Nietzsche. ,,Tragöödia sünd muusika vaimus" selles teoses kirjutas lahti olulise printsiibid, mis eksisteerisid juba antiik-kreekas. Apollo ja Dionysos. Appolooniline ja dionüüsiline printsiip. Apollo korrastav, Dionysos viljakuse, veini jumal ja igasuguste piiride kaotamise jumal, ekstaasi jumalus. Nii nagu inimese areng on seotud jaotusega kaheks sooks, nii kaa kunsti areng seotud jaotusega neiks kaheks printsiibiks. Asjadele vormi andmine appolooniline. Dio printsiip piire lõhkuv ja lammutav. Kõige Dionüüsilisem printsiip Nietzsche arust muusika. Nietzsche idee Jumala surmast: ,,Jumal on surnud, inimesed on jumala tapnud" Pärast jumala surma ei ütle keegi enam, mis on õige või mis vale (tegelikult oli selleks valgustus idee- ehk mõistus). Valgustus lubas arusaamist reaalse maailma asjadest-loomusest ja väärtusest. Tähtis oli see, et see arusaam ei ole väljamõeldis/looming vaid vastab sellele, kuidas asjad maailmas päriselt on. Inimen...
Friedrich Nietzsche 1844-1900 Lühitutvustus Friedrich Wilhelm Nietzsche oli saksa filosoof. Sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana Õppis Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi Ülikoolis keeleteadust 1870 nimetati ta Baseli Ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ka Tartu Ülikool on teda omale professoriks kutsunud Nietzsche põhimõtted Korra ja tungide vastandamine. Arvas, et Jumala-usk on jäänud rahvausuks; ilma jumalata polnud mõtet ka moraalil kui täiuslikkustaotlusel, hea ja kuri muutusid naeruväärseteks kategooriateks. Käsitses elu üksteise otsa lükatud meelevaldsete aktidena, millele inimene ise omal vabal valikul teatud kindlal hetkel tähenduse annab. Nietzsche filosoofia põhimõisted Võimutahe- hea on kõik mis suuren...
Reegli utilitarism: käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad. Vastuväide: kuidas õnne mõõta, et õigest reeglist juhinduda. Midagi ei ole välistatud (lapse piinamine, selleks et maailmas oleks rahu). 11. Milles seisne fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. Nietzsche üleinimene: inimene sünnib alles siis kui ta võtab enda peale ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale: väärtuste loomine. Eetilises kontekstis tuleks seda mõista ka kui moraali väärtuste loomine. Sartre absoluutne vabadus. Otsused ja tahe algavad alles, siis kui me näeme ja aksepteerime nii endeid kui ka teise absoluutselt vabadena. Sellest järeldub, et meie väärtused on determineeritud meie tahtest ehk igal ühel on oma väärtused ja eetika.
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning r...
Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud. inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1)aineline 2) ma...
Orjamoraalile on üles ehitatud lääne ühiskond ja teda häirib et ühiskond on üles ehitatud nii nõrgalt. Kristlik teooria nimetab jõuetust headuseks. Ressentiment- alaväärsustundest tulenev trots. Inimene kannatab väliste jõudude tõttu. Nietzsche arvates ei saa aluskes võtta nõrkust ja kannatust. Seda ei saa võtta aluseks, sest see takistab tugevatel tegutsemast. Jõu ülesanne ongi purustada, me ei saa jõule üleda, et ära purusta. Übermensch- üleinimene. Tema jaoks on oluline inimese ületamine. Ta ütleb et kõik jumalad on surnud, nüüd elab üleinimene. Üleinimese vastand on kohaneja. Üleinimene ei võida, tema arvates. Tegu loeb, mitte sõna. FREUD- jagab inimpsühhika kahte ossa, teadvus ja mitte teadvus. Kogu inimpsühhika on individuaalne, aga ei ole unikaalne. Psühhoanalüüs. Inimese roll maailmas on tsenseerida. Psühholoogia seisukohalt on Freud aegunud. Kui me paneme
· Eetik: kohus on ta elus võtmesõna · Religioosne inimene: kuuletumine Jumalale · Mitte: inimene ---tõde ---Jumal, vaid inimene---Jumal---tõde · Aabrahami dilemma Iisaku ohverdamisel NIETZSCHE · Friedrich Nietzsche (1844-1900), tema olulisemad teosed: "Nõnda kõneles Zarathustra", "Teispool head ja kurja", "Moraali genealoogia", "Antikristus", "Ecce homo" · N filosoofia võtmemõisted on võimutahe (Wille zur Macht), üleinimene (Übermensch), viimne inimene (letzte Mensch), isanda- ja orjamoraal (Herrenmoral und Sklavenmoral), igavene tagasitulek (ewige Wiederkehr) · N avaldasid suurt mõju Schopenhauer ja Darwin · Ta väärtustas enesetäiustamist ja eneseteostust · Mitte päris kõike temaga seoses öeldut ei saa täie tõsidusega võtta · N üks peamisi väiteid: Jumal on surnud; "kõik jumalad on surnud, nüüd tahame me, et elaks üleinimene"
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkus...
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
Kuna töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, siis kapitalist teenib kasumit tööliste arvelt ja seega ekspluateerib töölisi. 13. FRIEDRICH NIETZSCHE- saksa (1844-1900) ■ “Nõnda kõneles Zarathustra”, “Teispool head ja kurja”, “Moraali genealoogia”, “Antikristus”, “Ecce homo” ■ võimutahe (Wille zur Macht) ■ üleinimene (Übermensch)- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene (sksÜbermensch): ■ issanda-ja orjamoraal (Herremoral und sklavenmoral)- Isandamoraal vastandab head, suursugust (sksgut) halvale, põlastusväärsele (sks schlecht). Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest, seda koeralikku inimtõugu
Teadmine pelgalt inimse loodud konseptsioon. Me fabritseerime reaalsust nii nagu see meile sobib. Tõde on kokkuleppeline väljamõeldis, mis aitab inimestel reguleerida nende elu. ,,Meie arusaam tõest ei tulene sellest kuidas maailma suudame mõista vaid meie vaimu (võimu) tahtest." ,,Elu ise ongi võimu tahe."Enesesäilitamise/kehtestamise tungid. ÜLEinimese konseptsioon. ,,Kõik jumalad on surnud, nüüd tahame meie, et telaks üleinimene." Üleinimene halastamatu aritsokraaditüüp. Üleinimese vastand viimane inimene. Jaotus isandate ja orjade maailmaks/moraaliks. Kvantitatiivne maailm kellel on rohkem jõudu selles maailmas, võimu hulga järgi määratletakse, kes on isand. Kvalitatiivne määrab ära jõu suuna. Aktiivne (jaatav jõu kasutus) ja rehaktiivne (eitav) jõud. N'i järgi iseloomustab orja see, et nad on reageerivad elule. Orjamoraal vastandab koguaeg end oma isandale, määratleb end
Ressentimont - Tõrksus, trotslikus. Subjekt arvab, et ta kannatab välistel põhjustel. Ta sõltub sellest, kes on temast tugevam. Inimene kui kannataja. Me ei saa võtta ühiskonna toimimise aluseks kannatust. See takistab tugevatel teostada oma võimutahet - elavatel ennast kehtestada. Jõu roll maailmas on purustada, me ei saa sellele õelda, et ta jätaks purustamata. Übermensch - üleinimese mõiste. Inimese ületamine. "Kõik jumalad on surnud, nüüd tahame meie, et elaks üleinimene." Jõu aktiivne rakendamine - halastamatus, intellektuaalsus. Inimese täiustamine. Vastand: viimane inimene - keegi kellel puuduvad kõrgemad püüdlused. N põlastas keskmist inimhulka. Kodanlast. Tasakaalukust, korrastatust. N nägi ka seda et üleinimene ei võida. Aga kangelase traagilise surm on ilus ja võimas? Tõi toored ilustamata emotsioonid tagasi. Need kes vajavad keelt on nprgad, teod on tugevuse aluseks. Freud. Jagab inimpsüühika teadvuseks ja mitte teadvuseks (alateadvus)
nietzsche ütleb: hea olla tähendab, et me ei tee midagi sellist, milleks me pole küllalt tugevad. sellele tugineb orjade moraal. võimetusele ehitatakse üles headuse kontseptsioon. selle loogika järgi ei ole haledus, kaastunne nietzschele vastuvõetavad. nietzsche : on absurdne nõuda jõult, et see ei purustaks. übermenchi kontseptsioon : see tähendab inimese ja inimliku ületamist, tõnis eelistab tõlget üleinimene. kõik jumalad on surnud, nüüd tahame meie, et elaks üleinimene (lause zarathustrast) üleinimene kui jõhker loomupärane aristokraat, keda ei piira mingid headuse printsiibid. tegelikult on selles nähtavad valgustusaja printsiibid : usk, et inimene on võimeline ennast ületama ja tõusma uuele tasemele. see kõlab nagu ülistus inimese kõikvõimsusele. ajalooliselt : inimene tuli just maailma sooviga ennast kehtestada alles hiljem me näeme, et instinktid suruti maha ja algas julmuse talitsemine
Ei suuda elada ja reageerida. On absurdne nõuda jõult, et see ei purustaks. Aktiivne jõud on teadvusest kõrgemal. Varjatud torge valgustusajastu mõistusekesksuse kohta. Need kes reageerivad vajavad mõistuse korrastatust. Kirja pandud seadusi. Jutte valikuvabadusest – tugevad ei vaja seda. Nende jaoks on tegu. Nende maailm on tegude maailm. Sõnumeid vajavad teised. Tegu on see mis loeb. Sellest inimese mudelist, jõu jaotamisest sünnib ka inimese mudel nietzche puhul übermensch ehk üleinimene. Räägib inimese ületamisest. See on tema vastus jumalate kadumisele. Üleinimene on halastamatu, intellektuaalne, kangelane kellel puudub südametunnistuse poolt kammitsetud sisemaailm. Üleinimese vastand on viimane inmene, kodanlane. Kodanlast ta põlgas. Hävitab igasuguse kõrgema püüdluse. Nietzche popkultuuri Mässu ja revolutsiooni vahe ka nietzchel seletatud. Orjade muusika. Inimesed, kes on kannatanud kasutavad muusikat. rokkmuusika sünd seotud mustanahalistega, kes
mõtlemine üldse on terviklik)? Probleem peitub selles, et Nietzsche on väitnud: "Ei leidu tõsiasju, vaid ainult interpretatsioonid", kuid samas ka: "Võimu tahe on olemise sisim olemus". Interpretatsiooni ja perspektivismi mõisteid rõhutades saame postmetafüüsilise, erinevust propageeriva Nietzsche, võimu tahte tähtsustamise korral aga metafüüsiku. Sellest otsustusest sõltuvalt saavad erineva varjundi ka teised mõisted, eelkõige üleinimene (Übermensch tähistab Nietzschel igal juhul inimese ületamist, seetõttu on eesti keeles käibiv üliinimene selge väärtõlge). 14 Teoses "Puuslikehämarus" nimetab Nietzsche ennast postuumseks inimeseks, väites: "Meid ei mõisteta kunagi ja siit ka meie autoriteet". Mõni tõlgitseja on väitnud, et Nietzsche eksitab lugejat meelega, põimides oma
tagajärjeks oleks võimalikult palju õnne. Reegli utilitarism - käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad. Vastuväide 1: Kuidas õnne mõõta, et reeglist juhinduda saaks? Vastuväide 2: Kui mõtleme tagajärgede kaudu, siis miski pole välistatud. 11. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Nietzshe - üleinimene: inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda peale selle ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale: väärtuste loomine, ka eetikaväärtuste loomine. Sartre - absoluutne vabadus. 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Moraalifilosoofiline seisukoht, mille kohaselt moraali printsiibid on ajaloolised ja kultuurisõltelised. Toetub a) konstruktivistlikule positsioonile: kõik ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike
Õnne kogusumma oleks võimalikult suur. Reegli utilitarism: käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad. Kuidas minu teo tagajärjel õnne muuta? Tagajärgede kaudu pole ükski asi välistatud. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. Nietzshe, üleinimene: inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda peale selle ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale: väärtuste loomine, ka eetikaväärtuste loomine. Mida saavutatakse kui inimesed looksid ise väärtusi? Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Eetiline relativism on moraalifilosoofiline seisukoht, vastavalt millele moraali printsiibid on ajaloolised ja kultuurisõltlased. Toetub konstruktivistlikule positsioonile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
