Euroopa hiliskeskajal (3)

22. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS.
Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine . Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia , Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest.
Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse . Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg . Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad.
Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas). Aasta linnas end peitnud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Läänemere maades levis Lübecki õigus. Eestis sai linnaõiguse ordumeistrilt. Prantsusmaal ja Inglismaal tunnistati linnade senjöörideks kuningad, et vabaneda feodaalide võimu alt. Nii kujunesid Pariis ja London kuninga residentsidena - pealinnadena, mis võimaldas neil olla rohkem iseseisvad, moodustades vahel isegi sõltumatuid linnriike .
Kaubanduse areng. Kõige tähtsamateks vahendajateks idamaadega olid Veneetsia ja Genua, mis võitlesid Vahemere kaubateede pärast. Flandria linnad (Roterdam,Amsterdam) olid riidetootjateks, kõige enam lambavilla tuli Inglismaalt ja Hispaaniast.
Hansakaubandus. Põhja-Euroopa peamiseks kaubavahendajaks Põhjamerel ja Läänemerel oli Hansa liit, mis muutus 14. sajandil kaubalinnade liiduks. Keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud hansapäevadel.
Rahavahetajad ja pankurid. Mitmed linnakodanikud spetsialiseerusid raha laenamisele ja vahetamisele, sest kaubanduse areng suurendas metallraha nõudlust. Kuna laenamised kaupmeestele olid riskantsed, lisati juurde kõrged protsendid ning kui kaubaretk nurjus, kaotas võlausaldaja kõik, kuid kui võitis, jäi protsentidega kasumisse. Nii tekkisid ettevõtetest pangad , mis teenindasid varsti ka valitsejate ja paavstide vajadusi.
23. LINNAD. ELUOLU JA KULTUUR.
Linnaelu ja traditsioonid. Majades elasid jõukamad linnakodanikud, agulite odavates puumajades või katusekambrites aga vaesed. Linna kaitsti müüridega nii välisvaenlaste kui ka senjööride eest. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävatesse eeslinnadesse. Vahel põletati seal ka maju, et vaenlastele mitte ulualust anda. Linnades pidi jälgima ka puhtust, sest taud oli kerge levima. Linna iive oli enamasti negatiivne, sest abielluti suhteliselt hilja , mistõttu linn sõltus tulevaist uusasukaist. Kuna palju inimesi rändas linnast linna, pidid linnaasukad harjuma kõige uuega, ka teiste traditsioonidega. Abielud sõlmiti rohkem enda, kui vanemate järgimise tõttu, sest peresuhted olid linnas nõrgemad. Jõukad pered siiski jätkasid traditsioonilist paari panekut. Mehed leidsin enne positsiooni ja töö, kui abiellusid, mistõttu prostitutsioonis nähti abi, et mehed hoiduks seiklustest abielunaistega jne.
Linlaste ellusuhtumine. Rikkust ja raha hinnati linnas rohkem kui maal. Sotsiaalsed pinged tekkisid patriitside ja tsunftide vahel linna valitsemise õiguse üle. Kirik ei pooldanud raha tähtsust ega liigkasuvõtmist ehk kõrge protsendiga laenamist.
Luksusmäärused. Luksusmäärused tehti selleks, et inimesed ei käituks oma seisusele kohatult, kulutades liiga palju raha. Tallinnas on varaseim määrus pulmade kohta, arvestades seal pruudi kaasavara suurust.
Linnakultuur ja linnakirjandus . Silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mil valmistuti 40-päevaseks paastuks - söödi ohtralt. Tehti näitemänge nii turuplatsidel kui kirikutes. Kirikute näitemängud olid pühakirjaga seoses, kuid ilmalikud . Neid nimetati müsteeriumiteks, nt " Aadama mäng". Kirjanduses domineerisid värvivormilised lühilood - fabliood. Kuulsaimaks fabliooks on prantsuse eepos " Rebaseromaan ", kus lõvi on maaisand , karu ja hunt feodaalid ning rebane linnakodanik.
Paastuaeg. Paast - kiriku seatud toitumist reguleeriv norm. Lubati vaid 1 söögikorda päevas, seksist ja lihast hoiduti. 40-päevane paast enne lihavõtteid. Olid erandid, kuid põhimõtteliselt oli paast kohustuslik kõigile kristlastele. Tavalisteks toitudeks kala ja taimeroad, muna ja piimatooted . Alkohol oli lubatud.
Lääne-Euroopa: naturaalrent e loonusrent ja raharent , suured mõisapõllud enamasti puudusid, pärisorjus ja sunnismaisus kaob 14.saj. ELBE JÕGI. Ida-Euroopa: teorent+ raharent+ loonusrent, talumaadega kõrvuti teenisid suured mõisapõllud, mida talurahvas pidi harima, pärisorjus kestab 19.sajandini.
24.-25. RISTIUSK JA KIRIK
Usk. Usuti , et keha on kaduv ja hing igavene . Elu on ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. Usutõe peamine allikas oli Piibel . Keskaja ettekujutuse kohaselt on Jumal oma saadikute ehk inglitega taevas. Üks ingel – Lucifer – tõstis Jumala vastu mässu ning ta sai allilma e põrgu saatanaiks, tema kaaslastest deemonid. Saatan kiusas Aadamat ja Eevat, ahvatledes neid sööma keelatud õuna, millega nad paradiisist välja aeti. Pärispatt – kurjus , mille saatan on inimestesse sisendanud. Jumal saatis oma poja Jeesus Kristuse maale, et see lunastaks inimkonna patud. Püha Kolmainsus = Isa, Poeg, Püha Vaim (neid ühendav). Surmajärgne ilm oli kas põrgu või paradiis ning enne sinna jõudmist oli viimne kohtupäev e maailma lõpp, kus kõik pidid Kristuse ees aru andma. Alates 12. Saj arvati, et enne põrgut/taevast läheb hind puhastustulle, kus nad piinlevad viimse kohtupäevani.
Sakramendid. Sakrament =pühatoiming. Ristimine, usukinnitus e leer e konfirmatsioon , armulaud (vein ainult vaimulikele), pihtimine (pattude ülestunnistamine), viimne võidmine (enne surma õnnistamine), kiriklik laulatus , vaimulike ametisse pühitsemine. Leer- pühakirja põhitõdede kordamine enne täiskasvanuks saamist.
Kirik ja ilmalik võim. Kristus rajas kiriku ning määras apostel Peetruse oma asemikuks. Peetruse järeltulijad olid paavstid . Keisrid arvasid, et saavad võimu Jumalalt, kuid paavstid arvasid, et keisrid saavad võimu läbi paavstide Jumalalt. Kirikust väljaheitmine = kirikuvande alla panemine – ränk karistus.
Suur kirikulõhe. Erinevused said alguse Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi ajal, kus patriarh allus Bütsantsi keisrile. Läänes nõuti, et vaimulik ei abielluks, idas oli see lubatud. Vaieldi Püha Kolmainsuse ülegi. Idas usuti, et Püha Vaim lähtub ainult Isast e Jumalast. Läänes usuti, et Isast ja Pojast. 1054 saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse vaidlust lahendama. Tulemuseks panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla ehk nn suur kirikulõhe. Läänes on katoliku e roomakatoliku kirik ja idas õigeusu e kreekakatoliku kirik.
Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal. Algselt valisid paavsti rahvas ja vaimulikud , seejärel aadlisuguvõsad. Otto I pani aluse 962a Püha Rooma keisririigile, keiser valis paavsti. 1059a reformi järgi valisid piiskopkonna tähtsamad vaimulikud e kardinalid paavsti. Paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Gregorius VII sõnastas need nõuded. Kuna Püha Rooma keiser Heinrich IV tahtis ise oma alal piiskoppe määrata, siis puhkes nende vahel tüli. 1077 tunnistas keiser siiski paavsti ülimuslikkust ja palus vabandust ning andestust. Paavst Innocentius III oli keisri eestkostja ning viis Gregoriuse põhimõtted ellu. Kuulutas välja IV ristisõja ja võitles ketserlusega, täiustas kiriku korraldust. Kuuria (paavsti õukond, nõukogu) oli kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid (volitatud esindajad,saadikud) käisid teistes maades asju ajamas. Kirikukogu -tähtsamate küsimuste arutamiseks eri maade kõrgvaimulike ühendus. Bulla –paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kümnis –kiriku ülalpidamiseks kirikumaks, üks kümnendik maksja sissetulekust .
Vaimulikud ordud . Benediktlased (6.saj-Püha Benedictuse reeglid) ja tsistertslased (11.saj-Citeaux’ klooster, Prantsusmaa) olid paiksed ordud. Frantsisklased (13.saj-Franciscus Assis P- Itaaliast ) - hallid vennad/kerjusmungad ja dominiiklased (munk Dominicus , jutlustajavennad). Abt- suuremates kloostrites lisaks ka prior ( abiline , ld k esimene). Abbas-isa. Kerjusmunkade kloostriülemat nimet. ainult prioriks.
Pühakute kultus . Pühakutel oli vaga elu, jõud kannatusteks ja märtrisurmaks, nad kaitsesid surelikke. Varakristlikud märtrid ( apostlid Peetrus ja Paulus ), kiriku juhtkujud (püha Benedictus ja paavst Gregorius Suur), jutlustajad (keiser Constantinus ). Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema . Pühakuteks kuulutamine e kanoniseerimine paavsti poolt. Reliikvia - pühakutega seostuv ese (säilmed). Palverännakud pühakute matusepaikadesse ja reliikviate juurde kirikutesse. Reliikviaid müüdi ja osteti kuid ka varastati.
Ketserid . Kiriku suhtes kriitilised õpetused- ketserlikud väärõpetused. Katarid – (puhas) katoliku kirikut saatana kätetööks pidavad inimesed. Arvasid, et Jumal ja saatan lõid maailma koos. Inimese keha ja materiaalse lõi saatan, hinge Jumal. Katarid üritasid võimalikult vähe saatanaga kokku puutuda – seksiga, hingede vangistamisega kehadesse. Katarite õpetus levis 12.saj Euroopas nt Toskaanas, Lombardias ja Flandrias, Lõuna-Prantsusmaal Provansis. Albi linn –katarite vaated olid väga populaarsed – nimetas sealsed katarid albilasteks.
Katoliku kiriku võitlus ketseritega. Inkvisitsioon . Kirik nägi ketserluse väljajuurimises oma kohust. Albilaste sõjad (1209-1229) – Innocentius III kuulutas nende vastu ristisõja, kus ka halastamatult rööviti Lõuna-Prantsusmaa linnu. Inkvisitsioon – ketserluse vastu võitlemiseks 13.saj loodud spetsiaalne kohus. Selle ülesandeks oli ketserid välja selgitada ja neid õigele teele tuua või karistada . Süüdimõistetud ketserit ootas kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine, eluaegne vangistus , surmanuhtlus.
26. ÜLIKOOLID JA TEADUS
Kloostrikoolid varakeskajal. Kloostrikoolide eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine, enamik munki jäi samasse kloostrisse. Hariduses pöörati tähelepanu Piiblile, ladina keelele. Peeti tähtsaks paljusid kirikuisade teoseid ning vanakreeka autoreid. Eriti Platonit (hüve idee) ning Cicerot (kohusetunne).
Linnakoolide teke. Linnades elanikkonna arv kasvas ning vajas koole . Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid e toomkoolid , kus õpilasi oli ka mittevaimulikke. Asutati põhikoole, et käsitöölised ja kaupmehed saaksid kirjaoskajateks. Ametikoolid e abakusekoolid – arvutamine ja raamatupidamine. Õppetöö toimus enamasti emakeeles.
Ülikoolid. Varem tekkisid õppeasutused Itaalias. Bolognas oli esimene ülikool õigusteadusega, 11saj. Salernos oli 10.saj arstikool. Pariisi ülikool 12 saj tekkis kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel – teoloogia ja õpetamise keskus. Oxfordi ülikool Inglismaal -12 saj matemaatika ja loodusteadused. Cambridge ülikool 13 saj. Hispaanias Salamanca ülikool 13saj arstiteaduses . Saksamaal tekkisid alles 14 saj ja P-Euroopas oli esimene 1477 Uppsala ülikool Rootsis. Tartu ülikool oli 1632.
Ülikooliülesehitus. Õppejõud e professor , magister, doktor täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased e koolipoisid, püüdlejad, õpipoisid, sellid. Paavst andis ülikoolile privileegid selle tegevuseks, kus üliõpilastele ja õppejõududele olid samad õigused vaimulikega. Tekkisid paikkondlikud ühendused e natsioonid ja universiteedid. Lõpuks tähendas universitas tervet ülikooli. Õppetöö toimus ladina keeles. Ülikool valis endale juhi – rektori (valitseja), õppejõud määrasid dekaani (kümnik).
Õppetöö ülikoolis. 7 vaba kunsti: grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika (arvutamine), geomeetria ( kujundid ), astronoomia (täheteadus), muusika (ja kirjandus).
Skolastika . Skolastika – ülikoolides viljeldud teadus, kooliõpetus, -teadus. Tugines muistsetele autoritele ning nende seisukohtade tõlgendamisele loogika abil. Teati Platonit, Aristotelest, Hippokratest ja Ptolemaiost. Aristotelesest sai hinnatuim autor Piibli kõrval. Skolastika üks peamisi probleeme oli Pühakirja ja antiikõpetuste ühitamine.
Maailmapilt : astronoomia, astroloogia ja geograafia. Ptolemaiose teostel põhinev teadmine. Arvati, et maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis. Et kõik muu keerleb ümber Maa. Arvati, et Jumal on liikumatu liigutaja. Kirik suhtus astroloogiasse taunivalt, kuid ennustamisse suhtuti siiski tõsiselt vaatamata kirikule. Tunti kolme maailmajagu : Euroopa, Aasia , Aafrika. Maailma keskpunktiks oli Jeruusalemm . Al-drisi maailmakaart oli tehtus 1154aastal 150- nele hõbekettale, kujutas et maa on kettakujuline .
27. ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST HILISKESKAJAL (14.-15. Saj)
Must surm ja selle tagajärjed. Lääne-Euroopas 14.saj. Must surm e katkuepideemia 1347-1349, pärit Kesk-Aasiast, mis levis kaubandusega rottidel ja kirpudel edasi. Suri u kolmandik elanikkonnast e 30 mln. Arvati, et maailmalõpp on tulemas.
Talurahvarahutused. 14.saj suurenes rahutus, sest tööjõudu oli vähe ja mõisnikud ei saanud piisavalt raha ning tõstsid renti. Prantsusmaal 1358 Pariisi läheduses talupoegade ülestõus žakerii (pr. Jacquerie- Jacque oli talupoja tavanimi). Inglismaal 1382 tungisid ülestõusnud Londonisse, juhiks Wat Tyler (tapeti). Ülestõusud suruti maha, mässulisus jäi aga püsima, seega vabastati talupojad pärisorjusest, sõlmides rendilepinguid.
Majanduse ja linnaelu uus elavnemine . Elanikkond hakkas kasvama vaikselt 14.saj lõpul. Edenesid Itaalia linnad. Tekkisid palgatööl põhinevad kapitalistlikud ettevõtted (eriti tekstiilis ). Panganduses Firenze Medicite suguvõsa, kes hakkasid 15.saj Firenzes valitsema monarhidena.
Feodaalsuhete ja rüütliväe tähtsuse langus. Eelistati palgasõjaväge, kuigi nad polnud usaldusväärsed (äraostetavad). Tähtsaks said Inglise vibukütid, jalavägi täiustus. Kasutusele võeti piigid , hellebardid (kirvetaoline oda). 14.saj tulid kasutusele tulirelvad -püssid, suurtükid. 15.saj rüütlitel täisraudrüü, muutusid kohmakaks ja raskeks.
Saja-aastane sõda. 1337-1453 Inglise kuningad said endale abielude kaudu suure osa Prantsusmaast, millest osa maid võideti tagasi. Inglise kuningal Edward III-l oli võimalus pärida Prantsusmaa troon, kõrgaadlikud sellega ei leppinud, et riigid ühendatakse. Puhkes sajandi sõda. Inglased edutsesid tänu vibuküttidele, kes 1346 Crecy ja 1356 Poitiers’i lahingus prantsuse väed purustasid. Katk andis võimaluse prantslastel maad tagasi saada. Uus pealetung Henry V juhtimisel 1415aastal. Sõlmis liidu Burgundiaga. Vallutati Pariis, suunduti Orleansi . Prantslaste vägede etteotsa pandi Champagne talutüdruk Jeanne d’Arc, kes väitis, et Jumal saatis ta oma maad päästma. See tõi sõjategevusse pöörde. Jeanne d’Arc e Orleansi Neitsi langes 1430 reetmise tõttu burgundlaste vangi ning hukati tuleriidal nõia ja ketserina. 1453 sõda vaibus ning inglastele jäid vaid Calais kindlus .
Kuningavõimu kindlustumine Prantsusmaal ja Inglismaal. Prantsusmaal Valois ’de dünastia. Louis XI ühendas Burgundia ja Prantsusmaa. Inglismaal 2 dünastiat : punane roos (Lancasterid), valge roos (Yorkid) ehk Rooside sõda 1455-1485. Võitis punane roos – Henry VII Tudor .
Saksamaa killustatus. Saksa Rahva Püha Rooma riik 15saj. 3 piiskoppi ja 4 suurfeodaali valisid keisri, kes nende õigusi ei piiraks. Karl IV kinnitas kuldbullaga kuurvürstide (7 maaisanda) õigused, tunnistades poliitilist killustatust.
Ida-Euroopa. 1237-1240 vallutas mongoli-tatari väejuht Batu- khaan Suure osa Vene Vürstiriikidest. Kiievi langemine 1240 tähendas Venemaal tatari ikke algust. Volga alamjooksul Kuldhordi khaaniriik hoidis Vene riike võimu all. Nõuti andamit ja vürstidelt valitsemiseks volikirja e jarlõkki. Moskva vürstiriik tugevnes . 14. sajandiks oli tema käes enamik Kirde-Venemaast. 1380 Kulikovo lahingus võitsid Kuldhordi vägesid. Tatari ike jäi. Leedu suurvürstiriik võitles 14.saj Saksa ordurüütlitega. Liitsid Vene riike endaga, kuid laienemine ida poole ärritas Moskvat. 1385 suurvürst Jogaila võttis vastu katoliku usu ning valiti Poola kuningaks, moodustades Poola-Leedu personaaluniooni e ühenduse, kus 2 riigil on ühine kuningas. Moskva suurvürst Ivan III Vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa, vabastas Moskva mongolite võimu alt. Vallutati ka teisi, kes tahtsid katoliku Leedu asemel Moskva vürstide ülemvõimu (vallutati Vene vürstiriike).
Paavstivõimu langus. Hiilgeaeg oli 13.saj. Kuningavõim tugevnes – tunnistati valitseja autoriteeti. Paavstid elasid Lõuna-Prantsusmaal Avignonis, mitte Roomas (autoriteet langes). Paavstideks valiti prantslasi ning need määrasid kardinalid ka prantslaste seast. Kasvas luksus ning Itaalias tekkis pahameel, et paavst on Avignonis vangis , nõuti tagasipöördumist. Avignoni vangipõlv 1305 -1377. 1377 paavst naasis Rooma, kuid 1378 valiti uus paavst Avignonis. Kaks paavsti heitsid teineteist Anti-Kristusena kirikust välja ja algas kirikulõhe (1378-1417). 1417 kutsuti kokku Konstanzi kirikukogu, mis tagandas paavstid ja valis uue Martinus V, kes loovutas suured õigused riigi valitsejatele. Kirikus ei austatud enam paavste ning sooviti reformi kirikule. Arvati, et juhtima peaks kirikukogude otsus, mitte paavst.
Jan Hus. 1371-1415 Tšehhi vaimulik, Praha ülikooli professor, katoliku kiriku kriitik. Usutõe allikaks pidas Piiblit , mis peaks olema rahva emakeeles. Arvas , et Inimene saab õndsaks usu läbi. Armulaual pidi pakkuma veini ja leiba. Tema järgijad olid sakslaste vastu ja ta kutsuti Konstanzi kirikukogule aru andma. Lootis keisri turbekirjale, mis ta päästaks, kuid mõisteti süüdi ketserina ning hukati 1415 tuleriidal. Pärast surma mässasid kariklased e mõõdukad ja taboriidid. Hussiidid (huzi pooldajad , kes alistati vastasleeris). 1434 said mõõdukad hussiitidelt (ja katoliiklastelt) lüüa. Sõjad kestsid 1415-1434. Tšehhi läks katoliku usku Saksa koosseisu tagasi.