Kordamisküsimused kontrolltööks ELU MAAL (Õ+TV peatükid 10-13) 1. mõisted: ikaldus, polder, Must Surm, kesa, rangid, mõis, koormised, teokohustus, naturaalandamid, kirikukümnis, pärisorjus, sunnismaisus, küla, saras 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? 3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid. 4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (nimeta kolm tähtsat tegurit) 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 7. Kolm maaviljelussüsteemi,mida kasutati keskajal. 8. Maaisanda ja talupoja vastastikused kohustused. 9. Koormised (too näiteid) 10. Talupoegade õiguslik seisund (Tv lk 32) 11
Vasallil polnud õigust talupojalt maad ära võtta. Ainult pärijate puudumisel sai feodaal maalapi endale. Tavaliselt siiski võeti maid ka jõuga ära, kuid kui feodaal seda maad ei himustanud võis see olla talupojal mitmeid põlvkondi. Talupoja maad kaitses vaid feodaali majanduslik huvi peremehe järgi, kes maad korralikult hariks. Talupoeg kasutas oma maad külakogukonna raamides. Valitses kogukondlik maakasutus. Maa jagunes külade kasutusosadeks. Seda maad nimetati saraseks. Saras kuulus kogu külakogukonnale ja üksikperel oli õigus seda kasutada vaid külakonna liikmena. Külakogukond reguleeris maakasutust. Nõupidavaks ja täidesaatvaks organiks oli küla peremeeste täiskogu. 13. saj. Kodifitseeritud Liivi talurahvaõigus üksikksautuses olevaid peenardega eraldatud põlde, põlispõlde ja alepõlde. Saraskonda kuuluv talu kasutas küla põllumaad vastavalt talu suurusele adramaades. Neid jaosmaid nim. ,,Aru, arve". Külasaras hõlmas
töötada Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma elukohta vahetada Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paiknevad talud Saras- külakogukonna ühine maavaldus, mis koosneb põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ning kalastuskohtadest. 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? Jahedad ja vihmased ilmad, suured üleujutused ja põuad tõid kaasa viljaikaldusi, nii ei saanud toita ka loomi ning tekkis näljahäda. 3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid- 11-13.saj oli kliima tänapäeva kliimast soojem, siis oli võimalik Šotimaal viinamarju kasvatada. Järgmiste
adramaa suurused talud, piirid 1/8-8 adramaad, suurused piirkondlikult erinevad. Arvestati üksnes põllumaad. Igale talule kuulusid elu- ja majapidamishooned, mis aga ei olnud seotud muude kõlvikutega. Talupojal oli talule pärandatav kasutusõigus. Aluses sai feodaal talu kogukonnalt ära võtta vaid pärijate puudumisel. Ajapikku see praktika muutus. * Poolemaamehed – kui ühte talu majandas kaks peret, kes kandsid ühiselt talule määratud koormisi. Osalt pere jagunemisel * Saras – küla kasutuses olnud põllumajanduslikult kasutatavad maad. * Saraskond- maad ühiselt kasutav kogukond. Sarase maad võis kasutada üksnes kogukonna liige. Sarase moodustasid kõik kasutatavad kõlvikud- põllud, metsamaad, heinamaad, karjamaad, kalaveed, metsad. * Mitme küla ühist maakasutust nimetatakse suursaraseks * Pikkade ribadena jaotatud põllumaid kustutakse nöörimaadeks.
34. Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (Milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama). 35. Konkurentsieelis. 36. Põhilised konkurentsistrateegiad (kululiidri-, diferentseerimis- ja fokuseeritud strateegiad) 37. Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem) 38. Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud põhiloogika. 39. Nutika idufirma (Lean start-up) lähenemine ettevõtte rajamisele. 40. Saras S. Sarasvathy ettevõtlusprotsessi käsitlus. 41. Ettevõtete juriidilised vormid (6) lihtsalt neid teada + orienteeruv osakaal üldarvus. 42. Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia- või osakapitali suurus. 43. Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid. 44. Frantsiis. Olemus. Eelised ja miinused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohalt. Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu. Frantsiisivõtja poolt
Linna enda liikmete seast valitud inimesed juhtisid linna - omavalitsus. Linn mõistis ise kohut oma elanike üle. Linna iseloomustas ka omakaitse ehk linna elanikud pidid suutma end ise kaitsma. Esmane kaitse oli linnamüür. Linnal oli õigus maksustada selle elanikke. Oli ka õigus ise münte vermida. Linna ülesehitus oli kontsentriline ehk ta laienes seest väljapoole. Linna ümbritses eeslinn ehk agul. Linnal võis olla maid ka väljaspool müüre ehk linna saras. Tsunftisundlus - oskustöölised pidid kuuluma tsunfti. Väljaspool tsunfti oli käsitöö tegemine keelatud. Tsunftid olid ühinenud gildidesse. See tsunft, mis ühendas teisi oli väikegild. Igal tsunftil oli oma skraa, mis määras ära tsunfti reeglid. Tsunftid korraldasid ka meelelahutuslikke üritusi ning aitasid surnud tsunftiliikme peret. Õpipoiss (peab pärinema kristlikust perekonnast) - sell (pidi õppima mitme erineva meistri
maastikulistest eeldustest. Keskajal säilitas küla Eestis ja üldse läbi kogu feodaalaja oma muinasajal omandatud struktuuri. Küla oligi tollal keskne asustusüksus - eelkõige asula, mille moodustasid enam-vähem lähestikku paiknevad talumajapidamised. Oli ka üksikuid hajatalusid. Külal oli ühine maakasutus, hajatalude kogumikul ühist maakasutust polnud. Küla = selline taludekogum, millel oli ühine saras, eeskätt kuulus sinna ühine põld. Põllud olid liigendatud, koosnesid erineva suurusega lappidest. Igal talul oli väikene omaette maaüksus ka. Muud kõlvikud karjamaa, mets olid ühiskasutuses. Arvatakse, et kasutuses oli juba ribapõldude süsteem. 1220ndatest aastatest tekib külade välisilmesse uus nähtus kirik, mis erinevalt läänepoolsematest Euroopa aladest ei rajatud mitte külasse sisse, vaid väljapoole külasid
iga heli ainsamas hetkes. Ta moistis, et kui keegi tahab neid laule oma aruga taibata, siis teeb ta tiihja t66d. Ta teadis, mida voib tunda~ kui pole enam aega, kui iga heli laulab teisega kaasa uhes hetkes, kusimata, millal tuleb tema kord. Kuid ta oppis rohkemgi - ta oppis nagema helide varve ja neidki korraga, justkui taevasugavusest lahvavat valgusahvatust, pais- kamas valgust igasse elusasse rakku ja pannes nad tukslema jumaliku laulu rutmides. Paike saras kirkalt ja kirgas oli karjuse meel. Uksnes maed, vanad ja targad, olid tema vestluskaaslasteks. Kui kari Boi vaikselt rohtu kaljudest umbritsetud aasal, voolis karjus tamariskipuust kujukesi ning puhus neile sisseelu - nemadki raakisid slis temaga ning said osaks tema maa- ilmast. Ta ladus kive uksteise peale, nonda et neist said majad ja kindlused, lossid ja kaubakojad, ta tegi neile umber muuri ja rajas varavad. Ta puhus
külaks - Suur osa saksa linni jäi agraalinnadeks - Lübecki rajamise näide 9. Saj oli seal slaavlaste asula, mis oli kinldustatud. See hävitati 12. Saj Heinrich lõvi 1159 asutas vana lähedusse uue turukoha, millest kujunes välja hansalinn. 1226 sai see vabalinnaks. Lõvipoiss asutas ka Müncheni - Saksa linnad olid pisilinnad, P-itaalias suurlinnad - Linn jagunes kaheks: müüriga piiratud osa ja eeslinn. Linnal oli ka oma saras, ehk maapiirkond, kus kehtis linnaõigus - Müüriga piiratud oli suurtel linnadel u. 200 edgarit, tallinas u. 30 - Suurlinnas 20 100 000 elanikku - Keskmised u. 10 000 kanti - Väikelinnad alla 2000 (neid u. 90%) - Linnad koosnesid vahel eriosadest, nagu Praha. Eri osad olid juriidiliselt iseseisvad üksused. Ka tallinnas toompea ja all-linn - Linna valitses raad see oli hiliskeskajale iseoomulik
ettevõtjal testida iga oma hüpoteesi paikapidavust. Õppimine peab baseeruma empiirilistel andmetel, mis on saadud reaalsetelt klientidelt tagasisidena. • Minimaalne elujõuline toode- Versioon tootest, mis võimaldab rakendada Ehita-Mõõda-Õpi tsüklit nõudes arendamiseks minimaalset võimaliku aega ning muid ressursse. Minimaalse toote eesmärk on näidata toote töötamist ning seda presenteeritakse väiksele arvule sihtrühmast, et saada tagasisidet. 45. Saras S. Sarasvathy ettevõtlusprotsessi käsitlus. Tema ettevõtlusprotsessi teooriat nimetatakse adaptiivseks või võimalustekeskseks (effectual) loogikaks. Võimalustekeskne on pöördvõrdeline mõistega kausaalne või eesmärgikeskne (causal). Sarasvathy väidab, et ärikoolides rakendatakse õpetamisel eesmärgikeskset loogikat. See tähendab, et määratud on ära lõpptulemus ja antud kindlad vahendid, mille abil tuleb
Õppimine peab baseeruma empiirilistel andmetel, mis on saadud reaalsetelt klientidelt tagasisidena. Minimaalne elujõuline toode (minimum viable product) versioon tootest, mis võimaldab rakendada ehita-mõõda-õpi tsüklit nõudes arendamiseks minimaalselt võimalikku aega ning muid ressursse. Minimaalse toote eesmärk on näidata toote töötamist ning seda presenteeritakse väiksele arvule sihtrühmast, et saada tagasisidet. 24. Saras S. Sarasvathy ettevõtlusprotsessi käsitluse põhialused. Tema ettevõtlusprotsessi teooriat nimetatakse adaptiivseks või võimalustekeskseks (effectual) loogikaks. Võimalustekeskne on pöördvõrdeline mõistega kausaalne või eesmärgikeskne (causal). Sarasvathy väidab, et ärikoolides rakendatakse õpetamisel eesmärgikeskset loogikat. See tähendab, et määratud on ära lõpptulemus ja antud kindlad vahendid, mille abil tuleb leida kõige
särboförhållande). Sara: självständig, fri, affärsmänniska, arbetsmoralen. Albert: „Yrke och flit... du Sara har lärt mig de rätta orden!” Han var ju lite slapp. Signerier är skadliga, äktenskapet som en fängelse. Almqvist var 150 år före sin tid! Klassproblemet för Albert- Mellanting (fönstret- mellan det yttre och inre, som skyddare; tähelepandamatu aga siiski oluline). Berättarteknik: Alberts synpunkt är fokaliserad, Saras synpunkt vid begarvniingen + berättare (geografi osv.). Romaani mõte on õppida tundma Sarat- Alberti piiratud vaatepunkti mõte. 2 versiooni, esimese palju rohkem vandesõnu. I den andra versionen försökte han förmildra med stilistiska medel. Om svenska rim- Verslära med dikter. Var utomlands, hemlängtan och stark naivitet. Blott Sverige svenska krusbär har. Skifte i svenskspråkig litteratur under 1830-talet, där romantiken förlorar i betydelse och
annaabi.ee 
