Mis on nahavähk? Nahavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline haigus valgenahalistel inimestel. Nahavähi all mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajad. Neist sagedasemad on basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk- kartsinoom.Kõikide nahavähi vormide oluliseks riskiteguriks on liigne ultraviolettkiirgus nii looduslikest allikatest kui ka solaariumitest. Nahavähk kuulub nende vähiliikide hulka,mida on võimalik peaaegu täielikult välja ravida, kui oskate end jälgida ja tulete arsti juurde õigel ajal. Samuti on oluline mõista, mis vähki tekitab, sest siis oskate end kaitsta. Ohtlikem nahavähi vorm on melanoom, mis tekib naha
millega muutub see eriti ohtlikuks (ateena.ee 23.02.2009). Päikesekiirgus ei põhjenda ära melanoomide või teiste nahavähkide teket, mis ilmnevad päikesele ligipääsmatutes kohtades. Pärilikkus võib ka oma rolli mängida. Nahavähk võib areneda toksiliste mürkidega kokkupuutel või kiirgusravis (ateena.ee 23.02.2009). Nahavähi alla mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajaid. Neist sagedasemad- basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk-kartsinoom. Aktiinilised keratoosid on tavalisemad kasvajaeelsed seisundid. Kõige tõsisemad neist on melanoomid (derma.ee 23.02.2009). 15 Kõik need vähitüübid on tõusuteel- suur osa neist saab ennetada vältides UV-kiirgust ja täheldades muutuseid oma nahal. Varajaste avastustega saab edukalt ravida enamikku nahavähkidest, isegi agressiivsemaid vorme
Tartu Ülikooli Kirjastus,Tartu.) Nahavähi tüübid · Basaalrakuline vähk ehk basalioom tekib nahas paiknevate ümarrakkudest.Enamjaolt tekib see nahavähi tüüp näole,kus algab pärlitaolise sõlmekesena,mille järel hakkavad kolde ääred haigusele iseloomulikult kerkima ja keskosa vajub sisse.Basaalrakuline vähk kasvab aeglaselt ja väga harva kandub mujale kehale. · Lamerakuline vähk ehk lamerakk-kartsinoom tekib enamasti kõige sagedamini päiksesle avatud kehaosadel,eriti seal kus päike on põletanud.Osa lamerakulisi vähke arenevad patsientidel,kes on eelnevalt kokku puutunud arseeni või kiiritusega või kellel on kroonilisi nahahaavandeid või põletusarme.Kolded on algselt kaetud paksu ketuga,hiljem võivad need haavanduda ning veritseda.Areneb kiiremini kui basaalrakuline vähk ja võib isegi levida.
primaarne ravimeetod on kirurgiline eemaldamine. Ka see jaguneb alaliikideks: Adenokartsinoom- see on kõige tavalisem mitte-väikeserakuline kopsuvähi liik, hõlmates umbes 50-60%. Mittesuitsetajatel avastatud kopsuvähk on tavaliselt selles vormis. Seda tüüpi vähk annab juba varases faasis siirdeid ning levib kergesti teistesse elunditesse. Lamerakk-kartsinoom- see hõlmab 20-25% mitte-väikserakuline kopsuvähi juhtumitest ja see esineb enamasti suitsetajatel. Võib kasvada kopsukoes või suurte kopsutorude lähedal. Annab ka siirdeid kuid hilisemas staadiumis kui adenokartsinoom. Suurrakk-kartsinoom- sellel puhul kasvab kasvaja kiiresti ja ta kasvab kopsu inna läheduses. Annab siirdeid juba varases staadiumis.
Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Nahakasvajad on kõige sagedasemini esinevad vähivormid. Eestis on aastas 800-900 esmast nahavähi juhtu, nendest ~130 on melanoomi esmasjuhud. Nahavähk tekib naha pindmise kihi, epidermise rakkudest. Maailmas diagnoositud kõikidest vähijuhtudest on iga kolmas nahavähk. Esineb kolme tüüpi nahavähki: basaalrakk nahavähk, lamerakk nahavähk, melanoom. Kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80% on basaalrakk nahavähk, 10% lamerakk nahavähk ja 10% melanoom. Nahavähi 2 esimest tüüpi on harva surmaga lõppevad, erinevalt melanoomist, mis võib olla vägagi agressiivne. 4.1 Kuidas tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolett /UVA ja UVB/ kiirgus, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd
- ravimriniit - allergiline riniit, ninapolüpoos - septumi deviatsioon, vasomotoorne riniit 24. Ninaverejooksu põhjused Lokaalsed: - ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid - trauma ( võõrkeha, ninanokkimine, põrutused, murrud ) - pikaaegne intranasaalsete rohtude kasutamine - kokaiini jt. meelemürkide nuusutamine - krooniline nohu (ulatuslik septumi deviatsioon, erinevad riniidid ) - kasvajad ninas, paranasaalides, ninaneelus ( lamerakk-Ca, lümfoomid, hemangioomid, melanoomid, angiofibroomid ) - iatrogeensed põhjused ( operatsioonid, protseduurid, NG-sond, nasotrahheaalne intubatsioon ) Süsteemsed: - hüpertensioon, -kriisid; muu kardiovaskulaarne patoloogia - verd vedeldavate ravimite kasutamine - kroonilised maksahaigused ( alkohoolsed, mitte-alkohoolsed) - kroonilised neeruhaigused ( ureemilises faasis ) - lümfoproliferatiivsed haigused ( lümfoom, müeloom )
- ravimriniit - allergiline riniit, ninapolüpoos - septumi deviatsioon, vasomotoorne riniit 24. Ninaverejooksu põhjused Lokaalsed: - ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid - trauma ( võõrkeha, ninanokkimine, põrutused, murrud ) - pikaaegne intranasaalsete rohtude kasutamine - kokaiini jt. meelemürkide nuusutamine - krooniline nohu (ulatuslik septumi deviatsioon, erinevad riniidid ) - kasvajad ninas, paranasaalides, ninaneelus ( lamerakk-Ca, lümfoomid, hemangioomid, melanoomid, angiofibroomid ) - iatrogeensed põhjused ( operatsioonid, protseduurid, NG-sond, nasotrahheaalne intubatsioon ) Süsteemsed: - hüpertensioon, -kriisid; muu kardiovaskulaarne patoloogia - verd vedeldavate ravimite kasutamine - kroonilised maksahaigused ( alkohoolsed, mitte-alkohoolsed) - kroonilised neeruhaigused ( ureemilises faasis ) - lümfoproliferatiivsed haigused ( lümfoom, müeloom )
annaabi.ee 
