Hingamiselundkonna haigused (0)

ADENOID EHK NINANEELUMANDLI HÃœPERTROOFIA

• Põhjustavad ninahingamise takistust väikelapseeas ja koolieelikutel. Pärast pberteeti taandarenevad.
  
• Põhjus ei ole selge, kahtlustatakse lümfaatilist staatust, põetud nakkushaigusi ja klimaatilisi tingimusi
  

SÃœMPTOMID

• Ninahingamine on takistatud, hingab läbi suu. Takistatud ninahingamisel halveneb kopsu ventilatsioon , kopsutipud jäävad ventileerimata. Suuhingamine võib põhjustada neeluhaiguste ja trahheobronhiidi teket, kuna suust tulev õhk jääb puhastamata, niisutamata ja sojendamata.
  
• Suuhingamisel areneb kõrge ja kitsas suulagi: gooti võlv.
  
• Magamise ajal langeb keel taha, sellega katkeb õhutee ja tekib apnoe (hingamispeetus)
  
• Laps ärkab öösel korduvalt ülesse
  
• Võib tekkida öine kõrvavalu, kuna adenoidid , kattes kuulmetõrve avasid takistavad trummiõõne ventilatsiooni.
  

Adenoidid soodustavad keskkõrvapõletiku teket ning keskkõrvatüüpi kuulmislangust, larüngobronhiiti, isutust.
DIAGNOOSIMINE

• Sageli piisab näkku vaatamisest – adenoidne ilme (suu lahti, ilme apaatne)
  
• Kui nina ühiskäik on avar, siis o-hääldamisel on näha kuidas pehmesuulagi liigub vastu adenoidi
  
• Adenoidi saab kindlaks teha digitaalse palpatsiooniga, koolilastel tagumise rinoskoobiga. Adenoidid suurusest annab kõige parema ettekujutuse kontrastainega RÖ ninaneelust.
  

RAVI

• Operatiivne , tänapäeval tehakse adenotoomia üldnarkoosis, harvem lokaalse tuimestusega. Op-järgne verejooks on vähene, kui see tekib, siis võib kahtlustada, et adenoidtükke on sisse jäänud.
  
• Op-vastunäidustused: verehaigused , hiljuti põetud nakkushaigused, nahamädanikud
  

RINIIT
SÃœMPTOMID

• Väsimus , peavalu, külmavärinad
  
• Ninakinnisus, ninaeritis, aevastamine, köha
  
• Valutundlikkus nina piirkonnas
  
• Kestvus 5 – 7 päeva
  
• Ãœle poolte võib kaasneda köha, mis võib kesta 10 – 25 päeva.
  

RAVI:

• Inhalatsioonid NaCl 0,9%
  
• Ninna pihustatavad soolalahused
  

ÄGE LARÜNGIIT EHK AKUUTNE KÕRIPÕLETIK
Larüngiit on äge viiruslik kõripõletik, mis on põhjustatud viirusinfektsiooni poolt, harilik haigestumisiga 6 kuud kuni 3 eluaastani.
SÃœMPTOMID

• Kerge:
  
  • Kuiv, kähe, HAUKUV köha
    
  • Kerge inspiratoorne düspnoe , vaevused suurenevad öösel
    
• Keskmise raskusega:
  
  • Jätkuv kuiv, kähe, haukuv köha
    
  • Inspiratoorne düspnoe, vilinad lamavas asendis
    
  • Hingamise abilihaste kasutamine
    
• Raske:
  
  • Jätkuv kuiv, haukuv kõha
    
  • Inspiratoorne düspnoe, vilinad lamavas asendis
    
  • Rahutus ja väsimus
    
  • Teadvuse taseme langus
    

DIAGNOOS

• Diagnoositakse eespool nimetatud sümptomitel ja objektiivsel leiul
  

RAVI

• Kerge
  
  • Ravitakse kodus, vajadusel võib anda deksametasooni 0,6 mg/kg ühekordse annusena suu kaudu
    
• Keskmise raskusega
  
  • Ãœhekordselt deksametasooni 0,6 mg/kg suu kaudu või i/m
    
  • Kui seisund ei parane 4 tunni jooksul, siis anda ratseemilist adrenaliini (0,6-1,0 mg/kg, max 12 mg) inhaleerides inhalaatoriga.
    
  • Kui kasutatakse levoadrenaliini (teisne valik), siis annus on (0,3-0,6 mg/kg, max 6 mg)
    
  • Inhalatsioone võib teha 1-2 tunni jooksul, samal ajal jälgides pulssi (FRSpO2
    
• Raske
  
  • Manustada ravimeid nagu ka keskmise raskusega
    
  • Vajadusel anda lisahapnik
    
  • Kui seisund ei parane, siis viia haiglasse võibolla ka IRO-sse.
    

Larüngiidi kliiniline pilt lastel on tavaliselt tüüpiline. Enne diagnoosi panekut, tuleb jälgida, et hingamisteedes ei oleks võõrkeha, allergilist reaktsiooni, bakteriaalset trahheiidi, abstsessi, angioneurootilist turset . Halvasti ravile alluv või pidevalt korduv larüngiit võib vihjata kõri struktuursetele muutustele.
ANGIIN (ÄGE TONSILLIIT) EHK ÄGE KURGUMANDLIPÕLETIK
On organismi nakkuslik bakteriaalne üldhaigestumine, mil nähtavad muutused avalduvad kurgu lümfoepiteelkoes. Nakkus levib piiskinfektsiooniga, kurgumandlipõletik on koos neelulimaskesta põletikuga. Eristatakse katarraalset, follikulaarset ja lakunaarset angiini
KATARAALNE ANGIIN

• Algab tagasihoidliku neelamisvalu, üldise haiglase oleku ja T – tõusmisega
  
• Mesofarüngoskoopial on näha hüpereemilisi kurgumandleid ja kurgukaari ning vähest turset.
  
• Regionaalsed lümfisõlmed on palpeeritavad, valulikud.
  
• Haigus kestab 3-5 päeva
  

FOLLIKULAARNE ANGIIN

• Põletikuprotsess sügavamal mandlikoes, angulaarsed lümfisõlmed on palpeeritavad ning valulikud
  
• T – 38-39 °C
  
• Tugev neelamisvalu, võivad kaasneda ka valud jäsemetes ning südames
  
• Mesofarüngoskoopial on näha hüpereemilisis, turses kurgukaari, kurgumandleid ning pehmet suulage. Kurgumandli pinnal on arvukalt kollakaid täpikesi. Need on mäda sisaldavad mandli lümfifolliikulid, mis avanevad 2-3 haiguspäeval. Peale seda T – normaliseerub, mandlid paranevad armistumisega. Kurgumandli taastumiseks kulub veel 2-3 nädalat.
  

LAKUNAARNE ANGIIN

• Algul koguneb lakuunidesse seroosne, pärast lümfifolliikulite lähkemist mädane eritis. See satub vähehaaval lakuunist mandli pinnale, moodustades valkjaskollaka täpilise katu .
  
• T – 39-40 °C, kulg on raskem kui follikulaarsel angiinil, üldnähud on samad.
  
• Mesofarüngoskoopial on nähe hüpereemilised, turses kurgumandlid. Algul on katt lakuunis, edasi kattub mandel kollakasvalkja katuga. Põletik kestab kui 5 päeva, tervistumine 2-3 nädalat
  

RAVI

• Voodirežiim, AB-ravi, kuristada kummeliteega.
  
• Toit võiks olla pehme, vedel, vitamiinirikas.
  
• Kaelale soe side.
  

PARATONSILLAARABSTSESS EHK KURGUPAISE

• Tekib 4-5 päeva pärast angiini põdemist, ilmuvad uuesti kurguvaevused ja palavik tõuseb.
  
• Põletik on levinud läbi kurgumandli kapsli ümbritsevale kohevale sidekoele.
  
• Alguses tekib paratonsilliit, mis taandareneb või abstseseerub
  

RAVI:

• Antibakteriaalne
  
• Abstess võib ise avaneda, kuid atavaliselt avab arst.
  

BRONHIOLIIT EHK ALVEOOLIDE PÕLETIK
Viirushaigus , ravida on raske, põhiprobleemiks on epiteeli nekroos. Põletikuprotsessi tõttu suureneb limasekretsioon ja hingamisteed ummistuvad. Tulemuseks on hüpoksia ja hapnikunälg. Väga tavaline infektsioon imikueas .
DIAGNOOSIMINE

• Diagnoosmiseks puuduvad patognoomilised tunnused
  
• Kui jõuluajal on bronhioliidi epideemia , pt
• Laps köhib, tal on tahhükardia , tahhüpnoe, lõõtsutab ja halvenenud on ak üldseisund.
  
• SpO2
• Väljahingamise vahetudes sissehingamisega võib kuulda tasast „kriuksatust“
  
• RSV identifitseerimine ninaneelust
  

RAVI

• Sümptomaatiline , lisahapnik juurde
  
• Hoida õhk niiskena ja vaadatakse piisavat vedeliku tasakaalu
  

AKUUTNE EPIGLOTIIT
Epiglotiit ehk kõripealisepõletik on eriti raske septiline baktreiaalne infektsioon, mille sümptomid algavad kiiresti ja arenevad mõne tunni jooksul. Haigusele tüüpilise hingamisraskuse põhjustab tursunud kõripealis , sülje retensioon ja kõrispasm. Epiglotiidi diagnoosimine on eriti oluline, sest ilma ravita lõpeb see haigus kiiresti surmaga.
SÃœMPTOMID

• Sümptomid algavad kiiresti, haigusele ei eelne viirusinfektsiooni.
  
• Tekib palavik ning sissehingamine on raskendatud, haige on meelsamini istuvas asendis, veidi ettepoole kaldudes.
  
• Laps ei saa neelata ega rääkida, suus võib valguda limajat sülge.
  
• Lapsel on „Hirmunud vaade silmades“
  

DIAGNOOS

• Põhineb kliinilistel sümptomitel ja objektiivsel leiul.
  
• Võimalusel vältida neeluvaatlus, kuna see võib põhjustatad apnoed ja laps on vaja erakorraliselt intubeerida.
  

RAVI

• Hapnikaravi, kindlasti viia haiglasse
  
• Haiglas intubeerida, intubeeritud on laps seni, kuni kõripealise turse on täielikult taandunud
  
• i/v AB ravi tsefuroksiimiga 100mg/kg/öp, jaotada 3 annuseks
  

FARÜNGIIT EHK NEELUPÕLETIK
Neelupõletik on neelu limaskesta äge põletik. Ägedat neelupõletikku põhjustavad kõige sagedamini viirused , aga mõnikord võivad tekitajateks olla ka bakterid .
Haiguse tekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale põhjustades seal põletiku.
SÃœMPTOMID

• Ägeda neelupõletiku puhul esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud , väsimus ja isutus . Ãœldsümptomid on iseloomulikud peaaegu kõikidele ägedatele põletikkudele.
  
• Lisaks esineb veel kurguvalu ja valulikkus neelamisel .
  
• Sageli kaasneb ka nohu ja köha, mis viitab just viiruslikule põletikule.
  
• Kaela lümfisõlmed võivad olla suurenenud ja valulikud, mis on tingitud sellest, et inimese immuunsüsteem võitleb põletiku tekitajaga.
  

DIAGNOOSIMINE

• Põhiline diagnoosimise meetod on vaatlus, mille käigus vaadeldakse neelu, surudes spaatliga keel kergelt alla.
  
• Kurgulima külv näitab, millised mikroobid kasvavad neelus. See uuring võidakse teha sellisel juhul, kui tekib kahtlus, et põletiku tekitajaks on hoopis bakter.
  

RAVI

• Kuna põhiliselt on põletiku tekitajateks viirused, on vajalik vaid üldine toetav ja sümptomaatiline ravi: piisav puhkamine ja palaviku alandamine (Paracetamol).
  
• Neelu valu leevendavad paikselt kasutatavad aerosoolid (Hexoral spray , Taruvaigu ja saialille aerosool) ja soojad joogid.
  
• Tablettravi antibiootikumidega osutub vajalikuks sellisel juhul, kui tegemist on bakteriaalse põletikuga. Esmavaliku ravimiks on penitsilliin või amoksitsilliin. Ravikuuri kestuseks on 7-10 päeva.
  

KOPSUPÕLETIK EHK PNEUMONIA
Kopsupõletik ehk pneumoonia on kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Haigus kulgeb tavaliselt köha, palaviku ja rögaeritusega.
Kopsupõletikku võivad tekitada nii bakterid, seened kui viirused. Kopsupõletikku haigestub aastas kogu maailmas miljoneid inimesi. Pneumooniat esineb enam väikelastel. Lastel võib haigus raskemalt kulgeda.
SÃœMPTOMID

• Kopsupõletiku puhul esinevad sagedamini palavik, köha koos röga eritusega, nõrkus, hingeldus , valutorked ühel rindkere poolel, ulatusliku protsessi puhul kopsus ka hingeldus.
  
• Bakterite poolt põhjustatud ägedale kopsupõletikule on iseloomulik järsk algus külmavärinate, palaviku ja valutorgetega ühel rindkere poolel. Lisanduvad piinav kuiv köha, nõrkus ning peavalu.
  
• Viirusest põhjustatud pneumoonia võib alata hiilivalt vähese köha, süveneva nõrkuse, suurenenud higistamise ning väikese palavikuga. Esineda võivad ka liigese- ning lihasevalud.
  

DIAGNOOSIMINE
Diagnoosimisel on väga oluline röntgenülesvõte kopsudest.
Ka kopsude kuulatlusleid, räginate esinemine, on diagnoosi panekul oluline.
Vereanalüüsis võib sedastada põletikule iseloomulikke tunnuseid: settereaktsiooni tunduvat kiirenemist, valgeliblede arvu suurenemist ning C-reaktiivse valgu -põletikumarker- olemasolu.
Rögakülv - kasutatakse raskelt ja ebatüüpiliselt kulgevate haigusvormide puhul. Sellisel juhul kasutatakse uurimismaterjaliks röga, ninaneelulima, verd või bronhidest saadud sekreeti.
RAVI

• Kopsupõletiku kindlakstegemise järgselt alustatakse kohe antibiootikumraviga olenemata sellest, mis on kopsupõletiku tekkepõhjuseks.
  
• Ravi adekvaatsuse üle saab otsustada esimese paari päeva jooksul. Õige ravi puhul hakkab palavik langema ning kuiv piinav köha muutub mõne päevaga lahtiseks.
  
• Esimene ravikuur antibiootikumidega kestab 7-10 päeva.
  
• Seentest põhjustatud kopsupõletiku ravile lisatakse seentevastased ehk antimükootilised ained.
  
• Muu ravi: rögalahtistid, teatud juhtudel köha pärssivad ravimid , valuvaigistid, palavikualandajad.
  
• Kergematel juhtudel võib kopsupõletikku ravida kodustes tingimustes, raskematel - haiglas.
  

KRUPP EHK KÕRI- JA HINGETORUPÕLETIK
OTIIT EHK ÄGE KESKKÕRVAPÕLETIK
Äge keskkõrvapõletik on ägedalt algav ja lühiageselt kestev põletik keskkõrvas, mis tavaliselt järgneb ägedale ülemiste hingamisteede põletikule (näiteks nohule). Ägeda keskkõrvapõletiku puhul on põletikus kuulmekile ja keskkõrva limaskest . Kuigi ägedat keskkõrvapõletikku võib esineda igas eas on haigestumine kõige sagedam vanusegrupis 6ndast elukuust kuni 2 aastani. Ägedat kõrvapõletikku esineb kõige sagedamini külmadel aastaaegadel. Umbes 40 % juhtudest on kõrvapõletik kahepoolne , mida väiksem on laps, seda suurem on tõenäosus, et põletik on kahepoolne. Ägedat keskkõrvapõletikku tekitavad enamusel juhtudest bakterid, mõnikord ka viirused. Põletiku tekitajad satuvad keskkõrva ülemiste hingamisteede kaudu. Kuna äge keskkõrvapõletik tekib tavaliselt ülemiste hingamisteede põletiku ajal või kohe selle järel, võib näiteks nohu pidada kõrvapõletiku üheks kõige olulisemaks riskiteguriks . Lisaks soodustavad haigestumist viibmine lastekollektiivis ja suurenenud adenoid (paikneb ninaneelus ja häirib kuulmetõrve funktsiooni, milleks on keskkõrva õhutamine).
SÃœMPTOMID

• Tavaliselt eelneb ägedale keskkõrvapõletikule äge nohu. Esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus, mis on iseloomulikud peaaegu kõikidele ägedatele põletikkudele.
  
• Keskkõrvapõletikule on iseloomulik kõrvavalu, survetunne kõrvas ja kuulmise langus haiges kõrvas, kuna keskkõrvaõõs on täidetud mädaga.
  
• Kõrvavalu algab tavalisetl öösel, kui laps on pikaliasendis.
  
• Mädane eritis kõrvast tekib siis, kui mäda murrab end läbi kuulmekile välja, tavaliselt siis kõrvavalu kaob.
  
• Haigus kestab keskmiselt 5-10 päeva.
  

DIAGNOOSIMINE

• Vaatluse käigus vaadeldakse kõrvapeegliga kõrva. Tavaliselt piisabki diagnoosimiseks vaid vaatlusest.
  
• Tümpanomeetria võidakse teha selleks, et hinnata kuulmekile liikuvust.
  
• Bakteriologiline uuring mädasest eritisest võimaldab välja selgitada, millised bakterid on põletiku põhjustajaks.
  

RAVI

• Põhiline ravimeetod on tablettravi antibiootikumidega. Esmavaliku ravimiks on amoksitsilliin või penitsilliin. Ravikuuri kestus on keskmiselt 7 päeva.
  
• Lisaks tablettravile on vajalik ka üldine toetav ravi, milleks on valu vaigistamine ja ninalimaskesta turset alandavate ninatilkade kasutamine.
  
• Kui keskkõrvas on palju mäda ja valu on väga tugev, võib osutuda vajalikuks kuulmekile paratsentees ehk protseduur , mille käigus eelnevalt tuimestatud kuulmekile perforeeritakse ja lastakse mäda kõrvast välja.
  

HINGAMISPUUDULIKKUS
Hingamispuudulikkuse korral on gaasivahetus kopsudes ebapiisav ning vere hapnikusisaldus langeb ja/või süsihappegaasi sisaldus tõuseb. Hingamispuudulikkus tekib erinevate haiguste tagajärjel ja võib olla äge või krooniline. Hingamispuudulikkus tekib ükskõik millist hingamissüsteemi osa haarava haiguse tagajärjel. Need võivad olla hingamisteede haigused ( astma , krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kasvajad , epiglotiit, võõrkeha aspiratsioon, tsüstiline fibroos), kopsukude haaravad haigused (kopsupõletik, kopsuturse , kopsuverejooks, õhkrind , pneumokonioos), hingamist reguleerivat kesknärvisüsteemi haaravad haigused (ajuinfarkt, kasvajad, ravimite või narkootikumide üledoos , ainevahetuse häired, traumad ), hingamislihaste ja rindkere närvide haigused ( müasteenia , lihasdüstroofia, Guillan-Barre sündroom ) ja rindkere või kopsu traumad. Nende haiguste tagajärjel häirub kas hapniku transport kopsu, gaasivahetus kopsude ja vere vahel, hapniku transport kudedesse või süsihappegaasi väljumine kopsude kaudu. Selle tõttu hapniku hulk veres langeb ja süsihappegaasi hulk tõuseb, see põhjustab omakorda vere elektrolüütide ning happe-leelistasakaalu häirumise ning kõikide kudede ja elundite töö häirub.
SÃœMPTOMID

• Hingamispuudulikkuse korral esineb hingeldus, hingamine on sage, raske ja kasutatakse abilihaseid, nahk muutub sinakaks.
  
• Võivad tekkida segasus, teadvushäired ja kooma.
  

DIAGNOOSIMINE

• Hingamispudulikkuse diagnoosimiseks võetakse arteriaalse vere analüüs, millest määratakse vere hapniku ja süsihappegaasi sisaldus ning vere pH.
  
• Lisaks tehakse erinevaid uuringuid (rindkere RÖ, südame UH ehk ehhokardiograafia, EKG, kopsufunktsiooni ja mahtude määramine)
  

RAVI

• Hapnikusisalduse taastamine ning organismi vedeliku ja elektrolüütide ning happe-leelistasakaalu taastamine ja säilitamine.
  
• Ägeda hingamispuudulikkuse ravi toimub intensiivraviosakonnas, tehakse hapnikravi ja vajadusel kasutatakse hingamisaparaati. Väga oluline on ka põhjustava haiguse ravi.