soomusrüüs käsi hoiab ülestõstetud kõverat hõbedast mõõka. Enamvähem sama, mis sajand tagasi, ehk mõõk pisut sirgemaks läinud. Numismaatika def ja põhimõisted- ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja nendevahelisi seoseid. Nomisma on münt kreeka keeles. Legend- kiri mündil. Avers- mündi esikülg. Revers- mündi tagakülg. Mündialus- seaduslikult kehtestatud müntimisstandard, mis määratles, kui palju münte tuli lüüa teatud kogusest sätestatud prooviga metallist. Brakteaat- ühepoolse münditempliga münt. Bonistika- teadus paberrahadest.Mündid on ajalooallika liik, neile on tihti jäädvustatud kultuurilist ja poliitilist informatsiooni. Müntide järgi saame teha kindlaks, millisel tasemel oli tolleaegne rahasüsteem. Eesti alal käibel olnud mündid: araabia dirhemid 9-11 saj, anglosaksi pennid 13 saj, pennid 10 saj -12 saj alguseni, kohalikud mündid: mark, killing , öör, artig, penn. 1422 mündireform. Artigi asemele killing, veering. Taaler 16 saj
ja itaalia rahaüsteemi vahel. Peale selle algasid Itaalia sõjad - 15. Saj lõpul kandus rahakeskus üle Lõuna-Saksamaale - Lombardia e. Pandimaja leiutati hiliskeskajal - Tegutsesid kompaniid - 14-15 saj loodi ka suuri kaubandusfirmasid (Ravensburger) - Kaupmeesteühendused - Kõrgkeskeajal kaubanduskäive tõuseb, mistõttu münditoormaterjalidest jäi puudu - Väärismetallide hulk müntides hakkas vähenema kordades (13-14saj) - Tekkisd brakteaat, mis on ühelt küljelt vermitud münt, kuna münt oli niiuvõrd õhuke - Mõndi väärtus aina vähenes, tekkis vajadus suuremate kui penniste müntide järel - Hinnad: - Andmeid vaid hiliskeskaja kohta. Viljahinnad olid väga kõikuvad. Õigus - ja sotsiaalsüsteem - Vefassung õiguslike reeglite kogum, mis orgunnib inimeste elu - Pere kui keskne ühendus, milles elati (perekond inimesed lähisuguluses, pere majandusüksus) - Kirikliku abielu kujunemine:
kasutusel olnud kaalu ning rahasüsteemi kohta. Mündid aitavad ka dateerida teisi leide ning kindlaks teha kaubanduslikke suhteid eri piirkondade vahel. Põhimõisted; legend kiri mündil; avers mündi esikülg, vapp revers mündi tagakülg, raha number · mündialus seaduslikult kehtestatud müntimisstandard, mis määratles, kui palju münte tuli lüüa teatud kogusest sätestatud prooviga metallist. · brakteaat ühepoolse münditempliga münt · bonistika teadus paberrahadest 23. Eesti alal käibinud mündid (eestlased nimetasid müntenogaatanutsu) araabia dirhemid (drahmid) 711 saj algus anglosaksi pennid 13 saj pennid Harzi päritoluga 10 saj lõpust kuni 12 saj alguseni pennid Westfaalist 12 saj kohalikud mündid mark = 208gr
rahasüsteemi kohta. Mündid aitavad ka dateerida teisi leide ning kindlaks teha kaubanduslikke suhteid eri piirkondade vahel. Põhimõisted; legend kiri mündil; avers mündi esikülg, vapp revers mündi tagakülg, raha number · mündialus seaduslikult kehtestatud müntimisstandard, mis määratles, kui palju münte tuli lüüa teatud kogusest sätestatud prooviga metallist. · brakteaat ühepoolse münditempliga münt · bonistika teadus paberrahadest 23. Eesti alal käibinud mündid (eestlased nimetasid müntenogaatanutsu) araabia dirhemid (drahmid) 711 saj algus anglosaksi pennid 13 saj pennid Harzi päritoluga 10 saj lõpust kuni 12 saj alguseni pennid Westfaalist 12 saj kohalikud mündid mark = 208gr
raha on aga väärt ainult nii palju, kui temas on väärismetalli. 11. saj on juba kõrvalekaldeid Karl Suure mündistandardist. Keskaja vältel ei olnud enam mündi väärtus ja raha väärtus sama 13. saj oli kahe marga vahe u neljakordne. Vähenes ka kontroll raha üle: müntimisõigus läänistati välja koos maavaldusega. Inglismaal oli raha edukas, sest kuninga roll sellesesse puutuvas oli suurem. Keskaja vältel vähenes mündi suurus. Brakteaat münt, mis on vermitud ühelt poolt, seega nii õhuke, et mitut münti sai lausa korraga vermida. Võimalusest lisada mündile mitteväärismetalli (nt vaske), said alguse mustad mündid. Kölnis muutus müntides väärismetalli hulk: 12. saj 1,32 g hõbedat; 1326 0,36 g hõbedat; keskaja lõpul 0,076 g hõbedat. Valitsejad keelasid ära vanad mündid ja valasid neist uued, milles hõbedat oli vähem. Inimesed pidid sellega
ei olnud raha vajaduse kasvuga bilansis. Kuld Orienti (bilanss ikka negatiivne) ja hõbe Vahemerele. Suur osa väärismetallist oli varandustena käibest kõrvale jäänud. Kui Richard Lõvisüdame eest nõuti lunaraha 150 000, sulatati Inglismaal kirikute pitsateid. Müntidesse hakati vähem väärismetalli panema 12. - 13. sajandil. Vähenes keskne kontroll, mündiõigus. Keskaja II poolel kaaluühik ja rahaväärtus erinev, enne st keskaja algul oli võrdne. Mündid väiksemaks --->brakteaat ühelt küljelt vermitud münt, sest oli nii õhuke, et teiselt poole ei saanud vermida, ühel pool muhk, teisel pool lohk. Teine võimalus suurendada vase sisaldust ja vähendada väärismetalli ülekaalu. Regulaarsed rahandusreformid valitsejate poolt. Dante paigutas Philippe Ilusa põrgusse valeraha tegemise pärast. 13. sajandil mündi kirevus väheneb. Mündihärra inimene, kel õigus münte teha, 12. sajandil 300 mündihärrat, 13. sajandil 10 või 30
annaabi.ee 
