peavalu, keskendumisvõime vähenemist, 5. Kui müratase on liiga kõrge ja seda pole unehäireid, kõrget vererõhku, väsimust ja stressi. võimalik teisiti summutada, tuleb kasutada Kuid müral võib olla ka tõsisemaid tagajärgi kuulmiskaitsevahendeid. Nt. Müra summutavaid nagu näiteks kuulmiskahjustus. kõrva klappe. Kuulmiskahjustusega kaasneb sageli selline 6. Müra levib ühest ruumist teise. Seepärast võib haigus nagu tinnitus, mis kujutab endast helinat olla vajalik isoleerida ruumid üksteisest müra või kohinat kõrvades. Tinnitus võib olla mööduv suhtes, samuti ruumid ja kooliõu ning ruumid ja või püsiv. tänav. Mida suurem on inimeste teadlikus, seda lihtsam Kuid mitte ainult õpilased ei ole need, kes on probleemile lahendust leida. Haridusasutuste
Kuulmishäirete vältimine ja korrigeerimine MARTIN LEISSOO 9.A Kuulmishäired Eestis Meedikute andmetel on Eestis mõni suurem või väiksem kuulmispuue ligi 12% elanikkonnast (~157416 inimest). Samas oleme paljude kahjulike mõjurite olemuse suhtes lubamatult napilt teadlikud või pigem iseenese suhtes hoolimatud. Tervelt üks kolmandik Eesti elanikkonnast viibib enam-vähem pidevalt müra kahjustavas mõjusfääris, olgu see siis pärit tööstusest, transpordist või olmest. Kuulmishäirete tüübid Kurtus- võimetus tajuda väliseid helisid, mille aluseks on heli vastuvõtuaparaadi kahjustus. Kurtuse piiriks loetakse 7080 dB-st vaiksema kõne kuulmise võimetust. Nürmus- vaegkuulmine. Sellega inimest nimetatakse nürmikuks. Nürmuse liike on kolm ning nendest raskeima puhul kuuleb nürmik vaid valju kõnet kõrva ääres. Tinnitus- tüütu ja kestev heli ühes või mõlemas kõrvas, mida ei põhjusta ükski väline heliallikas. Seetõttu nimet...
Manustamine: suukaudne, paikne (geelid, spreid, plaastrid, roll-on), rektaalne, intramuskulaarne, intravenoosne Seondumine plasmavalkudega märkimisväärne (90-99%) NSAIDide kõrvaltoimed NSAIDide tüüpilised kõrvaltoimed Seedetrakt: düspepsia, ülakõhuvalu, kõrvetised, iiveldus, oksendamine, erosioonid, haavandi verejooks, perforatsioon Südame-veresoonkond ja neerud: vedelikupeetus, hüpertensioon, tursed, hüperkaleemia, SP süvenemine Kopsud: astma ägenemine Kesknärvisüsteem: tinnitus sisekõrva kahjustusest, pearinglus Immuunsüsteem: urtikaaria, Quincke ödeem, anafülaksia Veri: Luuüdi kahjustusest trombotsütopeenia, neutropeenia, aplastiline aneemia NSAIDid ja seedetrakti tüsistused NSAIDide kasutajate risk saada seedetrakti tüsistus või surra on 3-10 korda suurem kui üldpopulatsioonis Tüsistuste tekkeks piisab vahel ühest doosist NSAIDid ja seedetrakti tüsistused NSAIDid ja seedetrakti tüsistused Seedetrakti tüsistuste riskifaktorid
Kroonilise otiidi avaldumisvormid: -kr. mädane otiit -kr. adhesiivne otiit -kolesteatoom Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Kaebused: Esinevad ägenemised, mis vahelduvad remissioonidega. Üheks sümptomiks võib olla pidev või hootine mädaeritus kõrvast, adhesiivse otiidi lima on tavaliselt halvalõhnaline. Esineb ka kuulmise langus haiges kõrvas; lisaks pearinglus, tinnitus, võimalik on kõrvavalu (mis võib teine kord puududa) ja näonärvi halvatus/nõrkus. Üldsümptomid nagu palavik, nõrkus, isutus tavaliselt puuduvad. Mõnikord võivad aga kaebused praktiliselt puududa. Kolesteatoomi klassifikatsioon. Kolesteatoom ehk pärlkasvaja on tsüstjas moodustis, mis koosneb sarvestuvast lameepiteelist, mis kasvab keskkõrvas ja mis suurenedes hakkab kahjustama ümbritsevaid kudesid.
Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades (tinnitus), ilmneda võiva...
täidab kõrvas vaba ruumi. Suurenedes hakkab kolesteatoom kahjustama kuulmisluukesi ja ümbritsevat luukude, võib levida ka sisekõrva ning kahjustada kuulmisnärvi. Mõnikord tekib kolesteatoomile lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 15. Morbus Meniere kliiniline pilt Kaebused: Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Kahjustub sisekõrv, kus paiknevad keha tasakaalu säilitamist reguleerivad poolringkanalid
täidab kõrvas vaba ruumi. Suurenedes hakkab kolesteatoom kahjustama kuulmisluukesi ja ümbritsevat luukude, võib levida ka sisekõrva ning kahjustada kuulmisnärvi. Mõnikord tekib kolesteatoomile lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 15. Morbus Meniere kliiniline pilt Kaebused: Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Kahjustub sisekõrv, kus paiknevad keha tasakaalu säilitamist reguleerivad poolringkanalid
ärritusest. Umbes 10-14 tunni jooksul hakkab osadel inimestel kuulmine taastuma. Madalsagedusliku kuulmislangusega inimesed paranevad paremini, rahuldavalt või hästi paraneb 40-70% haigetest, kuni 30% ei parane üldse. Dgn: Vaatlus. Toonaudiogramm. Ravi: Kõige olulisem on lamamisreziim kuni nädal aega. Kasutatakse lisaks ka verevarustust parandavat ravi ning vitamiine. 4. Kõrvakohin ja pearinglus Kõrvakohina subjektiivsed ja objektiivsed põhjused. Kõrvakohin ehk tinnitus on heli kuulmine ilma objektiivse välisärrituseta. Seega on tegemist inimese enda subjektiivse tajuga, kuulmis- või närvisüsteemis tekkinud signaaliga ehk „aju muusikaga“. Esineda võib ka objektiivse põhjusega pulseeriv kõrvakohin (nt veresoonte muutuste tõttu sisekõrvas). Põhjused: mistahes kuulmissüsteemi osa, ebanormaalsed veenid, kaelalüside muutused, süsteemsed haigused, psühhofüsioloogilised, traumajärgne, Menieri tõbi, otoskleroos, toksilised ained, ravimid.
teratogeensed ning lastel ladestuvad luudesse ja hammastesse (hambad värvuvad pruuniks). 24. Millised faktorid võivad soodustada aminoglükosiidide oto- ja nefrotoksilisust? Ototoksilisus: kõrge ja püsiv kontsentratsioon veres; kürge vanus; eelnev kuulmise langus; ravimid (furosemiid). Nefrotoksilisus: kõrge vanus; haigused (diabeet); maksapuudulikkus. 25. Millised esmased sümptomid võivad viidata sisekõrva ja vestibulaarsüsteemi kahjustusele? Tasakaaluhäired, kuulmise langemine, tinnitus (müra või kohin kõrvas). 26. Millised toiduained ja toidulisandid/ravimid takistavad fluorokinoloonide imendumist? Millise mehhanismi alusel? Antatsiidid, piimatooted ja rauapreparaadid vähendavad imendumist. (antatsiidid ehk happealandajad vähendavad mao happelisust). 27. Millistel patsiendigruppidel on fluorokinoloonid vastunäidustatud? Miks? Vastunäidustatud lastel, raseduse ja imetamise ajal, kuna põhjustavad toksilisust. 28
Kõrvahaiguste uurimismeetodid Kõrva anatoomia Kõrv jaguneb: · Väliskõrv · Keskõrv · Sisekõrv Arina, Kadi 2 Väliskõrv Kõrvalest- väline nähtav osa, mis ümbritseb välimist kuulmekäiku Välimine kuulmekäik- kanal, mis ühendab kõrvalesta trummikilega. Arina, Kadi 3 Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Arina, Kadi 4 Sisekõrv · Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Arina, Kadi 5 Kõrva füsioloogia Kõrva kaks funktsiooni: · kõrv kui kuulmisorgan · kõrv kui tasakaalu organ Marina, Kristina, Maria 6 Kõrva füsioloogia Helilaine juhtimisest võt...
Referaat Jeff Beck Marko Lille 9.klass Väätsa Põhikool 1 Sisukord Elu varakult......................................................................................................................................4 Ränded.............................................................................................................................................4 Soolo albumid..................................................................................................................................5 Hiljem karjääri.................................................................................................................................6 2 Sissejuhatus Mina valisin tema sest minu arust on temast kõige põnevam teha. Ta tundub olevat mitut stiili mänginud näiteks jazz-fusion, rock jpm. ...
helispekter sisaldab palju helisagedusi. Suure spektriga helivõnkumiste mõõtmiseks on vaja mõõteriista, mille näit sõltuks sagedusest sama seaduspärasuse järgi kui kõrva samavaljusjooned. · Kahjustav toime: alandab tähelepanu ja töövõimekust, tekitab väsimust, põhjustab kuulmisega seotud terviseriske (aga ka muidu terviseriske), kuulmise kaotus/nõrgenemine, tinnitus, akustiline shokk jne · Olmemüra piirväärtus 80 dB(A) · Meetmerakendusväärtus müraga kokkupuute tase 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(A) Valem: b. Vibratsioon tahke keha võnkumine mingi tasakaaluasendi ümber võnkesagedus f (Hz); võnkeamplituud A (m); võnkeperiood T (s); kiirus v (mm/s); kiirendus a (m/s²) · Vibratsioon on normeeritud sageduse järgi
helispekter sisaldab palju helisagedusi. Suure spektriga helivõnkumiste mõõtmiseks on vaja mõõteriista, mille näit sõltuks sagedusest sama seaduspärasuse järgi kui kõrva samavaljusjooned. Kahjustav toime: alandab tähelepanu ja töövõimekust, tekitab väsimust, põhjustab kuulmisega seotud terviseriske (aga ka muidu terviseriske), kuulmise kaotus/nõrgenemine, tinnitus, akustiline shokk jne Olmemüra piirväärtus – 80 dB(A) Meetmerakendusväärtus – müraga kokkupuute tase 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(A) Valem: b. Vibratsioon – tahke keha võnkumine mingi tasakaaluasendi ümber – võnkesagedus f (Hz); võnkeamplituud A (m); võnkeperiood T (s); kiirus v (mm/s); kiirendus a (m/s²) Vibratsioon on normeeritud sageduse järgi
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutehnoloogi õppetool Janar Oks PT-12 Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulatsioon Eesti Vabariigis Referaat õppeaines ,,Riskianalüüs ja töökeskkonnaohutus" Juhendaja õpetaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 Sisukord Müra Töömüra mõju Kokkupuude töömüraga võib kahjustada töötajate tervist. Kõige paremini teatakse, et töömüra kahjustab kuulmist seda probleemi täheldati vaskseppadel juba 1731. aastal. Kuid see võib ka süvendada stressi ja suurendada õnnetusjuhtumite ohtu. Käesolevas teabelehes kirjeldatakse töökoha müra mõju. Kuulmiskah...
Pinge võimetus lõdvestuda, ehmumine, ärrituvus, pisarate käepärasus, rahutustunne. Ärevuse somaatilised sümptomid: Kardiaalsed: tahhükardia (südame pekslemine), veresoonte tukslemine, valutunne rindkeres Pulmonaalsed: survetunne rindkeres, õhupuudustunne, klomp kurgus, ohkamine, poomistunne, hingeldus. Vegetodüstoonilised: (südameveresoonkonna nõrkus) pearinglus- ja minestustunne, tinnitus (kõrvad hakkavad pinisema jms), hägune nägemine, kuumad ja külmad hood, punastamine, iiveldustunne, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõrvetised. Anorgasmia: menstruatsiooni ebakorrapärasus, enneaegne seemnepurse, higistamine, suukuivus, sage urineerimine. Lihtfoobiad Hirm mingi kindla, tegelikkuses ohutu objekti ees (nt kõrgus, äike, loomad, pimedus, kinnised ruumid, kurja õppejõu ees). Elupuhune esinemissagedus ~11%
halva eelaimus. Pinge – võimetus lõdvestuda, ehmumine, ärrituvus, pisarate käepärasus, rahutustunne. Ärevuse somaatilised sümptomid Kardiaalsed (vereringkond): Tahhükardia, veresoonte tukslemine, valutunne rindkeres. Pulmonaalsed (kopsud): survetunne rindkeres, õhupuudustunne, klomp kurgus, ohkamine, poomistunne, hingeldus. Vegetodüstoonilised: pearinglus- ja minestustunne, tinnitus, hägune nägemine, kuumad ja külmad hood, punastamine. Vegetodüstoonia - Vegetatiivse närvisüsteemi häirest põhjustatud seisund, mis avaldub südamekloppimise, higistamise, südame lisalöökide ning kõrgenenud vererõhuna. Iiveldustunne, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõrvetised. Anorgasmia, menstruatsiooni ebakorrapärasus, enneaegne seemnepurse. Higistamine, suukuivus, sage urineerimine. Lihtfoobiad
ravikunst. Nõelravi näidustused: * peavalu, migreen * kaela-, alaseljavalu, ishias * artriidid (liigespõletikud), artroosid * õlaliigese periartriit, "külmunud õlg" * lihaspinged * rasvumine * interkostaalneuralgia (roietevaheline närvivalu); n trigeminuse neuralgia; (kolmiknärvivalu) jt närvivalud; n facialise parees (näonärvi halvatus) * perifeerse närvisüsteemi haigused * insuldijärgsed seisundid * vertiigo (pearinglus) * tinnitus (kumin kõrvades) * stress, depressioon, ärevus * unetus; krooniline väsimus * allergiad * krooniline nohu; sinusiit (ninakõrvalkoobaste põletik) * köha, bronhiit, bronhiaalastma * krooniline gastriit (mao limaskestapõletik); mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi * meteorism (kõhupuhitus); diarröa (kõhulahtisus); obstipatsioon (kõhukinnisus) * colon irritabile (soole ärritussündroom) * urineerimishäired; krooniline prostatiit (eesnäärmepõletik)
Vegetatiivne närvisüsteem, hingamiselunditesse toimivad raviained, antibakteriaalse toimega raviained, ravimite annuste arvutamine. I KONTROLLTÖÖ ÕPPEMATERJAL VEGETATIIVSESSE NÄRVISÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIAINED Mis on neurotransmittorite ülesanne organismis? Neurotransmittorid kannavad inot/erutust kas ühelt neuronilt(närvirakult) teisele või siis neuronilt keharakkudele vastavalt skeleti- või silelihastesse. Kus neurotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse? Neuotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. Millal neurotransmittoreid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittorid vabastatakse aktsioonipotentsiaali saabudes ja vabastamisel seonduvad vastavate retseptoritega. Mis juhtub neurotranmittoritega peale seondumist retseptoriga? Toimub neuromediaatori süntees, deponeerumine (ladestuma, kuhjuma) ning membraanipotentsiaali (rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalid...
Peavalu, migreen, kaela-, alaseljavalu, ishias, artriidid (liigespõletikud), artroosid, ,,külmunud õlg", tunnelsündroomid , epikondüliidid, lihaspinged, rasvumine, akne, interkostaalneuralgia 7 (roietevahelisenärvivalu),, n trigeminuse neuralgia (kolmiknärvivalu) jt närvivalud, n facialise parees (näonärvi halvatus), insuldijärgsed seisundid, vertiigo (pearinglus), tinnitus (kumin kõrvades), stress, depressioon, ärevus, unetus, krooniline väsimus, allergiad, krooniline nohu sinusiit (ninakõrvalkoobaste põletik), köha, bronhiit, bronhiaalastma, krooniline gastriit (mao limaskestapõletik), mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi, meteorism (kõhupuhitus), diarröa (kõhulahtisus), obstipatsioon (kõhukinnisus), colon irritabile (soole ärritussündroom), urineerimishäired, enuresis nocturna (öine voodimärgamine), krooniline prostatiit
kuulmisaparaatide arv on tõusnud. Kõrvaarstid ütlevad et 1 viiendik vajab toetust. Ravim ei käimine 3 eluaastaks peaks olemas olema. Terved lapsed õpvad rääkima, et on kõne aita.algul kohin kõrvus, tinnitus. Mürarikas keskkond mõjutab (palju kõrvaklappidest). Meie keskkonnas, lastega räägitakse tavaliselt natuke aeglasemalt ja kõrgema hääletooniga, et organism evolutsioonis ei ole väga kiiresti muutusteks valmis ja pidevaks müraks. kergem oleks tajuda. Kõnehäiretega lastel on mis valesti? Kõnefunktsioon on õks kõige sagedamini häiritud asjadest. Primaarne või kaasuv kõne häire
väikeaju haigused) 55 Düspnoe – õhupuudus 56 Kardiogeenne – südamega seotud 57 Paroksüsmaalne – äkki tekkiv, hootine 58 Kollaps – akuutse vereringehäire põhjustatud minestushoog 59 Transitoorne isheemiline atakk – tserebraalne verevarustushäire; vastupidi infarktile ainult lühiajaline ja mööduv 60 Vertiigo – pearinglus 61 Vestibulaarne – tasakaaluelundiga seotud 62 Nüstagm – kiired rütmilised tahtmatud silmamuna tõmblused 63 Tinnitus – kohin,vilin kõrvus 349 „Peas tühi tunne“ Ortostaatiline Uimasus ja nõrkus, lamavast asendist tõustes lööb silme eest mustaks, kollaps Metaboolne (nt hüpo-/hüperkaleemia, Teadvusehäired; sümptomid sõltuvad neerupuudulikkus) haigusest Toksiline (nt paljude ravimite Teadvusehäired; sümptomid sõltuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
