keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma. · Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. · XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus. · Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks. 4. Ristisõjad kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust 13. saj. lõpuni). a. Põhjused: · Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine · Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.- Aasia. · Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest. b. Sõdade käik:
elukutsete esindajate üle. Kajastati linna suhteid. Inimesed=loomad rüütlikirjandus: tõsteti esile rüütlivoorusi: vaprus, ustavus, vagadus, suuremeelsus. Kajastati armastust südamedaamile ja nende vägitegusid. 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. 4. Paavstivõimu hiilgeajaks peetakse Innocentius III valitsusaega (1198-1216). Võrrelge tegureid, mis tingisid paavstluse autoriteedi tõusu kõrgkeskajal ja languse hiliskeskajal. TÕUS: ametisse määramine (tavaliselt määrasid ametisse Rooma rahvas + vaimulikud, hiljem aga kardinalid), paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust, Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ellu LANGUS: kuningavõimu tugevnemine, palju aega veedeti Avignonis (Avignoni vangipõlv) head suhted Prantsusmaaga, luksuslik eluviis (pahameele tekitaja). Pärast paavsti surma vaenutsevad kardinalid valisid 2 paavsti üks Roomas, teine Avignonis = kirikulõhe e. skisma
USK: inimesed olid veendunud, et maine ja ajalik elu on ainult ettevalmistus igaveseks eluks peale surma. Keha on ajutine ja kaduv, hing igavene. Kõik maine on hingelise kõrval tühine. Usutõe peamine allikas oli Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed. Hilisemate kirjanike eesmärk oli autoriteetidele tuginedes jumalikust tõest õigesti aru saada. Keskaegne ettekujutus: jumal troonib inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Lucifer kaaslastega tõstis oma ülbuses mässu jumala vastu, ta heideti taevast alla. Tast sai allmaailma e põrgu peremees saatan ja ta kaaslastest deemonid. Saatan on jumala looming ning pole temaga võrdväärne. Saatan kiusas Aadamat ja Evat-võttis mao kuju ja ahvatles õuna sööma. Jumal ajas nad paradiisist välja. Sai alguse inimkonnal lasuv pärispatt-kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. Inimene ei suudaks kurjusele vastu seista, kui poleks jumala piiritut armastust. Armastusest inimkonna vastu saatis ta oma poja Jeesuse Kristuse inimesen
oma keelu. Relvastus-raskerelvastatud rüütli peamised ründrelvad olid piik ja mõõk,kui rüütlilte kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kaitserelvastusse kuulusid rõngassärk, päikese eest kaitseks tõmmati peale hele rüü. XIII sajandil lisati ka tugevndatud plaatvest. Kiiver kaitses enamasti ka nägu ja muutus järjest täiuslikumaks. Hiliskeskajal võeti kasutusele ka üles- ja allatõstetavad näokaitsed. Ka kilp muutus palju paremaks. Kuid mida enam kaitserüü täiustus, seda vähem oli kilpi vaja ja hiliskeskajal loobuti kilbist sootuks. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed, osad olid relvastatud piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Võitlustaktika-vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos
eestikeelne väljend ketser). Katarid uskusid erinevalt katoliku kiriku õpetusele, et maailma lõid Jumal ja saatan koos. Samuti ei tunnistanud nad, et Jeesus Kristus sündis inimesena, kuna see oleks tähendanud Jumala ilmumist saatana loodud kehasse. Nende arvates lõi saatan inimkeha ja maiseriigi, Jumal aga taevariigi ja inimese hinge. Katoliku kirik on katarite arvates saatana kätetöö. Katarite õpetus levi 12.sajandil kiiresti Euroopa linnastunud piirkondades nagu näiteks Toskaanas, Lombardias ja Flandrias. Seal kujunes katoli kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon. Katarid jagunesid täiuslikeke, kes olid kutsutud hingi päästma, ja usklikeks, kes pääsemise lootuses täiuslikke ülal pidasid. Viimsed proovisid hoiduda kõigest materiaalsest (sõid võimalikult vähe, hoidusid suguelust, keeldusid teatud toiduainetes, eriti lihast). Lihtsalt usklikud pidasid paremaks suguelu ja laste saamist piirata,
Kõrg ja hiliskeskaeg Sissejuhatus. Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14
usklikke palvusele. Mošeede juures tegutsesid kõrgemad koolid – medresed, kus õpetati lisaks koraanile ka islami seadust (šariaat) ja pärimust (sunna), aga ka araabia kirjandust ja loogikat. Islami teadlastest olid Euroopas eriti tuntud 11.saj Kesk-Aasias tegutsenud Ibn Sina (lad päraselt Avicenna)- filosoof, poeet ning arst, kelle „Arstiteaduse kaanon” oli ladina keelde tõlgituna keskaja Euroopa tähtsamaid arstiteaduse käsiraamatuid ja Ibn Rušd (lad Averroes), kes käsitles oma töödes Aristotelese filosoofiat ja kirjutas arstiteaduslikke teoseid. 1.5. Moslemiriigid 11.-16.saj: 10.saj senine araablaste hiigelriik lagunes iseseisvateks islamiriikideks. 11.saj kujunes Iraani aladel välja seldžukkide (türgi hõim) riik, kes alistasid Iraagi, Süüria ja pärast Bütsantsi vägede löömist 1071 vallutasid Väike-Aasia poolsaare. 13
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel:
Kõik kommentaarid