Millisena nägid ristisõda kristlased ja millisena moslemid? Marco Polo: Kaupmees keskajal,pärit Veneetsiast Elas kaua Hiinas Khaan-mongolte valitseja Tõi teadmisi Hiinast ja Indiast Euroopasse Trükikunst,jäätis,petrooleum,püssirohi,kell,paber. Neid asju nägi Marco Polo Hiinas. Veneetsia: Oluline kaubalinn Vahemere ääres Itaalias Vürtsid-maitseained,nõutud ja kallis kaup Euroopas.Vürtsidega kauplemisest pärinesid Veneetsia kaupmeeste rikkused. Veneetsiat valitses Doodz Siiditee-tähtsaim kaubatee Euroopa ja Aasia vahel Muistne vabadusvõitlus. 1208-1227 Ristisõda eestlaste vastu 1210 Ümera lahing.Eestlased saavutasid suure võidu 1217 madisepäeva lahing Eestlased kaotasid vabaduse Eesti ja läti alu nimetati Liivimaaks Teadmised vabadusvõitlusest pärinevad Läti Henriku kroonikast Henrik oli ka preester Vana-Liivimaa linnad. Suurimad linnad olid Riia,Tallinn,Tartu Linnad olid ümbritsetud kaitsemüüriga Keskaegses linnas oli tähtsaim koht sadam
Akvedukt rennikujuline veejuhe, mille abil varustati Rooma riigi linnu veega. Amfiteater vaatemänguehitis, kus pealtvaatajate istmeread asetsevad ellipsi kujuliselt ümber ovaalse platsi (areeni). Amon Egiptuse peajumal uue riigi ajal Arhitektoonika ehituskunst, kandvateja kantavate osade seostus, mõõdusuhe ning vormirütm Basiilika piklik täisnurkne, enamasti mitmelööviline hoone, algselt arvatavasti Roomlaste turu- või kohtuhoone. Dolmen hauakamber, hauamärk Doodz itaalia keeles doge juht, riigipea nimetus veneetsias Etruskid kõrge majandus- ning kultuuri tasemega Kesk-Itaaliasse sisserännanud teadmata päritoluga rahavas. Foorum linna peaväljak, äri- ja poliitiline keskus ning rahva kogunemiskoht Antiik-Rooma linnades. Funktsionalism suund arhidektuuris, mis seab eheitise vormi vastavusse tema otstarbega. Hellenism Kreeka ja Idamaade majanduslik-ühiskondliku korra ja kultuuri vastastikune mõju ja põimumine.
Raffael. Madonna Conestabile Raffael. Sixtuse madonna Raffael. Paavst Leo X Bellini. Doodz Leonardo Loredan Giorgione. Magav Venus Giorgione. Juudit Tizian. Kahetsev Maarja Tizian
Belgrad esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika "Veenuse sünd" "Kevad" Madonnad - tõelised Firenze naised Jeesus- nooruk "Kevad" 203 x 314cm; Firenze, Uffizi galerii "Veenuse sünd" Firenze, Uffizi galerii Venezia kõrgrenessanssi maalikoolkonna rajaja Bellinide kunstnikeperekonna kuulsaim liige jäi sünnilinna kogu eluks Doodzide palee Venezia linna ametlik maalikunstnik "Doodz Leonardo Loredano portree" Londoni Rahvusgalerii "Püha allegooria" Uffizi galerii, Firenze maalikunst arenes Itaaliast kiiremini ei püütud näidata inimest ilusamana kui ta seda on esimene jäädvustatud sündmus oli kihlumine Saksamaal levis renessanss käsikäes gootikaga Detail Genti altarilt - "Talle kummardamine" "Madonna kantsler Rollin`iga" Louvre, Pariis eeskujuks Madalmaad valgusküllasem mugavam Liivi sõda pidurdas arengut, hävitas loodu
Ka seekord polnud ristisõdaijatel edu. Eesmärk jäi saavutamata.Süvenes Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk. *Neljas ristisõda algatajaks oli Neljandal ristisõjal(1202 1204) üks keskaja silmapaistvamaid paavste Innocentius III. Tema nimega seostub ka Eesti aladel peetud ristisõda. Algselt oli selle sõja raskuspunkt suunatud Egiptusele, kuid hiljem kandus see mujale. See suundus Konstantinoopoli alla. Kulisside tagant juhtisid seda retke Veneetsia doodz, Prantsuse kuningas ja paavst Innocentius III, kes kõik olid eri põhjustel huvitatud Bütsantsi langetamisest. 1204.a toimus paleepööre ja basileuse tapmine. Sellele vastati aga Konstantinoopoli vallutamisega, kuhu Bütsantsi provintsid lõid Ladina keisririigi. Bütsantsile tähendas 4.ristisõda suurt tagasilööki 4sajandist alates. Impeerium ei saavutanud kunagi oma endist hiilgust. *Viimased ristisõjad
Ristisõdijate leeri ilmus 1195. aastal troonilt kukutatud Bütsantsi basileuse Isaak II Angelose poeg Alexios, kes palus ristisõdijatelt toetust oma isa õiguste taastamiseks. Vastutasuks lubas ta ära maksta ristisõdijate võlad, liituda ristisõjaga Egiptuse vastu ja allutada õigeusu kiriku Rooma paavstile. Niisiis siirdus ristisõdijate vägi, mille algne ülesanne oli võita muhameedlasi, nüüd hoopis Konstantinoopoli alla. Retke juhtisid kulisside tagant Veneetsia doodz, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Innocentius III, kel igalühel olid Bütsantsi ründamiseks omad põhjused. Isaak II Angelos sai Bütsantsi võimu tagasi, süvenesid basileuse vastased meeleavaldamised, 1024. aastal toimus pealepööre, basileus tapeti. Lääne-kristlased vallutasid Konstantinoopoli ja teisi provintse ning lõid Ladina kuningriigi. Innocentius III oli üllatavalt kiiresti jõudnud ühe oma põhieesmärgini ida- ja läänekristlus
Tellistest, 2 torni. On olnud eeskujuks Riia Peetri kirikule, see omakorda Lõuna-Eesti kirikutele. Itaalia Omapäraks see, et säilisid mõnevõrra antiikaja ja romaani stiili mõjud, vertikaalsust väga ei rõhutata, pigem tasakaalupüüd. Tornid ehitati kirikutest eraldi. * Firenze toomkirik. Kaetud marmorplaatidega, kellatorn eraldi. Kuppel pärit renessansiajast. * Milaano toomkirik. Maailma suurim gooti stiilis kirik, stiilipuhas. Võlvide h=48 m. * Doodzide palee Veneetsias (doodz Veneetsia riigipea). Kaks alumist korrust koosnevad lahtistest sammaskäikudest. Veel Palju kauneid gooti katedraale on Madalmaades eriti uhke on Antverpeni katedraal Belgias, mis on 7-lööviline. Rootsis on kuulsaim Uppsala katedraal, Norras Trondheimi katedraal. Soome ainus stiilipuhas gooti katedraal on Turus. Soomes on ka veel rida lihtsaid maakirikuid. Eestis on palju gooti kirikuid nii linnades kui maal. Tallinnas: Niguliste, Pühavaimu, Oleviste, Toomkirik
Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis paavst. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust SaksaRooma riigi keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Juba Neljaski ristisõda libises kiiresti paavsti kontrolli alt välja. 1201 aastaks oli ristisõdijate vägi Veneetsiasse kogunenud, kuigi vägesid oli palju vähem kui eeldatud (10 000). Veneetslased, kelle juht oli eakas ja võibolla pime doodz Enrico Dandolo, ei tahtnud ristisõdijaid ära lasta, kui nad kokkulepitud summat täies mahus ära ei maksa, kuid ristisõdijad maksid ainult poole, ja seegi viis nad äärmisse vaesusse. Veneetslased jätsid nad Lido saarele vangi ning pidasid aru, mida nendega ette võtta. Dandolol ja veneetslastel õnnestus ristisõdalasi enda huvides ära kasutada. Dandolo, kes tegi ristisõjaga ühinemisest San Marco di Venezia kirikus toimunud tseremoonial suure numbri, saatis
sajandil ehitatud palee meenutas pigem kindlust kui lossi. Praeguse ilme sai palee aastatel 13091424 . Vajaduse ümberehituse järele põhjusasid korduvad põlengud. Palee tiibfassaade peetakse gooti kunsti tippnäideteks maailmas. Paleel on paraadvärav mis 1438-1433 aastatel ehitas Giovanni ja Bartolomeo Buon. Värav on rikkalikult kaunistatud kivinikerdustega, mis omal ajal olid osaliselt kaetud lehtkullaga. Ukse kohal paikneb tiivuline Püha Markuse lõvi, kelle ees põlvitab doodz Francesco Foscari. Gooti ahitektuur Eestis Tallinnas leiame ka gooti stiilis ühiskondlike hooneid- näiteks raekoda. See on pikliku põhiplaaniga kahekorruseline ehitis, mille ehitusmaterjaliks on kasutatud paekivi. Rae esindushoonet katab teravnurksete otsaviiludega kõrge sadulkatus. Peafassaad on pööratud põhja, endise turuväljaku poole ning toetub esimese korruse kõrgusele lahtisele võlvitud kaaristule
Inglismaa kasvav mõju · R sai ühe rannariba ja kristlikele palveränduritele õiguse kolme aasta vältel Jeruusalemmas käia · süvenenud oli Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk · 4. ristisõja (1202 1204) algatas keskaja üks silmapaistvamaid paavste Innocentius III · esialgselt oli plaanitud peamiselt Egiptusesse, aga kaldus eemale · ristisõdijaid juhtisid Veneetsia doodz, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja paavst Innocentius III · kõik olid huvitatud Bütsantsi langemisest · ristisõdijad vallutasid basileiuse tapmisele vastutasuks Konstantinoopoli ja asutasid Ladina keisririigi · ida- ja läänekristlus ühinesid katoliku kiriku egiidi all · Bütsantsile tähendas 4. ristisõda suurimat tagasilööki 4. sajandist alates ei saavutanud kunagi enam oma hiilgust · Honorius III kutsus ellu 5
Millisena nägid ristisõda kristlased ja millisena moslemid? Marco Polo: Kaupmees keskajal,pärit Veneetsiast Elas kaua Hiinas Khaan-mongolte valitseja Tõi teadmisi Hiinast ja Indiast Euroopasse Trükikunst,jäätis,petrooleum,püssirohi,kell,paber. Neid asju nägi Marco Polo Hiinas. Veneetsia: Oluline kaubalinn Vahemere ääres Itaalias Vürtsid-maitseained,nõutud ja kallis kaup Euroopas.Vürtsidega kauplemisest pärinesid Veneetsia kaupmeeste rikkused. Veneetsiat valitses Doodz Siiditee-tähtsaim kaubatee Euroopa ja Aasia vahel Muistne vabadusvõitlus. 1208-1227 Ristisõda eestlaste vastu 1210 Ümera lahing.Eestlased saavutasid suure võidu 1217 madisepäeva lahing Eestlased kaotasid vabaduse Eesti ja läti alu nimetati Liivimaaks Teadmised vabadusvõitlusest pärinevad Läti Henriku kroonikast Henrik oli ka preester Vana-Liivimaa linnad. Suurimad linnad olid Riia,Tallinn,Tartu Linnad olid ümbritsetud kaitsemüüriga Keskaegses linnas oli tähtsaim koht sadam
Brabantio on Othello peale pahane et too tema tütre kosis, aga Othello seletab talle kuidas ta teda armastab. Brabantio süüdistab teda ikka nõiduse kasutamises. Othello käib välja idee Desdemona siia kutsuda, et temalt endalt küsida. Kui minnakse Desdeomat otsima, niikaua räägib Othello kuidas Desdemona temasse armus. Saabub Desdemona ja anub Brabantiot. Brabantio ei viitsi sellele möelda ja palun Küprose juurde naasta. Doodz räägib et Türgi ründab Küprost ja et Othellole on selle paiga kaitsevõime kõige paremini teada, temast oleks palju abi. Kuid siis ta peaks Desdemona juurest lahkuma. Othello on nõus minema Küprosele, aga palub oma naise eest hoolt kanda, Desdemona aga tahab Othelloga kaasa minna. Ta saab selleks loa. Rodriga ja Jago jäävad jälle kahekesi. Rodrigo pihib talle et Desdemona meeldib talle. Jago annab sõbralikku nõu ja ütleb et kui sa Küprosele läheb võta palju raha kaasa ka küll
tulemused. 1609. aasta 21. augustil oli ta viimaks valmis ajaloo esimest teaduslike meetoditega valmistatud teleskoopi demonstreerima. Sõpradest ja austajatest ümritsetud ronis ta Veneetsia kampaniili (kirikuhoonest eraldi seisev kellatorn) tippu. Seal lubas ta kõigil järgemööda vaadata läbi oma ,,maagilise suurendusklaasi". Galileole hakkas sadama ohtralt teleskoobi tellimusi. Kuid Veneetsia doodzile kinkis ta selle niisama. Doodz vastas samasuguse heldusega ja käskis Galileo nimetada Padova ülikooli eluaegseks professoriks, kelle aastapalk ulatus ümberarvutatuna üheksakümne tuhande kroonini. Galileo oli nüüd oma õitsengu ja kuulsuse tipul. Sellest hoolimata oli ta õnnetu. Ühes kirjas kirjutas ta: ,,Saatuse tiivad on kiired, kuid lootuse tiivad on longu vajunud." Alates Padovasse elama asumisest on ta hellitanud lootust naasta kord võidukalt Pisasse, kust teda oli häbiga minema aetud
Siin asub tänapäeval sissepääs muuseumisse. Palee paraadvärava, Piazetta poole avaneva Paberivärava (Porta della Carta), on 14381443 hilisgooti stiilis kavandanud Giovanni ja Bartolomeo Buon. Värav on nime saanud tõenäoliselt sellest, et värava kõrval asus Riigiarhiiv. Värav on rikkalikult kaunistatud kivinikerdustega, mis omal ajal olid osaliselt kaetud lehtkullaga. Ukse kohal paikneb tiivuline Püha Markuse lõvi, kelle ees põlvitab doodz Francesco Foscari: selle kujutise on Luigi Ferrari 1885. aastal taastanud esialgse, Napoleoni käsul lõhutud reljeefi eeskujul. Palee suurim ja tuntuim ruum on Suure Nõukogu saal (Sala del Maggior Consiglio), kus käis koos legistratuur. Tohutu saali ülaserva ääristavad doodzide portreed; otsaseina haarab enda alla Tintoretto "Paradiis", mida peetakse maailma suurimaks lõuendil teostatud maaliks. Palee tagaosas ühendab Ohete sild (Ponte dei Sospiri) lossi vanglaga.
mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega sündikud (kõrgem ametnik, kellele allusid peamiselt õigusalased küsimused. nt. rae sündik). Raehärrade arv on kõikuv, vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti palgata auamet; vakantseid kohti täitsid olemasolevad raeliikmed koopteerimise teel. Meer - linnapea, ka muu kohaliku omavalitsuse juht Prantsusmaal, Inglismaal. (?) Doodz - riigipea Veneetsias ja Genovas keskajal. Popolo - (Italian: "people"), in the communes (city-states) of 13th-century Italy, a pressure group instituted to protect the interests of the commoners (actually, wealthy merchants and businessmen) against the nobility that up to then had exclusively controlled commune governments. It was one of a number of groups competing for power in the commune and in some cities succeeded in dominating the government in the late 13th century.
- Uus linnade kasv algas 10. Saj ja kulmineerus 13. Saj - Siis kasv taas peatus, kuna majanduses oli seisak - Itaalia, Hispaania L-Prantsusmaal linnaelu peale antiiki säilis - Funktsioon küll muutus, rooma foorumitel ntx karjatati kitsi - Ülejäänud piirkondades linnaelu tase madal - Ülejäänud euroopa piirkondades, kus rooma pärand puudus, tekkisid mõned uued linnad - Ka Itaalias tekkis keskajal uusi linnu, nagu Veneetsia - Dux/doodz Veneetsia linna valitseja - Uute linnade tekkimine Põhjapool alpe burgus portus vicus - Wike sadamakoht, ehk kaubakohad - Linnas oli turukoht, püsivad või sessoonsed - Turukohas oli vägivald lubamatu - Rahu tagamise eest turul, sai valitseja makse, tolle jms - Osa linni rajadi kindla mõttega, et see rajatud saaks. See oli tulude sissetulekupunkt jms - Rajatud linnadest suurteks said vähesed, paljud rajamised läksid nurja küla jäi ikka külaks
raha, et maksta Veneetsia kaupmeestele nende ületoimetamise eest. Tasumiseks vallutasid nad Veneetsiale Zara linna, tegu oli kaubandusliku konkurendiga. Seejärel palus abi Konstantinoopoli basileuse troonilt kukutatud Isaak II poeg Alexios, kes soovis nende toetust, lubades maskta ristis'dijate kõik võlas. Nii siirdus ristisõdijate vägi Konstantinoopoli alla. Juhtusid seda väge Veneetsia doodz Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja paavst Innocentius III. Ku Isaak II Angelos võimu tagasi sai, ei pidanud ta oma lubadustest kinni mis viis paleepördeni ja tema tapmiseni. Pärast seda loodi Bütsantsi provintside aladel Ladina keisririik. Innocentius III oli oma põhieesmärgi täitnud-- ida-ja läänekristlus ühinesid katoliku kiriku egiidi all. Veneetsia sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamlinnad ja Kreeta saared-tähtis osa Vahemere kaubanduses.
grupid ühiskonnas. Rooma eeskuju toetusid Plybiose ajaloolistele teostele, tõstis esile Rooma poliitilist süsteemi. Demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik element (konsulid). Sparta ja Veneetsia eeskuju - Stabiilsuse eeskuju. Antiikajal Spartas : 2 kuningat, geruusia, efoorid (valvasid kuniga järeöe, käisid nendega sõjaretkedel), kodanike assamblee. Kaasajal Veneetsia Doodz, Kümne Nõukogu (kohus), Suur Nõukogu (võttis vastus seadusi, kaupmeeste koosolek). Segavalitsusest kasvas välja võimude lahususe idee. John Locke peab järgima seadusi, aga institutsioonid peavad teineteist tasakaalustama (,,piirajad ja tasakaalustajad" - ei lase ühelgi institutsioonil piiramatut võimu haarata). Ta eristas seadusandlikku ja täidesaatvat võimu. Kolmandaks föderaalvõim (välisasjad).
Itaalia sõjad vallandas Milano hertsog Ludovico Sforza, kes lootis laiendada võimu Itaalias Prantsuse kuninga Charles VIII abiga, kes omakorda pretendeeris Lõuna Itaaliale (Napolile). Charles VIII õnnestus poole aastaga vallutada peaaegu kogu Itaalia. 1495. aastal moodustasid paavst, keiser, Hispaania kuningapaar, Veneetsia doodz ning Milano hertsog Püha Liiga ning Charles VIII oli sunnitud oma väed Itaaliast tagasi tooma. Sõdade Lõppmäng toimus Hispaania kuninga Felipe II ja Prantsusmaa kuninga Henri II vahel. 1559. aastal sõlmitud CateauCambresis rahu lõpetas Itaalia sõjad. Kumbki ei saanud oma tahtmist: Habsburgidel jäi universaalmonarhia loomata ning prantslastel ei õnnestunud end Habsburgide haardest
· Muidu igavene vaheldumise tsükkel, Polybiose anacyclosis: · monarhia > türannia > aristokraatia > oligarhia > demokraatia > ohlokraatia Sparta ja Veneetsia eeskuju (varauusaeg) · Eeskujuks ja stabiilsuse näiteks toodi: · Antiikajal Sparta: · 2 kuningat, gerousia (gerontide nõukogu), efoorid (valvasid kuningate järele), kodanike assamblee · Kaasajal Veneetsia: · Doodz, Kümne Nõukogu, Suur Nõukogu · Stabiilsus: 1310-1797 Segavalitsus Võimude lahusus · John Locke (1632-1704): · Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad" (checks and balances). · 3 eri tüüpi võimu: · Seadusandlik (kõrgeim) · Täidesaatev · Föderaalvõim (välisasjad) Montesquieu valitsusvormidest · Esprit des lois (1748)
Charles VIII plaanid ei piirdunud ainuüksi Itaaliaga. Kuningas nägi oma vaimusilmas end Konstantinoopoli vabastajana pool sajandit kestnud Türgi ikkest ning Bütsantsi impeeriumi taastajana. Tugeva suurtükiväega õnnestus Charles VIII vallutada poole aastaga pea kogu Itaalia. Itaallased olid valmis prantslasi toetama Fernando II Katoliiklase vastu, kui prantslaste barbaarne käitumine poleks tekitanud vastuseisu. 1495. aastal moodustasid paavst, keiser, Hispaania kuningapaar, Veneetsia doodz ning prantslasi Itaaliasse kutsunud ning nüüd poolt vahetanud Milano hertsog Prantsusmaa-vastase Püha Liiga ning ühendatud vastasjõudude survel oli Charles VIII sunnitud oma väed Itaaliast tagasi tooma. Firenzelased kasutasid kujunenud olukorda Medicite minemakihutamiseks. Võimu haaranud dominikaani munk Girolamo Savonarola (145298) kehtestas teokraatliku ainuvõimu, millega kaasnes
vabade kunstide (artes liberales) õpetajad. Nimetus «vabad kunstid» pärineb Roomast, kus niiviisi nimetati oskusi ja teadmisi, mis väärivad vaba meest, vastandina orjade madalamatele oskustele. Keskajal, umbes V sajandi alguseks, fikseerus neid seitse: grammatika, dialektika (s. o. loogika), retoorika, aritmeetika, geomeetria, muusika ja astronoomia. «Nagu Veneetsia doodzil, kes merepulma sõidab.» -- VIII--XVIII sajandini oli Veneetsia vabariigi eesotsas eluks ajaks valitav doodz. Alates X sajandist pühitseti doodzi kihlust merega, mis pidi sümboliseerima vabariigi tihedat seost merega. Taevaminamisepühal (kevadine ristiusu püha) sõitis doodz koos kõrgete ametnikkude ja vaimulikkudega merele, kus ta vastava tseremoonia saatel 495 heitis merre kihlasõrmuse. Glatigny tänav -- lõbutüdrukute tänav keskaegses Parii-sis. Lk. 20 Gringoire, Pierre (1475L?]--1538 v. 1539) -- prantsuse kirjanik, moraliteede, sotiide (narrimängude) ja farsside autor. Lk
annaabi.ee 
