ühtse... • a) konna • b) perekonna • c) linnakogukonna 5. Õige vastus • c) linnakogukonna 6. Keskaja linna tähtsaim hoone oli... • a) kirik • b) raekoda • c) maaisanda linnus • d) elumaja 6. Õige vastus • b) raekoda 7. Trieri pitsat on üks varasemaid linnapitsateid... • a) Liivimaal • b) Põhja – Euroopas • c) Euroopas 7. Õige vastus • c) Euroopas 8. Keskajal kasutati… • a) naturaal- ja rahamajandust • b) naturaalmajandust • c) rahamajandust 8. Õige vastus • a) naturaal- ja rahamajandust 9. Millised Eesti linnad kuulusid Hansa Liidusse 15. sajandil ? • a) Tartu • b) Tallinn • c) Uus - Pärnu 9. Õige vastus • a) Tartu • b) Tallinn 10. Mis iseloomustas keskaja kaupmeest? • a) kaupmeest iseloomustas eriline riskijulgus ja –valmidus. • b) kaupmees oli vära nõrk ja ta ei osanud end kaitsta. 10. Õige vastus a) kaupmeest iseloomustas eriline riskijulgus ja – valmidus. 11
1. Vaestel polnud oma kodu, elati ja tehti tööd teenijatena 1. Talupojal oli küll kodu, aga ta oli sunnismaine (omal vabal rikkamate juures. tahtel kodukohta vahetada ei saanud). 2. Elati kitsastes oludes, majad väga lähestikku. 2. Sõjaseisukorral kaitsetud, neil ei olnud kodu ümber kaitsemüüre, nagu linnas. 9. Võrdle naturaalmajandust ja rahamajandust. (tv lk 40) Naturaalmajandus Rahamajandus 1. Enamus eluks vajalik toodeti ise. 1. Raha oli maksevahend ja majanduselu toimimise vahend. 2. Kaup vahetati kauba vastu. 2. Naturaalmajandus asendus rahamajandusega (kaup osteti raha eest) 3. Raha tähtsus maksevahendina oli väike
Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalmajandust? See on vanim majandussüsteem. Kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Kõige paremini iseloomustab seda majandamisviisi sõna naturaalmajapidamine. Majanduse põhiküsimused lahendab perekond või hõim.Tegeldakse tavaliselt algelise põllumajanduse ja käsitööga. Tootmine toimub algeliste meetoditega, mida pärandatakse põlvestpõlve
Talupojad jätsid maha oma majapidamised ja otsisid toetust suurmaaomanikelt. Vabad talupojad kadusid ja lõpuks said nendest sunnimaised. Tühjenevate maad e harimiseks, asustas riik neid barbaritega. · Epideemiad, kodusõjad- rahvastik vähenes, seega vähenes ka riigi jõukus, kuna makse tuli vähem · Vähendati raha väärismetallisisaldust, see aga tõi hindade tõusu, üldist korralagedust majanduses. See soodustas naturaalmajandust, et nagu viljaga makstakse. See on aga üldine allakäik. 65 Mille poolest erines roomlaste eluolu kreeklaste omast? · Rooma naised polnud avalikust elust täiesti kõrvale jäetud nagu Kreeka naised. Vabariigi lõpus vabanes osa naisi meeste eeskoste alt. Naised võtsid vastu külalisi. · Kreeklased ei söönud ennast kunagi täis, alati jäeti hulk toitu söömata, et olla sportlikus vormis. Rikkad roomlased aga õgisid täiega
Talupojad jätsid maha oma majapidamised ja otsisid toetust suurmaaomanikelt. Vabad talupojad kadusid ja lõpuks said nendest sunnimaised. Tühjenevate maad e harimiseks, asustas riik neid barbaritega. · Epideemiad, kodusõjad- rahvastik vähenes, seega vähenes ka riigi jõukus, kuna makse tuli vähem · Vähendati raha väärismetallisisaldust, see aga tõi hindade tõusu, üldist korralagedust majanduses. See soodustas naturaalmajandust, et nagu viljaga makstakse. See on aga üldine allakäik. 65 Mille poolest erines roomlaste eluolu kreeklaste omast? · Rooma naised polnud avalikust elust täiesti kõrvale jäetud nagu Kreeka naised. Vabariigi lõpus vabanes osa naisi meeste eeskoste alt. Naised võtsid vastu külalisi. · Kreeklased ei söönud ennast kunagi täis, alati jäeti hulk toitu söömata, et olla sportlikus vormis. Rikkad roomlased aga õgisid täiega
Õpiku leheküljed vaata kursuse kavast) o Nimeta peamised ressursid (3tk). Ole valmis arutlema, milline ressurss mängibSINU hinnangul arenenud ühiskonnas kõige olulisemat rolli ja milline kõige väiksemat? Kas SINU meelest saab üldse teha sellist liigitust? Miks? •Maa –Loodusressursid –Kliima –Maa •Kapital –Raha –Reaalkapital (taristu, seadmed jms) •Inimkapital –Tööjõud (kvantiteet) –Tööjõud (kvaliteet o Võrdle naturaalmajandust, plaanimajandust, turumajandust ja segamajandust Tunnus Naturaa Plaanimaj Vabatur Segamaj. lmaj. . umaj. Valitsuse roll Polegi Kontrollib Olematu Valitsus ametlikk kogu või väike kujundab u majandust roll seadused ja valitsust. reguleerib
- Varakeskajal kaubandus oli määravalt seotud luksuskaupadega - Vürtsid, siid, kullasepatooted idamaadest peamiselt - Kauplejad olid suurel määral juudid, süürlased - Kauplemine tugines selle, kes ja kuhu kaupmeestest jõudis, ehk olenes juhusest - Keskusteks Amalfi, Genova Itaalias; Madalmaad - Skandinaavlaste peamine keskus oli Birra - Naturaalmajandus majandus on kohapealsele tootmisele/vajadusele orienteeritud, raha käibel pole. Varakeskajal täielikku naturaalmajandust ei toimunud. - 8. Saj lõpul kehstestas Karl Suur kindla rahaarvestus süsteemi, kus 12 dinaari = 1 Solidus, 20 Solidust = 1 Nael - Majanduskasv keskajal algas 10-11 sajandil, kuna suurenes stabiilsus, rahvaarv tõusis, lõppesid sisstunngid, kujunes aadel, tekkisid tooted, mida sai idamaades turustada kaubandus süstemtiseerus - Hiliskeskajal kaupmeeste roll suurenes, kaupmehest sai tähtis jõukas isik.
Kristlik moraal: Kristluse varajasema perioodi esindajaks oli Püha Augustinus (353-430), kelle arvates lõi jumal inimese ja käskis tal tööd teha. Töö ei ole aga inimesele mitte ristiks, vaid õnnistuseks. Õilsaim töödest on tema järgi põlluharimine. Kuid osta odavalt, müüa kallilt – kaubelda – see ei olevat õige ristiinimese tegu. Ka astus Augustinus välja eraomanduse vastu, mis olevat kõige pahede põhjus. Selline suhtumine soosis küll efektiivsemat naturaalmajandust, kuid mitte majanduse arengut. Majandus elavnes koos juutidega, kellel oli kauplemine lubatud. Aquino Thomas (1225-1274) võrdleb ühiskonda mesilasperega ja leiab, et seisuslik hierarhia on tööjaotuse loomulik väljendus. Ka muutis ta üldist suhtumist rikkusesse, nimelt leidis Aquino, et rikkus teatud mõõdukuses ei sisalda endas midagi vääritut. Kuigi mõõdukuse mõõt jäi defineerimata, anti edaspidi rikkusele kiriku õnnistus. Merkantilism ja tööstuskapitali teke
annaabi.ee 
