Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"lamerakk" - 7 õppematerjali

lamerakk - kartsinoom paikneb tavaliselt päikesele avatud kehaosadel (peapiirkond, käed). Kõige kartsinogeensem osa päikesevalgusest on UVB-kiirgus. Kasvajaeelseks seisundiks võivad olla aktiinilised keratoosid.
thumbnail
12
doc

Nahavähk ja kasvajad

on raske eristada maliignsest melanoomist. 5. Sklerodermiataoline BK(2%) See on kasvaja infiltratiivne vorm. Rohkelt esineb fibrooskudet, mistõttu on kasvaja tihe ja ümbritsevast nahast halvasti piirdunud. Pind on sile ja tüüpilisi läikivaid sõlmekesi võib leida kolde servades või ei ole neid üldse. Kolle võib ümbritsevast nahast olla pisut kõrgem või madalam, valkjas. Tavaliselt ei haavandu. 6. Atüüpiline basokvamoosne vorm(1%) Histoloogiliselt on mõlemale kasvajale ­ nii lamerakk kui basaalrakk- kartsinoomile iseloomulikud tunnused. See vorm annab siirdeid teistesse organitesse sagedamini. Basaalrakk-kartsinoomi ravi BK ravi sõltub kasvaja tüübist, suurusest, asukohast ja hulgast. 1. Küretaaz Sellel meetodil saab eemaldada väikseid, selgepiirilisi sõlmelisi või pindlevivaid kasvajaid. Protseduuri käigus eemaldataks naha pindmine kiht koos kasvajarakkudega. Paranemine võtab aega mõned nädalad ja haav õmblemist ei vaja. 2. Kirurgiline eemaldamine

Kosmeetika → Iluteenindus
36 allalaadimist
thumbnail
24
doc

PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD

Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus ­ papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviirus...

Bioloogia → Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Nahavähk

Nahavähk Nahavähk on üks levinumaid vähivorme,kuid tänu varasele avastamisele on seda võimalik ravida.Oluline on põõrduda arsti juurde siis,kui kahtlane muutus nahal püsib üle kahe nädala. Nahamuutused Muutused,millele tuleks tähelepanu põõrata: · laigud,sõlmed või ketendavad piirkonnad,mis veritsevad või millele tekib koorik; · haavand,mis ei parane; · suurenev sünnimäk,millele tekib koorik ning mis kasvab,sõgeleb,hakkab veritsema,mille värvus muutub ebaühtlaseks või mis kaotab selged piirid. (Peter Abrahams.2005."Pere tervise entsüklopeedia".Tea,Tallinn) Naistel on haigestumus suurem kui meestel.Naispatsiendid moodustavad 60% nahavähihaigetest.(Labotkin,R.2004."Vähk on avastatav ja ravitav".Tartu Ülikooli Kirjastus,Tartu.) Nahavähi tüübid · Basaalrakuline vähk ehk basalioom tekib nahas paiknevate ümarrakkudest.Enamjaolt tekib se...

Bioloogia → Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kopsuvähk

Kopsuvähk Referaat Tallinn 2007 Sissejuhatus Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligi 1 miljon inimest- ¾ neist mehed ning ¼ neist naised. Kopsuvähk on kasvajarakkude kontrollimatu kasvamine ühes või mõlemas kopsus, mis on pahaloomuline. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate paljude muutuste tõttu. 2 Riskifaktorid Üks suurimaid ja põhilisi tegureid on suitsetamine. 90% juhtudest on tekkepõhjuseks suitsetamine. Tubakasuitsus on tuhandeid kemikaale, on leitud üle 200 otsese või kaudse toimega kantserogeense ehk vähki tekitava aine. Tuntuimad tubakas leiduvad kahjulikud ained on tõrv, ving ja sõltuvust tekitav nikotiin. Tubakasuitsus leiduv tõrv hävitab tasapisi kopsu seintel olevad karvakesed, virvekarvad, mis kaitsevad kopse tolmu ja...

Bioloogia → Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Vähkkasvajad

Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Nahakasvajad on kõige sagedasemini esinevad vähivormid. Eestis on aastas 800-900 esmast nahavähi juhtu, nendest ~130 on melanoomi esmasjuhud. Nahavähk tekib naha pindmise kihi, epidermise rakkudest. Maailmas diagnoositud kõikidest vähijuhtudest on iga kolmas nahavähk. Esineb kolme tüüpi nahavähki: basaalrakk nahavähk, lamerakk nahavähk, melanoom. Kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80% on basaalrakk nahavähk, 10% lamerakk nahavähk ja 10% melanoom. Nahavähi 2 esimest tüüpi on harva surmaga lõppevad, erinevalt melanoomist, mis võib olla vägagi agressiivne. 4.1 Kuidas tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolett /UVA ja UVB/ kiirgus, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti ­ epidermisesse ­ ja kahjustab melanotsüütide DNAd

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused

1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise ku...

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
105 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Kuulmis ja kõneelundite anatoomia füsioloogia patoloogia kordamisküsimused

1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab v...

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
290 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun