Lõunas piirnes kuristik tule asupaiga Muspell'iga, kus pidas vahti leegitseva mõõgaga tulehiid Surt. Põhjas piirnes kuristik pakasemaa Niflheim'iga , millest sai pärast poole surnute maa. Hvegelmeri nime kandvast vulkaanikatlast pulbitses välja 12 jõge, mis viisid oma teed Ginnungagappi. Need said jääks ja täitsid lõhandiku. Kerkides sai jää kokku Muspell'iga ja kuidagi moondus savi. Lõpuks tuli savisse elu ja sellest sai ürgse pakasehiiu Ymer'i massiivne keham. Et Ymer'il ka midagi süüa oleks, moondus tohutu suur lehm Andhamba, mis toitis Ymer'i piimaga. Ise toitus ta härmatist lakkudes ja ta keele all tekkis esimese inimese kontuur. See oli Bure ,kellest sai Odini vanaisa. Ymer tõi oma higist ilmale ühe abielupaari-(Borr ja üks hiiutar) esimesed jumalate parandamatute vaenlaste hiidude seast. Nad olid loodud pidevalt riius olema, sest 1 oli hea ja teine kurja esindaja. Siiski vennastusid nad tuues ilmale Odini.
2. Maailma loomise lugu Põhjala müüdi järgi sai maailm ilmselt alguse täni Islandi suurepärasele loodusele, jää, vee, ja tule kooslusele. (Cotterell, 2001, lk 167) Maailm kasvas välja hiiglaslikust kuristikust, Ginnungagap-st, ehk haigutavast tühjusest. Põhja pool olevast pakasemaast Niflheimist (hiljem ka surnute maa) ja lõunakaares piirnevast tule asupaigast Muspellist. Nende kõigi kokkusaamisel tekkis savi, kui oli võimalik elu algus. Savist sündis hiid Ymer(jäähiid). Maailaloomise alguses oli olemas ka hiiglaslik lehm Audhumla, kelle piimamerest hiiud toitunuks said. Maa mida lehm lakkus (rohtu ju veel ei kasvanud), sünnitas Odini vanaisa Bure e. Looja. (Allan, 2004, lk 36) Müüdi järgi lõi maailma siiski Odin, pärast Ymeri tapmist. Tema verest loodi mered, järved ja jõed, kehast mäed, orud ja taevas. Midgar e. Inimeste elukoht, Asgard e jumalate kodu. (Allan, 2004, lk 37) Asgarit ja Midgarit
Leedus alles 1385 - Lõuna Sitsiilias seguneis/kotusid ida ja läänekristlus - Ida-Euroopa oli samasugune - Kogu kiriku juhiks oli paavst - Vara-keskajal oli paavstlusel lokaalne täendus - Gregorius suur suutis sel ajal mingiks ajaks võimu kindlustada, kuna oli väljapaistv isiksus - Paavstid oli seotud rooma võimuga - 8. sajandil kaitsesid roomat fragnid, kes purustasid langbardide nõol tuleneva ohu - Alad, mis Pippin roma ymer vallutas, andis ta paavstile valitseda - Selles saab alguse kirikuriik e. Paavstiriik - Ideoloogiliseks toeks sai lugu konstatiniuse kingitusest. Võltsyrik, mille järgi juba Konstatiunius suur 4. Saj andis paavstidele võimu lääne rooma yle - Selle võltsitust tõestas 15. Sajandil L. Valla - 754 kroonis paavst Pippin lyikese kunniks, algust sai karolingide dynastia - Karl Suure ajal oli taas paavstil raskusi. Kuningas Karl krooniti paavsti poolt tänutäheks keisriks.
annaabi.ee 
