Arvestuslik töö nr. 1 - keskaeg (1)

KESKAEG ( V kursus ) Arvestuslik töö nr. 1
Õpilase nimi klass
Seleta terminid:
FEOOD – ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara.
ALLOOD – pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati.
HIERARHIA – Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid.
VASALL – alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms
SENJÖÖR – suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid . Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim.
TSUNFT – linnakäsitööliste kutseühing. Käsitöö linnaelanikele oluline tegevusala . Igal käsitööharul oli oma kutseühing ehk tsunft. Ainult tsunfti kuulumine andis õiguse töötada käsitöölisena.
PÄRISORI - Talupojad, kes on allutatud maaisanda võimu alla. Nad olid sunnismaised ning neid müüdi maast ja perest lahus.
SUNNISMAISUS - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks . Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada.
NATURAALMAJANDUS –Selline majandus, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad hoopis. Kõik, mis elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamis-üksuse (perekond, kogukond , mõis) piires. Raha praktiliselt puudub ning seetõttu vahetatakse kaupu kaupade vastu. Ainsaiks sisseostetavateks kaupadeks võisid olla metallid ja sool, mõistates ka maitseained jm luksuskaubad.
EELPROLETARIAAT - Proletariaadiks nimetatakse madala sissetulekutega sotsiaalset klassi.
Inimesed, kes on nii vaesed, et nende ainus vara on nende lapsed.
AADEL – Aadlid olid feodaalid ehk rüütlid. Nad oli vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks: 1) kõrgaadel- kuhu kuulusid siis kuningad ja suurfeodaalid 2) alamaadel- põhiliselt rüütlid. Alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed ehk ministeriaalid . Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul.
RÜÜTEL – suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli. Sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööridele vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud.
TURNIIR – organiseeritud sõjamängud, mis olid rüütlitele oma võimete näitamiseks ja kuulsuse võitmiseks. Hiliskeskajal pidasid turniire ka linnakodanikud. Turniir oli lisaks eelmainitule ka kultuurisündmus, sest turniire peeti tihti suurte pidustustena, kohtuti teiste aadlikega ja koguneti oma senjööri ümber.
FEODAALNE KILLUSTATUS - ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad.
HANSA LIIT - Hansa Liit oli 12. ja 17. sajandi vahel Lääne- ja Põhjamere ruumis eksisteerinud institutsioon, mis kujutas endast samaaegselt nii linnade kui ka individuaalsete kaupmeeste organisatsiooni. Hansa eesmärgid olid peamiselt kaubandusmajanduslikud, aga lisaks kaubvahetuse soodustamisele ja reguleerimisele kaitses liit enda liikmeid ka poliitiliselt, näiteks aadli võimupüüdluste või muude konkurentide vastu. Liidu juhtlinnaks oli Lübeck.
VASTUREFORMATSIOON - usuline ja poliitiline liikumine mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks
KETSERLUS – Protest katoliku kiriku tegevuse vastu. Ketserid olid inimesed, kelle tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. See aga ei tähendanud, et ketserid poleks olnud sügavalt usklikud inimesed. Nende vastuolu oli suunatud lõtvade elukommetega ning raha- ja võimunäljas vaimulike poole. Samuti ei aktsepteerinud nad katoliku kiriku hierarhiat.
TSENTRALISEERITUD RIIK - tugeva keskvõimuga riik, mille üksikutel osadel on vähene otsustamisõigus; enamus otsuseid langetatakse pealinnas / õukonnas.
AVIGNONI VANGIPÕLV - Roomas oli paavstide elu rahutu ja 1309. aastal otsustas paavst
Clemens V minna elama Avignoni linna Prantsusmaal, kus tundus elu olevat turvalisem. Järgmised üheksa paavsti, kes olid samuti tegelikult prantslased , jätkasid Avignonis elamist,
kuid see ei meeldinud itaallastele. XIV sajandi lõpus valitseski kaks paavsti, üks Prantsusmaal, teine Itaalias. 1414.-1417. aastal Konstanzis toimunud kõigi
vaimulike koosolekul tagandati senised paavstid ja uue paavsti asukohaks sai taas Rooma .
PROTESTANTISM - roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Näiteks luteri-, kalvini-, anglikaani - ja "evangeelsed" kogudused .
Lõpeta laused .
Varasel keskajal oli Lääne-Euroopas linnu vähe, sest linnades jätkus linnaelu , käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis sai alguse juba hilise Rooma Keisririigi ajal. Kaubandussidemed teiste maadega olid katkenud. Tekkis nauturaalmajandus.
Linnad hakkasid taas tekkima seoses sellega, et kõrgkeskajal uute maade kasutuselevõtuga suurenes omakorda elanikkonna arvukus ja rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades, kus linnaelu polnud varakeskajalgi päriselt hääbunud. Kuid linnad levisid ka põhjapool. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.
Linnadel ja feodaalidel oli sageli vastuolusid, sest linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu mistõttu linnad taotlesid poliitiliselt sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima.
Kõige tähtsamad kohad linnas linlaste eneste jaoks olid turuplats, linnaväravad, raekoda , häbipost ja linnaelaniku kodu mis oli käsitöölisele ühtlasi töökojaks ja kaupmehele laoruumiks ning kontoriks.
Kõige tähtsamateks hooneteks linnas olid toomkool , raekoda, kirik , tsunfti- ja gildihooned
Linlaste peamised tegevusalad olid kauplemine ja käsitöö.
Kes olid:
Muhamed - (570-632), jõukas Meka kaupmees , hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust.
Clodovech - oli frankide kuningas 481–511 ja Frangi impeeriumi rajaja. Loetakse sageli esimeseks Prantsusmaa kuningaks
Jaroslav Tark - Vene valitseja, 987– 1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016 –1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. 1030. aastal korraldas vene suurvürst Jaroslav Tark eestlaste vastu suure sõjakäigu ja vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse, pannes sellele nimeks Jurjev.
Justinianus – Ida-Rooma keiser 527–565 . Peeti Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks. Justinianuse eesmärgiks oli Rooma impeeriumi täiemahuline taastamine. ta vallutas Itaalia, Põhja-Aafrika lääneranniku ja suure osa Pürenee poolsaarest.
Karl Suur - Frangi riigi kuningas ja Rooma ehk Frangi keiser. pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. sõjaliselt äärmiselt edukas
Augustinus - oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor . Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost
William Vallutaja - oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I nime all). Võib pidada tänapäevase Inglise kuningriigi rajajaks. Oma vallutamisega saavutas ta kogu Loode-Euroopa poliitilise ümberkorraldamise, millel olid püsivad tagajärjed nii Inglismaa kui Prantsusmaa jaoks.
Johan Gutenberg - oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks
Erasmus Roterdamist - saksa humanist, kes uuris piiblit ja jõudis järeldusele, et katoliku kiriku õpetused on valed. Ta kirjutas teose „ Narruse kiitus“
Jeanne d `Arc- oli prantsuse rahvuskangelane. Teda ei peetud ilusaks, millepärast usuti teda rohkem. Ta juhatas Saja- aastases sõjas mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi
Täida lüngad.
Ajajärku, mis eelneb keskajale, nimetavad ajaloolased vanaaega ehk antiikaega
Keskajale järgnevat perioodi kutsutakse uusajaks Keskaja pikkus on umbes1000 aastat ehk 10 sajandit. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt aastat 476 , mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Lõpuaasta suhtes on aga mitmeid eriarvamusi, kõige sagedamini on selleks pakutud aastat 1492 , mil Kolumbuse poolt avastati Ameerika kuid keskaja lõpuks on loetud ka järgmisi sündmusi:..
1Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453a .
2Usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Saksamaal 1517a
3 Türgi ülemvõimu murdumine 1689
4 14-15 saj suur katku epiteemia
Keskaja mõistet kasutusele võttes pidasid ajaloolased silmas eelkõige Kesk ja Lääne – Euroopat.
Eesti keskaeg algas 13 sajandil ja vältas kuni Liivimaa sõjani 16 sajandil.
Samal ajal oli kahes Aasia piirkonnas Mesopotaamias ja Egiptuses – juba keskaja algul hoopis kõrgemalt arenenud ühiskond kui Euroopas.
Feodaalaega jaotatakse kolmeks perioodiks :
1. 5.sajajdi lõpust 11 saj. keskpaigani kestis varakeskaeg
2. Kõrgkeskaeg kestis 11-14saj
3. 15. saj. lõpust 16. saj. lõpuni kestis Hiliskeskaeg ,
mida nimetatakse ka varauusajaks.
Keskajal valitsevat korda nimetatakse feodaalkorraks
Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid valitsejad tugevat ratsaväge, mis oleks vajaduse korral kiiresti käepärast. Selle loomiseks hakkasid valitsejad jagama oma kaaskonnale maatükke koos seal elavate talupoegadega. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda ustavuse ja sõjateenistusega
, kandis nimetust lään ehk feood . Sellise maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli aga läänimees ehk feodaal . Maa omanikul, kes oli selle saanud valitsejalt, olid oma pärisorjad . Valitseja oli aga nende isand ehk senjöör
Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. Feodaalide reastamist tähtsuse järgi , kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel astmel väikerüütlid, nimetatakse hierarhiaks
Rüütlitele iseloomulikuks ajaviiteks olid jahiretked ja turniirid
Nii vasall kui senjöör olid vabad mehed ja kuulusid aadli seisusesse . Vasalli ja senjööri suhted tekkisid vastastikkusel kokkuleppel ja võisid ka katkeda.
Keskajal jagunes kogu ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks:
1vaimulikud kes pidid kandma hoolt kõigi hingeõnnistuse eest;
2sõjamehed kes pidid kõiki kaitsma ja
3töötegijad kes pidid teisi oma tööga ülal pidama .
Majanduses valitses naturaalmajandus - see tähendab, et peaaegu kõik eluks vajalik valmistati ise ja tarbiti kohapeal. Kaupade ostmist ja müüki peaaegu ei toimunudki. Kaugemalt hangiti vaid ülikutele idamaiseid luksusesemeid
Keskajal kuulus kogu maa kirikule või maaisandatele
Maad harisid talupojad. Enamik talupoegi olid pärisorjad – see tähendab, et nad polnud vabad inimesed, vaid kuulusid sellele, kelle maa peal nad elasid. Kuid erinevalt orjast ei võinud neid tappa . Talupojad pidid kandma maaomaniku heaks
koormisi – see tähendab eelnevalt kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks.
Talupoegadel oli kohustus teha teotööd - st harida mõisa põlde ja lisaks sellele pidid nad andma osa oma põldudelt kogutud saagist ehk tasuma andamit
Varakeskajal olid sagedased feodaalidevahelised võitlused ja kodusõjad, mistõttu riigid olid feodaalselt killustunud
Kõrgkeskajal hakati killustatusest üle saama ning tekkisid esimesed tugeva kuningavõimuga riigid – Prantsusmaal ja inglismaal .
Kõrgkeskaeg oli Rooma paavsti võimu kõrg aeg. Oma esindajate kaudu juhtis paavst kogu Lääne-Euroopa kirikuelu . Rooma paavsti üleskutsel said alguse ristiretked islamimaade vastu. Nende eesmärk oli Jersuusalemmas paikneva Jeesus Kristuse
püha haua vabastamine muhamediusuliste võimu alt. Eurooplasi meelitasid ka idamaade muinasjutulised rikkused. Ristisõjad ei toonud küll oodatud edu, sest Jeruusalemma ei õnnestunud lõplikult vallutada, pühamaa langes lõplikult moslemite kätte
aga ristisõdade käigus tutvusid eurooplased Idamaade kõrgeltarenenud tsivilisatsioonidega. Sõjad andsid tõuke ka kultuuri ja kaubanduse edendamiseks Euroopa ja Idamaade vahel.
11.sajandist alates leidsid Lääne-Euroopas aset mitmed tähtsad muutused. Elanike arv suurenes
Järk-järgult tekkisid taas suuremad linnad , kus arenesid kaubandus ja käsitöö. Keskaegset linna eristas maa-asulast see, et elurütm oli kiirem Linlased moodustasid kodaniku seisuse feodaalühiskonnas. Linnakäsitöölised koondusid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse Igal ametil oli oma põhikiri ehk skraa .
15.-16. sajandil leidsid Euroopa ajaloos aset olulised muutused, mis puudutasid peaaegu kõiki eluvaldkondi. Üha suuremat osa hakkasid ühiskonnas etendama kaubandus ja käsitööd
Asutati panku ja rajati suuri käsitööettevõtteid, mida nimetati kapitalistlikeks ettevõteteks
Ka talupoegadelt nõuti nüüd Lääne-Euroopas mõisateo asemel raharenti See vähendas talupoegade sõltuvust nende isandast ning paljud suutsid end raha eest orjusest
vabaks osta. Soov rikastuda kihutas eurooplasi pikkadele ja ohtlikele maadeavastusteni ja mereretketele
Algasid eurooplaste meretagused avastusretked mis viisid paljud rahvad sajanditeks eurooplaste ülemvõimu alla. Üha vähem tunti huvi jumala ja üha rohkem inimese
enese vastu. Senisest kriitilisemalt suhtuti ka katoliku kirikusse. Usupuhastus ehk reformatsioon
viis Euroopa lõhenemisele kaheks vaenulikuks usuleeriks.
Kõik nimetatud muutused üheskoos tähistavad keskaja lõppu ja uusaja
algust.
Mille poolest olid tähtsad järgmised linnad:
Meka Punase mere kaubateel asus oluline sadamalinn Meka, mis oli ühtaegu kogu poolsaare oluline usuline keskus. Mekas asus Kaaba (kaba - araabia k. kuup ) tempel, mille ühte seina oli müüritud must püha kivi, mida araablased väga austasid.

Kiiev – 882a vallutas Oleg Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Kiiev oli Vana-Vene riigi keskus (pealinn). Rikas kaubalinn.

Jeruusalemm - Constantinus Suure ajal sai Jeruusalemm kristlaste pühaks linnaks. 638 vallutasid linna araablased, kes olid võimul kuni Ristiretkede alguseni 11. Sajandil.

Aachen – Karl Suur ehitas sinna palee. Rajas toomkiriku. Suri seal. Euroopa kultuuri keskus ning Alpidest põhja pool asuvate maade pealinn. Keskajal oli Aachen üks Saksa-Rooma riigi suuremaid linnu. Aacheni toomkirikus krooniti Saksa-Rooma kuningaid üle 600 aasta.

Konstantinoopol - Linnast sai algul Ida-Rooma, siis Bütsantsi pealinn. Konstantinoopolit tugevdasid, suurendasid ja kaunistasid eriti Theodosius II ja Justianus I. Ta kasvas kiiresti maailma suurimaks linnaks.
Pane sündmused õigesse ajalisse järjekorda I :
A. ristisõdade algus; 1196
B. Frangi riigi jagunemine Verduni lepinguga 843
C. Araabia kalifaadi teke 632
D. Vana-Vene riigi tekkimine 882
E. Karolingide renessanss . 745-814 ca
Vastus: C, E, B, D, A
Pane sündmused õigesse ajalisse järjekorda II :
A. esimene ümbermaailmareis; 1519.
B. Trükikunsti leiutamine ; 1440
C. Ameerika avastamine Kolumbuse poolt; 1492.
D. reformatsiooni algus Saksamaal; 1517
E. meretee avastamine Indiasse . 1497 -1499
Vastus B, C, E, D, A
Tõmba maha sõna/nimi, mis ei sobi loogiliselt teistega kokku! Põhjenda oma otsust!
1. Franciscus Assisist, Aquino Thomas , Jeanne d`Arc, Martin Luther
Sest teised olid kristlikud õpetajad aga d’Arc oli rahvuskangelane
2. jesuiidid, kalvinistid , frantsisklased, dominiiklased
Teiste puhul on tegemist katoliku kiriku ordudega, kalvinistid aga protsestantlikud
3. ümarkaar, vitraaz , teravkaar, vertikaalsus
Teiste puhul on tegemist Gooti stiiliga, ümarkaare puhul romaani stiiliga
4. Ivan IV, Otto I, Innocentius III, Ivan III
Teiste puhul on tegemist riigi valitsejatega, Innocentsius III oli paavst
Leia sõna (mõiste, väljend), mis eelnevaid ühendab!
1. paavst, pühakud, kloostrid , missa KATOLIK KIRIK
2. luterlus , kalvinism, anglikaani kirik PROTENSTANTISM
3. humanism , antiikkultuuri järgimine, suurem ilmalikkus RENESANSS
4. Botticelli, Raffael, Michelangelo, Tizian KESKAJAMAALI KUNST
5. skraa, tsunft, joodud, meistritöö KÄSITÖÖ
6. hinnus , kümnis, rakmetegu , korrategu PÄRISORJUS
7. karavell, astrolaab , hidalgo, „ kullajanu ” MERENDUS
8. toomkool, turuplats, raekoda, kirik LINNA KESKUS
Vasta küsimustele:
1. Milline seos on naturaalmajandusel feodaalse killustatusega? Põhjenda oma ütlust!
2. Milles seisnes varakeskajal kristliku kiriku ja eriti kloostrite tähtsus? Põhjenda oma ütlust!
3. Miks ristisõjad ei saavutanud oma eesmärki?
4. Millised olid maadeavastuste tagajärjed eurooplastele ja millised avastatud maade rahvastele?
5. Missugused olid keskaja inimese ettekujutused ajast ja ruumist?

Feodaalne killustatus oli naturaalmajanduse tagajärg kuna puudusid majanduslik läbikäimine ja sidemed olid eri paikkondade vahel nõrgad lisaks veel inimesed olid äärmiselt paiksed , isegi naaberkülla minek oli võrreldav teekonnaga maailma otsa ning seetõttu riigid lagunesid väikesteks osadeks, mille etteotsa tõusid kohalikud maaomanikud – feodaalid- ehk tekkis feodaalne killustatus.

Varakeskajal olid kloostrid tähtsad majanduselu edendajad ning haridus - ja kultuurikolded. Tollal oli kirik ühiskonnas arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Juba vana kirik, eriti aga varane keskaeg hindas kloostrielu kristluse kõrgema, täiuslikuma vormina. Kloostreis säilitati ja paljundati endisaegset, sh antiigi kirjavara ja kirjutati kroonikaid.

Sõdade eesmärke ei õnnestunud lääneeurooplastel saavutada sest Jeruusalemm ja Püha Maa jäid moslemite valdusesse, ülemailmset paavstiriiki ei tekkinud.

Tagajärjed eurooplastele olid et nende maailmapilt avardus, kujunesid uued kaubateed – varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi. Kerkisid esile uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam jt) ja samas kahanes rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsus. Hakkasid levima uued põllukultuurid Euroopas (hakati kasvatama kartulit , tomatit, maisi, kakaod jm.). Toodi kulda Euroopasse, mis aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Euroopasse tulid uued nakkushaigused nagu süüfilis. Avastatud maadele (ntx Ameerikale ) oli eurooplaste avastusretked väga nukrad. Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse ja massiliselt hävitati neid. Levisid nakkushaigused (rõuged). Neegerorjad toodi Aafrikast Ameerikasse.

Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmas ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemaiose teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust ja uskusid, et Maa asub universiumi keskpunktis . Päike, Kuu ja planeedid aga tiirlevat ümber selle. Planeetide taga usuti olevat tähistaeva pöörlev sfäär ja selle taga omakorda veel üks nähtamatu sfäär – esmaliikuja - , mille Jumal ise on käima pannud ja mis liigutab kõike ülejäänut. Kõige taga on kuplikujuline jumalikust muusikast täidetud taevas. Lihtinimeste ettekujutusi need skolastilised seisukohad suurt ei mõjutanud. Usuti seda, mida silmaga nähti : Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal. Nagu antiikajalgi, tunti kolme maailmajagu Euroopat, Aasiat ja Aafrikat, mille kokkupuutealal asus maailma keskpunkt Jeruusalemm, kuhu Saalomon oli püstitanud jumalale esimese templi ja kus oli risti löödud Jeesus Kristus. Paljud õpetlased uskusid, et ka lõunapoolkeral peavad olema mandrid , mida mõnede meelest eraldas põhjapoolsetest maadest tulikuum ja seetõttu läbimatu ekvatoriaalvöönd. Osa arvas , et lõunapoolkeral võib elada inimlaadseid olendeid , teised aga väitsid vastu, et kuna kõik inimesed põlvnevad Aadamast ja Eevast ning kuna ekvatoriaalvöönd pole läbitav, siis pole lõunapoolkera asustus lihtsalt võimalik.