us- lõpulistel nimisõnadel genitiivis? –i, -us, -ris, -dis. 10. Nimetage –us-lõpulisi kesksoost nimisõni. corpus, morbus, pectus 11. Mis soost on –u-lõpulised nimisõnad? Mis on nende genetiivi lõpp? Kesksoost ja genitiivi lõpp on us 12. Rõhk langeb kui kaks esimesele kui rohkem siis eelviimasele 13. Kui eelviimasel silbil diftong siis pikk silp 14. silp on pikk, kui selle vokaal on enne 15. B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks 16. Kui vokaal on enne vokaali, on see lühike 17. –alis, -aris, -atus, -inus, -osus on alati pikad lõpus 18
1. Määrata sõnade kääne ja arv vastavas väljendis (ainsus või mitmus) ning tõlkida. 1.angulus oculi – Silmanurk angulus - II kääne, m – nurk – sg nom, oculus – II kääne, m - silm – sg gen, pl nom 2. incisura scapulae – abaluu sälk, abaluu sälgule incisura, I kääne f –sälk- sg nom, sg abl, scapula, I kääne f – abaluu – sg gen, sg dat 3. morbi oculorum – silmade haigus, silmade haigused morbus, II kääne, m – haigus – sg gen, pl nom, oculus, II kääne m – silm - pl gen 4. bulbi oculi – silmamuna-, silmamunad bulbus, II kääne, m – sibul/muna – sg gen, pl nom oculus, II kääne, m – silm – sg gen 5. valva aortae – aordiklapp, aordiklapiga valva, I kääne, f – klapp – sg nom, sg abl, aorta, I kääne, f – aort – sg gen, sg dat, pl nom, 6. inflammatio orbitae – silmakoopapõletik inflammatio, ionis, III kääne, f – põletik – sg nom orbita, I kääne, f – silmakoobas – sg gen, sg dat, pl nom, 7. circulationem sanguinis - vereringlust circulatio, onis, I...
tundi pärast saastunud toidu söömist. Sümptomid, nagu oksendamine ja iiveldus, esinevad suhteliselt kiiresti, mis näitab, et bacillius cerius on produtseerinud toidus suurel hulgal toksiine.Bacillius ceriuse arvukus kontamineeritud tootes võib ulatuda 103-1010 bakterini/g kohta. Haiguse ilmnemisel kestab see 6-24 tundi ja on iselimiteeruv. Merilin Jürine Bacillius cerius Chroni tõbi - Morbus Crohn (ld.k) Crohn`s disease (ingl.k) Crohni tõbi on kroonilist soole põletikku põhjustav haigus. Ülevaade Crohni tõbi on kroonilise põletikulise soolehaiguse vorm(teine põletikuline soolehaigus on haavandiline koliit), mis tekib tavaliselt noores eas (15-35 a). Crohni tõbi on kõigis soolestiku osades põletikku ja sügavaid haavandeid põhjustav haigus, mis kõige sagedamini haarab peensoole lõpposa.
tundi pärast saastunud toidu söömist. Sümptomid, nagu oksendamine ja iiveldus, esinevad suhteliselt kiiresti, mis näitab, et bacillius cerius on produtseerinud toidus suurel hulgal toksiine.Bacillius ceriuse arvukus kontamineeritud tootes võib ulatuda 103-1010 bakterini/g kohta. Haiguse ilmnemisel kestab see 6-24 tundi ja on iselimiteeruv. Merilin Jürine Bacillius cerius Chroni tõbi - Morbus Crohn (ld.k) Crohn`s disease (ingl.k) Crohni tõbi on kroonilist soole põletikku põhjustav haigus. Ülevaade Crohni tõbi on kroonilise põletikulise soolehaiguse vorm(teine põletikuline soolehaigus on haavandiline koliit), mis tekib tavaliselt noores eas (15-35 a). Crohni tõbi on kõigis soolestiku osades põletikku ja sügavaid haavandeid põhjustav haigus, mis kõige sagedamini haarab peensoole lõpposa.
MI kliiniline kulg ja lõpe sõltuvad pärgarteri sulguse asukohast ning müokardi isheemia kestusest ja ulatusest. Oluliseks peetakse ka kollateraalse vereringe seisundit:arenenud kollateraalvool võib tunduvalt vähendada pärgarteri sulgumisel tekkiva nekroosi suurust. Ägeda MI diagnoos põhineb kliinilistel, elektrokardiograafilistel (EKG), biokeemilistel ja patoloogilstel tunnustel. Hüpertensioon. Kõrgvererõhutõbi. Arteriaalne hüpertensioon Hypertensio arterialis, Morbus hypertonicus (ld.k). Arterial hypertension (ingl.k). Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab piiri - süstoolne 140 ja diastoolne üle 90 mmHg. Vererõhuväärtuste klassifikatsioon: Optimaalne < 120 < 80 mmHg Normaalne 120129 8084 mmHg Kõrgenormaalne 130139 8589 mmHg I astme hüpertensioon (kerge) 140159 9099 mmHg II astme hüpertensioon (mõõdukas) 160179 100109 mmHg III astme hüpertensioon (raske) 180 110 mmHg
Sisehaigused ja sisehaige hooldus-põetus HAIGUS Haigus on laiemas tähenduses inimese kui bioloogilise süsteemi tasakaalu häire, mis võib avalduda psüühilise vapustusena, kriisina ja/või inimestevahelise suhete häirena. Haigus kitsamas tähenduses on organismi struktuuri ja selle funktsioonide patoloogia, mis avaldub sümptoomidena, on objektiivselt diagnoositav. Haigus (lad.k. morbus; kr.k. nosos, pathos) on organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise (anatoomilise kuju) või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Haigus tekib kahjulike välis- või sisetegurite toime tagajärjel ning nõrgendab organismi väliskeskkonnaga kohanemise võimet. Kusjuures samaaegselt organismis kujunevad välja kaitse- ja kompensatsioonireaktsioonid. Haigust põhjustavad välised tegurid mehaanilised (löögid, põrutused) füüsikalised (kõrge ja madal t) keemilised (mürgid,söövitavad ained) alimentaarsed (nälgus, ületoitumine, hüp...
Haigused ja seisundid Esileht / Haigused ja seisundid Alzheimeri tõbi Morbus Alzheimer (lad.k) Alzheimer disease (ingl.k) Seletus Alzheimeri tõbi (AT) on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas . Ülevaade AT on 20. sajandi algusest tuntud progresseeruv haigus, mille kestus esimestest sümptomitest surmani on keskmiselt 10 aastat. Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Dementsust iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus ilma teadvuse häireteta, mis märgatavalt häirib inimese igapäevast toimetulekut. Mõningatel juhtudel on täheldatud AT pärilikkust ning haiguse sagedasemat esinemist naistel. Kõige olulisem haiguse riskifaktor on vanus. Haiguse levimus on üle 65-aastaste seas 6-8 % ja AT moodustab üle poole kõigist dementsussündroomidest. Tervistavat või profülaktilist ravi Alzheimeri tõve vastu pole. Tekkepõhju...
KÕRGVERERÕHKTÕBI ·ka Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k) Arterial hypertension (ingl.k) ·Eestis on umbes 350 000 elanikul kõrgenenud vererõhk ·Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest · Kui arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie ühiskonnas tervist kõige rohkem. ÜLEVAADE ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, kusjuures ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. 85-90%-l juhtudest on tegemist essentsiaalse hüpertensiooniga ehk ilma leitava põhjuseta kõrgvererõhutõvega. Vaid 5-10%-l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab, siis nimetatakse seda sek...
Kuressaare Gümnaasium Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus Uurimistöö Koostaja: Riina Suu 12.b Juhendaja: Riina Keel 2013 1 Sisukord: Sissejuhatus 3 Põlvetraumad 5 Sporditraumade põhjused 6 Osgood Schlatter 7 Harjutuskava 9 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus 2 Trauma on igasugune kogemus, mis kujutab ohtu inimese tervisele ja heaolule. Trauma viitab inimese ellujäämise põhireeglite rikkumisele: Neid reegleid rikuvad sageli mitmed sündmused, mis viitavad sellele, et maailm on kontrollitamatu ja ennustamatu (nt. raske haigus, puue, füüsiline või seksuaalne vägiv...
IV. VERI 1. Vere ülesanded. Erinevate vormelementide liikide funktsioonid. *Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitained kudedesse. Toitainete oksüdatsioonil kudedes vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke neerudesse, veri toimetab hormoone ning muid bioloogiliselt aktiivseid aineid nende toimekohtadesse. Vere vahendusel jaotatakse organismis ühtlaselt ka ainevahetuses tekkinud soojus, mida keha pindmistest kihtidest antakse ära ümbritsevale ruumile *Kaitsefunktsioon Veri kaitseb organismi sissetungiva nakkuse eest tänu sellele, et üks osa vereliblesid on koos veres tekkivate ja ringlevate antikehadega võimelised kahjutuks muutma haiguse tekitajaid. Vere hüübimine kaitseb organismi väikeste vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest. *Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine Verel on oluline koht ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluselist...
peeglist näeme, mõjutab suurel määral ka meie käitumist ja mõtteviisi. Peame alati leidma enda jaoks aega, et muuta midagi oma elus positiivsemaks. 19 KASUTATUD ALLIKAD: Delavier, F. (2004) Jõu, ilu ja tervise anatoomia naisele. Kirilille kirjastus Hermlin, K. (2001) Kehahoiu ABC. Tartu Ülikooli kirjastus, 92 lk Inimese füsioloogia ja anatoomia (2001) Tallinn, Medicina Johnsen, V. , Sykehus V.-A. Morbus Bekhterev. Juhatuseks patsientidele. 27 lk. Lidell, L. , Thomas, S. (1985) Tallinn, Eesti raamat Liikumine ja meditsiin (1998) Tallinn, Medicina Loogna, N. , Loogna, G. (1999) Füüsiline töö ja ülekoormushaigused. Tallinn Õe käsiraamat (2001) Tallinn, Medicina Saarma, J. (1985) Meditsiinipsühholoogia. Tallinn, Valgus Saarma, R. (1999) Terve selg ja terve kael. Sünnimma, 72 lk. Soots, A (1999) Inimeste reaktsioonid haigusele ja käitumine haiguse ajal. Tartu Sutcliffe, J
ei olnud võimalik seadusi väga pikalt lahti kirjutada. Seadused olid kirjutatud eripärases rütmis, mida on nimetatud ,,carmeni-stiiliks" või ,,seaduslikuks etiketiks" (Norden 1939, lk 91-106) Seadustes kasutati palju alliteratsiooni ja assonantsi. Näiteks ,,ex ea familia, inquit, in eam familiam." Samuti on kasutatud ka kordusi peaaegu kõik seadused algavad sõnaga ,,si." Näiteks esimese tahvli kolm esimest seadust algavad ,,Si in ius vocat, ..." ,,Si calvitur pedemve, ... " ,,Si morbus, ..." llmselt oli keelekujundite eesmärgiks teatud sõnade esiletõstmine ning meeldejäämise lihtsustamine. Keelekujundid panid seadused kõlama poeetiliselt, mis vihjab, et seadused olid mõeldud ka deklareerimiseks, mitte ainult lugemiseks. Selline seaduste kirjapanemise viis säilitas seadusi läbi sajandite ning taoline kirjutusviis muutus autoriteetseks (Meyer 2007, lk 59) Seaduste keele muutumine ja tõlkimine
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ...
Täpselt teadmata põhjustel moodustub tasku, mis on täidetud sarvestunud massiga ja mis suurenedes täidab kõrvas vaba ruumi. Suurenedes hakkab kolesteatoom kahjustama kuulmisluukesi ja ümbritsevat luukude, võib levida ka sisekõrva ning kahjustada kuulmisnärvi. Mõnikord tekib kolesteatoomile lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 15. Morbus Meniere kliiniline pilt Kaebused: Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada
Täpselt teadmata põhjustel moodustub tasku, mis on täidetud sarvestunud massiga ja mis suurenedes täidab kõrvas vaba ruumi. Suurenedes hakkab kolesteatoom kahjustama kuulmisluukesi ja ümbritsevat luukude, võib levida ka sisekõrva ning kahjustada kuulmisnärvi. Mõnikord tekib kolesteatoomile lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 15. Morbus Meniere kliiniline pilt Kaebused: Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada
Kuulmis-ja kõneelundite anatoomia, füsioloogia ja patoloogia 1.Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu-urge. Keskmisesse ni...
Psühhofarmakoloogia loengukonspekt 1.-2. loeng sissejuhatus Psühhofarmakoloogia tegeleb keemiliste ainete mõjuga psüühikale, eeskätt selliste ravimitega, mille mõju psüühikale on nende toimetes kõige olulisem; (psyche; phramakon vs toxicon; logos) Psühhofarmakonide rühmad jaotatakse psühhiaatrias tavapäraselt kasutatavateks & väljaspool med. kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) ...
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik)...
teab kuidas eraldada subjektiivseid andmeid objektiivsetest; teab laste ja eakate patsientide uurimise eripärasid. Sissejuhatus Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO, World Health Organisation) määratluse järgi on tervis „täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning see ei ole üksnes haiguste või tervisehäire puudumine“. Vastandiks sellele on haigus, teiste nimedega haigestumine, nosos, pathos, morbus, mis kujutab endast kogu organismi või üksikute elundite häiret, mille korral patsient või tema lähedased (või kõrvalseisjad) märkavad muudatusi nii füüsilises kui vaimses seisundis ja ka psüühikas. Kui muudatused tekivad äkki, kutsutakse sageli kiirabi, et neid haiguslikke muudatusi peatada või leevendada. Erakorralise meditsiinilise abi andmisel on oluline muu hulgas ära tunda, kas patsient on terve, haige või kriitilises seisundis kohest abi vajav inimene.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
