Keskaeg (16)

Keskaeg
Sissejuhatus:

• Mõiste „keskaeg“ võeti 14-15 saj. Kasutusse.
  
• Keskajal ladina keel muutus
  
• Keskaega peetakse allakäigu ajajärguks
  
• 18. saj lõpus hakati keskaega idealiseerima romantikute poolt – kangelasajastu
  
• 313 – Milano Etikt, 375 – hunnid tungisid Euroopasse, 476 – katkes Lääne-Roomas keisri võim, 495 – ristiti Frankide kuningas – kõike võib keskaja alguseks pidada
  
• 1453 – türklased vallutasid konstat, 1494 – itaalia sõjad, 1517 Luteri teesid – võib keskaja lõpuks pidada
  
• Niisiis keskaeg algab u. 5 sajandil ja lõppeb ca 1500 aastal. Venemaal olid piirid teised, isegi 17. sajandit võib pidada keskajaks ..
  
• Kirjalikke allikaid keskajast on vähe, tänu arheoloogiale saab ajajärku „sisse vaadata“
  

• Vara-keskaeg – kuni 11. sai
  
• Kõrg-keskaeg – 11-13 saj.
  
• Hilis -keskaeg – 13-15/16 saj
  

• keskaeg on väljamõeldud periood, mis ei üldista midagi, kuid on piisavalt tugevalt juurdunud, et tema kui peridoodi juurde jääda.
  

• Keskajal hakkasid rahvusriigid kujunema, mis on ajastu puhul tähtis.
  

• Keskajal usuti , et ollakse viimase ajastu inimesed enne maailmalõpu saabumist
  

• Hiliskeskajani puudus ühtne ajaarvamine, mis oleks haaranud kogu Euroopat
  

• Praegu kehtib Gregoriuse kalender, mis loodi 16. saj. lõpul
  

• Valitseja /vaimulike ametiaastad oli levinud ajaarvamise moodus
  

• Aastavahetuseks loeti tavaliselt jõule, vahel lihavõtteid jne
  

• Kuupäevi dateeriti roomapäraselt, hiliskeskajal kirikupüha järgi (madisepäeval, päev peale madisepäeva jne)
  

• Keskajaga seostatakse feodalismiga
  

• See on puhtalt tehniline termin, mis tuleneb sõnast feudum. Seega feodalism on seotud omandisuhetega. Selle ideloomulikud tunnused ühiskonnatüübina: seisused jagunevad klassidesse, aadel ühiskonna tipp, ehk aadli võim. Võim killustub.
  

• Teisest kitsamast küljest peetakse selle all silmas läänikorda.
  

• Väga iseloomulik oli feodalism kõrg-keskajal
  

• Eurooplasi defineeriti kui ühtset ristirahvast
  
• Ida kirkikuga suhted 1054 purunesid, kui kirikujuhid teineteist kirikuvandealla panid.
  
• Ühine osa oli keskaegses euroopas kristlus , ladina keel, sarnased sots. Mudelid ja võimualade kujunemine, millest hiljem saavad rahvusriigid.
  

Keskaja allikad
Kesksel kohal kirjalikud allikad:

• Allika väärtus sõltub meie küsimuse asetusest
  
• Allikad pole mõeldud allikaks, vaid nad muutuvad selleks ajaloolase käes
  
• Nende ül. On vastata meie küsimustele
  
• Allikas on tunnistus minevikust
  
• Allikate kirjutajad/lugejad olid tol ajal väike % elanikkonnast ( vaimulikud enamasti)
  
• Allikad oli peamiselt ladina keeles
  
• Vulgata – ladinakeelne piibel
  
• Kõrgkeskajal hakkas Itaalias välja kujunema kirjakeel laiemalt, ka rahva keeles
  

• Kirjalikke allikaid võib jagada mitmel erineval viisil:
  
• Histograafilised allikad - kroonikad, anaalid (lühidad ajaloofaktid)
  
• Agriograafilised allikad – pühakute elulood (jutustavad imedest)
  
• Õigust puudutavad allikad:
  
• -Kohtumaterjalid
  
• -Diplomaatilised allikad – ürikud (õigusliku jõuga dokument, ntx testament ). Ürikud võivad olla aga võltsitud, mis sisumõttes pole ehtsad. Suur osa ürikuid pole orginaalis säilinud.
  
• -Seaduandlused
  
• -Kirikuõigusallikad
  
• Aktid – ametnike kirjavahetus, loendid, registrid, arveraamatud jne. Suures osas seotud linnadega.
  
• Kirjandus – palveraamatud, ilukirjandus, kataloogid...
  

• Allikad säilinud arhiivides. Tähtsal kohal kloostrite raamatukogud. Suur osa allikaid on tänaseks publitseeritud.
  
• Muratori – andis välja 18. Sajandilandil 25 köidet itaalia ajaloo allikaid
  
• Regest – üriku lühikokkuvõte
  
• Varasel keskajal takistas kirjutamis tõsiasi, et millegi peale pold kirjutada. Põrgament oli kallis. See tõi kaasa lühendite kasutamise jms. (eriti hiliskeskajal, kui kirjutama hakati rohkem)
  
• Palimpsest – korduvalt kasutatud pärgament (esmane tekst kustutaud ja pärgament ülekirjutatud)
  
• Hiliskeskajal muutus kirjutusmaterjaliks paber, kuna kirjutusmaht kasvas palju
  
• Topos – mõttekirjeldus skeem, mis kordub teosest teosesse. Kuningas – vapper , pagan – nurjatu , rüütel - õilis jne..
  
• Põhiline osa infost oli liikvel siiski suulisena
  
• Petent – isik, kes palus dokumendi väljastamist e. Taotleja
  

Demograafia
Sõltub:

• Kliimast
  
• Sõdadest
  
• Epideemiatest
  
• Traditsioonidest – palju lapsi tehti jne
  
• Näljahädadest
  

• Suuresti põhineb oletustest, kuna konkreetset matrjali napib. Kirjalikud allikad on väga lokaalsed . (näiteks maksuloendused)
  
• Linnad on paremini dokumenteeritud
  
• Keskmiseks pere suuruseks peetakse 5e inimest
  

• Abielu on poliitline tehing suguvõsade vahel, tütar kui kapital
  
• Abieluväliste laste ellujäämisvõimalused olid väiksemad, need ei olnud õiguslikud
  

• Keskajalõpul hakkas rahvaarv kasvama, kuna:
  Majandustegurite paranemine
  Perekonnaelu suhtumise muutus
  

Nälg oli igapäevane kartus , kuna transport ei võimaldanus vilja kiirelt ja suurtes kogustes toimetada.
Vili andis 80% kalorinormidest, kui vilja hind tõusis, oli nälg majas
Näljas söödi ka inimesi, juurikaid, laipasid jne
Viljasaak sõltus kliimast. Kliima muutus soojemaks ja niiskemaks, võrreldes Vanaajaga. Hiliskeskajal muutus ilm põlluharimiseks ebasoodsamaks, külmemaks. 1150-1300 oli soodsaim aeg põlluharimiseks, millele järgnes nn. „väike jääaeg“, mil kliima jahenes
Epideemiad käivad käsikäes toidupuudusega – nõrk organism.
1347 -1352 –suur katkulaine „must surm“, mis sai alguse Aasiast
Katkulaineid puhkes tihti
Varakeskajast vähemalt 15 katkuepiteemiat, peale mida see Lääne-Euroopast taandus
Levis ka pidalitõbi, Erkotism (tungaltera haigus). Hiliskeskajal hakkas taas katk rohkem levima (1347-52).
Kõrkeskajal kolivad inimesed rohkem kokku, tekivad suuremad asulad, paljud külad jäetakse sööti/maha. Kasutusele jäid kõige viljakamad alad, tänu millele tootlikkus tõusis.
Sõda. Keskaegsed sõjad olid mastaabilt väikesed, inimeste hulk minimaalne. Sõdades langes vähe inimesi. Hiliskeskajal muutusid sõjad pikemaks, tekkis palgasõjavägi.
Demograafilise ajaloo saab jagada 3 persioodi:

• Varakeskaeg, kui rahvaarv kahanes
  
• 10-11 saj kuni 13 saj. Lõpp tõusis
  
• 14. Saj (kahanes järsult) kuni lõpuks 15 saj teisel poolel hakkas taas tõusma
  

Keskaja 2. Poolel tõusis eluiga, u. 50 eluaastani elas normaalne mees, kui ta just enneaegselt ei surnud. Igast 1000 sündinust suri 150-300 alla 1 aasta vanust last.
Hiliskeskajal sõjad olid laastavamad, epiteemiad jätkusid, põlluamajandusolud halvenesid, ometi rahvastik hakkas kasvama, kuna perest hakati rohkem hoolima , põllumajandus tehnika paranes , varanduslik kihistumine suurenes (linnades kasvas vallaliste ja lastetute osakaal)
Keskaja majandus

• Agraaühiskond, valdav sektor põllumajandus (80%)
  
• Varakeskaja põllumaj. Oli vähetootlik. Sellel põhines kiriku ja aadli rikkus.
  
• Ometi põllumajandus tegi keskajal läbi suure arengu, tootlikkus suurenes.
  
• Kõrgkeskajal kasvas rahvaarv, kuna tootlikkus tõusis. Linnade elanikkond seeläbi tõusis.
  
• Põhilised uuendused: raskeratas ader (maa parem/kiirem kündmine), uued väljasüsteemid (kolmeväljasüsteem, mistõttu vilja all oleva pinna osakaal kasvas)
  
• Ostsiedlung – idapoolsed slaavialad saksastusid, kuna asuti ümber ka itta
  
• Drang nach Osten – tung itta, 19. Sajandil kasutusele võetud propaganda väljend eelneva kohta
  
• Eelnev sai toimuda, kuna põlissaksa aladel oli inimesi, kes soovisid uute talude loomisega enda majanduslikku olukorda parandada. Et talupoegi sinna meelitada, tehti neile erinevaid soodustusi (aujutine koormistest vabastamine, õigusliku seisundi parandamine jms)
  
• Kui 12. Sajandil oli Lübeck veel slaavi asula, siis keskaja lõpuks olid ka juba poole alad germaniseerunud.
  
• Samasugune ümberasustamine toimus ka teistes piirkondades, nagu Püreneel, Skandinaavias..
  
• Itta asus u. 200 000 sakslast keskaja jooksul
  
• Kloostrite tegevus mängis väheasustatud alade asustamises suurt rolli
  
• Algasid maaparandustööd, et maad viljakat maad juurde saada
  
• 14. Saj alguseks olid paljud põllud kurnatud
  
• Põhitoodang oli teravili, loomakasvatus oli väikesmal kohal. Hiliskeskajal see laienes
  
• Varakeskajal oli kasutusel kaheväljasüsteem, kõrgkeskaja jooksul võeti kasutusele kolmeväljasüsteem. (Talivili, suvivili, kesa )
  
• Ribapõllud – maa on jagatud ribadeks, talude vahel.
  
• Hiliskeskajal oli arenenud piirkondades (madalmaad) juba keerulisemad väljasüsteemid.
  
• Kasvatati rukkist ja nisu peamiselt, suveviljana otra , kaera
  
• Uuendusi veel: vikat , tuuleveskid, hobuserangid jms
  
• Viljasaagikus oli keskajal siiski väike
  
• Talusse juurde kuulsid veel karja – ja metsamaad, aiamaad.
  

• Käsitöö on paremini dokumenteeritud, kui põllumajandus
  
• Suuremastaabiline tootmine seostub tekstiiliga. Kujunes välja suurehulgaline tootmine, siiski vabrikut ei tekkinud. Töötati töökodades, kus töötas koos vähe meistreid. Vabrikute tekkimiseks kapitali nappis ja tsunftikord ei võimaldanud seda..
  
• Ka käsitöös uuendused: veejõud, uutmoodi kangasteljed, paber
  
• Käsitöö areng 3s faasis:
  

Kodukäsitöö->linnakäsitöö->maakäsitöö (kuna tsunftikord hakkas linnades piirama, kokkuvõttes kvaliteet langes)

• Käsitöö spetsialiseerus, erialasid oli palju. Tsunftikord tagas tugevad reeglid ja spetsialiseerumise (15. Saj loeti Pariisis üle 400 ala-meistri)
  
• Tekstiili toorained moodustasid ligi 50% kaubandusest
  
• Flandria linnades õiteses 13. Sajandil kalevitööstus, mis hiljem hakkas kahanema
  
• Põhja-Itaalia oli teine tähtis kalevitootmiskeskus (firenze ntx)
  
• Keskused olid väga monofunktsionaalsed, ligi 70% oli hõivatud kalevitööstusega
  
• Levis ka puuvillase kanga valmistamine
  
• Tähtsal kohal oli ka metallide tootmine, esikohal raud. Tootlikkus oli väike, seega raud oli kallis.
  
• Peale raua tunti veel kulda, hõbedat, pliid, tina, vaske
  
• Metallida kõrval kaevandati soola
  

• Kaubandus
  
• Kaupmehed olid juhtiv kiht, seega väga hästi dokumenteeritud
  
• Varakeskajal kaubandus oli määravalt seotud luksuskaupadega
  
• Vürtsid, siid , kullasepatooted idamaadest peamiselt
  
• Kauplejad olid suurel määral juudid , süürlased
  
• Kauplemine tugines selle, kes ja kuhu kaupmeestest jõudis, ehk olenes juhusest
  
• Keskusteks Amalfi, Genova Itaalias; Madalmaad
  
• Skandinaavlaste peamine keskus oli Birra
  
• Naturaalmajandus – majandus on kohapealsele tootmisele/vajadusele orienteeritud, raha käibel pole. Varakeskajal täielikku naturaalmajandust ei toimunud.
  
• 8. Saj lõpul kehstestas Karl Suur kindla rahaarvestus süsteemi, kus 12 dinaari = 1 Solidus, 20 Solidust = 1 Nael
  
• Majanduskasv keskajal algas 10-11 sajandil, kuna suurenes stabiilsus, rahvaarv tõusis, lõppesid sisstunngid, kujunes aadel, tekkisid tooted, mida sai idamaades turustada – kaubandus süstemtiseerus
  
• Hiliskeskajal kaupmeeste roll suurenes, kaupmehest sai tähtis jõukas isik.
  
• Linnadesse kogunes kauplemise kapital, kaupmees lõpetas isiklikult reisimise . Talle tekkisid spetsialiseerunud töötajad (voorimehed jne)
  
• Kaupmehed hakkasid kujundama linnade poliitikat
  
• Keskused olid kõrgkeskajal Genova, Veneetsia , Biza, millel olid ka oma kolooniad Vahemeres ja Mustas meres.
  
• Luksuskaubad olid endiselt hinnas, samas massikaupade tähtsus kasvas
  
• Põhjapool olid oluisemad linnas Madalmaades...
  
• Seal kohtusid Ida-Euroopa kaubad (karusnahk jms) soola ja teiste kaupadega .
  
• Läänemerel liikusid rohkem massikaubad, mistõttu kapitali oli seal vähem
  
• Peamised keskused olidki Itaalia ( Rooma pärand) ja Madalmaad Põhja-Prantsusmaa (Skandinaavia ja Lääne kokkupuuteala)
  
• Champagne laadad,olulise töhtsusega hulgimüügilaadad, mis 14. Saj kaotasid oma tähtsuse, kuna kaubandussüsteem oli edasi arenenud
  
• Kaubandus oli rangelt reglementeeritud, et valitseja saaks maksud ja linnaelanikud elatise: tollimaksud, laohoiusund, võõraste kaubanduse keel (võõrkaupmehed ei tohi otse tehinguid sõlmida), kaubasulg e. Keeld kaubelda kellegagi
  
• Kohapeal võis kasutada vaid kohalikku raha, mistõttu raha tuli vahetada
  
• Nii sündis 12-13 saj. pangandus
  
• Pangandusega tegelesid lisaks üksikisikute ka ordud
  
• Tekkisid panganduskompaniid
  
• Itaalia pangad laienesid üle terve Lääne-Euroopa
  
• Põhilised laenuvõtjad olid valitsejad ja aadlimehed
  
• 14. Saj tabas itaalia pangandust pankrotilaine, kuna inglise kuningas keeldus võlgu tagasi maksta
  
• Medicid olid pangamagnaadid Itaalias
  
• 15. Saj lõpul tabaditaalia panku 2. Pankrotilaine. Põhjuseks tasakaalutus madalmaade ja itaalia rahaüsteemi vahel. Peale selle algasid Itaalia sõjad
  
• 15. Saj lõpul kandus rahakeskus üle Lõuna-Saksamaale
  
• Lombardia e. Pandimaja leiutati hiliskeskajal
  
• Tegutsesid kompaniid
  
• 14-15 saj loodi ka suuri kaubandusfirmasid (Ravensburger)
  
• Kaupmeesteühendused
  
• Kõrgkeskeajal kaubanduskäive tõuseb, mistõttu münditoormaterjalidest jäi puudu
  
• Väärismetallide hulk müntides hakkas vähenema kordades (13-14saj)
  
• Tekkisd brakteaat , mis on ühelt küljelt vermitud münt, kuna münt oli niiuvõrd õhuke
  
• Mõndi väärtus aina vähenes, tekkis vajadus suuremate kui penniste müntide järel
  
• Hinnad:
  
• Andmeid vaid hiliskeskaja kohta. Viljahinnad olid väga kõikuvad.
  

Õigus - ja sotsiaalsüsteem

• Vefassung – õiguslike reeglite kogum, mis orgunnib inimeste elu
  
• Pere kui keskne ühendus, milles elati (perekond – inimesed lähisuguluses, pere – majandusüksus)
  
• Kirikliku abielu kujunemine:
  

Munt – naine teise suguvõsa võimu alla koos kaasavaraga
Friedel – abielu suhe meeldivuse alusel, varanduslikku kaasavara kaasa ei too

• Abileu polnud kiriku järgi lahutatav. Siiski aadel vahel seda tegi. Erandjuhutudel lubas ka kirik lahutusi (1 pool läks kloostrisse, pidalitõbi jne)
  
• 12. Sajandiks kujunes välja laulatus
  

• Vahepala: kirjalik töö peab olema ideaalis essee. Ebaõnnestunud on tööd, kus on raamatust palju maha kopitud, ideaalis püsi teemas. Viiteid tuleb kasutada (võib lisada kasutatud kirjanduse töö lõppu)
  

• Germaani rahvad olid stuktureeritud hõimude kaupa
  

• Õigus ja seadus ei ole päris sama. Õigus = rahu
  

• Hõimuliikmed olid vabad mehed, kes valisid endale juhi, mõistsid kohut .
  

• DUX Herzog – sõjapealik
  

• REX meer + zug – kuningas
  

• Krahvid – põhiametnikud
  

• Margid – kuningriigi piirialad, eriline poliitiline kaal. Asevlitseja markkrahv e. Markii
  

• Karolingide ajal ametinimetused muutuvad tiitliteks. Hertsog , markii – aadlitiitlid
  

• Keskaja lõpuni oli võim tsentlariseeritud
  

• Läänikord kahepoolne suhe senjööri ja vasalli vahel. Mõlemal poolel kohustused ja õigused. Valitseja oli seotud õigusega, polnud absoluut. Muudatuste sisseviimine oli kokkuleppel alamatega e. Sõltlastega. Türannide vastu oli õiguspärane võidelda. Konfliktid tulenesid peamiselt maksutemaatikal, mistõttu kujunesid maapäevad ja parlamendid.
  

• Seisustele tasus valitseja privileegidega.
  

• Libertates ehk vabadus on sünonüüm sõnale privileeg. Ühe grupi eesõigused teise arvelt. Täisvabad olid aadlid ntx. Rohkem priliveege = rohkem vabadusi
  

• Vaesus ja võimusus on vastanduvad sõnad. Rahaline rikkus ei ole ülim, vaid võim ja omand
  

• Läänikorrani jõudmine: orjatööl põhinev süsteem laguned Roomas, suurmajandid kaotati. Orjad küll säilisid gemraanimaailmas, siiski orjade seisund oli parem, tänu ristiusule. Keskaja käigus klassikaline orjus kaob. Vabade inimeste osakaal samas langes. Vaba mehe kohus oli kanda relva, paljudele polnud see taskukohane. Väikemaavaldaja ei saand endale lubada sõjas käiku, seega paljud pidid loobuma relvakanda seisusest, andes end kellegi kaitse alla, muutudes seega kellegi sõltlaseks. Seda protsessi nim. Prekaariaks.
  

• Maavaldus = võim. Põhinikuhärrus – rendisuhe, kus rentijad olid omanikust sõltuvuses ja mitte ainult majanduslikult vaid ka õiguslikult
  

• Mõis oli ka majandusüksus, mida majandati kahel viisil: 1. Mõisa oma majapidamine , kus tööd tegid orjad või talupojad (teotöö). 2. Talupoegade oma majapidamised , kus talupoeg tasus renti osaga saagist või teotööga.
  

• Meier e. Mõisavalitseja
  

• Põhinikuhärrust ei saa lambist lõpetada, see tuleneb traditsioonidest. Talupoja õigused sõltuvad sõltuvuse tasemest. Kui talupoeg tasub rendi ära, ei tohi mõisnik talt lampi maad ära võtta.
  

• Säilis ka pärusvaldusi e. Alloodi omavaid talupoeg. Need olid vabad talupojad
  

• Talipoekkond oli organiseeritud külakogukondade kaudu.
  

• Tänu sunnismaisusele oldi ka mõisnike kaitseall
  

• Tegeleti ka andamite andmisega vms. Banaliteet – mõisniku ainuõigus e. monopol leivaaehjule, veskile jne, kirikuandamid, kohtuandamid. Seega talupoeg ise sai tihtilugu vaid elatusmiinimumi
  

• Talupojal oli reaalne võimalus enda ühiskondlikku seisundit parandada (minnes linns vms)
  

• Kõrgkeskajaks talupoegade koormised vähenesid, talupojad iseseisvusid. Villikatsioon e. Mõisamajanduse süsteem kaob, kuna pole enam tulus.
  

• Kui väheneb mõisa majanduslik võim talupoja üle, väheneb ka õiguslik. See juhtus 12 sajandil Läänes.
  

• Talupoeg seostus nüüdseks rohkem turuga e. Peamiselt linnadega
  

• Talupojade vabakssaamine käis läbi vabaksostmise peamiselt (mõisnikud vajasid rohkem pappi)
  

• Kui mõis kadus majandusüksusena, tekkisid külakogukonnad, et elu ise korraldada
  

• Hiliskeskajal läheb suur osa maavaldustest linnade kontrolli alla, aadli mõjuvõim väheneb
  

• Talupoja eesmärk pold rikastumine , vaid äraelamine
  

• Vaimulikkond oli enamasti pärit aadli seast
  
• Suurem osa orjad oli slaavlased
  
• Aadel kui õilsad e. Parema verega
  
• 10-11 saj vahetuseks toimus aadlistruktuuris muutus. Ühisk. Olud stabiliseerusid, liikuv maavaldus kinnistus ühele perekonnaliinile. Maavaldus üle isalt pojale. Seega aadli pereonnale sai tähtsaks valdus, mille järgi ennast nimetati. Sellest sai aadli keskus. Von tähistas eesliidet, kust aadlik pärit, hiljem tähistas tiitlit .
  
• Võimsamatele aadliperdele kuulusid ka kloostrid
  
• Aadlisse ei saand eriti tõusta, aadlikuks sünniti
  
• Keskaja käigus kunni administrat. Kasvas.
  
• Haritlaskond ja aadelkond lähenesid omavahel
  
• Et ametikoht tiitli kaasa tõi, sinna jõuti alles uusajal
  
• Itaalia eripära oli, et aadelkond elas linnades
  
• Ministeriaalid – teenijad e. Mitte vabad inimesed, kes täitsid kuskil administratsioonis samu ülesandeid, mis aadlikud . Tulemusena toimib nende lähenemine alamaadliga, 13. Sajandiks sulavad kokku.
  

Loeng puudu

• Omandisuhted pärinesid traditsioonidel
  
• 10. Saj lõpuks oli vägivald sealmaal, et lõuna prantsusmaalt alates leiutati jumala rahu e. Pax Dei. St. Et rahva kogunemiskohtades on vägivald keelatud ( kirik , turg ) pluss inimesed, keda ei tohtind puutuda (vaimulikud, kaupmehed, talupojad, naised)
  
• Reaalselt selle kehtestamine ei õnnestunud. Uue lainena kuulutati välja jumala vaherahusi e. Treuga Dei – kindel ajajärk, millal ei tohtind vägivallatseda
  
• Kirikuvanne: ekskommunkatsioon (kogudusest väljaheitmine 1. Inimese suhtes) ja interdikt (kirikukeeld mingile institutsioonile , ordule, kuningriigile ntx)
  
• Landfireden – maarahu, mis pole kiriklikku päritolu, vaid valitseja käsul
  
• Vandeid anti, vanne tähendas tõendust, õiglust. Oluline oli vanujate autoriteet, mida kõrgem inimene, seda suurem õiguslik jõud
  
• Usuti, et valevandumine ei saa toimida
  
• Ordaal – jumala kohus
  
• Inkvisitsioon – institutsioon ketserluse uurimiseks, tegelikult on protsess kohtuprotsessi tüüp, kus kohtunik küsitleb tunnistajaid
  
• Keskaegne õigus oli suurel määral ostetav
  

• Linnad
  
• Elanikkonna osakaal suhteliselt väike
  
• Linnadest rohkem allikaid võrreldes maaga
  
• Erinev linnadest vanal ajal
  
• Iseseisev majanduslik organism, mille elanike põhiosa elatas ennast enamasti linnategevustega
  
• Rooma allakäiguga käisid alla ka linnad
  
• Elanike arv vähenes, linnu jäeti maha
  
• Kindlustatus linnades vähenes
  
• Germaanlased kasutasid linnu edasi
  
• Piiskopkondade süsteem linnades jäi püsima
  
• Kaubandus püsis olevates linnades aktiivne
  
• Uus linnade kasv algas 10. Saj ja kulmineerus 13. Saj
  
• Siis kasv taas peatus, kuna majanduses oli seisak
  
• Itaalia, Hispaania L-Prantsusmaal linnaelu peale antiiki säilis
  
• Funktsioon küll muutus, rooma foorumitel ntx karjatati kitsi
  
• Ülejäänud piirkondades linnaelu tase madal
  
• Ülejäänud euroopa piirkondades, kus rooma pärand puudus, tekkisid mõned uued linnad
  
• Ka Itaalias tekkis keskajal uusi linnu, nagu Veneetsia
  
• Dux/ doodz – Veneetsia linna valitseja
  
• Uute linnade tekkimine Põhjapool alpe – burgus portus vicus
  
• Wike – sadamakoht, ehk kaubakohad
  
• Linnas oli turukoht, püsivad või sessoonsed
  
• Turukohas oli vägivald lubamatu
  
• Rahu tagamise eest turul, sai valitseja makse, tolle jms
  
• Osa linni rajadi kindla mõttega, et see rajatud saaks. See oli tulude sissetulekupunkt jms
  
• Rajatud linnadest suurteks said vähesed, paljud rajamised läksid nurja – küla jäi ikka külaks
  
• Suur osa saksa linni jäi agraalinnadeks
  
• Lübecki rajamise näide – 9. Saj oli seal slaavlaste asula, mis oli kinldustatud. See hävitati 12. Saj Heinrich lõvi 1159 asutas vana lähedusse uue turukoha, millest kujunes välja hansalinn . 1226 sai see vabalinnaks. Lõvipoiss asutas ka Müncheni
  
• Saksa linnad olid pisilinnad, P-itaalias suurlinnad
  
• Linn jagunes kaheks: müüriga piiratud osa ja eeslinn . Linnal oli ka oma saras , ehk maapiirkond, kus kehtis linnaõigus
  
• Müüriga piiratud oli suurtel linnadel u. 200 edgarit, tallinas u. 30
  
• Suurlinnas – 20 – 100 000 elanikku
  
• Keskmised u. 10 000 kanti
  
• Väikelinnad alla 2000 (neid u. 90%)
  
• Linnad koosnesid vahel eriosadest, nagu Praha . Eri osad olid juriidiliselt iseseisvad üksused. Ka tallinnas toompea ja all-linn
  
• Linna valitses raad – see oli hiliskeskajale iseoomulik
  
• Varakeskajal domineeris maahärra – linnavalitsemine kui mõisavalitsemine
  
• Linna eliit koosnes maavaldajatest, ametnikest
  
• Alamaadel ja ministariaalid olid linnavalitsejad ja vabad elanikud
  
• Kaupmehed esialgu eliiti ei kuulund
  
• Alpidest põhjapool aadlikud olid linnustes , itaalias aga linnades
  
• Itaalias kuulusid linnaümbruses oloevad alad linna alla – need moodustasid Contadod. Tegemist oli linnriikidega
  
• Itaalias hakkasid kaupmehed rikastuma ja tõusid linnaeliiti (12 saj)
  
• Patrirtsiaat – mingi suguvõsa(de) juhtiv positsioon linnas
  
• Linna eliidile hakkas tuginema linna omavalitsus
  
• Esialgu tekkisid need maahärra administratsiooni kõrvale, hiljem hakkasid õigused leienema
  
• Scabiinid/schöffenid –
  
• Eri linnade kov raamid olid erinevad, olenes enamasti linna jõukusest. Suurlinnadel oli jõudu ennast maahärra suhtes maksma panna
  
• Saksamaal tekkisid freistadt-d
  
• Linnad kui pol. ja maj. Jõu keskused
  
• Linnadel oli enamasti omavalitsusõigus, siiski mitte alati
  
• Itaalia linnades kontroll linnade üle kuulus aadlile, kes ka elasid linnas
  
• Itaalia linnade juhid – Podestad
  
• Paljudel itaalia linnriikidel kehtestati dünastiline võim
  
• Väljaspool itaaliat – magistraat, raad hakkas linna valitsema
  
• Rae eesotsas seisid bürgermeistrid
  
• Raad koondas enda kätte nii täidesaatva, seadusandlik ja kohtuvõimu
  
• Linnades hakati keskaja lõpus aadeellikku elustiili harrastama
  
• Raeliikmed said ametisse erinevalt: maahärra nimetas, raad ise kutsus, valiti
  
• Linnaõigus reglementeeris linna haldamist, võimaldas linna kaitse jms
  
• Linnaõiguse lubas linnale maahärra
  
• Linnaõiguse normid kirj. Ülesse 12-13 sajandist
  
• Linnaõigus anti tavaliselt mõne vanema linna eeskujul (Tallinnal Lübecki õigus)
  
• Linnaõigus on seotud linna kodanikkonnaga
  
• Linnaelanik oli nii õiguslikult kui ka varanduslikult differentseeritud
  
• Ntx. Hamburgi elanikkond varanduslikult: rikkad (suurkaupmehed jms), jõukad (laevaomanikud, keskmised kaupmehed), keskkiht (käsitöölised), lihtkodanikud ( tavalised kösitöölised), ülejäänud.
  
• Kuulumine linna juhtgrupp eeldas varandust
  
• Tsunftide kildide põhikirja kinnitas maahärra.
  
• Vusserdaja – tsunftijänes
  
• Linnade probleem – maa aadlikkud, kes linna elama asusid. Aadel kui maksuvaba kiht
  
• Ka vaimulikud kui maksuvaba kiht
  
• Majandusliku jõukusega kasvas poliitiline tähtsus
  
• Et enda huvide eest paremini seista, moodustasid linnad liite – ntx Lombardia liiga
  
• Itaalia linnad olid saavutanud 12. Sajandiks faktilise iseseisvuse, Lombardia liit oli kesri vastu, kes soovis oma võimu taastada
  
• Saksamaa ajaloost Reini liit, mis koondas linnasid, maahärrasid jõe piirkonnas. Loodi 13. Saj keskel
  
• Liit hankis pirivliiege oma läjhtudes maj huvidest
  
• 14. Saj 2. Poolel loodi uus Reini liit, kui probleeme oli röövsalkadega
  
• Schwaabi liit (1376) – ühineti keiser Wenzel 4nda vastu, et linnastaatused säilitada
  
• Tuntuim linnade liit: Hansaliit . Ulatuselt suur, Põhja-Lääne merest, sisemaadeni
  
• Hansaliitu formaalselt ei rajatud, see tekkis 12-13 saj jooksul. See oli aeg, kui meredel sai algus Saksa kaubandus. See oli aeg, kui kaupmehed veel ise olid liikuvad
  
• Kaupmehed pidid ükdteist toetama
  
• Hansa – otsetõlge kui jõuk, kamp , rühm
  
• Hansa esialgne keskus: Ojamaa
  
• 13-14. Saj tekkisid läänemere äärde linnad, kauplejaskond muutus pakisemaks, kaupmehed said linnade juhtgruppidesse
  
• Sel ajal hakkas muutuma kauplemise olemus – muutus ka Hansa Liidu olemus
  
• Kaupmeeste hansast sai linnade Hansa.Kaupmeeste seltsing muutus linnade ühenduseks
  
• Hansa sees moodustati väiksemaid äriühinguid. Seega linnasi liitsid ka isiklikud suhted
  
• Hansal oli 14. Sajandiks jõudu enda privileegide eest seista – madistasid Taani kunniga
  
• 15-16. Saj – sümboolselt 72 linna ühendus, tekelikult a-la 200
  
• Hansapäevad – linnade saadikute kogunemised 1356. Aastast
  
• Kokku kutsuti need vajaduse korral: kui oli vaja teha ühiseid otsuseid
  
• Hansapäevadel täidesaatvat osa polnud
  
• Mõtteliseld jagunes Hansa veeranditeks, keskset rolli mängisid Vendi linnad (Lübeck ntx)
  
• Hansa kontorid e. Esindused olid paigad , kus kaupmehed viibisid, et kauplemistingimusi välja kaubelda (Londonis, Novgorodis jne)
  
• Liit püsis 16. Sajandini ja siis lagunes kiiresti, kuna esile kerkisid regionaalsed erihuvid ja teiste maade (Inglismaa) kaubanduse tugevnemine. Lisaks Poola, Rootsi, Taani tugevnemine ja nende oma kaubanduspoliitika
  

• Kristlus on süsteem, milles keskaeg toimis
  
• Kuidas katoliku kristus valdavaks sai?
  
• Riigi – kiriku sümbioos kujunes Bütsantsis Keiser Justinianiuse ajal. 6 sajandil
  
• Kirik – võim mis pretendeeris riigi valitsejate ülemluseni
  
• Esialgu oli kohalik kirik kohaliku valitseja võimu all
  
• Keskaja kirikulugu on periodiseeritud mitmel moel:
  
• Laias laastus kujunes keskaegne kirik karolingidest kuni 11. Saj keskpaigani
  
• 11. Saj.13 saj lõpp – kirik omandab universaalmonarhia jooned – kirik kui aparaat
  
• Hiliskeskajal kirik muutub tsentraalseks organisatsiooniks, kujuneb huvide põrkumine kiriku kahjuks, esile kerkivad taas regionaalsed eripärad. Poliitilised vastuolud kiriku enese sees
  
• Katollikluse pea: rooma paavst
  
• Piiskopkond – Diötsees
  
• Piiskopkonnad olid eri hindadega – ntx Lääne-Saksamaal olid kallid, kuna need olid suured
  
• Itaalias olid pisikesed ja vaesemad
  
• Ida-Roomas tekkisid esile patriarhaadid
  
• Ariaanlus – ketserlik kristluse liik, jumala ilmalikustamine
  
• Et vaidlusi lahendada, kutsuti kokku kirikukogusid
  
• Oluline vaidlusküs oli kolmainsuse üle: Läänes kolmainsuse tunnistamine
  
• Antitrinitas – kolmaainuses eitamine , idakirikus. Tareiose õpetus
  
• 325 kogunesid kirikujuhid Nikaiasse, kes otsustasid Tareiose õpetuse valeks
  
• Photiose skisma – poliit . Lahendus, kus õpetuse poolest lahkhelisi pole. Aga siiski 2 või enam paavsti..
  
• Skisma ka kui kat katoliku ja kreeka kiriku lahkuminek
  
• 17. E. Viimane Oikomeeniline kontsiilium
  

• Kuidas Euroopa sai kristlikuks? Kuidas katoliiklikuks? See pole sama, kuna germaani hõimud olid algul ariaanlikud
  
• Kõige kauem olid langobardid ariaanlikud, kuni 8-9 sajandini
  
• Frangid aga võtisd katoliikluse kohe vastu
  
• Rooma riigis sai kristlus valitsevaks ka proivntsides rooma riigi ajal:ntx briti saartel
  
• Peale riigi lagumemist tugevnesid ka regionaalsed eripäras: briti saartel tekkis keldi kirik,mis ei allunud paavstile
  
• Iirimaale jõudis ristiusk 5. Saj
  
• Kloostrid allusid yldjuhul piiskoppidele
  
• Varakristlikus praktikas oli kristlaseks saamine pikaldane protsess
  
• Õpilaseks vastuvõtmine toimis läi toimingu: Prima Signatio e. Esimene märgitsamine
  
• Iiri kloostrid olid varakeskajal olulised keskused
  
• 8. Sajandil tegid head mijsonitööd anglosakslased, madamaaldes. Bomfatius: tegutses Tyringis, Essenins jne. Asutas mitmeid kloostreid, taasrajas kirikuorganisatsiooni saksamaal.Köln, Meinz said peapiiskoppide residentsiedks
  
• Saksa aladest lätudes ristiti lääneslaavi alad, keskne osa oli Magdeurgi piiskopkonnal
  
• Tsehi aladel kohtusid ida ja läänekiriku misjonitegevused
  
• Poolasse, ungarisse jõudis missionitegevus 11 sajandil
  
• Skandinaavia ristiusustamisel mängis rolli Hamburg
  
• Taani kunn Haarald lasi 826 end ristida
  
• Norra ristiusustaja oli kunn Olaf Pyha
  
• Rootsi sai kristlikuks 12. Saj alguses
  
• 13, saj kristaniseeriti Liivi – ka Preisimaa . Leedus alles 1385
  
• Lõuna Sitsiilias seguneis/kotusid ida ja läänekristlus
  
• Ida-Euroopa oli samasugune
  
• Kogu kiriku juhiks oli paavst
  
• Vara-keskajal oli paavstlusel lokaalne täendus
  
• Gregorius suur suutis sel ajal mingiks ajaks võimu kindlustada, kuna oli väljapaistv isiksus
  
• Paavstid oli seotud rooma võimuga
  
• 8. sajandil kaitsesid roomat fragnid, kes purustasid langbardide nõol tuleneva ohu
  
• Alad, mis Pippin roma ymer vallutas, andis ta paavstile valitseda
  
• Selles saab alguse kirikuriik e. Paavstiriik
  
• Ideoloogiliseks toeks sai lugu konstatiniuse kingitusest. Võltsyrik, mille järgi juba Konstatiunius suur 4. Saj andis paavstidele võimu lääne rooma yle
  
• Selle võltsitust tõestas 15. Sajandil L. Valla
  
• 754 kroonis paavst Pippin lyikese kunniks, algust sai karolingide dynastia
  
• Karl Suure ajal oli taas paavstil raskusi. Kuningas Karl krooniti paavsti poolt tänutäheks keisriks.
  
• Sealt sai alguse arusaam, et paavsti võim on keisri omast kõrgem
  
• Eigenkirhce – omandkirik – osa koahaopealsest haldusaparaadist
  
• Peale Karl suurt hakkas paavstlus taas alla käima – võimuvõitlus
  
• Sakamaal tekkis esile Ottode dynastia, kes taastasid vahepeal kaduma läinud keskvõimu Saksamaal e. Ida-Fragi riigis
  
• Nende poolt loodud systeem toetus kirikule
  
• Seda systeemi nim Reichskircheks – kiriku ja riigiaparaat sama!
  
• investuur – KIRJALIK AKT Piiskopkonna läänistamiseks
  
• 11. Saj keskpaigaks Gregorius 7. Algab gregoriaanlik kirkikureform – simoonia (kirikuametitem myyk) keelustamine, tsölibaadi nõua (vaimulike aibiellumatus)
  
• Faktonaadi õigus – ilmaiku isiku kaasarääkimise õigus kiriku asjus
  
• Gregorus 7. Ka toonitas, et ta on kristluse asemik maa peal
  
• Rõhutas ka ilmalikku võimu
  
• Need õigused pn sõnastatud dokis. Disctatus Papae
  
• See formuleeri, et vaid rooma kirik on jumalast, vaid rooma kirik yleilme, vaid rooma piiskopp või nimetada teisi piiskoppe, valitsejad peavad tema jalga suudlema jne
  
• Paavst otsustab tekstide kanoonilisuse yle, paavsti yle ei saa kout mõista, rooma kirik ei eksi kunagi
  
• Paavsti vastaseid oli Heinrich 4.
  
• Vaidluskys, kes nim. Saksamaal vaimulikud ametisse – investituurityli
  
• Kui paavst kunni tagandada ävardas, kutsus kunn oma piiskopid kokku, kus paavst nö. Tagandati. Vastutasuks pani paavst Heinrichi kirikuvande alla
  
• Saksa vyrstid jäid reeglina kunnile truuks
  
• Lõpuks kuningas andis järele ja otsis lepitust, kuna oli surve tema arvele
  
• Kuningas saaus paljajalu Kanossase linnusesse kui patukaesteja, paavst andis järele, vanne tyistati
  
• Lepitus oli ajutine, Heinrich taastas võimu. Lasi oma pooldajatel ametisse vastupaavsti. Kuningas läks sõjaväega rooma ja lasi enda paavstil end keisriks kroonida.Gregorius p6genes ja suri
  
• Tyli ei lõppend, järeltulijatel see jätkus
  
• Lõpuks sõlmiti 1122 Wormsi kontordaat – kompromiss , kus piiskopid valisid vaimulikud keisri juuresolekul ja keiser andis ilmalikud valdused ise yle. Piiskopi võimu ilmalik ja vaimulik pool lahutati
  
• Jamad ikka jätkusid
  
• Paavstide tippaeg oli12-13 saj. Innocencus 3 ajal
  
• 1302 – paavsti bulla , mis kordas paavsti ylemuslikkust
  
• Paavsti tekste liigitatakse esisõnade järgi
  
• Paavst plaanis prantsuse kunni vande alla panna, aga vaehetult enne seda võtsid prants sõdurid paavsti vangi
  
• Prants kuninga mõju kasvas
  
• Paavstil oli valdusi ka prantsusmaal
  
• 1305 valiti paavstik prantslane, Clemens 5.
  
• 1309 läks Clemens 5. Ajutiselt Avignoni resideerima
  
• 14. Sajand oli nn. Avingoni vangipõlv
  
• Sel perioodil ei saanud paavstid Itaalias hakkama, kuna seal olid keerulised olud
  
• Gregorius 11. 1377 naases Rooma, Vatikani .
  
• Järgmine paavst oli juba itaallane
  
• Prantslased pidasid seda kehtetuks, seega prantslased valisid Avignonis uue
  
• Tulemuseks 2 paavsti korraga – suur õhtumaa skisma
  
• Kiriku juhtkonna ylevalpidamine muutus kallimaks seetõttu
  
• Levisid ideed, et seadusandlik võim peaks hoopis kuuluma kirikukogule
  
• Kontsiviliarism – mõttesuund eelneva toetuseks
  
• 1409 kutsuti Bisasse lahenduseks tegelased kokku
  
• Kontsiil kuulutas end paavstist kõrgemaks, uueks paavstiks valiti alexander 5, seega korraga 3 paavsti juba
  
• 1414 kutsuti kokku uus kontsiil
  
• Paavst Johannes 23. Tagandati
  
• Tagasi astus ka rooma paavst
  
• Avignoni paavst kaotas mõju
  
• 1417 valiti uus paavst, Martinius 5
  
• Sellega oli kirikulõhe yletatud
  
• Ida ja läänekiriku lõhe teravnes, 11 saj. Kui leo 9 sai rooma paavstiks, siis lõuna itaalia tuli rooma kiriku alla
  
• Vastutasuks pandi ladinlaste kloostrid ida-aladel kinni
  
• Kolmainsuse kysimus
  
• Pandi yksteist kirikuvande alla
  
• 1054 on symboolne aasta, kus ida ja läänekirik lõplikult lahknesid
  
• 15. Saj kui Bytsants langema hakkas, korraldasid eurooplased ristiretki tyrklaste vastu
  
• Taheti kiriku uniooni luua
  
• Kuulutati välja kirikute yhendamine.. kuid reaalsuseks unioon ei saand. 1441 moskva suurvyrst seda ei aktsekpeerinud
  
• Kontsiil või paavst – kumb kiriku ylem? Vaidlused
  
• Kontsiilil tekkis ka lõhe – Baseli ja rooma kontsiil
  
• Kontsiili mõjuvõim vähenes
  
• Paavstide autoriteet taastus
  
• 15. Sajandi teine pool ka kui paavstide renessanss
  
• Indulgentsid – pärineb ristisõdade ajast. Patukahetsus vahendid. Neid myydi kindlate kampaaniate käigus, kuna rahavajadus oli suur. Kustutas patukaristuse, mitte patu . Maailmas on heade tegude ylejääk, mida saa kirik yhelt inimeselt teisele yle kanda
  
• Saksamaal usuti, et indugentsid viivad raha maalt välja, Rooma
  
• Indulgentsid võisid ka kahjumit toota
  
• Renessansiajastu paavste iseloomustab luksuslik eluviis ja kultuuri toetamine
  
• Paavstid olid Itaalia 1 valitsejatest
  
• 15. Saj oli Itaalia poliit. Ebastaiilne. Peeti palju sõdu, mis olid kallid
  
• Onupojapoliitika levik.
  
• Borgiate suguvõsa Katalooniast saavutas rooma paavsti kuurias suure võimu, saadi troonilegi.
  
• Saksamaa jagunes väikeriikideks, kloostrid moodustasid liite, et yksteist toetada
  
• Hiliskeskaega iseloomustavad paljud lokaalsed palverännu keskused
  
• Pyha vere reliikviad – põhja euroopas oluline
  
• Vikaaria – annetati kapital, et selle arvelt yleval pidada preester, kes peaks lahkunu mälestuseks missasid
  
• Need preestrid , kes seda pidasid, neil oli palju vaba aega. Tõid preesterkonnale hala kuulsust
  
• Et tagada missale osalejaskond, anti osalejatele symboolne tasu
  
• Keskaja lõpus hakkas vaimulik kunst levima
  
• Põhiline osa kiriku sisetuleikutest pärines paavsti enese valdustest
  
• Annaat – maks, mille ulatuseks on vaimuliku yhe aasta sissetulek. Tuleb tasuta vaimulikuks määramisel
  
• Abtkonnad ja piiskopkonnad olid ära hinnatud
  
• Mõned piirkonnad olid paavsti ees maksukohustulsikud (Napoli, Inglismaa..)
  
• Mõned maksid paavstile inimeste pealt maksu – Peetruse penn
  
• Paavsti mõju väljaspool itaaliat ei maksa yle hinnata
  
• Vaimulik on kui seisus, palvetajad.
  
• Vaimulikkond herarhiline – paralleelselt 2 herarhiat: pyhituste herarhia ja ametnike hierarhia
  
• Kõrgem pyhitsus tähendab õigust suuremat hulka vaimulikke toiminguid läbi viia
  
• Kardinalid . kiriku kõrgeimad ametnikud, kes jagunevad eri pyhitsuslevelitesse.
  
• Kardinaliks olemine ei tähenda vaimulikuna midagi, loeb pyhitsuslevel. Kardinalil on õigus osaleda paavsti valimisel ja ise saada paavstiks jms
  
• Piiskopile antakse vahel kardinali tiitel . Samas Kuuria kardinalid loouvad oma piiskopi kohast, et kuuria juures töötada
  
• Kardinal muutu ajapikku tiitliks
  
• Esialgu oli kardinalide arv piiratud
  
• Ilmikvaimulikkond ja regulaarvaimulikkond
  
• Regulaarvaimulikkond – mungad , ehk ordusse kuuluvad
  
• Mungad peavad alluma ordu distsipliinile
  
• Mungad ei ole preestrid, nad pyhendavad end askeesile, palvetamisele jne. Nad ei pea reaalselt preestri tööd tegema.
  
• Tänapäeval enamus munkasid on preestirid
  
• Kuuria – paavsti õukond
  
• Paavstik saamine – valijaks rooma rahvas e. Ylikkond
  
• Konklaav – suletud ruum, kuhu kardinalid suletakse, kuni nad paavsti valinud on
  
• 12. Sajandistalates valis piiskoppi toomkapiitel
  
• Toomkapiitel kogu, mis koosnes toomhärradest. Need aitavad piiskoppi ja nõustavad