Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaegne ühiskond (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Lõik failist

15
KESKAEG I
KESKAJA PERIODISEERIMINE :
PERIOODI NIMETUS
AEG
ISELOOMULIKUD TUNNUSED
Varakeskaeg
5.-10.saj

  • Suur rahvasteränne ja Lääne- Rooma riigi hääbumine (476 a).
  • Barbaririikide kujunemine Euroopas.
  • Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne-Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a).
  • Araablaste , viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked .
  • Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine.
  • Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine.
  • Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a).
  • Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv.
Kõrgkeskaeg
11.-13.saj
  • Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).
  • Algas kuningavõimu tugevnemine.
  • Ristiusu kiriku lõhenemine suure kirikulõhe käigus ida- ja läänekirikuks ( 1054 a).
  • Katoliku kiriku initsiatiivil alustati ristisõdu idamaades ja Ida-Euroopas (11.saj-13.saj).
  • Paavstivõimu hiilgeaeg 12.-13.sajandi vahetusel.
  • Linnade taasteke ja kaubanduse ning käsitöö areng. Tsunftikorralduse valitsemine.
  • Mongolite- tatarlaste sõjaretked Ida-Euroopasse ja Vene vürstiriikide allutamine Kuldhordi poolt (13.saj).
Hiliskeskaeg
14.-15.saj
  • Euroopat tabas 14.saj keskel katkuepideemia (must surm).
  • Kirikulõhe katoliku kirikus (paavstide „ Avignoni vangipõlv”) ja paavstide autoriteedi langus.
  • Ketserlike liikumiste levik Euroopas (n hussiidid).
  • Kuningavõimu jätkuv tugevnemine Prantsusmaal ja Inglismaal pärast Saja-aastase sõja ( 1337 – 1453 a) lõppu.
  • Rahvaarvu taastumine pärast musta surma; linnade, kaubanduse ning tehnika areng.
  • Keisrivõimu nõrgenemine Püha Rooma riigis ja poliitilise killustatuse püsimajäämine Saksamaal.
  • Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola-Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt ( 1480 a).
  • Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele.

  • RIIKLUSE ARENG KESKAJAL:
  • Suur rahvasteränne ja barbaririikide teke Euroopas:
    4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride. Ida-Rooma e Bütsantsi keisririik , kelle territoorium sai rahvasterände käigus vähem räsida, jäi veel ligikaudu 1000 aastaks püsima. Lääne-Rooma langes massiivsema berbarihõimude rüüsteretkede alla ning 476 a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase roomlasest keisri Romulus Augustuluse.
    Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid , burgundid, langobardid , anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused , mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem. Suurimad barbarite kuningriigid olid Frangi riik (eksisteeris 481 – 843 a) ja Kiievi Venemaa e Vana-Vene riik (eksisteeris 882 – 1054 a, kõrgajaks Jaroslav Targa valitsemisaeg 11.saj). Teistest barbarite riikidest erinesid need pikema eksisteerimisaja, suurema territooriumi ja tugevama keskvõimu poolest.
  • Frangi riik ja Karl Suur:
    5.saj lõpul tungisid varem Reini jõe kesk- ja alamjooksu aladel elanud germaani hõimuliit frangid Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa) ja rajasid seal kuningas Clodovechi (valitses 481 – 511 a) juhtimisel oma riigi. Varem paganausulised frangid võtsid
  • Vasakule Paremale
    Keskaegne ühiskond #1 Keskaegne ühiskond #2 Keskaegne ühiskond #3 Keskaegne ühiskond #4 Keskaegne ühiskond #5 Keskaegne ühiskond #6 Keskaegne ühiskond #7 Keskaegne ühiskond #8 Keskaegne ühiskond #9 Keskaegne ühiskond #10 Keskaegne ühiskond #11 Keskaegne ühiskond #12 Keskaegne ühiskond #13 Keskaegne ühiskond #14 Keskaegne ühiskond #15
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Andrei Sorokin Õppematerjali autor
    Varakeskaeg
    Kõrgkeskaeg
    Hiliskeskaeg

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    docx

    Keskaegne ühiskond

    killustatuse püsimajäämine Saksamaal. · Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola- Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). · Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 1. RIIKLUSE ARENG KESKAJAL: 1.1. Suur rahvasteränne ja barbaririikide teke Euroopas: 4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Keskaeg

    1 KESKAEG · Keskaja mõiste: termin KESKAEG võeti kasutusele 15.sajandil renessansi ajastul renessansi ajal tõsteti esile antiikkultuuri ja selle saavutusi ~1000 aastane periood jäi antiikaja ja renessansi vahele = keskaeg (perioodi võrreldi ka pimeduseajaga, sest toimus kultuuri allakäik võrreldes antiikajaga). · Keskaja piirid: NB! Ühene seisukoht puudub! ALGUS - · 395 - Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine · 476 - Lääne-Rooma riigi langemine LÕPP - · 1492 - Kolumbus avastas Ameerika · 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli · 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus · = 15.saj.lõpp / 16.saj.algus

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    docx

    ajalugu

    ….. poolt avastati … Ameerika ……., kuid keskaja lõpuks on loetud ka järgmisi sündmusi:.. 1… Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453a. 2… Usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Saksamaal 1517a 3… Türgi ülemvõimu murdumine 1689 ……………….. 4… 14-15 saj suur katku epideemia ……………………………….. Keskaja mõistet kasutusele võttes pidasid ajaloolased silmas eelkõige … Kesk …… ja … Lääne ….. – Euroopat. Eesti keskaeg algas … 13 … sajandil ja vältas kuni … Liivimaa … sõjani … 16.. sajandil. Samal ajal oli kahes Aasia piirkonnas - Mesopotaamias …… ja… Egiptuses …. – juba keskaja algul hoopis kõrgemalt arenenud ühiskond kui Euroopas. Feodaalaega jaotatakse kolmeks perioodiks: 1. 5.sajajdi lõpust 11 saj. keskpaigani kestis … varakeskaeg ………………………… 2. Kõrgkeskaeg kestis ………… 11-14saj …………………………………………………….. 3. 15. saj

    10.klassi ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Arvestuslik töö nr. 1 - keskaeg

    Lõpuaasta suhtes on aga mitmeid eriarvamusi, kõige sagedamini on selleks pakutud aastat 1492 , mil Kolumbuse poolt avastati Ameerika kuid keskaja lõpuks on loetud ka järgmisi sündmusi:.. 1Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453a. 2Usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Saksamaal 1517a 3 Türgi ülemvõimu murdumine 1689 4 14-15 saj suur katku epiteemia Keskaja mõistet kasutusele võttes pidasid ajaloolased silmas eelkõige Kesk ja Lääne ­ Euroopat. Eesti keskaeg algas 13 sajandil ja vältas kuni Liivimaa sõjani 16 sajandil. Samal ajal oli kahes Aasia piirkonnas Mesopotaamias ja Egiptuses ­ juba keskaja algul hoopis kõrgemalt arenenud ühiskond kui Euroopas. Feodaalaega jaotatakse kolmeks perioodiks: 1. 5.sajajdi lõpust 11 saj. keskpaigani kestis varakeskaeg 2. Kõrgkeskaeg kestis 11-14saj 3. 15. saj. lõpust 16. saj. lõpuni kestis Hiliskeskaeg , mida nimetatakse ka varauusajaks. Keskajal valitsevat korda nimetatakse feodaalkorraks

    20. sajandi euroopa ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Keskaeg - erinevad perioodid

    Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamideel silma heitsid. Arenesid jalaväe võitlusviis ning piiramistehnika. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse rüütlikirjanduses, mille peamised teemad olid rüütlivoorused: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus. Ülistati ka rüütli armastust oma südamedaami vastu. Kõrgkeskaegne ühiskond oli agraarühiskond: valdava osa rikkusest tootsid talupojad, kes olid feodaalisandatest õiguslikult ja majanduslikult sõltuvad. Agraarne ühiskonnakorraldus hakkas muutuma alates XII sajandist, mil hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Maaisandad olid üha enam huvitatud, et talupojad tasuksid oma koormised rahas. See vabastas isanda tarvidusest talupoegade toodangut turustada, need pidid oma toodangu ise linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks.

    Ajalugu
    thumbnail
    13
    docx

    Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

    ning neljakordistati riigi kaitsekulutusi, riiki valitseti despootlikult Tagajärjed: linnaelu pidev allakäik ning ida- ja lääneprovintside erinevuse süvenemine; Maksude suurenemine ja barbarite rüüsteretked vähendasid talupoegade julgeolekut, kes otsisid kaitset latifundiumites; vabad talupojad kadusid ja üldiseks kujunes kolonaat. Keskaja tunnused- · Katoliiklus - Religioon - Ideoloogia - Maailmavaade · Feodalism - Seisuslik ühiskond ja tööjaotus - ringkaitse Suur rahvasterändamine- ulatuslik erinevate rändrahvaste liikumine Aasiast Lääne- Euroopani 4.-6. Saj Sai alguse hunnide liikumisega u 370 Hiina ja Mongooloa aladelt läände. Nemad lükkasid omakorda liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid nad sinna oma riigid.

    Ajalugu
    thumbnail
    19
    doc

    Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

    c. Õppetöö korraldus lähtus Pariisi ülikoolist: · Kõik alustasid õpinguid kunstide teaduskonnas, kus õpiti 7 vaba kunsti ­ grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. · Seejärel võis valida usu-, õigus- ja arstiteaduskonna vahel. · Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut. · Dispuudid ­ arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal. 3. Skolastika ­ keskaegne filosoofia. a. Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine. b. Uuriti Piiblit ja antiikõpetlaste töid: · Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. · Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. c. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274): · "Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama"

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    docx

    Keskaeg 5 -16 saj

    Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus. Inkvisitsioon- uurimine, kirikukohus, kiriku välja mõeldud et võidelda ketserluse vastu. Ketsereid ja nõidu selgitati välja veeprooviga- patuse tõukas vesi tagasi(tõusis pinnale). Hiliskeskaeg 15.-16. saj- humanism, renessanss (antiigi taaselustamine). Ilmaliku maailmavaate levik. Seisuslik ühiskond  Oratores- jutlustajad (vaimulikkond)- kristluse levitamine ja nö vaimulik hooldus  Ballatores- sõdijad (feodaalid e. rüütliseisus)- kristlaste ja maa kaitsmine  Laboratores- töötegijad (talupojad) BÜTSANTS 395-1453 Ida-Rooma keisririik Parem majandus (tugevam), kõik maksavad makse ja nendega peetakse üleval sõjaväge, looduslikult kaitstud. Ida- Kreeka katolik kirik- õigeusu kirik, valitseja (keiser), emakeelne, kloostrid (puuduvad mungaordud)

    10.klassi ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun