2. ehitiste, ruumide nimed (Eesti Rahvusraamatukogu, Pikk Hermann, Merevaigutuba) 3. ajalehed, ajakirjad (ajaleht Eesti Ekspress) 4. sõidukid, taevakehad (laev Regina Baltica, Väike Vanker) 5. autasud (Eesti Taassünni auhind) 6. kaupade, toodete nimed (kakao Meie Mark) 7. ürituste nimed (Valge Daami päevad) 8. asutuste, organisatsioonide, seltside ametlikud nimed (aktsiaselts Mulgi Meier, Eesti Heliloojate Liit) * kui ametlikkust ei rõhuta, siis väike täht (heliloojate liit) 9. riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik) *kui ametlikkust ei rõhuta, siis väike täht (Eesti vabariik) Väikese algustähega kirjutatakse: 1. rahvad, hõimud, keeled (eesti keel, eestlane, soome hõimud) 2. kuud, pühad, idamaa kalendri aastad (märts, emadepäev, koera aasta) 3. üritused, sündmused (rahvusvaheline raamatuaasta, olümpiamängud) 4
Angela Pillam,Kelli Kuuskmann, Liisi Meier, Malle Mölder Keldrikorrus Keldrikorrus 1. korrus 2. korrus 2. korrus Küsimusi? Täname tähelepanu eest!
KRIIS Karet Meier 8.a KRIISI PÕHJUSED Keskkonnaga seotud näiteks torm, maavärin, tulekahju. Inimestega seotud näiteks õnnetusjuhtumid, haigused, vägivald. Suhetega seotud näiteks lahutus, kaotus, eraldus. KRIISI KULG Vapustus. Muutuste läbitöötamise aeg. Toibumine ja kohanemine. KÄITUMINE KRIISIOLUKORRAS Rääkimine. Ära kuulamine. Toetamine. ABI-VÕIMALUSED Perearst. Nõustamis- ja kriisiabikeskused ning nõustamis- ja usaldustelefonid. Noorte nõustamiskeskused. Laste tugikeskused. Kool. TÄNAN KUULAMAST!
Volleyball Dorothea Meier 10kl. History Volleyball was created in the United States in 1895 Invented by William G. Morgan The Olympic volleyball program appeared for the first time in Tokyo, 1964th Competed in by both men and women. General The game is usually held on a court, the dimensions of which are 18 x 9 m. The court is parted in two by a net, which is 9.5 m long and 1 m wide Rules of the game Each team has 6 players on the court The game starts with a serve Players are placed in a certain order :3 in the front, 3 in the back The players cannot touch the ball more than three times when hitting it over the net POINTS After three, four or five games, the winner is announched. The amount of games has previously been agreed upon. At the end of the game there has to be a two point difference. Some Famous Volleyball Players Karch Kiraly & Logan Tom Misty May...
3.Pöörake Ich wohne ... bin du ... bist wohnst er/sie ... ... wohnt ist Sie ... ... wohnen sind 4.Tõlkige Tere päevast! siin Saksamaa tema (mees) Rootsi vana Läti täna ei veel kord kes palun Vabandust! 5.Kirjutage arvud sõnadega välja Guten tag, hier Meier. Ist das 346981 (nr .....) Nein, das ist 235072 (nr.... ) 6.Kirjutage arvud sõnadega väljas Andreas ist elf (...) Jutta ist ...(21) Ole ist ...(10) Herr Müller ist ... (50) Mereike ist ...(16) Ich bin ... (21) 7.Täiendage õigete artiklitega ...Adresse, ... Postleitzahl, ... Stra3e, ...Name, ...Telefon, ...Telefonnummer
Röntgenfotoaparaat Triinu Meier 11.B VPG Juttu tuleb Mis on röntgenkiirgus? Kasutusvaldkonnad Mis see on? Kuidas töötab? Röntgenkiirgus * Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,0110 nm. See on kõige tuntum kasutuse tõttu meditsiinis, kus sellega tehakse röntgenpilte. Röntgenkiirgus on nime saanud Wilhelm Conrad Röntgeni järgi, kes seda nähtust esimesena põhjalikumalt uuris. Kasutusvaldkonnad Meditsiin Fotograafia Astronoomia Mis see on? Röntgenfotoaparaat ei ole loodud kasutamiseks otseselt meditsiinis. Sellist seadeldist kasutatakse tänapäeval enamasti fotograafias. Röntgenfotoaparaat sarnaneb tavalisele fotoaparaadile ainult välimiselt. Kuidas töötab? Röntgenfotoaparaadid kasutavad infrapunafiltreid mis i...
Ampere seadus ja magnetvälja jõujooned Kreete Ahosepp ja Triinu meier VPG 11.B Andre Marie Ampere Elas aastatel 1775-1836. Suur prantsuse füüsik ja matemaatik. Üks elektrodünaamika rajajaid. Tõi füüsikasse elektrivoolu mõiste Lõi esimese magnetismiteooria Avastas elektrivoolude mahaanilise vastasmõju ja vastasmõjujõudude kohta kehtiva seaduse. Ta tegeles ka mehaanikaga, tõenäosusteooriaga ja matemaatilise analüüsiga.
isõhu kaitse dus Koostajad: Jana Raudsepp, Keidi Kolts, Birgit Vana, Helen Meier Seaduse eesmärk ja reguleerimisala Käesoleva seaduse põhieesmärk on välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele Seadus reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või Karistused Välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest rahatrahv
selle startimiskoha. Elektroonika ja tehnoloogia on meie elus tähtis ning inimesed teevad kõik, et seda arendada nii kaugele, kui nende võimed seda lubavad. Kuigi arvan, et tehnika ja elektroonika areneb Eestis natukene aeglasemalt kui teistes suuremates riikides, kuna meil ei ole nii arenenud tööstused. Eesti on küll väike, kuid usun, et see on siiski võimeline tehnikat arendama. Casandra Meier 10 RE
26. veebruaril toimus Vabariiklik kõnevõistlus Kuldsuu 2010 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi aulas, kus võistluse patrooniks oli Riigikogu esimees Ene Ergma. Võistlustulle astus 11 julget osalejat: Terje Jürvetson Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist, Elen Veenpere ja Martin Kilp Tartu Miina Härma Gümnaasiumist, Maarja Lehemets Mart Reiniku Gümnaasiumist, Linda Maisväli ja Sirli Tell Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Taavi Meier, Ivar Piterskihh, Mario Tänav Kuressaare Gümnaasiumist, Jane Saluorg varstu Keskkoolist, Kristo Peterson Pärnu Vanalinna Põhikoolist. Neist andekaimaks kõnelejaks osutus Martin Kilp, kes arutledes ja ilmekaid näiteid tuues jutustas audioraamatute headest ja halbadest külgedest. Tublile II kohale tuli Jane Saluorg, kes pakkus variandi eesti rahvuskala, räime, kilu vastu ümber vahetada. Väärika III koha saavutas
Jõuluvana (jõulutaat, näärivana) Jõulukaardid Uuem jõulukombestik Kasutatud materjalid Artikkel internetist: Jõulud. // Wikipedia, 5. aprill 2013. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ulud Artikkel internetist: Luik, R. Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. // BERTA, 20.12.2003. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php Artikkel internetist: Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/joulud/joulud_kauraaresaar.htm Artikkel ajalehest: Meier, J. Jõulukombed. // Postimees, 18.11. 2009. http://joulud.postimees.ee/189631/joulukombed Raamat: Ränk, A. Eesti Etnograafia sõnaraamat. Tln.: Pakett, 1995. 251 lk. Raamat: Berg, E.; Hiiemäe, M.; Jansen; E. Eesti rahvakultuur. Tln.: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 676 lk. Raamat: Eisen, M.J. Meie jõulud. Tln.: Olion, 1994. 118 lk. Raamat: Haavik, Õ. Eesti rahvakombeid läbi aastaringi. Tln.: Argo, 2006. 116 Tänan kuulamast!
TOITUMISHARJUMUSED JANA RAUDSEPP, HELEN MEIER, BIRGIT VANA, KEIDI KOLTS E-AINE SELGITUS · Toidulisaaine (ehk nn E-aine) on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule, et teha see tarbijale meelepärasemaks või mõjutamaks selle maitse-, lõhna-, värvi-, säilitus- või muid omadusi E-AINETE SISALDUS · Äädikhape(E260) -kasutatakse happesuse regulaatorina, eesmärk on reguleerida õiget maitsetasakaalu leivas, samuti majoneesides, ketsupites, salatikastmetes ja köögivilja konservides · E450- emulgaatorid, happesuse regulaatorid, kergitusained, sekvestrandid, veesidujad, kasutatakse jahusegudes, lihatoodetes · Säilitusaine (E250)- pikendab toote säilivust ja stabiliseerib värvi ning pärsib ohtlike bakterite kasvu, valdavalt kasutatakse lihatoodetes · E471- rasvhapete mono- ja diglütseriidi kasutatakse toidus emulgaatorina ja stabilisaatorina, leidub jäätistes, margariinides, v...
kursuse kohustusliku , kokkuvõte , mis võib kasutada ka terviseteemade õpetamisel. Öeldakse, et teater algab garderoobist, sama moodi iga koolitus algab ettevalmistusest! Ükski koolitus ei alga koolitamisega ehk õppeprotsessiga. Ka algaja koolitaja teab, et igasuguse õppe läbiviimine vajab tõhusat eeltööd (Lõhmus, Jalak, Jõgi, Karu, Visnapuu, Meier, Mölder, Harjo, Lukka-Jegikjan, Abiline, Sved, Liiva & Märja, 2011, 13.) Koolitamine on inimese (isiksusliku, tööalase vm) arengu toetamisele suunatud, üksteisega loogiliselt seotud tegevuste jada, mis moodustab tervikliku protsessi (samas, 14). Vaatame lähemalt protsesside juhtimise skeemi ehk Demingi ring: Vaieldamatult kõige rohkem tähelepanu ja aega kulub ETTEVALMISTUSELE (Lõhmus jt, 2011, 15) Mida siis tuleks ettevalmistuse käigus silmas pidada:
Väljaminekud: Eluasemelaen 200 eurot kommunaalkulud 200 eurot toit 200 eurot tervisega seotud kulud 50 eurot mobiiltelefon, internet 40 eurot transport 150 eurot riided 150 eurot muud kulud (koera söök, katkised kodumasinad jne) 150 eurot KOKKU: 1140 eurot Ootamatu sündmus: Isa haigestumine ja pikaajaline haiguslehel olek on muutnud pere toimetuleku keeruliseks. Koostasid: Maarja Välimaa ja Merilin Meier Kuidas nüüd targalt majandada? Isa palk haiguslehel (70%), oleks 490, mis teeb tuludeks 1460, millega ka veel perekond saab hakkama, sest tulud on suuremad kui kulud, nüüd aga kindalsti oleks tarvilik üle vaadata, kas oleks võimalik riiete ja toidukoti arvelt natuke lõigata, sest ka antud olukorras ei tea kuangi ette mis juhtub, kas isa jääb pikemalt veel haigeks või hoopis mõni lastest, kes võib vajada arstiabi või rohte
KAKERDAJA RABA Koostasid: Jana Raudsepp Keidi Kolts Helen Meier Birgit Vana Nimi Pärit haruldaselt veelinnult järvekaurilt ehk kakerdajalt, kes pesitseb sügavatel selgeveelistel järvedel ja rabalaugastel ning sööb peamiselt kalu Asukoht Järvamaa Albu vald Paikneb Epu-Kakerdi soostikus ja jääb Kõrvemaa maastikukaitsealale Keskosas asub Kakerdi järv, mille pindala on 6,7 hektarit Suurus: 2400ha Raja algus Anija vallas Harjumaal, Jäneda-Vetla-Alavere
ÄÄTMESEADUS id: Jana Raudsepp, Keidi Kolts, Birgit Vana, Helen Meier SEADUSE REGULEERIMISALA Käesolevseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest KARISTUSED Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 3200 eurot
stören segama Teppich, e der vaip Tisch, -e der laud treffen sich kokku saama, ,,trehvama" tut mir leid, es tut mir leid kahju küll tut tegema ,,to do" unmöglich võimatu Wand, -,, die sein welcher, welche, welches missugune, milline wunderbar imeline Zimmer, - das tuba zufrieden rahul Zweibettzimmer, - das kahene tuba Anfänger 1. Lektion Übung 1. ,,sein" olevikus (Präsens). Übersetze! 1. Ich.................... Betreuerin. 2. Wer ................. Sie? 3. Er ......... Heinrich Meier. 4.EWir ................. aus München. 5. ............... du Beate? 6. Nein, sie ................ meine Frau, sie heisst Monika. 7. ............. Ihr Deutsche? 8. Rudolf ............ aus Rostock . Übung 2. "haben" olevikus (Präsens) Übersetze! 1. Er ..............einen deutschen Namen. 2. Klaus und Franz,........ihr einen Dolmetscher? 3. Herr Bär ..............eine Frau. 4. Wir ...................... eine Frage. 5. ....................du auch eine Frage? 6. Inge und Lieselotte .............
Kuku raadio, riigiettevõte (RE) Eesti Raudtee, laulukoor Liis, osaühing (OÜ) Meie Mees, firma Taisto Reisid, kirjandus Koolibri, kauplus Laste Maailm, aktsiaselts (AS) Hea Puit 10. Asutuste nimed ja allüksused: Eesti Panga nõukogu, Riigikogu keskfraktsioon, Tehnikaülikooli majandusteaduskond, Kehra Keskkooli direktsioon 11. Kaupade, toodete, sõidukite nimed: kakao Meie Mark, piim Mulgi Meier, Väikese Piilu lutsukomm, Perepoja leib, Türgi diivan, auto Peugeot 206, allveelaev Lembitu 12. Ürituste nimed: konkurss Eesti Miss, Valge Daami muusikapäevad, lauluvõistlus Lind 13. Autasude nimed: Eesti Taassünni auhind, Maarjamaa Risti orden, I klassi Kotkarist 14. Ehitiste, taevakehade, tähtkujude nimed: Suur Rannavärav, Pikk Hermann, Inglisild, Kolm Õde, Kuulsuse obelisk, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal,
html#Table %20of%20Contents (viimati külastatud 29.10.08) 2 )Härm, T. ,,Aine- ja energiavahetus". Kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/aine_ja_energiavahetus_tiinaharm.htm (viimati külastatud 28.10.08) 3) Kutjurin, V. 1965. ,,Märgitud aatomid ja fotosüntees" Eesti Raamat. Tallinn Lk 23; 76 78 4) Lorents, A. ,,Bioloogia õppematerjal kutseõppeasutustele". Kättesaadav: http://alorents.googlepages.com/home (viimati külastatud 28.10.08) 5) Meier, E. ,,Fotosüntees". Kättesaadav: http://lin2.tlu.ee/~emeier/Elusloodus/Lisamaterjal/FOTOS%DCNTEES.rtf (viimati külastatud 28.10.08) 6) Saar, A. 1967. ,,Fotosüntees ja saak" . EPA rotarprint. Tartu. Lk 3 7; 27 34 7) MathMol, NYU/ACF Scientific Visualization laboratory http://www.nyu.edu/pages/mathmol/library/ (viimati külastatud 29.10.08) 14
41 18 Gregor URBAS SLO 163.84 19 Zoltan KELEMEN ROU 161.10 20 Jorik HENDRICKX BEL 161.06 NAISED Koht Nimi Rahvus Punktid 1 Carolina KOSTNER ITA 173.46 2 Laura LEPISTÖ FIN 166.37 3 Elene GEDEVANISHVILI GEO 164.54 4 Kiira KORPI FIN 163.68 5 Sarah MEIER SUI 157.44 6 Julia SEBESTYEN HUN 156.77 7 Alena LEONOVA RUS 153.57 8 Valentina MARCHEI ITA 149.46 9 Ksenia MAKAROVA RUS 146.85 10 Elena GLEBOVA EST 138.93 11 Viktoria HELGESSON SWE 137.10 12 Tugba KARADEMIR TUR 136.42
169. Madr Ats 170. Made Invietnam 171. Mai Asmokk 172. Mai Ka 173. Mai Mensind 174. Maili Teel 175. Maire Volutsioon 176. Mait Seasi 177. Mait Uli 178. Maksapas Teet 179. Maksim Arket 180. Mann A. Vaht 181. Mann Setinööp 182. Mao Haav (hiina parm) 183. Mare Binpaberit 184. Margit Äika 185. Mari Huaana 186. Mari Naad 187. Mari Neering 188. Mario Hustabpilvikut 189. Marius Ubkõike 190. Marju Haana 191. Marko Fka 192. Mati All 193. Mati Mmintapaika 194. Meele Mürk 195. Meele Jahutaja 196. Meier Eha 197. Merike Ebjamöllab 198. Merike Pibrüütlit 199. Mikk Ser 200. Minasokke Eiko 201. Mull Ivan 202. Muruein Iida 203. Narkola Boris 204. Niina Glalttehtiära 205. Niina Onnohune 206. Nüüdist Ants 207. Oliver Inepoks 208. Oleg Loobus 209. Oleg Orralik 210. Olev Ait 211. Olger Ahulik 212. One Ant-Onion Samaranch (Juan Antonio Samaranch) 213. Ool Rait 214. Osutusv Aleks 215. Ork Ester 216. Pabe Tiit 217. Pahm Ott 218. Palder Jaan 219. Pale Riin 220. Pasak Ott 221. Peeter Itikaalikas 222
100 retsepti 100 retsepti 100 retseptis 100 g retseptis g s g s g tume vormileib 70 7 4,9 1,6 1,12 35,9 25,13 188 131,6 Taluvõi 10 0,8 0,08 82 8,2 1,3 0,13 661 66,10 suhkur 13 0 0 0 0 99,9 12,987 404 52,52 rõõskkoor meier 35% 25 2,2 0,55 35 8,75 3,1 0,775 338 84,5 jõhvikas värske 50 0,4 0,2 0,2 0,1 3,4 1,7 17 8,50 melissi leht 2 kokku 170 5,73 17,22 40,72 343,2 Energia: 343,2 kcal Valgud: 5,73 g Rasvad: 17,22 g Süsivesikud: 40,72 g 5.Toorainete tellimine tume vormileib 0,078
vajalik tagamaks, et töötajad pingutavad õiges suunas ning teavad, kui palju neilt oodatakse. Tulemusjuhtimise edukaks rakendamiseks on vaja paika seada väike arv keskseid näitajaid, millest peaks lähtuma suuna seadmisel põhitegevustes. Raha ja eesmärgid peavad käima koos, põhiline on ikka see, kui palju kellelegi raha antakse see määrab suurema osa elluviimisest. 7 Kasutatud kirjandus Eensalu, M-L. Kadakas, K. Kaurson, S. Kibar, H. Krieger, M. Kütt, M. Maripuu, K- T. Meier, K. Metsis, I. Naelapea, A. Orula, U. Pauts, J. Ratnik, L. Raudsepp,L. Saska, E. Tepp, M. Tiiman, T. Veide, T. 2012. Tallinn. Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinna Raamatutrükikoda Miller, P. (2003). Workplace learning by action learning: a practical example. Journal of Workplace Learning. 1, 14 -23. Ellinger, A. Bostrom, R. (1999). Managerial coaching behaviours in learning organizations. The Journal of Management Development. 18, 752 771. Armstrong, M. 2006. London
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond 20. sajandi kunstiajalugu Referaat Egon Schiele (1890-1918) Kirke Narusk Juhendaja: prof. Jaak Kangilaski Tartu 2011 1.Sissejuhatus Egon Schiele oli viljakas austria kunstnik, 20. sajandi algusperioodi enfant terrible, kes mõjutas tugevalt Viini kunstiringkonda ja aega, mis järgnes Gustav Klimtile (Art Directory); (ArtInfo). Ta paigutub oma väänlevate kehade ja ekspressiivse joonekasutuse poolest ekspressionistliku voolu alla, kuigi teda on palju seostatud ka juugendstiiliga (Wikipedia). Schiele looming on peamiselt tuntud õudustäratava erootika poolest (ArtInfo). 2. Kunstnikutee algus ja kujunemine Egon Schiele sündis Tullni linnas Doonau lõunakaldal 12. juunil 1890. 1906. aastal astus Schiele Viini Kunstide ja Oskuste kooli (saksa k. Kunstgewerbeschule, inglise k. Arts and Crafts), kust ta peagi saadeti traditsioo...
Friedrich Schiller ,,Wilhelm Tell" Tegelased: Werner Stauffacher Konrad Hunn Itel Reding Hans Mauer maamehed Schwyzist Jörg Hof Ulrich Schmied Jost Weiler Walter Fürst Wilhelm Tell Rösselmann, preester Petermann, köster maamehed Urist Kuoni, karjane Werni, kütt Ruodi, kalur Arnold Melchtal Konrad Baumgarten Meier Sarnenist Struth Winkelried maamehed Unterwaldenist Klaus Flüe Burkhart Bühel Arnold Sewa Armgard Mechthild talunaised Elsbeth Hildegard Walter Telli pojad Wilhelm Friesshart palgasõdurid Leuthold Pfeifer Luzernist Kunz Gersaust Jenni, kaluripoiss Seppi, karjasepoiss Gertrud, Stauffacheri naine Hedwig, Telli naine, Fürsti tütar Berta von Bruneck, rikas pärija Hermann Gessler, riigifoogt Schwysis ja Uris Werner, vabahärra von Att...
ELEVANDILUU SÕJAD- VIIMANE VÕIMALUS ZAKOUMA Referaat Juhendaja: Monika Meier Õpilane: Liis Uus Leisi 2010 1 Sel ajal kui salakütid tapavad viimaseid Kesk-Aafrika ellujäänud elevante nende kihvade pärast, annab pelgupaik Chadis sellele ohustatud liigile relvastatud kaitset ja võimalust võidelda. Loodusvaatleja J.Michael Fay ja fotograaf Michael Nichols raporteerivad otse sündmuspaikadest. Surnud, suur isane elevant lamab küljeli
REINHOLD MESSNER- MAAILMA PARIM MÄGIRONIJA referaat Õpilane : Liisa Kuusmaa Õpetaja: Monika Meier Leisi 2010 Kuidas Reinhold Messner, maailma parim mägironija, julgustas ennast purustama piire. Reinhold on kiindunud sellesse, mida ta on saavutanud, olles maailma parim mägironija, on ta kõigile ka koheselt äratuntav. Teda iseloomustavad 2 tunnusjoont: esiteks, on tal intensiivne silmavaade, mis kombineerub väljaulatuvate kulmudega, voolava habeme ning juustega. Teiseks tunnuseks on tema naeratus, valged, säravad hambad, nagu krokodillil. LAPSEPÕLV
Maailma majandus- ja poliitiline geograafia 1. Kaasaegse poliitilise geograafia kujunemine ja areng. Friedrich Ratzel Poliitiline geograafia tekkis koos esimeste riikide kujunemisega. Rajajateks olid J. Bodin, C. Montesquieu, Turgo. Eelkäijateks loetakse Immanuel Kanti, J. M- Frants’i, Büschingut. Aluseks oli kameraalstatistika, mis alguses hakkas käsitlema riigisiseseid, seejärel ka rahvusvahelisi poliitilisi seoseid. Tolleaegsed teadmised olid, et riigid on kui organismid, kes sünnivad, arenevad ning ka surevad, sõltudes oma rahvastiku tihedusest, koosseisust, maa-ala suurusest, põllumajandusest jms. Kaasaegse poliitilise geograafia rajajaks on Friedrich Ratzel (antropo- ja pol. Geograafia). Sündis 1844 Karlsruhes, suri 1904. Õppis geoloogiat ja zooloogiat, oli Münchenis 1975 eradotsent geograafias ning 1976 ka professor. Tegi Saksamaa kohta mitmeid töid, ka Ameerika ühendatud linnade kohta. Ta on öelnud: „Poliitiline geogra...
- Eesti Karikavõistlused: 1 koht - Schenker League (Eesti-Läti ühisliiga): 1 koht - Eesti Meistrivõistlused: 1 koht SELVER / AUDENTES: - Meeste 1-liiga: 4 koht - Tallinna MV: 4 koht VK KRAMP: - Tubli esinemine Elioni Rahvaliigas ja Tallinna MV-l AUDENTESE VÕRKPALLIKOOL: - Tublid tulemused erinevates noorteklassides nii poiste kui tüdrukute arvestuses. Klubi võistkondi on treenima palgatud oma ala vaieldamatud tipud.Noortetreenerid: Triin Meier, Peeter Vahtra, Rando Ringmets, Ermo Pärn ja Elari Labe. Esindus- ja farmklubi meeskondi juhivad Eesti rahvuskoondise peatreenerid Avo Keel ja Raul Reiter. Klubi potentsiaal avaldub eelkõige kahes märksõnas - 1) järjepidevus; 2) võistkonna sisemine konkurents. Järjepidevus- töö noorte võrkpalluritega, kes alustavad oma karjääri Meie klubis ning pääsevad õppima Audentese spordikooli. Parimad noormängijad peaksid liituma iga-aastaselt klubi esinduskoosseisuga.
Kasutatud materjalid 1. Artikkel internetist: Jõulud. // Wikipedia, 5. aprill 2013. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ulud 2. Artikkel internetist: Luik, R. Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. // BERTA, 20.12.2003. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php 3. Artikkel internetist: Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/joulud/joulud_kauraaresaar.htm 4. Artikkel ajalehest: Meier, J. Jõulukombed. // Postimees, 18.11. 2009. http://joulud.postimees.ee/189631/joulukombed 5. Raamat: Ränk, A. Eesti Etnograafia sõnaraamat. Tln.: Pakett, 1995. 251 lk. 6. Raamat: Berg, E.; Hiiemäe, M.; Jansen; E. Eesti rahvakultuur. Tln.: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 676 lk. 7. Raamat: Eisen, M.J. Meie jõulud. Tln.: Olion, 1994. 118 lk. 8. Raamat: Haavik, Õ. Eesti rahvakombeid läbi aastaringi. Tln.: Argo, 2006. 116
JUPITER Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Päikesest keskmiselt 5,2 a. ü. Kaugusel asuv heleda ja püsiva valgusega Jupiter liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Jupiter Jupiteri kaugus Maast muutub 558 kuni 963 miljoni kilomeetrini. Pikksilmaga on näha planeedi neli suurt kaaslast ning väikese teleskoobiga ka iseloomulikud vöödid Jupiteri pinnal. Planeet on märgatavalt lapik, sest kiire pöörlemine surub Jupiteri pooluste kohalt kokku. Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni, tema aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000 Jupiteri ööpäeva. Planeet väärib igati peajumala nime ta on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda kogukam kui kõik ülejäänud Päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal. Läbipaistmatu pilvkatte tõttu ei ole hiiglase pind nähtav. Tema tihedus leitakse pilvka...
Tartu Ülikool Semiootika osakond Moon Meier Kristliku kunsti tekkimine Referaat Tartu 2006 Sissejuhatus Käesolev referaat on ülevaade varakristlusest ja kristliku kunsti algusajast. Referaat annab varakristlikust kunstist üldpildi. Eesmärk ei ole pakkuda detailset kirjeldust tollasest kunstist, vaid eelkõige tuua välja see, kuidas algkristlus ja Rooma ilmalik võim üksteist vastastiku mõjutasid ja kuidas need mõjud kristlikus kunstis avaldusid.
TARTU ÜLIKOOL Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond GENTRIFIKATSIOON Referaat aines „Inimgeograafia alused“ Töö koostasid: Merilin Meier Kadi Järve Maarja Välimaa Urmas Neimann Tööd juhendas: Janika Raun Tartu 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Taaslinnastumine ja gentrifikatsioon 3.Gentrifikatsiooni arengulugu 4.Gentrifikatsiooni uurimisviisid 5.Gentrifikatsioon ja selle uurimine Eestis 6.Arutelu ja kokkuvõte. 7.Viited SISSEJUHATUS
Jõgeva Põhikool 8.E klass Ats Kruvi JUPITER Referaat Juhendaja õpetaja Heli Kopter Jõgeva 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1ÜLDANDMED................................................................................................................. 3 1.1 KOSMOSEJAAMAD JUPITERI UURIMAS....................................................................4 1.2 PILVED JA ÕHK RELJEEFI ASEMEL...........................................................................5 1.3 JUPITERI RÕNGAS.................................................................................................. 7 2 JUPITERI SÜSTEEM....................................................................................................... 8 2.1NELI SUURT KAASLAST.......................................................................
1996. aasta suveolümpiamängud Ateenas toimunud esimeste kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäeva tähistamiseks. Eesti koondis: Moonika Aava, Marko Albert, Marko Aleksejev, Triin Aljand, Maret Ani, Andrus Aug, Aleksandr Baldin, Aleksei Budõlin, Tõnu Endrekson, Leonid Gulov. Danil Haustov, Andrei Inesin, Jüri Jaanson, Tarmo Jallai, Andrei Jämsä, Kaia Kanepi, Gerd Kanter, Jaan Kirsipuu, Jana Kolukanova, Sigvard Kukk, Igor Kuzmin, Lauri Leis, Pavel Loskutov, Maaris Meier, Erki Nool, Elina Partõka, Taavi Peetre, Indrek Pertelson, Jelena Petrova, Erki Pütsep, Kristjan Rahnu, Eha Rünne, Jane Salumäe, Andrei Silin. Aleksander Tammert, Imre Taveter, Tarvi Thomberg, Janek Tombak, Indrek Turi, Egle Uljas, Oleg Vinogradov, Andrus Värnik. Taliolümpiamängud Chamonix 25. Jaanuar 4. Veebruar 1924 1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Osalesid Austria,
nende elus hakkab liikuma ja arenema väga kiiresti. Üsna lühikese aja jooksul kujuneb välja uus ja tugevam isiksus, üllatades sageli nii vanemaid kui ka teisi inimesi. Üleminekuaja laste kasvatamisel on oluline teada, et nad näivad küpsemad kui nende vanus eeldaks. Sellegipoolest ei ole nad veel valmis oma elu eest täit vastutust võtma. Oleks arukas, kui vanemad oma lapse suunamist liiga vara ei lõpetaks. INDIGOLAPSED MUUDAVAD MAAILMA Moon Meier Viimase kahekümne aasta jooksul sündinud ja kasvanud lapsed on hoopis teistsugused kui eelmised põlvkonnad, on avastanud kasvatusteadlased. Uut generatsiooni kutsutakse indigo- või tähelasteks. Tähelapsed ei mahu seni kehtinud käitumistavade raamidesse, nad esindavad täiesti uut maailmapilti. Nende erilisus tekitab palju probleeme, sest ühiskond ei ole valmis uute vajadustega ilmakodanikke vastu võtma. Hädas on nii koolisüsteem kui vanemad. Lapsed ise ka.
elamist väärt - need on peamised ressursid, mida peaks toetama teadmine ja veendumus, et nad saavad enesetapu ärahoidmiseks kaasa aidata. Depressioon on ravitav ja enesetapp on välditav. Milline poleks ka põhjus - kõige tähtsam on abi saamine. 20 Kasutatud kirjandus Almgvist, F.2006. Laste- ja noortepsühhiaatria. Tallinn. AS Medicia. Mehilane,L. Mis on koolilapsel muret? Tartu. OÜ Stilett. Minirth, F., Meier, P. Õnn on enda teha. Tallinn. Valgus. Mehilane,L. Mis on koolilapsel muret? Tartu. OÜ Stilett. Müller, W. 2001. Ärka, mu süda! Tartu Johannes ESTO ÜHING. Raudsik, R. Depressioon-[WWW] http://www.rae.ee/sõnumid/2001/jõulud//4.html 21.12.01). Saarma, J. 1995. Depressioon. Tallinn. Valgus. 21 22
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
Seda protsessi nim. Prekaariaks. - Maavaldus = võim. Põhinikuhärrus rendisuhe, kus rentijad olid omanikust sõltuvuses ja mitte ainult majanduslikult vaid ka õiguslikult - Mõis oli ka majandusüksus, mida majandati kahel viisil: 1. Mõisa oma majapidamine, kus tööd tegid orjad või talupojad (teotöö). 2. Talupoegade oma majapidamised, kus talupoeg tasus renti osaga saagist või teotööga. - Meier e. Mõisavalitseja - Põhinikuhärrust ei saa lambist lõpetada, see tuleneb traditsioonidest. Talupoja õigused sõltuvad sõltuvuse tasemest. Kui talupoeg tasub rendi ära, ei tohi mõisnik talt lampi maad ära võtta. - Säilis ka pärusvaldusi e. Alloodi omavaid talupoeg. Need olid vabad talupojad - Talipoekkond oli organiseeritud külakogukondade kaudu. - Tänu sunnismaisusele oldi ka mõisnike kaitseall - Tegeleti ka andamite andmisega vms
jõudsime grupis ühismeelel ja jaotasime tööülesanded ära ning referaat sai koostöös valmis. KASUTATUD KIRJANDUS Armstrong, M. 2006. London. A handbook of human resource management practice. Londn Kogan Page Doherty, T. L. & Horne T. 2002. Londn. Managing public services - implementing changes: A thoughtful approach to the pratice of management. London: Routledge Eensalu, M-L. Kadakas, K. Kaurson, S. Kibar, H. Krieger, M. Kütt, M. Maripuu, K-T. Meier, K. Metsis, I. Naelapea, A. Orula, U. Pauts, J. Ratnik, L. Raudsepp,L. Saska, E. Tepp, M. Tiiman, T. Veide, T. 2012. Tallinn. Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinna Raamatutrükikoda. Ellinger, A. Bostrom, R. (1999). Managerial coaching behaviours in learning organizations. The Journal of Management Development. 18, 752 771. Miller, P. (2003). Workplace learning by action learning: a practical example. Journal of Workplace Learning. 1, 14 -23.
Seega ei saa reaalsuses ikkagi kindel olla. Seega pole reaalsus meile meelte kaudu ka kättesaadav. Kogetav on vaid väikene osa. Kindel ei saa olla mis juhtub tulevikus ega ka selles, mis oli. David Hume`i jaoks oli inimene üks loomade seas. Ratsionaalne arutelu religiooni üle on mõtetu. Inimkäitumine pole samuti kunagi ratsionaalne. Inimesed käituvad kasulikkuse ja funktsiooni järgi. 15). .... (KÜSIMUS: Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meier jt.) Varauusaega kujundab arusaam, et Jumal nö esteetiliselt ei tunne. Jumalik on täiuslik elamus ja esteetiline pealiskaudne. Uusajal (15.saj) ilu peitub looduse jäljendamist teaduslikult paikapandud reeglite järgi ning teisalt ka silmaga tajumatut täiust, mis ei olegi maisus täielt leitav. Vabasid kunste hakkab mõjutama uusplatonism. Vormivõtete arendamine. Reaalsust ja ka ülemeelelist reaalsust peavad valitsema rangelt loogilised reeglid. Ilu seisneb osadevahelises proportsioonis
Suhe mõisniku ja tema mõisaelanike vahel pole ainult majanduslik, vaid see sõltuvus on ka õiguslik sõltuvus. Mõis oli ühtlasi ka majandusüksus, mida majandati põhiliselt kahel viisil, esiteks mõisal on oma majapidamine, kus tegid tööd orjad või talupojad, kes olid kohustatud teotööks. Selle kõrval talupoegade omad majapidamised, kus talupoeg tegi tööd oma põllul ja maksis renti mõisnikule saagis või rahaliselt või tööga. Suurvaldustes valitses mõisa ametnik nimega meier. Väikemaavaldustes valitses mõisnik. Põhimikuhärruse suhe ei ole vaba rendisuhe, seda ei saa õiguspäraselt lõpetada. Ta tuleneb traditsioonist. Talupojal on maale ja talule teatud õigused. Ta võib teda pärandada teatud tingimustel, müüa või pantida isanda loal. Kui talupoeg täidab oma kohustusi, siis mõisnikul pole õiguspärast võimalust tema käest seda talu ära võtta. Teoorias sellist võimalust pole, küll aga saab jõuga ära võtta. Mõisnikul ka kohtu ja politseivõim
Joonis 1. Kaardianalüüsil kasutatud uurimisala paiknemine ja jaotus. 18 2.2. Materjal ja metoodika 2.2.1. Kaardianalüüsil kasutatud materjal ja metoodika Puisniitude ajalugu on uuritud erinevate ajalooliste kaartide, aerofotode ning hiljutiste taimkattekaartide põhjal. Maakasutuse ja taimestiku muutused on omavahel tihedalt seotud ning kaardiaanalüüsi meetod sobib nende seoste väljaselgitamiseks (Pärtel jt., 1999; Meier, 2001). Eesti maakasutuse ja maastiku muutuste uurimisel on kasutatud lisaks kaardimaterjalidele (Palang, Mander jt. 1998) maakatastri andmeid (Kasepalu, 1991; Mander jt. 1994). Halliste puisniidu keelualal hinnati sealseid taimkatte pindalalisi muutusi. Selleks kasutati järgmisi kaarte: 1) Eesti Baaskaart Vastavalt Eesti Baaskaardi lehtede nomenklatuurile kasutatakse digitaalkaardilehti nr 5341 ja 5343, M 1:50 00; 2) "Vene 1-verstane" kaart, M 1:42 000, koost
SISSEJUHATUS Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müstika, mis kosmose avarustes peitub. Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on Päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida. Teadsin ammusest ajast peale ,et on olemas planeedid ja ,et Päike on üks tähtsamaid taevakehi, enamvähem teadsin ka kuidas süsteem tekkinud on, kuid sügavamaid teadmisi pole mul senini Päikesesüsteemist olnud. Töö koostamiseks kasutasin peamiselt interneti ning erinevate raamatute abi. Et tööd oleks lugejal huvitavam lugeda, lisasin ka pilte, mis antud peatüki kohta käivad. Kergemaks arusaamiseks kasutasin ka tabeleid. Kuid nüüd teema juurde. Meeldivat lugemist! 1. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem moodustub Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suur tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. ...
Ford 572QBO 16472 MARIKA JÄRVE EMT Audi 231YYQ 5943 HANNA KUUSMANN EMT Ford 159XUL 15107 TEET KAALMA Elisa Ford 232SHK 14151 ALAR SALUM Tele2 Mazda 472DNM 4215 BOLDMARK MEER EMT Mercedes-Benz 760LSE 9276 VIKTOR JOGANSON Tele2 Volkswagen 15NDF 14083 LIISI VENTSEL Tele2 Honda 0AMM 125 KRISTJAN VRAGER Tele2 Toyota 51ADN 935 ANU MEIER Elisa Toyota 418PKH 11750 VALDUR VÄRK Elisa Toyota 708WYA 15848 KAIRE JOOSEP EMT Toyota 328GNU 2273 AS STANDARD Elisa Toyota 773JBT 7902 MOBIX INVEST Tele2 Honda 121TLA 7447 LIIA IVASK EMT BMW 663PFH 15151 MARGIT LIBLIK Elisa Ford 116PWM 5524 TIIU BELJAEVA Elisa Volkswagen 676HDJ 7713 STHENOS INVEST EMT
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine...
813042401 INGRID SUNDVOR EMT 1600 0.8134104396 IVAR ALAS Elisa 400 0.8144054567 MIHKEL UNT EMT 200 0.8168349657 LIA MILLI Tele2 2900 0.8190319842 ANTS KASEMAA Elisa 1100 0.8198864766 URMAS EDOVALD EMT 1200 0.8210829257 KADRI LILL Elisa 3000 0.822999569 MAIE KOBIN Elisa 1900 0.8246234459 ANTON VEIKMAN Elisa 1000 0.8253860562 GERTRUD KLAUDIA Tele2 1000 0.8255661825 ANU MEIER Elisa 1000 0.8256072787 HEKTOR UUSTALO Elisa 2700 0.8286098334 RIINA KALLIS Elisa 900 0.8286579356 MART SIIMANN Tele2 1600 0.8325523732 KALEV REIMANN EMT 600 0.8335838014 LOIT SOMP EMT 1800 0.8374160976 KIRSTI PUNTSO Elisa 2800 0.8390431723 RAUL SÕRMUS Elisa 100 0.843243342 BOLDMARK MEER EMT 1400 0.8442475458 KARLA POLLI Elisa 300 0.8481379756 PEETER HINTS Elisa 1500 0.8487344348
199 225 Marcenkovs Mareks Läti 03:11:40 M35 1146 2458 Marks Ergi Tallinn 04:03:20 M35 2018 2520 Marmor Imre Harju 04:53:34 M35 1082 1236 Marmor Innar Tallinn 04:00:22 M35 1783 2324 Martinson Alo Tallinn 04:35:59 M35 2046 1303 Maskovs Eduards Läti 04:55:47 M35 1147 807 Matson Raido Tartu 04:03:21 M35 649 905 Meier Ergo Tallinn 03:38:07 M35 1264 2218 Merisaar Anto Pärnu 04:08:18 M35 1573 2698 Merivee Rannus Jõgeva 04:24:23 M35 962 2101 Mesila Raidar Tallinn 03:54:41 M35 520 713 Mikk Üllar Läänemaa 03:32:08 M35 380 245 Miljan Eno Harju 03:23:45 M35 265 332 Miller Mait Tallinn 03:16:07 M35 581 2715 Motuzas Renatas Leedu 03:34:57 M35
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
tsemenditehase mõjupiirkonnas. (Magistritöö). Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduse Instituut. Tartu. 3. Eesti Energiast. Juubeli aastad. Eesti Energia kodulehekülg. – Eesti Energia kodulehekülg [online] https://www.energia.ee/et/juubel/balti-elektrijaam-55 (15.05.2015). 4. Kaasik, M., Ploompuu, T. (2005). Põlevkivimaa rabad kasvavad metsa. – Eesti Loodus. Nr. 1. 5. Kaasik, M., Ploompuu, T., Ots, R., Meier, E., Ohvril, H., Okulov, O., Teral, H., Neiman, L., Russak, V., Kallis, A., Post, P. (2008). Growth acceleration of pinus sylvestris in bog stands due to intensifield nutrient influx from the atmosphere. – Oil Shale. Nr. 1, lk 75–93. 6. Kaasik, M., Ploompuu, T., Sõukand, Ü. (2003). Leelissaaste mõju Kirde-Eesti suurrabade ökosüsteemile ja atmosfäärse süsiniku sidumise võimele. – Eesti ökoloogia globaliseeruvas maailmas. /Toim. T. Frey
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
