Keskaeg (16)

Keskaeg
Sissejuhatus:

• Mõiste „keskaeg“ võeti 14-15 saj. Kasutusse.
  
• Keskajal ladina keel muutus
  
• Keskaega peetakse allakäigu ajajärguks
  
• 18. saj lõpus hakati keskaega idealiseerima romantikute poolt – kangelasajastu
  
• 313 – Milano Etikt, 375 – hunnid tungisid Euroopasse, 476 – katkes Lääne-Roomas keisri võim, 495 – ristiti Frankide kuningas – kõike võib keskaja alguseks pidada
  
• 1453 – türklased vallutasid konstat, 1494 – itaalia sõjad, 1517 Luteri teesid – võib keskaja lõpuks pidada
  
• Niisiis keskaeg algab u. 5 sajandil ja lõppeb ca 1500 aastal. Venemaal olid piirid teised, isegi 17. sajandit võib pidada keskajaks ..
  
• Kirjalikke allikaid keskajast on vähe, tänu arheoloogiale saab ajajärku „sisse vaadata“
  

• Vara-keskaeg – kuni 11. sai
  
• Kõrg-keskaeg – 11-13 saj.
  
• Hilis -keskaeg – 13-15/16 saj
  

• keskaeg on väljamõeldud periood, mis ei üldista midagi, kuid on piisavalt tugevalt juurdunud, et tema kui peridoodi juurde jääda.
  

• Keskajal hakkasid rahvusriigid kujunema, mis on ajastu puhul tähtis.
  

• Keskajal usuti , et ollakse viimase ajastu inimesed enne maailmalõpu saabumist
  

• Hiliskeskajani puudus ühtne ajaarvamine, mis oleks haaranud kogu Euroopat
  

• Praegu kehtib Gregoriuse kalender, mis loodi 16. saj. lõpul
  

• Valitseja /vaimulike ametiaastad oli levinud ajaarvamise moodus
  

• Aastavahetuseks loeti tavaliselt jõule, vahel lihavõtteid jne
  

• Kuupäevi dateeriti roomapäraselt, hiliskeskajal kirikupüha järgi (madisepäeval, päev peale madisepäeva jne)
  

• Keskajaga seostatakse feodalismiga
  

• See on puhtalt tehniline termin, mis tuleneb sõnast feudum. Seega feodalism on seotud omandisuhetega. Selle ideloomulikud tunnused ühiskonnatüübina: seisused jagunevad klassidesse, aadel ühiskonna tipp, ehk aadli võim. Võim killustub.
  

• Teisest kitsamast küljest peetakse selle all silmas läänikorda.
  

• Väga iseloomulik oli feodalism kõrg-keskajal
  

• Eurooplasi defineeriti kui ühtset ristirahvast
  
• Ida kirkikuga suhted 1054 purunesid, kui kirikujuhid teineteist kirikuvandealla panid.
  
• Ühine osa oli keskaegses euroopas kristlus , ladina keel, sarnased sots. Mudelid ja võimualade kujunemine, millest hiljem saavad rahvusriigid.
  

Keskaja allikad
Kesksel kohal kirjalikud allikad:

• Allika väärtus sõltub meie küsimuse asetusest
  
• Allikad pole mõeldud allikaks, vaid nad muutuvad selleks ajaloolase käes
  
• Nende ül. On vastata meie küsimustele
  
• Allikas on tunnistus minevikust
  
• Allikate kirjutajad/lugejad olid tol ajal väike % elanikkonnast ( vaimulikud enamasti)
  
• Allikad oli peamiselt ladina keeles
  
• Vulgata – ladinakeelne piibel
  
• Kõrgkeskajal hakkas Itaalias välja kujunema kirjakeel laiemalt, ka rahva keeles
  

• Kirjalikke allikaid võib jagada mitmel erineval viisil:
  
• Histograafilised allikad - kroonikad, anaalid (lühidad ajaloofaktid)
  
• Agriograafilised allikad – pühakute elulood (jutustavad imedest)
  
• Õigust puudutavad allikad:
  
• -Kohtumaterjalid
  
• -Diplomaatilised allikad – ürikud (õigusliku jõuga dokument, ntx testament ). Ürikud võivad olla aga võltsitud, mis sisumõttes pole ehtsad. Suur osa ürikuid pole orginaalis säilinud.
  
• -Seaduandlused
  
• -Kirikuõigusallikad
  
• Aktid – ametnike kirjavahetus, loendid, registrid, arveraamatud jne. Suures osas seotud linnadega.
  
• Kirjandus – palveraamatud, ilukirjandus, kataloogid...
  

• Allikad säilinud arhiivides. Tähtsal kohal kloostrite raamatukogud. Suur osa allikaid on tänaseks publitseeritud.
  
• Muratori – andis välja 18. Sajandilandil 25 köidet itaalia ajaloo allikaid
  
• Regest – üriku lühikokkuvõte
  
• Varasel keskajal takistas kirjutamis tõsiasi, et millegi peale pold kirjutada. Põrgament oli kallis. See tõi kaasa lühendite kasutamise jms. (eriti hiliskeskajal, kui kirjutama hakati rohkem)
  
• Palimpsest – korduvalt kasutatud pärgament (esmane tekst kustutaud ja pärgament ülekirjutatud)
  
• Hiliskeskajal muutus kirjutusmaterjaliks paber, kuna kirjutusmaht kasvas palju
  
• Topos – mõttekirjeldus skeem, mis kordub teosest teosesse. Kuningas – vapper , pagan – nurjatu , rüütel - õilis jne..
  
• Põhiline osa infost oli liikvel siiski suulisena
  
• Petent – isik, kes palus dokumendi väljastamist e. Taotleja
  

Demograafia
Sõltub:

• Kliimast
  
• Sõdadest
  
• Epideemiatest
  
• Traditsioonidest – palju lapsi tehti jne
  
• Näljahädadest
  

• Suuresti põhineb oletustest, kuna konkreetset matrjali napib. Kirjalikud allikad on väga lokaalsed . (näiteks maksuloendused)
  
• Linnad on paremini dokumenteeritud
  
• Keskmiseks pere suuruseks peetakse 5e inimest
  

• Abielu on poliitline tehing suguvõsade vahel, tütar kui kapital
  
• Abieluväliste laste ellujäämisvõimalused olid väiksemad, need ei olnud õiguslikud
  

• Keskajalõpul hakkas rahvaarv kasvama, kuna:
  Majandustegurite paranemine
  Perekonnaelu suhtumise muutus
  

Nälg oli igapäevane kartus , kuna transport ei võimaldanus vilja kiirelt ja suurtes kogustes toimetada.
Vili andis 80% kalorinormidest, kui vilja hind tõusis, oli nälg majas
Näljas söödi ka inimesi, juurikaid, laipasid jne
Viljasaak sõltus kliimast. Kliima muutus soojemaks ja niiskemaks, võrreldes Vanaajaga. Hiliskeskajal muutus ilm põlluharimiseks ebasoodsamaks, külmemaks. 1150-1300 oli soodsaim aeg põlluharimiseks, millele järgnes nn. „väike jääaeg“, mil kliima jahenes
Epideemiad käivad käsikäes toidupuudusega – nõrk organism.
1347 -1352 –suur katkulaine „must surm“, mis sai alguse Aasiast
Katkulaineid puhkes tihti
Varakeskajast vähemalt 15 katkuepiteemiat, peale mida see Lääne-Euroopast taandus
Levis ka pidalitõbi, Erkotism (tungaltera haigus). Hiliskeskajal hakkas taas katk rohkem levima (1347-52).
Kõrkeskajal kolivad inimesed rohkem kokku, tekivad suuremad asulad, paljud külad jäetakse sööti/maha. Kasutusele jäid kõige viljakamad alad, tänu millele tootlikkus tõusis.
Sõda. Keskaegsed sõjad olid mastaabilt väikesed, inimeste hulk minimaalne. Sõdades langes vähe inimesi. Hiliskeskajal muutusid sõjad pikemaks, tekkis palgasõjavägi.
Demograafilise ajaloo saab jagada 3 persioodi:

• Varakeskaeg, kui rahvaarv kahanes
  
• 10-11 saj kuni 13 saj. Lõpp tõusis
  
• 14. Saj (kahanes järsult) kuni lõpuks 15 saj teisel poolel hakkas taas tõusma
  

Keskaja 2. Poolel tõusis eluiga, u. 50 eluaastani elas normaalne mees, kui ta just enneaegselt ei surnud. Igast 1000 sündinust suri 150-300 alla 1 aasta vanust last.
Hiliskeskajal sõjad olid laastavamad, epiteemiad jätkusid, põlluamajandusolud halvenesid, ometi rahvastik hakkas kasvama, kuna perest hakati rohkem hoolima , põllumajandus tehnika paranes , varanduslik kihistumine suurenes (linnades kasvas vallaliste ja lastetute osakaal)
Keskaja majandus

• Agraaühiskond, valdav sektor põllumajandus (80%)
  
• Varakeskaja põllumaj. Oli vähetootlik. Sellel põhines kiriku ja aadli rikkus.
  
• Ometi põllumajandus tegi keskajal läbi suure arengu, tootlikkus suurenes.
  
• Kõrgkeskajal kasvas rahvaarv, kuna tootlikkus tõusis. Linnade elanikkond seeläbi tõusis.
  
• Põhilised uuendused: raskeratas ader (maa parem/kiirem kündmine), uued väljasüsteemid (kolmeväljasüsteem, mistõttu vilja all oleva pinna osakaal kasvas)
  
• Ostsiedlung – idapoolsed slaavialad saksastusid, kuna asuti ümber ka itta
  
• Drang nach Osten – tung itta, 19. Sajandil kasutusele võetud propaganda väljend eelneva kohta
  
• Eelnev sai toimuda, kuna põlissaksa aladel oli inimesi, kes soovisid uute talude loomisega enda majanduslikku olukorda parandada. Et talupoegi sinna meelitada, tehti neile erinevaid soodustusi (aujutine koormistest vabastamine, õigusliku seisundi parandamine jms)
  
• Kui 12. Sajandil oli Lübeck veel slaavi asula, siis keskaja lõpuks olid ka juba poole alad germaniseerunud.
  
• Samasugune ümberasustamine toimus ka teistes piirkondades, nagu Püreneel, Skandinaavias..
  
• Itta asus u. 200 000 sakslast keskaja jooksul
  
• Kloostrite tegevus mängis väheasustatud alade asustamises suurt rolli
  
• Algasid maaparandustööd, et maad viljakat maad juurde saada
  
• 14. Saj alguseks olid paljud põllud kurnatud
  
• Põhitoodang oli teravili, loomakasvatus