Keskaeg (14)

Keskaja konspekt
Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid . Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust . Inkvisitsioon , nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega ; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst . Historitsism – objektivsuse püüe.
Tinglik periodiseering.
Algus:

• 313 Milano ususallivuse edikt
  
• 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne.
  
• 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser
  
• 495-496 Clodovech sai kristlaseks
  
• 711 araablased maabusid Hispaanias
  

Lõpp:

• 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli
  
• 1492 Kolumbus avastab Ameerika
  
• 1494 Itaalia sõjad
  
• 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel
  

Prantsusmaal keskaeg kuni Prantsuse revolutsioonini (1789-1799), Venemaal keskaeg Peeter I eelne aeg.
EESTI KESKAEG
Nn pikk keskaeg – võtta üheks perioodiks kokku terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni.
Varakeskaeg kuni 11. sajandini
Kõrgkeskaeg 11. - 13. sajand 1
Hiliskeskaeg 13. sajandi II pool – 15. - 16. sajandi vahetus
Murrang 11. sajandil, aastal 1000 toimus feodaalrevolutsioon. Või 13. sajandi keskpaik , mil tekkisid moodsad ning rahvusvahelised riigid ja keskvõim.
Keskaeg on küll väljamõeldud periood aga piisavalt tugevalt juurdunud. Otsitud keskajast vaimupimedust, eeskujusid , vaimulätteid.
Keskaja inimesed arvasid, et on viimase aja inimesed. Asjad saavad minna ainult hullemaks. Maailma lõpp tulemas iga hetk!
Püha Augustinus jagas kõik kuueks ajastuks , viimane oli Kristuse ajastu (ta võib tulla kohe). Babüloonia, Pärsia, Kreeka ja Rooma – Püha Hieronymuse neli suurt perioodi.
Tsükliline maailmavaade – ring (lineaarne maailmavaade ehk algus on maailma loomine ja lõpp on maailmalõpp).
12-13. sajandil hakati arvama , et muutused võivad olla ka head. Kuni hiliskeskajani puudus Euroopas ühtne ajaarvamine . Gregorianuse kalender kehtestati alles 1582. aastal.
6.sajandil loodi ajaarvamine Kristuse sünni järgi (abt Dionysius Exigus arvutas aja). Aastal 4 või 6 enne Kristuse sündi sündis Kristus tegelikult. Astronoomiliselt, jõulutähe järgi. Kristuse kalender võeti kasutusele keskaja lõpul. Ajaarvamise moodus valitsejate valitsusaastate järgi.
1.jaanuaril Kristuse ümberlõikamispüha. Tüüpilisel jõuluaastal oli 24.detsember aasta alguseks. Tüüpilisel maarjaastal oli 25.märts, mil eostati Kristus?, aastavahetuseks. Ka lihavõtted mõnelpool aasta alguseks, liikuv aasta.
Roomapärane dateerimine, hiliskeskajal päeva määratlemine kirikupühade järgi. Pühakute tähtsuse loend (paikkonniti erinev), mille järgi arvestasid preestrid oma kalendrit .
Feodalisimi samastatakse keskajaga, feodalism on valesti mõistetud. Feodalism ei ole keskaeg, see on kasutusele tulnud hiljem, tähistab omanikusuhteid. Feodalism on vana korra ühiskonna korraldus.

• Aadel valitsev kiht.
  

• Ühiskond jaguneb privileegidega seisustesse (läänikord Francois gaanshoff = feodalism 11. - 13. sajandil). 2
  
• Talupoegade sõltuvus.
  
• Teenistuse tasuks teenisvaldus (maapalk).
  
• Vasalliteet .
  
• Võim on killustunud.
  
• Palgasõdurid.
  

Feodalism (Nõukogude mõistes) on majandustüüp, kus olulisim sõltumatute talupoegade töö mõisnike heaks, ilma majandusliku sunnita vaid kohustuse pärast. Kui lugeda feodalsmist, siis vaata enne, mida autor feodalismiks peab, muidu võib möödarääkida üksteisest.
Bastard feodalism – värdjaslik feodalism ehk palgaline leping vormistati ning vasall sai raha mitte maad. Skandinaavias, v.a Taanis , ja Preisimaal polnud feodaalkorda. Ristirahvas, christianitas, oli määrav, Euroopa mõiste ei omanud tähtsust.
1054 Ida - ja Lääne – Rooma vaheline võitlus, kirikujuhid panid üksteist kirikuvande alla. Lõhe katolikukirikus! Lõuna – Itaalia kaudu lisandus araabia kultuuri, nt teoste tõlkimine.
Keskaja lõpul hakkavad kujunema võimualad, millest hiljem kujunevad rahvusriigid. Saksa – Tšehhi vastuolud, Prahast sai üleriigiline keskus.
KESKAJA AJALOOALLIKAD
Ajalooallikad ehk igasugune tunnistus , mis aitab vastata meie küsimustele, nendeks on kirjapanekud, asjad, sõnad. Allikaid ei saa jagada väärtuslikeks ja väärtusetuteks. Allikad muutuvad ALLIKAKS ajaloolase käes, kõik allikad, mida kasutame olid omal ajal kirjapandud hoopis teise mõttega kui meie küsimustele vastamine. Sõnad, jutustused, jutustus sündmustest. Faktiline – näiteks kiri, mis saadeti. Fiktiivne – jutustus sündmustest, mis leidsid aset enam – vähem nii. Normatiivne tekst – kui palju normi sisaldab?
Keskajal kirjutamine vaimuliku töö. 13. - 14. sajandi tekstid põhiliselt vaimulike
poolt kirjapandud, ladina keeles. Lugeja tunneb Piibli konteksti sama hästi kui tekstide kirjutaja. Üleminek rahvakeelsele kirjandusele esimesena kõrgkeskajal Itaalias. Rüütlilood rahvakeelsed. Hiliskeskajal “idiote”-de jaoks kirjandus, “idiote” on see, kes pole kirjakunsti pühendatud. Iglesia ehk ristirahvas, kogudus . Hiliskeskajal vaimulikuks ka linnakodanikud , mitte ainult aadlid nagu varem. 3
Kirjalikud allikad:

Historigraafilised – vahendab sündmusi, näitab kuidas neid sündmusi väärtustati. Vahendavad fakte, mis peaks olema tõde. Terviklik jutustus - alates maailmaloomisest, alates mingi institutsiooni loomisest ja tema ajaloost, mingist maast ja tema ajaloost. Annaalid – lühikesed, aastate kaupa kirjapanekud tähtsamatest sündmustest. Nt kuningas suri, troonile sai tema poeg jne. Varasemast keskajast meieni jõudnud ainult Püha Nikulause annaalid, mille ajaloolisus on küsitav.

Kagiograafilised – pühakute elulood . Keskaja levinuim žanr. Ahtosantoorium - elulugude kogumik (4000 vitat ehk elu). Pühaku elulugu lähtub žanri reeglitest, nt tõendada tema pühakuks olemist. Peamine, et pühak peab tegema imetegusid. Eluloo eesmärk pole inimese eluloo rääkimine.

Õigusesse puutuvad kirjutised – õigusnormide kogud (õiguspeeglid), kohtumaterjalid (inkvisitsioon), diplomaatilised allikad. Paavsti nimel väljaantud tekstid on bullad, ka pliist pitseriga väljaantud dokument on bulla (pliist pitser valitsejatel). Karl IV kuldbulla, pitser, mis oli kuldplekist. Diplomaatika uurib ürikuid, ürik on õiguslikujõuga dokument (kindlas vormis dokumenteeritud). Ürik on näiteks testament , vasalli leping. Vahest on ürikud võltsitud ehk algusest peale tehtud mitte sellepoolt, kelle poolt välja antud ta väidab end olevat. Teiseks võib ürik olla koostatud võltsitud ürikute põhjal. Ürikud valmistati väljaandja kantseleis ( paavst , keiser, piiskop). Et oleks juriidiliselt korrektne tuli panna kirja nt kõik, mis oli maatükil. Suur osa ürikuid pole säilinud orginaalis, kas koopia või ümberkirjutus. Koopiaraamatud – näiteks kirjutatud ühe piiskopkonna privileegid ühte raamatusse. Seadustekogud. Kirikuõiguste allikad (kanooniline) – sinodite, paavstide otsused, kloostireeglid jne. Akt – jooksva asjaajamise dokument, pole õigusliku jõuga. Aktid on näiteks vakuraamatud, arveraamatud, kirjavahetused. Säilinud hiliskeskajast. Kirjalik asjaajamine alates 14. sajandist. Dokumenteerivad linnaelu . Kirikorrespondents st kaupmeeste omavaheline kirjavahetus .
3
Kirjandus - traktaadid, liturgiad, palveraamatud, nekroloogiad ja memoriaalraamatud.
Ilukirjandus. Kataloogid (loendid). Pealiskirjad. Kirjad esemetel.
Keskaegseid allikaid säilinud arhiivides ja raamatukogudes, eriti olulised kiriku raamatukogud. Kloostri sekulasriseerimisega hävisid tihti raamatukogud.
Kuningad teostavad võimu ringireisimise ajal, suur osa allikaid jõudnud keskaegsetesse raamatukogudesse. Institutsioonidel oma arhiiv, näiteks Saksa Ordu arhiiv Viinis. Keskaja allikaid massiliselt publitseeritud 17. - 19. sajandil. Et teha kättesaadavamaks, muuta ajaloo uurimine lihtsamaks “Monumenta Germania Historia” esimene köide 1826 (mgh.ee). Itaalia ajaloolane Ludovicio Muratori andis 18. sajandil välja 25 köidet Itaalia ajaloost. Prantsusmaa vaimulik Prantsusmaa ajaloost. 19. sajandil anti välja palju territoriaalseid materjalide kogumikke. Register – allikate kogum.
Allikate tähtsus nende kaasajas ?
Meieni jõudnud varakeskajast vaid fragmendid . Hiljem minek suuliselt asjaajamiselt kirjalikule. Kristlik kirik on raamatukirik, põhineb kirjalikul traditsioonil. Varasemal keskajal polnud näiteks mille peale kirjutada. Pärgament – eriliselt pargitud lamba/vasika nahk – on kallis! Materjali polnud raisata, kirjutati seotud kirjas (kursiiv kirjas ning lühenditega). Hiliskeskaja kirja raskem lugeda, sest seal rohkem lühendeid. Pärgamenti sai uuesti kasutada kui vana tekst maha nühkida nahalt. Tänapäeva teadus lubab kustutatud kirja lugeda – leitud antiikteoseid! Koodeksid ehk raamatud tänapäevasel kujul. Info palju kiiremini leitav (järjehoidjad). Konvoluut – eri tööde ühtede ja samade kaante vahele kokkuköitmine. Hiliskeskajal kirjalik materjal paber, Õhtumaal 13. sajandil kasutusel mustandid. Tänu paberile kirjutiste maht kasvab. Kirjaoskus vaimulike amet. Lõid traditsiooni, kuidas peab kirjutama. Kirjasõna kubiseb topostest ehk kohtadest (common place ) – mõtteväljendus skeemid , mis korduvad teosest teosesse. Näiteks rüütel – õilis, kuningas – vapper , pagan – julm. Keskaegsete tekstide retood (teksti toimemehhanism) tuleb jälgida.
4
Miks koostatud? Kuidas mõjuvad?
Allikad dendentslikud, lähtuvad ebateaduslikust mõtteskeemist. Sellise retoorika uurimine kirjeldab keskaegset inimest. Ürikud ei olnud kehtiv seadus vaid kui relv , mida hoiti kindlas kohas lukutaga. Nende sisu ei kontrollitud, rivaalidel võis olla samad õigused kirjas. Võltsing on nõrgema poole dokument, aadlil vähem sõdureid kui rivaalil, laseb kuningal teha kirjaliku dokumendi, et küla on tema oma. Kas ta suudab ka seda küla sõdurite eest kaitsta on teine asi. Ürikud kajastavad, kuidas minevik pidi olema aga kas see ka nii oli? Kuurvürstid on need, kes võivad valida Saksamaa kuningat. Petrarca tõestas, et Austria vürsti kuurvürsti dokument on võltsing, kasutatud keele abil (dokumendil). Peetakse diplomaatia alguseks. Peale suulise info oluline žestide, piltide keel. Žest võis olla vormel ja õigusliku jõuga, 13. sajandil pandi ka žeste kirja. Esimesed lääniürikud kirjeldavad toimepandud žeste, hiljem saab dokument õigusliku sidemeloojaks. 14. - 15. sajandi kõnepruugis tähendas risti suudlemine Venemaal lepingu sõlmimist. 12.sajandil kasvas kirja kasutamine, kloostrite arv 13.sajandil kasv jätkub.
280 kirja ----> 720 – 5000 kirja aastas
12.saj algus ----> 13.sajandi algus
Maastikupilt nägi väga teistsugune välja, kirjade kohale jõudmine aeglasem . Massikaupade vedu mõeldav ainult veeteed pidi. Laevad tänapäeva mõistes väikesed, võttis peale ainult 2 veoauto koormatäit. Suureks reisitakistuseks mäestikud. Kurud talvel läbipääsmatud. Kuningas jõuab päevas edasi 6 – 23 km, sest kaaskond suur. Läbides mingi valitseja valduse, kas on turve (valitseja kaitse), kui pole siis oli ta lindprii . Turbesund – võeti turbe eest maksu. Keskaja jooksul ehitati sildu , teid, hobused arendati suuremaks ja tugevamaks, rajati kulleriteenistused. Kasulik saata ühest kirjast mitu eksemplari, kirjad eri teid pidi ja eri inimestega ( voorimehed , tavainimesed). Laevade kandvus muutus suuremaks.
5
ÜLEVAADE AJALOOLISEST DEMOGRAAFIAST
Palju inimesi oli? - Ei tea.
Millal toimus rahva kasv? Seotud majandusega. Mida rohkem võimalusi/elatist, seda rohkem inimesi.
Rahvaarvu mõjutasid:

Kliima ja selle muutumine.

Epideemiad.

Sõjad.

Abieluline käitumine ehk millal abielluti ja lapsi saadi.
Arheoloogiliste asulate arv = külade arvu kasv = inimeste kasv
Inimeste arvu saab vaadata:

Kiriku suuruse järgi.

Linna müüriga piiratud alade järgi.
Samas need võivad ka eksitada, nt linn võis olla väga tihedalt täisehitatud samas ka hõredalt. Kirik võis mahutamise pärast suur olla aga ka prestiiži pärast. Andmed lokaalsed , ühe linna, ühe küla, ühe mõisa kohta. Näiteks maksuloendid (perede ja majapidamiste arv aga pereliikmete arvu pole kirjas), maksualuste loendid (linnakodanik aga kodanikud pole elanikud, maksuvabad paljud aadlikud ja vaimulikud ). Statistiline materjal on koostatud teistel eesmärkidel, mitte et anda aimu inimeste arvust.
Maksuloendid koostatud eri printsiipidest lähtudes, ei saa võrrelda! Paremini dokumenteeritud linnade elanikud, hiliskeskaja elanikkond. Linnade tekke - ja arengu eeldus on rahvaarvu kasv. Tavaliselt võetakse pere suuruseks viis inimest. 9. sajandi Pariisis olevas majandusloendis mainitud üle 8000 inimese, kirjas ka naised ja lapsed. Tüdrukuid vähem – kas kui vähem tähtsaid ei pandud kirja? Või surid rohkem?
Taani hindamisraamatus puuduvad mõned asulad, mille olemasolu on arheoloogiliselt kindel.
Marginaalid on äärmusrühmadesse kuuluvad inimesed, kellelt pole makse võtta, nt prostituudid, kerjused jm. 1/3
elanikkonnast elas almustest. 5
DEMOGRAAFIA
Sündimus = abielu viljakus = abiellumise vanus ( abielunaise noorus, tavaliselt 12.a)
Abielu = majanduslik ja/või poliitiline tehing (tütar kapital )
Talupoegade seas abielu eelduseks võime peret ülal pidada.
Taludes naisevõtmine = võimalus hankida lisa tööjõudu
Suur osa rahvastikust ei saanud lubada abiellumist, abieluväliste laste ellujäämine kaheldav. Näiteks käsitöösellidel ja vaimulikkonnal piirangud abiellumisele, piirangud tulenevad kristlikust korrast ja ühiskonna korraldusest. Millistest ühendustest sündinud lapsed täieõiguslikud? Pärimisküsimus.
Suremus on suur, eriti laste ja sünnitajate. Eluloolisi andmeid (abielu, lastesünd, surmapäev) olemas vaid aaselkonna ja hiljem linnakodanikest, talupoegadest andmed puuduvad. Rahvast piirasid: nälg, haigused ja sõjad. Keskaja lõpul rahvaarv jälle kasvab, võimalus paremini süüa sada, peale katku hakati laste eest paremini hoolitsema. Nälg oli keskaegse inimese jaoks igapäevane oht. Ikaldused, polnud transporti, mis tooks nt vilja, et ikaldust leevendada. Ainult meretranspordist sõltuvad linnad – Madalmaad, Itaalia – said transportida vajalikku. Leib, viljasaadused peatoidus. Ülemikihid saavad paremat toitu, sh liha. Vilja puuduses rikkamad ostsid vilja kokku, hind tõusis veelgi ja lihtrahvas ei jaksanud vilja osta. Nälja ajal võis süüa asju, mida varem ei söödud, minna linna almuseid kerjama.
Viljasaak sõltub otseselt kliimast , keskajal muutus kliima mereliseks, soojemaks ja niiskemaks. Alates 14. sajandi algusest muutusid Lääne – Euroopas paljud alad kõlbmatuks. Väike jääaeg 14.sajand – uusaja algus. 1315 – 1317 halva ilma periood. Paljudes linnades suri kuni 10% rahvastikust.
Ikaldused, loomataudid (nt sõnniku hulk vähenes ja põldu ei saanud väetada). Epideemiad käivad käsikäes toidupuudusega. Katk 1347 – 1352, mida nimetatakse mustaks surmaks. Katkulained juba hilisantiigi ajal (541.a keiser Justianuse ajal tuli Egiptusest). Pidalitõbised (leepera haiged) paigutati hospidali. Ergotism (Püha Antoniuse palavik ) on tunglatera haigus, kui rukkiteras kasvavad seened, mis jäävad vilja sisse ning seda süües tekivad hallutsinatsioonid ja liikmete gangreen. 6
1340 tuli katk Aasiast Krimmi, Kaffasse. 1347 toodi katk Kaffast laevaga Sitsiiliasse ja levis sealt üle Euroopa.
Katk on nakkus , mida kannavad edasi kirbud , eelistatavalt rottide omad.
Tavaline vorm on muhkkatk (lümfisõlmede paistetus), kopsukatk (piisknakkuse teel).
Indias suremus katku ajal 10% - kas tegu ikka sama arvuga?
Euroopa mõnedes riikides suremus üle 50%. Euroopas suri rahvastikust 20 – 30%, II maailmasõja ajal kaotas Lääne – Euroopa 5% rahvastikust.
Rahvas asub tihedamalt elama, parema saagikusega aladele . Töötootlikus tõuseb. Sõda on ülehinnatud rahvastiku ajaloolise tegurina , sest inimhulk sõdades oli väike. Lahingutes langenute hulk tühine, pigem võeti vastaseid vangi, et neid perekonnale tagasi müüa. Nt otsustavates lahingutes on langeinud rüütleid võib – olla kümme. Sõjaliselt oli kasulikum laastamisretk, tappa talupoegi, põletada vili ja ka laastamistööd ei tehtud suurel alal, sest sõjavägi polnud nii suur ja ka piirajatel polnud eriti midagi süüa. Hiliskeskajal kujunevad senistega võrreldes rohkem tsentraliseeritud riigid, palga sõjaväed. Sõjad võivad kesta pikemat aega, st seni kuni valitsejal raha jätkub. Maarahvale võisid rahuajad olla hävitavamad kui sõjaajad, st lahtilastud palgasõdurite salgad rüüstasid külasid ja linnu.
Ajalooline keskaeg:

• Varakeskaeg – rahvaarv püsiv või Euroopa hõredalt asuatatud aladel kahanev.
  
• Rahvaarvu kasvuperiood 10. - 13. saj, kõrgkeskaeg, rahvaarv kasvas 2 – 3 korda.
  
• 14. saj keskapaik, kui rahvaarv kahanes kuni 15. sajandi II pooleni, mil hakkas taas tõusma. Hiliskeskajal sõjaretked, majanduse allakäik.
  

Hiliskeskajast kõige rohkem allikaid, parem rahvaarvu jälgida. Keskmine eluiga madal, lastesuremus suur. Pühakute imeteod sisaldavad tavaliselt toidumuretsemist. 10. - 14. sajandi alguses soodne kliima põllumajanduseks. Naise ühiskondliku seisundi paranemine, nt rüütlite daamikultus, trubaduuride laulud. Keskaja II poolel eluiga keskmiselt umbes 40 – 50 aastat, vanadus loeti saabunuks varem kui meil, aadlimeestel vanadusenõtrus u 60. aastaselt, talumeestel 50. aastasena. 7
Paavast Innocentus III: “Meie elupäevi on 60. aastat, paremal juhul 70. aastat ning paremal juhul on need häda ja viletsus .“
Igast 1000 sündinust suri:

Alla ühe aastasena 150 – 300 last.

Alla kahe aastasena 100 – 200 last.
Rahvaarvu kasv hakkas pidurduma alates 13. sajandi lõpust. Põhjusteks alanud kliima halvenemine, majanduse ekspansiivse kasvu võimalused on ammendunud.
Mõnedel viletsamatel aladel põllud liiga kurnatud , harimeseks sobimatud maad hüljati. 1/3
eurooplasi elas Burgundias, Madalmaades ja Reinimaal. Kriis pole nii üleüldine kui kõlab, rahvastiku ja majanduse langus aga mitte väga suurtel aladel.
? Hiliskeskajal Ida – Euroopas parem elu, rahvastiku kasv, regioonikeskne sisseränne või on läänest lihtsalt rohkem infot?
Aasta 1500 on laias laastus musta surma aegne tagasiminek ületatud. Hiliskeskajal sõjad endiselt laastavmad, epideemiad, põllumajandusolud halvemad. Kust tuli rahvastiku kasv?!

Toitumisolud paranesid, sest põllumajandus oli suuteline vähema tööjõuga/väiksema ajaga tootma rohkem.

Vanad põllud karjamaadeks, saadi rohkem liha.

Tööjõu hind kasvas.

Perekond väärtusena kasvas, ellujäävaid lapsi rohkem, samuti eakaid. Keskaja lõpul ellujääjaid lapsi kuni 4 – 5.

Suurenenud varanduslik kihistumus (surmade tõttu koguneb varandus kellegi kätesse).

Hiliskeskajal marginalide (ühiskonnaheidikud) kasv rändurite, kerjuste ja tudengite näol.

Linnades suurem osa marginaalideks, neil kel pole võimalik seaduslikke lapsi saada. Rahvast vähem, sest sotsiaalne struktuur ütleb, et teatud rahvas ei saa lapsi saada, st nende lapsed pole seaduslikud ja neid ei loetud linnakodanikeks.
7
KESKAJA MAJANDUS
Valdavalt agraarmajandus, nii vähe tootlik , et kõik olid sunnitud ise tootma. Sellel põhinesid aadli ja vaimulke sissetulekud. Keskaeg on siiski põllumajanduse arengu aeg. Keskaja II poolel arvukad linnad, linnarahva osakaal kasvab. Talupojad müüvad saaduseid linnaelanikele.
Uuendused:

• Raske ratasader – kiirem ja parem kündmine.
  
• Uued väljasüsteemid – eriti kolmeväljasüsteem.
  

Areng ekstensiivne ja intensiivne. Talupojad rändasid kaugematele aladele, lõid täiesti uued külad. Ostsiedlung on sakslaste ränne Elbe jõest itta . “Tung itta” on 19. sajandist pärinev propagandaloosung. Tegelikult viis areng tänapäeva Ida – Saksamaa germaniseerumisele. Et talupoegadel oleks stiimul uutesse kohtadesse asuda , tehti neile igasuguseid soodustusi, näiteks talu maksudest vabastamine mingiks perioodiks jne. Kõik sellepärast, et mõis ilma talupoegadeta ei too midagi sisse, uued asujad võtsid kaasa vanad õigusnormid, uuele maale asujad ei pidanud olema etniliselt sakslased vaid võisid olla ka slaavlased .
Lokaatorid – kohanäitajad, värbasid talupoegi, hiljem sai lokaatorist külavanem. Ida – Euroopas jäi peale germaniseerumine, ka tänapäeva Lääne – Poolas ja Sileesias. Saksa rüütlitekultuur, nimed.
Massilne ümberasumine ka Pürnee poolsaarel ja Venemaal. Toimus lähedaste piirkondade tihedam asustamine . Kloostrite teke oli edasiviiv tegur, klooster sai asustamata maa ja sellele meelitati talupoegi. Alates 12. sajandist tsistertslased peamised usklikud, püüdsid rajada kloostreid asustamata paikadesse, et eralduda maailmast.
Euroopas ka maaparandustööd, nt Madalmaades, Itaalias, kuivendustööd. Juba 14.sajandi alguses andis tunda, et ülesharitud põllud on kuratud ja suur põldude rajamine jättis vähem ruumi karjale st saadi vähem sõnnikut põldude väetamiseks. Olulisim 7.sajandi saadus on teravili (rukkis, nisu, oder , kaer ). Hiliskeskajal laieneb loomakasvatus ka lihtrahva hulka. Heina ei saa teha nii palju, et suuremal hulgal loomi elushoida. Kolmeväljasüsteem, varakeskajal kaheväljasüsteem ehk üks aasta vilja all, teine aasta kesa all. Kolmeväljasüsteem ehk kolm põldu, talivili, suvivili ja kesa. 8
Kuidas toimus üleminek ühelt süsteemilt teisele???
Ribapõllud – küla väli jagatud ribadeks. Et iga talu saaks oma ribapõllu. Vanasti põllul aed ümber, et loomad ligi ei saaks. Talude koostöö seoses põllutööga. Keskaja lõpul võetakse kasutusele ka keerulisemad põllussüsteemid.
Koodi, vikati, tuuleveski, paremad hobuse rakendamisviisid, rangi kasutuselevõtt (hobused tugevamad ja kiiremad kui härjad).
Viljasaagikus tänapäeva mõistes väike. Keskaja saagikus 1,8 tera , mõnedes kohtades 7 – 15 seemet. Hiliskeskajal keskmiselt umbes 3 – 4 tera . Taludel lisaks põldudele heina – ja karjamaad , aidad, metsamaade kasutusõigus. Küla ühiskarjamaa ja – mets. Tähtsal kohal kaunviljad , lina ja kanep, viinapuud, õlipuud. Majapidamises : veised, sead, lambad , kitsed . Inglismaal 12 miljonit lammast. Transpordiloomaks hobune, kes tahab kaera süüa aga seda Vahemere maades ei kasva ja nii kasutatigi Vahemere maades muula. 17.sajandi Itaalias veis 220 kg, tänapäeval veis 620 kg.
Käsitööharud, mis tootsid tellijale. Suur tekstiilitoodang. Vill Inglismaalt, värv Idamaadest. Käsitöö ja kaubandus areneb käsikäes. Töötati töökodades, ettevõtlus tähendas, et ettevõtja ostis tooraine ja jagas selle järkjärgult oma alltöövõtjatele välja. Tsunftikord reguleerib ja piirab käsitöö tootmist. Meister vastutab oma töö eest. Uuendused: veejõud (vanutus -, sae – ja vaseveskid), õhkkangasteljed, paberi tootmine (12. - 13. sajand).
Keskaja käsitöö areng:

Itaalias kõige varem, hiljem Ida – Euroopas. Käsitöö andamina lihtrahvalt (külad, kloostrid ).

Linnakäsitöö, elukutselised käsitöölased.

Käsitöö maale tagasi, ettevõtja, kes kasutab odavat tööjõudu maal ning kvaliteet halveneb. Turg odavama kanga jaoks, kangas kõikidele.
Käsitöö spetsialiseerus tugevalt keskaja jooksul. Tsunftikord, mis tagas meistrile kindla sissetuleku, sellest ka tugev reglementeeritus .
Mahult suurim tööstusala tekstiil , kaubandusest moodustas poole. Olulisim kalev. Vaja head villa. Turul lai valik erinevaid kangaid . Punane kalev eriti hinnatud. Madalmaad, Põhja – Prantsusmaa – hinnatud tööstusriigid.
9
Hiljem 14. sajandil hakkasid langema , sest hiliskeskajal muutus nõudlus, hakati tahtma odavamat ja lihtsas stiilis riiet. Kalevi tähtis piirkond ka Põhja – Itaalia, Firenze (15 – 20 000 kangast ). Kangast loeti telgede tükkide suuruses. 1300. aasta paiku ligi 70% meestest kalevitootmisega seotud, meistri kohta 30 – 40 kangast. Kooti ka puuvillast (levik Sitsiiliast) ja siidi (Itaalia, Prantsusmaa).
Teine tähtis haru metallitööstus. Raua tootmine, meie mõistes vähene. 1400 . aastal 25 – 35 000 tonni rauda st raud oli kallis. Keskaja I poolel sulatasid rauda talupojad, hiliskeskajal spetsialiseerunud käsitöölised. Tuntud olid kuld , hõbe, plii, tina ja vask, teisi metalle tunti ühenditena. Kaevandati/kuivatati soola. Ookeanist kuivendati, soolavee allikatest keedeti sool välja.
Metsa olemasolu või puudumine oluline metallide sulatamisel, mäetööstuses. Seltsinguid kutsuti maaki kaevama ja mäeomanik sai osa toodangust ja ostmisel soodustusi.
KAUBANDUS
Kaupmehed juhtiv kiht, peavad oskama kirjutada. Kaubandus enamasti kauplemine luksuskaupadega, sest kaup pidi võtma vähe ruumi, et oleks võimalik transportida inimeste või muuladega. Kauplejad enamasti juudid , ka süürlased. Juudid Bütsantsi kodanikud, privileegid Idamaades , kogukonnad võtsid rändavaid juute hästi vastu. Kauplemine tugines sellel, kuhu keegi millal jõudis.
Preisimaa , Madalmaad, Põhja – Itaalia - olulised kaubanduskohad. Põhja – Euroopas kaupmeesteks viikingid , hiljem Hansakaubanduse näol sakslased. Naturaalmajandus – kogukond rahuldab põhilised vajaduse kohapealse toodanguga. Naturaalvahetus ehk oma toodangu vahetamine teistega .
Raha on münt, mündi väärtus sõltub väärismetalli sisaldusest. Millal muutus loendavaks ühikuks?
Sool – ainuke tuntud konservant.
Kuldmündid ---> hõbemündid (penn, dinaar). Kulda hakkas Euroopas nappima, sest Idamaades käibel ainult kuldmündid. Kuna Euroopa ostis Idamaadelt aga Idamaad Euroopast mitte, siis kuld voolas Idamaadesse.
1780, 1793, 1794 – kehtestas Karl Suur oma riigis uue rahaarvestuse stiili, 12 penni = solibus (šilling), 20 solibust = libra ( nael ).
9
Euroopa majanduse kasv 10. - 11. sajand, lõppesid invasioonid araablaste ja viikingite poolt. Prantsusmaal, Itaalias ja Reinimaal kujunes kõige varem aadel ja aadlikultuur, suurem nõudlus luksuskaupade järgi. Euroopas toodeti asju, mida Idamaad ostsid, kaubandusbilanss tasakaalus. Hiliskeskajal kaupmees rikas linnakodanik, varakeskajal kas kaupmehel ongi kodu?
Laevnikud, voorimehed on spetsialiseerunud. Pisa , Genova , Veneetsia – suured merelinnad, laevasik ja raha. Omad kolooniad Musta mere ja Vahemere ääres. Luksuskaubad, vürtsid, kallid kangad – võimalik edasi toimetada galeeridega (sõudelaevad). Masskaubaks on toiduained. Veneetsia ja Genova suured laevastikud on meie mõistes väiksed, Titanicu tonnaaž 10x suurem kui kogu Genova laevastik . Orjakaubandus (Must meri, Egiptus ) Itaalias. Barcelona, Marssellejms olulisemad Vahemere sadamad. Põhjapool Madalmaa linnad, Bruck, Antverpen. Madalmaades kohtusid Ida – Euroopa vili, karusnahad ja vaha mujalt tulnud soolaga . Inglismaa villa väljaveo piirkond, sellega tegelesid mitte inglased vaid võõrkaupmehed. Kogedes (mahukas ent aeglane) transporditi soola ja vilja. Keskaja majandusel keskuseks Itaalia (Rooma pärandus, osa Itaaliast Bütsantsi võimu all, mis andis sidemeid ) ja Põhja – Prantsusmaa, Madalmaad, mis puutusid kokku nii Skandinaavia kui Lääne – Euroopaga. Nende vahel põhja – lõuna suunalised kaubateed.
Champagne`i laadad, mil oli üle Lääne – Euroopaline tähtsus 11. - 13. sajandil. Perioodiline kaupmeeste kokkutulek. Kaubeldakse hulgi, mitte jae. Iga laat kestab umbes kuus nädalat. 14. sajandi laadad kaotasid oma tähtsuse. 1296. aastal oli uue laada tuluks 8380 liivrit.
Miks käis alla:

Champagne`i läks krahvide mõju alt kuninga mõju alla, üleminek oli valuline.

Kaubad läksid piirkonnast mööda.

Kaubandus 14. sajandil nii arenenud, et laatu polnud enam vaja. Kaubad nii kvaliteetsed, et polnud vaja katsuda. Asjaajamine kirjade ja käskjalgade abil.
Laadad säilised kui spetsiifilise hooajakauba müügikohad.
10
Laat reglementeeritud, et:

Riik saaks oma maksud .

Linnaelanikud saaks elatise.
Selleks olid tollimaksud , Doonaul Alam – Austrias 77 tollikohta, Reinil 6(8) 4. Linnadel laokoha õigus, st kaubad, mis taheti läbi linna viia, tuli maha laadida ja selles laos mõni aeg müüa. Hiliskeskajal paljudes kohtades võõraste kaubanduse keeld, võõrkaupmehed ei või tehinguid sõlmida otse vaid kohaliku vahendusel. Kaubasulg – keeld kaubelda, et kaubandusest sõltuvaid piirkondi järeleandmistele sundida .
Kommertsiaalne revolutsioon – hiliskeskaja kaubanduse, teenuste areng. Pankade võlasuhted, vekslid, kahekordne raamatupidamine (algus Itaalias).
Pangandus arenes välja rahavahetamisest ja liigkasu võtmisest. Kohapeal tohtis kasutada vaid kohalikku raha, st võõrraha tuli ära vahetada. Valuutaspekulatsioonid, operatsioonid erinevate vääringutega. Rahavahetajad moodutasid omavahel kompaniisi, mis tegelesid veksli asjandusega, teistes linnades kompanii esindajad.
Raha ohtlik vedada, pealegi ebamugav kaalu tõttu (mündid ju!). Veksli abil saab teha rahaülekannet, vekslid nimelised ja ei igaüks ei saa vabalit ülekanda. Rahavahetajatel suured summad , mida hakati välja laenama. Sündis pank . Itaalia keeles banco ehk rahavahetus laud, banco rotta ehk laua lõhkumine.
Vaimulikud ordud , millel palju raha ja nende esinduste vahendusel sai teha rahaülekandeid. Pankurite kompaniid, ka perekompaniid. Itaalia pangad laienesid (Placencias, Lucas ja Siennas) esindajate abil Lääne – Euroopasse. Põhilised laenuvõtjad valitsejad ja aadlimehed, kel vaja suuri summasid, et oma poliitilis huvisid täita. Valitsejatele laenamine suure riskiga , kas helde tasu või ei tahetudki ära maksta. 1341. a keeldus Inglismaa kuningas Edward III oma võlgu maksmast.
Itaalias Medicite pank . 15. sajandi panga tuluallikas paavsti õukonna teenindamine. 15. saj Itaalias suur (teine) pankrotilaine, põhjuseks Madalmaade ja Itaalia kaubanduse tasakaalustamatus, Madalmaades polnud kusagil raha realiseerida ja Itaalias polnud raha, millega realiseerida. 15. sajandi lõpuks kandus rahanduskeskus Lõuna – Saksamaale, Fuggerite perekonna pangale. 11
1397 sureb Hans Fugger, 1200 kuldnat järglastele, pojal 23 000 kuldnat, pojapoeg Jakob jättis surres maha 2 miljonit kuldnat.
Laenates valitsejatele raha,võtsid Fuggerid tagatiseks hõbedakaevandused. Hiljem rahanduskeskuseks Madalmaad.
Fucker – Lõuna – Saksamaa kaupmees (alamsaksa keeles).
Kirikud keelasid protsendi võtmise, sest aja pealt ei või teenida kuna aeg on Jumalast. Lunastust võimalik saada kõikidel (kaupmeestel) v.a juutidel . Protsendi asemel hakati laenama pandi vastu. Laenuandja maksis mingi summa ning sai laenuvõtjalt tagatiseks mõisa, talu vms ja ekspluateeris seda laenuperioodi jooksul saades . Pantida võis ka õigusi jms. Lombard – pandimaja, tuleneb Lombardiast. Kahekordne raamatupidamine st kaks kontot deevetit ja krediiti, varasem eelkäija arveraamat. Enamus kaupmehi tegutsesid kompaniides,sageli perekondlikes, näieks vennad, kes tegutsesid eri linnades. Ravensburgerid – safiir , metall jne. Põhiline probleem mündi - metalli puudus. Kulla, hõbeda toodang ei olnud raha vajaduse kasvuga bilansis. Kuld Orienti ( bilanss ikka negatiivne) ja hõbe Vahemerele. Suur osa väärismetallist oli varandustena käibest kõrvale jäänud. Kui Richard Lõvisüdame eest nõuti lunaraha 150 000, sulatati Inglismaal kirikute pitsateid. Müntidesse hakati vähem väärismetalli panema 12. - 13. sajandil. Vähenes keskne kontroll, mündiõigus.
Keskaja II poolel kaaluühik ja rahaväärtus erinev, enne st keskaja algul oli võrdne. Mündid väiksemaks ---> brakteaat – ühelt küljelt vermitud münt, sest oli nii õhuke, et teiselt poole ei saanud vermida, ühel pool muhk, teisel pool lohk . Teine võimalus suurendada vase sisaldust ja vähendada väärismetalli ülekaalu.
Regulaarsed rahandusreformid valitsejate poolt. Dante paigutas Philippe Ilusa põrgusse valeraha tegemise pärast. 13. sajandil mündi kirevus väheneb. Mündihärra – inimene, kel õigus münte teha, 12. sajandil 300 mündihärrat, 13. sajandil 10 või 30. Mündi väärtus langes, 1 penniga ei saanud enam midagi osta, vajadus suuremate rahade järele. 12. sajandi Itaalias tekkisid Veneetsia grossid )24 penni). Euroopas taas kuldmünt, kõigepealt Firenzes floriin, Genovas tukat (tukantum) ja Veneetsias grossid. Põhja – Euroopas hiliskeskajal suuri hõbemünte, Uue Maailma avastades uus väärismetalli toodang.
Taaler – Joahinstaal – dollar (USA) – Jefimov (Vene) 11
Kesksel kohal viljahinnad, 13. saj keskapaik kuni 14. saj keskpaigani. Inglismaal kvartali (300l) hind 3 – 17 šillingini. Igas linnas omad mõõdud ja kaalud, rahakurss väga muutlik . Raske leida reallhindu ja kaubandust võrrelda. 13. - 14. sajandi I pool toimub viljahindade tõus. 14. sajandi II pool viljahinnad langevad, 15. sajandil tõusevad jälle. Katsed taastada teotööd, peale katku kehtestada ülempalkade määr, kehtestada sunnismaisus . Külade likvideerimine Inglismaal, et saada lammaste jaoks vaba maad. Vaesumine, kes vaesus ? 15.sajandil ränd – ja röövrüütlite salgad, sest rüütlid ei võinud teha seisusevastast tööd, nii röövisid teekäijaid. Hiliskeskajal palgatööliste kuldneajajärk, reaalpalgad 14. saj keskpaik kuni 15. saj lõpp, kõrgemad kui enne ja pärast seda. (Liiga tõsiselt ei maksa võtta!). Rahvaarvu langus = tööjõuhinna tõus. Monetaarne = mündimetalli puudusest tingitud langus.
Ei maksa kriisi siiski ületähtsustada. Majandus ise muutus ja allakäik dokumenteeritakse alati paremini kui uute asjade teket. 13.sajandil alustatud kirikud jäävad pooleli , ent ehitusmahud tervikuna ei vähenenud. Kasvas fransiskaanehituste hulk. Majandus polnud mingis pidevas kriisis . Kuna hiliskeskajast on rohkem materjale, võime vaadelda eri tahke.
“Keskaja sügis” Huizinga
ÕIGUS JA SOTSIAALSUS
Verfassung – õiguslike ja kultuuriliste reeglitekogum. Mitte ainult õiguskord vaid käitumisreeglid. Keskne ühendus on perekond ehk isa, ema ja lapsed, lähisugulased. Pere majandusüksus, õigusliküksus (talupere + sulased, teenijad ja nende pered). Inimesed, kes kuuluvad kellegi võimu alla, sõltlassuhted loovad riigiterritooriumi.Kirikliku abielu kujunemine ja valdavaks saamine (I poolel polnud veel valdav).
Abieluviisid:

• Munt – andis naise mingi perekonna mehele ja tema võimu alla, naine andis mehele kaasavara , mees andis Morgengabe (mõttelise osa varandusest - kui naine peaks leseks jääma).
  

• Friedel – abielusuhe meeldivuse alusel, ei too kaasa varanduslikke tehinguid perekondade vahel. 12
  

Võis olla mitu naist, kellel erinevad staatused . Muinasgermaanlastel võimalus lahutada. Kirik lubas ainult monogaamiat, ent konkubiinidega võis lapsi saada aga pärimisõigust lastel polnud, kuigi isa võis nende eest hoolitseda. Kirik suutis läbi viia kirikliku abieluõiguse, ent rahvas sellele väga suurt rõhku ei pannud . Piirand lähisugulaste abieludele 7 astmeni. Piirang ka vaderite jms ristivanemate abiellumisele ristitu sugulastega.
Usklike abielud ei ole lahutatavad, v.a paavasti eriloaga, mis oli kallis lõbu.
Kirik lubas lahutusi:

Suguluse selgumisel.

Pidalitõppe haigestumisel.

Sunnitud abielu puhul.

Ühe poole kloostrisse mineku puhul.

Abielu toimimatuse korral (laulatus, seksuaalsuhe).
Küsimus pole selles, kes kellega koos elab vais selles, kes on õiguslik pärija. Mees saab rikkuda ainult teise mehe abielu. Kirikliku abieluõiguse kehtivaks muutmisel on vaja naise nõuslolekut, vähemalt formaalselt. Kanoonilised abieluvanused mehel 14 ja naisel 12 aastat. 12. sajandil kujutati abielusakramendina. Praktikas tõusis abielu seaduspärasus esile tüli käigus, et millised lapsed on seaduslikud pärijad. Perekonnad ja pered koonduvad suuremasse ühendusse – riiki. Germaani riik on riik, mis põhineb isikutel, mitte maa – aladel. Vasalli suhtes seotud isikud, mitte maa – alad.
RIIK
Keskaegne riik põhineb inemestevahelistel suhetel , mitte institutsioonidel. See pärineb germaani hõimudest. Germaani rahvad olid strukturiseeritud hõimude põhjal. Eriline ühenduslik organisatsioon : üks keel, üks arusaam oma päritolust. Hõim on ka inimesed, kes seotud samade õigustega. Õigus on enam – vähem sama, mis rahu. Kui inimeste vahel pole rahu, siis on nad üksteise suhtes
lindpriid. Erinevate hõimude vahel pole kohustusi. Eelkeskaegne hõim on hõimuliikmete ühendus, vabad mehed olid need, kes otsuseid tegid, valisid juhi ja mõistsid kohut . Karolingide ajal kutsuti kogunemisi maiväljadeks, merovingide ajal märtsiväljadeks. Tactius tahtis vahendada oma ideaalkorraldust. 13
Hõimujuhid printsipiaadid (principes) olid piiratud ring, perekond, kellele traditsiooniliselt kuuluv võim. Juba olemas sõltuvad kihid . Märtsi – ja maiväljadest osavõtjate ring kahanes, sest vabade relvakandjameeste (aadlike) osakaal vähenes. Skandianaavias Riigipäevadel vabad talupojad, sest see on väljaarenenud kunagistest rahvakogunemistest. Hõimuriikide eesotsas olid kuningad ja juhid. Dux = juht, keskaegses derminoloogias tõlgitakse hertsogina. Heer + Zug = hertsog ehk sõjaretke juht.
Rex = kuningas.
Rahvasterändamise ajal, kui rahavad puutusid kokku uute maade ja inimestega, siis see tugevdas kinldasti kunonga võimu. Hõimud territooriumide järgi. Frankide riigi administratsiooni põhiametnikeks olid krahvid. Krahv tähendab esialgset kuninga ametnikku , kes esindab kuningat riigi piirialadel. Margid – alad, millel on vilets poliitiline kaal. Markii margi haldaja . Kunagised ametid muutuvad seisusteks. Hertsog ---> markii ---> krahv.
Kõrgkeskajal (Prantsusmaal jm Lääne - Euroopas) kuningakord seoses läänikorraga nõrgenes. Hiljem jälle tugev, et sekkuda alamate tegudesse. Võim defineeritud võimu laienemisega mingile territooriumile ja seal elavatele inimestele. Keskajal jäi võim jagatuks. Läänikord kahepoolne suhe, mõlemal omapoolsed õigused ja kohustused (vähemalt teoorias , tegelikkus sõltus võimuvahekorrast). Volitusi ei saa ületada, muutuste sisseviimine oli võimalik kokkuleppel sõltlasega. “ Omaabi ” - kui valitseja teeb midagi, mis aadlikele ei meeldi, võib teda käsitleda türannina ja nt jõuga kõrvaldada. Enamasti konfliktid maksuküsimuste ümber. Senjööride ja vasallide kogunemistest kujunenud Maapäevad ja parlamendid. Valitseja tasus privileegidega teatud seisustele. Insititutsioonilised seisused oma ametlike õigustega. Kõrgkeskaja riikliku organismi põhiolemuseks on läänikord. Kui maa - aladel eri hõimudest inimesed, sai ühiskond toimida, sest veresidemed aktsepteerisid ka naabruslikke e. juriidilisi sidemeid. Inimese funktsiooni hakkasid määrama seisused ja töö.
Vabadus keskajal pigem mitmuses libertates, mis on sünonüümiks eesõigusele, privileegidele. St aadlil eesõigused nt talupoegade arvel. Kui kellegile anti vabadust juurde, siis kellegilt võeti seda ära, nii ka linnade puhul. Kui vabadusi hakatakse piirama, suureneb sotsiaalne surve ja tekib mäss. 13
Mässud õiguste säilitamiseks, mitte juurde saamiseks. Mässujuhid need, kellel võimalusi rohkem piiratakse, nt rikkamad talupojad jne. Omand ja võim seotud.
Vana – Rooma riigis lagunes Latifundiumi (orja) süsteem, mis arendas uue orjasüsteemi. Hiljem orjade seisund paraneb , kõrgkeskajal orjus kui selline kaob Euroopas. Vaba mehe kohus on kanda relva, osaleda sõjakäikudes. Ent talupojad ei saa põllult ära mina, naised – lapsed jäävad muidu nälga. Aga end sõltlaseks tehes saab end teise võimu alla andes loobuda sõjakohustusest. Prekaria. Võim maa üle = võim inimeste üle, kes seal maal elavad (põhimiku härrus). Suhe mõisniku ja vasalli vahel, mitte ainult majandulik vaid ka õiguslik. Mõis ka majandusüksus: mõisa majapidamine , kus teised tegid tööd orjad või talupojad teotööna ja talupoegade majapidamine, kust mõisnik sai osa saagist, rahast jms.
Meier – mõisa valitseja.
Poolte õigused ja kohustused seotud traditsioonidega. Talupojal oma maale suuremad õigused kui rendi puhul, võimalik mõisniku loal pärandada. Mõisnik ei või õiguspäraselt talu ära võtta, saab seda teha ainult vägivaldselt. Mõisnikul talupoja üle kohtu – ja politseivõim.
Ülemvõim, alamvõim.
Põhimiku härrusega kaasneb:

Isiklik sõltuvus.

Sõltuvus maa kaudu.

Sõltuvus kohtu kaudu.
Vaba talupoeg ei kadunud täielikult, neil oma pärusvaldus ehk allood . Vabad talupojad kohtu – ja politseivõimu tõttu mingil määral sõltuvad mõisnikust. Keskaja talupoegkond oli organiseeritud külakogukondade kaudu. See keskaja produkt , saadus. Varakeskaegne talupoegkond oli õiguslikult diferentseeritud , mõned sõltuvamad kui teised ning vabade talupoegade seisund halvenenud, sest vaba inimene olemine hakkas võrduma aadliku , rüütliga.
St elukutse alusel vahettegemine, mis toob endaga kaasa eri rühmade talupoegade lähenemise, talupoegkond ühtlustub. Erinevalt orjadest olid õigusjõulised, polnud juriidiliselt asjatud. Isiklikvabadus ei ole tagatud majandusliku seisusega. Kui talupoegkond vabaneb, siis majanduslik seisund ei parane. Kohustused eri piirkondades erinevad. 14
Teotöö kohustus kekajal oli mõõdukas. Andamid koosnesid teotööst, loonusandamist ja rahaandamist. Rikkamatelt talupoegadelt ainult raharent , vaesematelt teorenti. Regulaarsetele andamitele lisandusid erakorralised nagu päranduse saamine, luba abielluda jms. Spetsiaalsed maksud nagu banaliteedi õigus, et kasutada mõisniku ahju, makstes selle eest või oma ahju kasutades ka maksu maksta.
Andamitega seotud kohtupidamine, mõisnikud võisid nõuda erakorralist andamit.
Kõrgkeskajal talupojal võimalus pageda kuigi olid sunnismaised, sest linnad kasvavad ja teatud aja möödudes ei saanud mõisnik talupoega enam välja nõuda.
Kõrgkeskajal talupoegade koormised vähenesid. Kadus villikatsioon ehk mõisa oma majapidamine, see hoidis kulusid kokku. Meierid kippusid mõisas peremehitsema. Talupoegadel kergem teotööta ja mõisnikud ei pea kupjale maksma. 12.- 13. sajandil Lääne – Euroopas talupoja ja isanda vahel rahaandam ja kohtusuhe, teorent võib mõnes kohas olla paar päeva aastas, enamjaolt kadus. Talupoeg hakkab linnale tootma, et raharenti maksta. Talupojad ostavad endid vabaks, aadlikud müüvad, sest 12. - 13. sajandil on sõjapidamine ja elulaad kallimad kui varem. Ühiselu on korraldatud mõisa poolt (põllutööd, karjamaade kasutus), nüüd kujunes külakogukond, kes sellepärast muretses. Valiti küla kohtumehed, karjus. Talupoja vabadus = kaotati piirangud abiellumisel, pärandamisel, fikseeriti erakorraliste maksude suurus, maks seotud maa, mitte isikuga . Mõnelpool säilis teotöö, peale katku katse teotööd uuest sisseviia (nt Inglismaal). Hiliskeskajal läheb maa aadlikelt linnade valdustesse, nt vaimulikele institutsioonidele. Ida – Euroopas ja Saksamaal alles toimub talupoegade sunnismaastamine. Keskaegses ideaalis igasuguse tootmise eesmärk on äraelamine, mitte rikastumine . Hiliskeskajal Lääne – Euroopas siiski talupoegade seisukorra paranemine sotsiaalselt. Talupojad moodustasid rahvastiku põhimassi, ent põhirolli mängib aadel. Aadel kui õiguslik seisus kujuneb varakeskajal. Paremate hulka kuulutakse sünnipäraselt, omaette seisus vaimulikkond.
On ka mittevabu vaimulikke, kes palvetavad isanda eest. Kõrgkeskaeg mittevaba vaimulikkonda ei tunne. 8.sajandil elanud inimeste seast kuulutati pühakuteks 130 inimest, kellest 97% aadlikud. 12. sajandil kuulutati pühakuteks 290 inimest, kellest 50% mungad , piiskopid. 15
Varakeskajast pärineb sõna orja jaoks ehk sklaav, mis tuleb skandinaavlasest, sest paljud sõjavangid olid Skandinaaviast. SERVUS = SLAVE = SKLAVE
Poliitilised olud ebakindlad, üks hõim alistas teise (selle eliit tapeti , loomad võeti ära). Aadel on õilsam, paremat päritolu, sünnipäraselt suurem. 10.- 11. sajandi vahetuseks toimus aadli suguvõsa liidrite struktuuris muutused, suhted stabiliseerusid, maavalduste liikumine vähenes. Pärandus läks nüüd isalt pojale, mitte võimsamale. Pärimisreeglid selgemad ja kindlamad. Aadlil oluline linnus, tema keskus. Aadli pärinemisele viidatakse artikliga von, de, of. Uusajal saab vonist tiitlimärk. Aadlik elab linnuses, mis algul puust, hiljem kivist. Võimasamatel aadlikel ka koduklooster, aadli poolt maa ja patroonlus. Pärimine sõltub pärimisjärjekorrast. Tiitel päritud, antud, usurpeeritud. Arusaamine, et aadlikuks olemine põhineb sünnipäral, ka sohilastes see kvaliteetne veri , mis tõstab ta saatus. Bastard – abieluväline laps.
Hiliskeskajal hakkab toimuma aadlitiitli andmine, vereparemuse idee kaob. Kuninga administratsioon kasvab, vaja spetsialiseerunud inimesi. Kui mõnedes kohtades aadel, seal teises kohas samal ametil spetsialist, nende õigused sma töö tõttu võrdsed. Haritlased ja aadlikud võrtsustuvad. Piiskopil valitud järglane samast aadelkonnast.
Uusajal jõutakse selleni , et mingi ametikoht hakkab automaatselt kaasatooma tiitleid. Itaalia aadlikud elavad linnades ja juhivad neid linnu. Ida – Euroopas ja Skandinaavias võimul aadel.
Ministriaal – teenija, mittevaba, kes täitsid kuninga/ piiskopi administratsioonis mingeid ülesandeid. Ministriaalil sama töö, mis aadlikel. Ministriaal võis oma seltskonnas olla rikas aga samas sõltuv, kingitav. Hakkasid saama lääne tasuks, osad aadlikud annavad end ministriaalideks, et saada paremat maad. Toimub alamaadlite ja ministriaalide lähenemine ning ministriaalide seisus kaob. Oluline see kas lään saadud otse kuningalt või mujalt. Inglismaal parunid, need kelle lään on kuningalt. Bremeni ministriaalid Eestis valitsejad, Bremenis põhimõtteliselt orjad.
15
RÜÜTLID JA RÜÜTLISEISUS
Rüütliseisus = käitumiskoodeks ja sotsiaalne staatus, mis tulenes käitumisnormide täitmisest.
Miles – rüütel, lad. sõjamees.
Keskajal oli tõeline sõjamees aadlik, ratsaväelane, vasall. Milesist sai rüütel. Ministriaal oli ka ratsasõdalane aga polnud päris aadlik. Ministriaalid ja väike aadlikud sulavad kokku. Sõjameheks olemine laienes aristokraatiale. Kes on nüüd rüütel ja kes pole? Rüütlik vatsuvõtmine tähendab professionaalsete oskuste tunnistamist. Kellel õigus rüütliks saada? 13. sajandil eeldatakse aadli või ministriaali päritolu. Rüütlik olemine sakraalne, kaitsta ristiusku, pidada ristisõda.
Miliciast (sõjavägi) saanud malicia ( pahe ).
Rüütliks löömine on kallis, vaja sõjavarustust, pidu. Alates 12. sajandist Prantsusmaal mõõgaga õlale koputamine = rüütliks löömine. Vanema poja rüütliks löömise puhul võis senjöör vasallidelt maksu nõuda, sest rüütlikslöömine on nii kallis.
Läänikord ehk feodalism.
Põhja – Prantsusmaa, Lääne – Saksamaa olid kõige puhtakujulisemad.
Läänikord ühiskonna hierarhia , mis põhineb isiklikel lepingutel senjööri ja vasalli vahel. Ühel vasallil võis olla mitu lääni eri senjööride käest, senjöör omakorda kellegi vasall. Kõrgemate läänisuhete institutsioon (Hommage lige). Suhe, mis on esimesel kohal vasalli jaoks. Inglismaal kuningavõim (vasalli suhe ainult kuninga suhtes) tugevam kui Prantsusmaal. Lääniakt algul suuliselt, hiliskeskajal aina enam kirjalikult. Hommage = truudusvanne (saksa keeles Man – vasall, mees). Investituur = lääni üleandmine vasallile, nt sümboolse eseme üleandmine. 13. sajandil olid juriidiliselt siduvad žestid ja tseremooniad. Hiliskeskajal hakkab dokument ise seadust looma. Algul läänistusakti tunnistajad, hiljem üriku tunnistused.
Senjöör (lääniisand) vs vasall (läänimees).
Leping oli kehtiv ükskõik kumma poole surmani. Peatselt päritav aga akti tuli korrata . Läänistusaktiga võtsid mõlemad pooled kohustusi.
Vasall – nõu ja abi senjöörile. Consilium auxilium. 16
Sõjakäikudel jms omad normid, Saksamaal 6 nädalat aastas Saksamaa piires (v.a keisrikd kroonimisel Roomas), Prantsusmaal 40 päeva aastas. Hiliskeskajal kaotab rüütlivägi tähtsuse, palgaväe teke ja maksukohustus. Vasall vajadusel senjööri läheduses, tema kohtus kaasistuja , haldusasjad...
Senjööril kohustus oma vasalli arvamust kuulata, meestepäevad. Nõupidamine, millest arenes parlament .
Maksu saada vasallidelt kui:

• Senjöör langes vangi ja tal tuleb lunamaksu maksta.
  
• Vanim tütar läheb mehele.
  
• Vanim poeg lüüakse rüütliks.
  
• Senjöör läheb ristisõtta.
  

Senjööril kohus kaitsta vasalli nii sõjaliselt kui kohtus.
Lään tuleb saksa keelsest sõnast lemen ( laen ) ehk laenatud maa, laenumees = vasall.
Hiliskeskajal saab võimalikuks lääni võõrandamine, tavaliselt vasall palub senjööril sama maa uuesti läänistada teatud isikule. Läänist võis saada formaalselt allood (ka vastupidi võis minna). Hiliskeskajal läänistati ka tulusid, rendist, mündiverminis õigust. Ka lääniks raha st aadel teenis teist raha eest. Läänistamise algus Merovingide Frangi riigis. Kuningas see, kel kõige rohkem oma inimesi, suurim kaaskond. Sõltlased võisid olla seotud truudusvandega. Varakeskajal vasalliksolemine paigutas vabade inimeste skaalal isiku suht etteotsa . Kuningas tasus vasalliteenistuse eesr ka maavaldustega, et vasall saaks tulu (beneficium). Bene – hästi, facere – tegema. Male – paha, malefica – nõid.
Benefiitsi saamisest hoolimata Merovingide ajal vasalliksolemine madal. Karolingide ajal vasallide tähtsus kasvas, vasallisuhet sunniti ka kõrgemast soost inimestele peale. Karl Suur nõudis truudusvannet, hertsogitelt ja krahvidelt vasallivannet. Karl Suur vajas suuremat sõjaväge. Kuningal polnud enam maid jagada, nii hakkas ta kirikumaid jagama (benefiitsi lään – omanikuks jäi klooster aga mõisad jagati sõjameestele). Kel kuningalt saadud benefiits , on võimukas ja tähtis. Eeldus benefiitis saamisel on aadlikuks olemine. Ühel vasallil võis olla nii benefiits kui tema enda allood. Kuningas võis benefiitsi ka tagasivõtta kui ta teenistusega rahul polnud. 17
9. sajandi lõpu poole muutub benefiits päritavaks, isalt pojale. Kuninga võim nõrgnes, vasallid tugevnevad, tekib mitmeastmeline vasallisuhe . Vasallid, kes saanud benefiitsi kuningalt ehk kroonivasallid ning vasallid, kes on kroonivasalli alamad . 10. - 13. sajandil klassikaline läänikord = kokkusulanud isiklik (truudus ja teenistus ) ja majanduslik (lään). Inglismaale läänikord normannivallutustega. Kes on talupoeg, kes on aadlik sõltus alloodi suurusest ja sellest, millist elu elada ta võimaldas. Vasalliteet kahe inimese vaheline suhe. “Minu vasalli vasall ei ole minu vasall.” kui senjöör kutsus vasalli sõjakäigule, siis ta võis oma vasallid kaasa võtta aga ei olnud selleks kohustatud.
Immuniteet – vabastamine kõrgema kohtuvõimu alla. Vasalli talupojad talupojakohtusse, mitte senjöörikohtusse.
Lään kõigepealt päritavaks Prantsusmaal. Senjöör peab vabaks jäänud lääni uuesti läänistama. Kui vasall suri ja järgi jäi tütar, võttis kuningas ta eeskoste alla ja sai tulu varalt/maalt enesele kuni mehelepanekuni. Lään muutub ajapikku jagatavaks. Vasalli vanim poeg rüütliks, noorim vaimulikuks. Kui sõjameestest vendi mitu, võidi lään neile pärandada UNA MANU põhiselt st valdati koos, kui keegi suri, siis tema osa jagati ülejäänute vahel ära. Ühele isikule eriläänid, nii võis isa anda kaasavaraks ühe lääni, pärandada lastele erinevaid lääne.
Hiliskeskajal laieneb lääni pärimisõigus, varem piirnes poegadega, hiljem jaguneb uutele sugulusastmetele ja naistele. Lääni tagasilangemise senjöörile tõenäosus väheneb. Lääni ostetakse, panditakse müüakse.
Läänist saab omand, jäädes formaalselt lääniks. 14. sajandi läänimeesteks ka mitteaadlikke, linnakodanikele lään pandina kui aadlik pandib ja ei jaksa tagasi osta. Linnadele vähem võimu.
Hiliskeskajal võis ühes külas kuuluda maa ühele, kohtuõigus teisele ja maksud kolmandale.
Linnad/valitsejad koondavad võimu haarates ühel teatud territooriumil võimu ja õigused enesele. Õiguslikvahekord pole enam truuduse ja teenistuse leping kahe inimese vahel. Hiliskeskajal lastakse aadli hulka ka vabahärrad, rüütlid, linnapatritsiaat. Inimesed toimisid õiguse raames.
17
KESKAJA ÕIGUS
Tähendab kehtivat raamistikku, pole sama mis seadusandlus või üleskirjutatud normistik .
Keskaja autoriteetseim allikas on õiguse iidsus, arusaam, et õigus on olemas aegade algusest (Jumala poolt, maagiline). Võib ajajooksul rikneda aga mitte paremaks muutuda.
Üleskirjutatud õigus = kehtestatud õigus.
Ent vahe on kirjutatud ja päriselus rakendatud õiguse vahel. Autoriteet iidsus, vanad õigustekstid ei muutunud aga reaalne alu muutus.
Leges barbarorum – barbariteõigus.
Pandi kirja roomlaste eeskujul ladina keeles. Ent kohtumõistjad ei osanud üldse lugeda seega praktikasse ei rakendatud, ka üsna arhailised , neil ainult allikate autoriteet.
Õigus kehtis õiguslikul alusel, paralleelselt pandi õigus, läänegootide õigus (germaani õigus), Rooma alal gootide ehk Rooma õigus ja nad kõik on erinevad. Clodovech I lex salica (saalide õigus), üks esimesi, arhailisemaid germaaniõiguseid. Kuritegude kataloog koos vastava karistusega.
Norm, et pärandada ei saanud tütrele. Prantsusmaa trooni oleks võinud pärida tütar ehk Inglismaa kuninganna, ent pärandati pojale, tulemuseks 100 aastane sõda.
Aadliku lehma varastamine raskem kuritöö kui mitteaadlku lehma varastamine. Rahamaks on lunastus veritasust. Kui lunamaks on liiga suur, võib juhtuda, et kurjategija peab end orjaks müüma. Vangistust ei kasutata v.a kui vaja, et süüalune otsuse tegemiseni paigal püsiks või et ära ei põgeneks aga otseselt karistusviisina vangistamist ei kasutatud. Hiliste Karaolingide ajal õigusnormide kirjapanemine lakkab. Valitseja otsustab ise ja otsuse täideviimine sõltub temast endast.
Pfalz – maa – ala, kus kuningas riigis ringirändamise ajal peatus.
Kuningal endal oma perekonna valdused ja riigi valdused, mida ta saab kasutada kuningaks valimisel. Kui kuningas reisib pole tal arhiivi, raamatukogu seega on mälu tähtis. Kuninga administratsiooni tugevnemine.
Kirikuõigus lähtub kiriklikest kaanonitest. 18
Kirikus kogu aeg olnud kirjalikkultuur. 12. sajandil saab paavstidest pea Euroopa õiguse mõttes. Kirikuõigus lähtub pühakirjast, kirikuisade ütlustest ja varakristlikest kontsiilidest.
1140. a paiku Bolognas koostas jurist kogu “Corpus juris Canonis” ( decretum gratsianus), kus süstematiseeritud kogu tolle aja kanooniline seadus. 12. saj hakatakse uuesti tundmaõppima rooma õigust ( Justianus lasi 6. saj tõlkida, Justianuse koodeks ). Itaalias ( Bologna , Pavia) õigusteaduse keskus.
Hiliskeskajal eeldatakse, et vaimulik on õppinud ülikoolis.
Gloss – märkused koodeksitele (õigustele), ääremärkus. Nimetatakse õiguses glossaatorite ajajärguks. Rooma õigus käsitles valitsejat seaduseandjana, germaani õiguses on seadused Jumalast. Rooma õiguses on valitseja õigusest kõrgemal. 12. sajandil kõikidel aladel süstematiseeriti teaduseid, saab alguse skolastika . Kõrgkeskaja I poolel ( 1220 – 30) koostas Ike Repow „Saksi õiguspeegli“, nii kriminaal -, tsiviil – kui lääniõiguse kogu. Mõnedel aladel õigus (õiguspeegel) 19. sajandil, viimane tsiteering 1933. aastal Saksamaal.
Omaabi = FAIDA = FEHDE
Omaabi ehk kui muul viisil õigust ei saadud, võis pidada selle nimel reeglistatud sõda. Kes kaotas pidi vanduma, et ei maksa kätte.
Vaenused kõige ohtlikumad talupoegadele, aadel võis pageda linnusesse. Korralikult relvastatud linnust ei saadus lihtsalt vallutada, pigem sai mõlemal poolel söök – jook otsa.
Traditsioonilised omandisuhted 10. sajandi lõpuks?
Vaimulike – ja rahvakogunemistel kuulutati välja rahupaigad, nt kirikud ja inimesed, kelle suhtes ei tohi vägivalda tarvitada nt relvitud inimesed (naised, talupojad, kaupmehed, vaimulikud). Reaalselt ei õnnestunud seda jumalarahu kehtestada.
1027. a Lääne – Prantsusmaal kuulutati välja jumalavaherahusid (Reve leping) ehk kindlad ajajärgud, mil vägivalda ei tohi rakendada. Teatud inimrühmad, teatud ajad. 10. saj lõpus ja u 30. aastat hiljem – maailmalõpu ootused.
Ekskommunikatsioon – kirikuvandealla panemine – osadusest (kogudusest) väljaheitmine (kuni ta on meelt parandanud), ei anta armulauda, ei saa pihtida, ei rohi matta pühitsetud mulda. 19
Interdikt – jumalateenistuse keeld mingile territooriumile /organisatsioonile /kuningriigile. Kes sel ajal surevad on määratud hukatusse.
Maarahu , eriti Saksamaal ( Land Frieden), pole kiriklikku päritolu rahu vaid kehtestatud valitseja käsul. Kaitse all ka juudid. On ajaliselt ja ruumiliselt valitseja poolt reguleeritav.
1103 Friedrich M?????? kuninglik rahu, 54 aastaks, kaitse all vaimulikud, naised, kaupmehed ja juudid.
Keskaja lõpuni elasid edasid arhailised/ formaalsed kohtuprotsessid . Kohtuprotsessi eesmärgiks on rahu taastamine. Rahu on maagiline toiming ja sama ka rahutaastamine. Kohut peeti vandudes, vandumine oli tõendus, et asi on õige, konkreetsest asjast ei pidanud midagi teadma, tunnistus pole midagi väärt. Vandumine on maagiline toiming st valet vanduda ei saa. Korrektselt sooritatud rituaal on ise tõendiks.
Veeproov, rauaproov, kohtulik kahevõitlus.
Saksa õiguspeegel lubas kogelejal oma vannet korrata.
Inkvisatsioon – kohtuprotsess, kus kohtunik küsitleb inimesi, vandumine selleks, er kinnitada oma jutu õigsust.
Võlaasja ei saa arhailise kohtumõistmise järgi lahendada.
Kiriklikes kohtutes parem kohtulik protsess, neile anti ka ilmalikke asju lahendada. Süüdistajad ja kaitsjad .
Pühaku selgitamise protsess. Diaboli – kuradi advokaat .
Uusajal nõiaprotsessid arhailised ( 16. – 17. sajandi nähtus on nõiaprotsess, keskajal ei tuntud).
Keskaegne õigus suurel määral ostetav.
Vabadus on olemas kellegi arvel, eesõigused.
Õigus on privileeg , privileege annetati. 13. ja 15. sajandil paavsti ja keisri tariifid , tänu millele sai privilege (õiguseid).
Õigused on väärt raha, protsessid paavstikuurias võisid kesta aastakümneid või sadu. Kulud ülisuured, esindaja ülalpidamine.
19
KESKAEGSED LINNAD
Varakeskajal võis linn mahtuda ka Rooma teatrisse või hipodroomile.
Germaani valitsejad kasutasid Rooma linnade varemeid oma residentsidena. Uus linnade kasv 10. sajandil, kulmineerus 13. sajandil. Seejärel linnade kas Euroopas lõppes, 14. saj demograafiline tagasilangus.
Lääne – Euroopas eri piirkonnad:

Itaalia, Hispaania , Lõuna – Prantsusmaa – kus linnade kasvus polnud katkestust, linna funktsioon muutus.

Põhja – Prantsusmaa, Madalmaad, Reinimaa, Inglismaa ja Põhja – Saksamaa – tihti keskaegne asula seal, kus antiigiajal polnud?. Kontinuiteet muutus.

Ülejäänud Euroopa – kus antiigipärandit pole kunagi olnudki.
Doozd – Veneetsia valitseja/hertsog, nimetatud ametisse Bütsantsi keisri poolt.
Burgus , portus, vicus – keskaegse linna varajased arenguetapid . Ehk kindlustamata asula, asula mõne kindlustuse lähedal või värava ees (portus). Viik on sadamakoht germaani keeles, viikingite retked u 9. - 10. sajandil (rüüvimine & kauplemine).
Aolinn on varajane linn; asula, mis pole küla, omab rohkem funktsioone ent mastaap jääb õigele linnale alla.
Keskaja II poolel tähendab linnaks olemine spetsiifilist õiguslikku taotlust. Linn kui vahetuskoht nõuab turuplatsi (püsiv või sessoonne ). Et turg saaks toimida, peab valitsema turul tururahu. Eriõigustega inimesi ühendab seal tutuõigus, kohalik valitseja peab selle maksma panema. Valitseja sai vastutasuks tolle ja makse.
Põhja – Euroopas olid suuremad varased linnad Birka, Heitabourg. 9. - 10. saj jäetakse maha, tekivad uued nagu Sigtuna. Suur osa linnadest on tekkinud valitseja residentsi juurde või turuplatsi lähedusse asunud elanike tõttu, kolivad juurde need, keda on vaja asula toimimiseks nt käsitöölised. Osa linnu rajatud mõttega rajada linn. Strateegia ja võimu eesmärgil. Et kuulutada mingi paik linnaks, on seal enne olnud tavaliselt küla või sadamakoht. 14. sajandi I poolel resursse linna rajamiseks vähem. 14. saj II poolel rajati linnu veel vähem. Paljud rajamised läksid nurja, sest küla jäi ikka külaks.
20
Kõige suurem osa linnadest rajati Saksamaal, suur osa jäi agraarlinnadeks, elanikud põllukodanikud (ackerprüger?), kes elavad nagu talupojad hoolimata asula linnaõigusest. Kõigis linnades kõrvalalaks põllumajandus. Suuremal osal uuslinnadel suuremad keskused läheduses, polnud motivatsiooni ega võimalusi (kaupluskohti) linna suurendamiseks . Heinrich Lõvi asutanud Lüübecki, Müncheni, Hannoveri. Lõuna pool asuats linnu tšeeringeride dünastia, nt Freiburg.
Kui ürik on võltsitud, ei tähenda see, et sisu oleks vale. Kirjutaja ei pruugi olla krahv Konrad agta jutustus tema tegudest ei pea vale olema. Arvukal hulgal pisilinnu, suuremaid vähem. Keskmine linn üle 5000 – 10 000 inimese. Suuremas osas alla 2000 elanikkonnaga linnad.
Firenze, London, Milano – 200 000 in. Suured linnad peamiselt Põhja – Itaalias, Madalmaades. Praha , London, Pariis, Köln. Õiguslikus mõttes Prahas mitu eri linna.
Kes valitses keskaegset linna?

• Hiliskeskajal raad .
  

Varakeskajal linnas maahärra (piiskop vms), kes administreeris linna oma ametnike kaudu, linna eliit koosnes valitseja ametnikest ja maavaldahatest. Maavaldajad – ministeriaalid. Kaupmehed linna eliiti ei kuulunud, aadlikud elasid maal oma linnustes (hispaanias ja Põhja – Itaalias elasid linnades). Itaalias läks linna ümbruses olev piiskopkond linna kontrolli alla. Itaalias linnriigid , kus linn valiseb lähimaid maapiirkondi. Linnamüüri sees olevad linnused , aadliperekondade tornid, millest hiliskeskajal saavad paleed. Saksamaal kuni 12. sajandini annavad tooni aristokraadid. 12. - 13. sajanil kaupmeeste esiletõus. Itaalia aadlipered hakkavad tegelema äriga. Kaupmehed saavad linna eliidiks 12. - 13. sajandi jooksul. Kujuneb polügarhiline grupp, kellele kuulub linna majanduslikjõud, mida nimetati patritsiaadiks (suguvõsa, mis omab pikema ajajooksul linnasvõimu).Linnadeeliit, juhtrühmad. Saksamaal nim raevõimelisteks/raeõigusega perekondadeks (õigus ja autoriteet, võim) ning uusi perekondi sinna ringi ei võetud. Perekonna positsiooni, õiguse säilitamiseks oli vaja, et tema jõukus pärineks kinnisvarast, mitte liikuvast varast. Liikuv vara võis lihtsalt tulla ja minna. Ei piisa rahast, tarvis ka maja ja maad.
21
Sellele rühmale hakkab tuginema linna omavalitsus, maahärra administratsiooni kõrvale (linnas foogt, kohtumõistmine, rahandus ). Kaasistujaid vaja kohtus, võtavad üle ka teisi foogti kohustusi, neid nim skabiinideks (kaasistujad).
Omavalitsuse õiguste laienemine:

Linn mõistab oma kodanike üle kohut.

Finantsiline vabadus.

Legitiimne õigus (väljaspool Itaaliat ).
Linnlased moodustavad vennaskonna ehk kommuuni , millesse astumist kinnitatakse vandega ja mille eesotsas on raad. Saksamaal on vabalinnad ja riigilinnad. Vabalinnad on reaalselt iseseisvad ega sõltu maahärrast. Väiksemal riigilinnal on maahärraks kuningas või keiser ise.
Ka siis kui linnal polnud omavalitsust, oli elanikel tähtsus ja nende poolehoiu võitmine valitsejale kasulik. Vahel saavutasid linnad omavalitsuse õiguse väevõimuga. Linnakogukond ehk kommuun on vabatahtlik ühendus, millega inimesed liituvad. Coniuratio – linnadeliit.
Maahärra säilitas võimu linna üle andes linnale rae jms aga modifitseerides mõnest teisest linnast saadud õigust nii, et linn oleks siiski tema võimu all. Paljud suured linna polnud kuningavalitsuslikud, neid valitses kuninga ametnik . Itaalia linnad emantsipeerusid kõige varem, seejuures toimus see mitte kohaliku maahärra vaid keisri enese suhtes. Kontroll kuulus kohalikule aadlikule, kes elas linnas. Peale Bütsantsi kokkukukkumist polnud Itaalias võimu, kes ühendaks maa. Lõplikult iseseisvusid Itaalia linnad 12. sajandil. Suured linnad allutasid enesele väiksemaid linnu. Itaalia linnajuhid – potesta - nimetatud ametisse linna nõukogu või maahärra poolt. Nimetati ametisse kindlaks tähtajaks, palgaline linnavalitseja. Reaalne võim sattus Itaalias vastasseisu rahvaga ( popolo ). Reaalse jõukuse omandanud kaupmehed, ettevõtjad. Linnast saab põlisvaldus, mida valitseja pärandab edasi.
Firenzes Medicid. Väljaspool Itaaliat valitses linna linnanõukogu ehk raad ehk magistriaat. Raeamet oli auamet, sest palka ei makstud ja kulutusi pidi kandma ka omast taskust. Raeametnikud olid maahärra ametnikud, jõukaks saanud kaupmehed, minestraalid. Bürgermeister ehk meer ehk linnapea .
Raad nii täidesaatev võim kui kohtuvõim. 21
Linna patritsiaat hakkab jäljendama aadellikku elustiili. Võetakse üle turniirid , gildid (klubid). Linna toimise alus linnaõigus. Linnaõiguse pidi andma maahärra. Linnaõigus on alguse saanud erilistest privileegidest, mida 10. - 11. sajandil jagati kaupmeestele (kaitse, liikumisvabadus), millest arenes õigusnormide kogu (kaupmeeste õigus), mis reguleeris turul käitumist jne. Linnaõigus kehtestab õigused/normid territoriaalsel alal ehk linna piirides. Õigust mõistetakse linnapiiride ulatuses. Linnaõiguse normid kodifitseeritakse ( kirjutatakse üles) alates 12. - 13. sajandist, neil ka sümboolne väärtus. Norm ka hiliskeskajal kokkuleppeline kuigi õiguskoodeksid ka olemas. Reeglina anti uuele linnale õigus mõne vanema linna eeskujul. Tekkisid õiguslikud perekonnad. Mõne emalinna tütarlinn võis uuele linnale emalinnaks olla, nt Tallinna õigus Lüübekist ja Narva õigus Tallinnast. Õigust modifitseeriti vastavalt kohalikele oludele ja maahärra tahtele. Kui keegi astub kodanikuks antakse vanne , põhiliselt lubadus kehtivast õigusest kinnipidada. 14. - 15. sajandil vapustused, katk, sõjad, ülestõusud, mis tingisid vajaduse linnaelu rohkem reglementeerida, et säiliks kord ning meenutaks rohkem vanaaega. Et kõigile oleks tagatud seisusekohane äraelamine, mitte jõukamalt ja mitte vaesemalt.
Korporatsiooni (vennaskonda) kuulumine .
Kogukond tagas inimesele sotsiaalse kindlustunde, koha ühiskonnas. Kes on üksi, see lindprii, sest pole oma kogukonda ega seotust ühegi õigusega. Oluline, kes on kodanik ja kes pole, privileegid ennekõike kodanikele ja alles siis linnaelanikele. Osad linnad, kus kodanikuks saamisele ei tehtud takistusi. Pereliikmed seotud õigusega perepea kaudu. Oli ka linnasid, kus kinnisvara omamine ja kodanikuõigused käisid koos. Suurele osale oli kodanikuks olemine kohustuseks , et saaks oma äri ajada ja linnas rahulikult elada. Kinnisvara kodanikud eelistatud seisunis.
1440 Nünbergis 14 349 kodanikku + 300 sulast /teenijat + 3000 pereliiget + 1000 mittekodanikku +1200 juuti (õiguslik eristamine).
Rikkad (suurkaupmehed ja – maaomanikud), jõukad (rikkad laevaomanikud, õllepruulijaõiguse omanikud , keskakaupmehed, kalevitöösturid), keskklass (vaesemad kaupmehed, healjärjel käsitöölised, õllepruulijad), vaesed ja ülejäänud.
Keskaja jooksul said rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. 22
Pere pidi ise oma vigased, vaesed toitma. Linnades ka elukutselised kerjused, mõnedes linnades kerjustele ülemmäär, nt 50 kerjust . Kellelgi tuleb ju almuseid anda, nad müüvad heategude teenust, lunastades annetajate patte. Ka kiriklikke heategevus organisatsioone nagu hospidalid, seegid .
Raha laenamist protsendi eest peeti lubamatuks, laenati pandi eest. Majandusasju kontrollis linna raad. Osa aastast elatasud end tööga, osa aastast kerjasid. 1427 Firenzez 10% inimeste käsutuses 68% rikkustest, 30% inimeste käes 27% rikkustest ja 60% inimeste käes 5% rikkustest. 15. sajandil linnad monofunktsionaalsed, Augsburgis üle 80% linnalstest elas almustest või peost suhu. Kuulumine linna juhtgruppi eeldas varandust. Esimene päritav staatus (oluline kinnisvara). Kui perekond vaesus, siis formaalselt võisid õgused säilida aga nende kasutamine eeldas mingit miinimumvarandust. Linnakodanikkond diferentseeritud, seotud vennaskondadega, nt tsunftid ja gildid. Itaalias callegia - käsitööliste sundkorporatsioonid.

Mõis vajas maksude kogumiseks organisatsiooni.

Vabade käsitööliste oraganiseerumine.
Kaupmeestel samasugused ühendused. Reisidel vaja võõrsil oma ametivendade abi ja toetust. Juudi kaupmehed edukad , sest juudikogukonnad aitasid neid igas linnas. Põhjamaades gildid ja hansad. Kaupmeeste kuulumine gildi ei tähendanud patritsiaati kuulumist (pigem hiliskeskaja nähtus). Kanuti ja Olevi gild 14. sajandi Eestis. Käsitöölised kuuluvad veelgi kitsamalt ametialastesse tsunftidesse. Gild ka religioosne vennaskond, oma kabelid , altarid ja jumalateenistused , kaitsepühak. Gild on vastastikuse abi ja toetuse ühendus. Tsunftil ja gildil võib olla põhikiri ehk skraa , mis on kinnitatud rae – või maahärra poolt. Linnas veel teisi gilde . Mida nimetatakse eriala (käsitöö) või kaitsepühaku järgi. Igal gildil ei pea olema oma kinnisvara (maja või saali).
Käsitöö ühendus – tsunft (zunft – amet).
Ühendasid käsitöölisi erialade kaupa. Et tagada tsunftiliikmete äraelamine (bürgernarug) oli tsunfti liikmeskond piiratud.
Ka tsunfti sees meistritele samade tingimuste loomine. Tagas kvaliteedi aga takistas tehnika kasutuselevõttu. Tsunfti võietakse tööle eksamiga. Kui liikmeskond piiratud, võimalused meistriks saada piiratud. 23
Meistriks saamine muutub päritavaks või eeldav meistri lesega abiellumist. See, eks praktiseerib tsunfti väliselt oma kunsti on vusserdaja ehk tsunftijänes. Teda nähes peavad tsunftiliikmed oma töö katki jätma ja vusserdajat püüdma minema. Linnads kohalikud meistrid, linnas kanda ainult kohalikku moodi.
Peale reformatsiooni vaimulikud vennaskonnad kaovad ja erialased tsunftid ( esmajoones erialased) jäävad alles. Oma vennaskonnad võivad olla ka käsitöö sellidel. Eraldiseisvad rühmad aadlikud, vaimulikud ja juudid.
Linnad ei taha aadlikku oma kinnisvara omanikuks, sama vaimulike kohta, sestnad on maksuvabad. Kõrgem vaimulike protsent ülikoolilinnades, sest üliõpilased loeti vaimulikeks. Mida suurem ja vanem linn, seda keerulisem vaimulike asutustering. Vaimulikud ei maksa makse ega tha aidata linna üleval pidada. Kas peale vaimulike ka linnad ekolli asutamise õigus?
Vara jätmine kirikule vastutasuks hingepalvete eest. Aga kinnisvara ei tohtinud anda, selle pidi rahaks tegema ja siis raha andma. Kui on pärijaid, siis nad võivad vaidlustada.
Hiliskeskaja kirikutes on kõrvalaltarid, kus peetakse jutlust lahkunute eest. Saadi kontrol vaimulike üle, töötud vaimulikud pandi sekretärideks. Juudid olid usu tõttu tagakiusatud aga priviligeeritud , sest olid valitsejate kaitse all. Maksid üsna kõrgeid makse valitsejale, linnade silmis maksuvabad. 12. sajandil aeti juudid ära või tapeti (võlgade pärast neile). Tänu jdižile on keskaegne saksa keel säilinud. Juudid majanduslikult vajalikud aga samas kasutati juutide vastu igasuguseid programme .
Talupoegade linna asumise õiguse küsimus.
Linnade iive negatiivne, sõltuti talupoegade tööjõust. Talupojad sõltuvad sellest, kas võivad müüa otse linna või mitte. Linnad moodustasid liite, nt Lombardia Liiga 1161, mille eesmärk on seista vastu keiser – kuningas Friedrich Barbarossale. Itaalia linnad seisid paavsti poolel, rajati Aleksandria (nim paavsti järgi). 1179 pidi keiser oma lüüa saamist tunnistama. 1208 Lombardia Liiga taaselustus, 1226 taas vastusesis keisrile.
Saksamaal Reini Liit, mis oli Bremenist Zürichini ning loodi 13. sajandi keskel (Interregnumi ajal ehk kuningate vahelisel ajal). Palju konkureerivaid kuningaid. 1254 loodi linnadevahelise leppega liit ühe kuninga toetuseks . 23
Uus Reini Liit 14. sajandi II poolel, ühendati jõud röövrüütlite vastu. Lõuna – Saksamaal Svaabi Liit keisri vastu (Karl Wenzel). Üritas raha saada pantides linnasid. 1376 rajati Svaabi Liit (omaabi türannliku lepingumurdja vastu). 1380ndail said mõlemad Saksa liidud lüüa.
Hansa Liit – Põhja – Läänemere kallaste linnad + sisemaal .
Hansa Liitu pole kunagi formaalselt rajatud, tekkis 12. - 13. sajandil. Aeg kus kaupmehed ise olid liikuvad nõudis, et kaupmehed üksteist toetaksid. Sellised seltsingud, hansad ehk jõuk, kamp , hiljem võõrsil viibivate laevnike, kaupmeeste rühmad. Ojamaa saarelt sai alguse Hansa Liit, kaupmeeste juhitud organisatsioon . Tradistsiooniline vaade, et Hansa Liit oli puhtalt sakslase asi (Kattwger). Läänemere äärde linnad, kaupmehed paiksemaks.
1201 Riia rajamine. Kauplemise olemus ja Hansa Liidu olemus muutusid. Kaupmeeste Hansast sai linnade Hansa. Linnad kasvasid Hansasse sisse, liikmeseuse küsimust üles ei kerkinud . Hiljem hakkas Visby asemel juhtrolli mängima Lüübek. Liitu hoidid koos ühine kaupmeeskond, kaubanduslikud huvid. Kaupmehed moodustasid ariühinguid konkreetsete tehingute jaoks, asuti elama eri linnadesse. Vennad kaupmehed eri linnades = isiklik side. Ärikeeleks kesk alamsaksa keel st kaupmehi ühendas üks keel.
Hansa hankis enesele privileege, mille abil toimus vahetus Inglismaal, Skandinaavias. 14. sajandil (1370) võitis Hansa Liit Taani kuningat. Oldi sõjaliselt kaitstud 14. sajandini. Täpselt ei teata, mis oli Hansa linn, mis mitte. 15. - 16. sajandil kasutati sümboolselt numbrit 72 kui Hnsa linnade arvu, tegelikult 180 – 200 linna ja 70 – 80 aktiivset linna, kes osalesid Hansa päevadel - linnade saadikud kogunesid al 1356 aastast. Hansal ega Hansa päevadel polnud täidesaatvat organismi, mõjukaimad linnad olid Lüübek, Köln, Danzig. Ka regionaalsete linnade päevad. Vendi linnad ( Põhja – Saksamaa eesotsas Lüübekiga). Vestfaali linnad. Arutasid regionaalseid küsimusi ja valmistuti Hansa päevadeks, kuna väiksematel linnadel polnud nii palju raha ja huvi, et osaleda, esindasid neid suuremad linnad.
Hansa kontorid (esindused, faktooriad), kus privileegide tõttu viibisid kaupmehed Novgorodist, Bergenist, Londonist , Brückest, mis ise polnud Hansa linnad. Liit stabiilne 16. sajandini. 24
Hansa linnade hulka mittekuuluvate linnade kaubandus pakkus konkurentsi. Hollandi kaubandus Liivimaal, kasulik linnadele aga mitte Hansa Liidule. Poola, Taani, Holland , Inglismaa ja Põhja – Saksa vürstiriigid hakkavad Hansa privileege tagasi võtma ja enda kaubandust soosima. 17. sajandil lõpetab Hansa Liit tegevuse. 18. sajandil Hansaadid – Lüübeck, Bremen jt.
KESKAJA KIRIKULUGU
Le Goff : „Kui võime rääkida ka keskajast, mida iseloomustab sellel ajal valitsenud ideoloogia ..., see on kristluse valitsuse aeg, mis seob kõike, õigustades ja taunides feodaalsüsteemi.“
Kristlus on süsteem, milles keskaeg toimib. Kui midagi on süsteemist väljaspool, nt põlluharimine, on neilgi asjadel oma sümbolistika selle toimimise jaoks. Katoliiklus valiseb maailma. Katoolne = üleüldine kreeka keeles. Ortodoksnne = ida kirik = õige usklik , tähendab ka peavoolu doktriini. Ortodoksia ja hereesia = peavoolu dogma ja hereesia. Kreeka katoliku kirikuks nii Kreeka kui Ladina kirik, mis peavad end esimeseks ja õigeks. Kreeka katoliku (uniaadi) ka kirik, mis tunnistab Ladina doktriine ja paavsti. Õpetuslikult ja poliitiliselt lääne kirik aga välimuse poolest ida kirik.
313 keiser Constantianus Suur andis kristlastele tegutsemisvabaduse. Constantianus ristiti surivoodil.
380 keelati paganlus .
527 – 565 Justianus, kelle ajal kujunesid doktriinid .
Kirik riigi aluseks. Kirik ise kui riik, kui võim, mis pretendeerib sellele, et olla ülemuslik kõigi valitsejate suhtes.
Keskaja kirikulugu periodiseeritud mitmel moel.

• Keskaegne kirik kujunes Karolingidest kuni 11. sajandi keskpaigani, kujunesid välja põhialused.
  
• 11. saj keskpaigast kuni 13. saj lõpuni omandab kirik universaal - monarhia jooned.
  

• Hiliskeskaeg – kirik kui tsentraalne organisatsioon, riikide (regionaalsete organite) ja kiriku põrkumine. Poliitilised vatsuolud kiriku organisatsiooni sees. Nt paavstide ja kirikukogude vastasseis, Õhtumaa kirikulõhe. 25
  

Reformatsioon oli üks lahendus kohalike valitsejate ja tsentraliseeritud kiriku vastasseisule.
Katoliikluse pea on Rooma paavst, paavsti võim = paavsti primaat . Võimu alus Matteuse peatükist 18 – 19 reast . Peetrus esimene Rooma piiskop, kaljule ehitatud kristuse kogudus. Vatkani vapil /lipul kalju. Rooma oli impeeriuki pealinn, sellest Rooma paavst, kogu kristlaskonna pea.
Sufragaan piiskopid – alluvad piiskopid.
Metropoliit – peapiiskop .
Diötsees – piiskop.
Itaalia piiskopkonnad pisikesed ja vaesed, Reinimaal suured ja rikkad. Ida – Rooma riigis kerkisid esile üleregionaalsed kirikujuhid ehk patriarhid (Aleksandria patriarh , Konstantinoopoli patriarh).
Rooma paavst vs Konstantinoopoli patriarh
Kristlus levis juba antiikajal väljapoole Rooma riigi piire . Hilisantiigis oli arvukalt usulisi koole ja suundi.
ARIUS – Usuvool.
AREIOS – levitas antitrinitaristsset õpetust, mis eitas kolmainsust.
ATMANASIOS – Aleksandria metropoliit.
Õpetused Lähis – Idast, kristluses esinevaid õpetusi, nt arius, mis sai nime Areiose järgi.
Kontsiil ehk sinod onkirikukogu, kuhu tulid juhtivad vaimulikud, piirkondlikud või üle riigi.
Matteuse, Markuse, Luuka – sünoptilised ehk kokkukuuluvad.
Matteuse, Markuse, Luuka, Johhanese – kanoonilised.
Apogrüüfilised evangeeliumid on need, mis teadmata tõepäraga ega ühti teistega.
Kolmainsus – Isa, Poeg ja Püha Vaim, mis on üks Jumal aga esineb kolmel kujul.
Areiose antitrinitarism – kolmainsuse eitamine .
325 kirikujuhid Nikaiasse (Türgis) ja mõistsid Areiose tunnistuse hukka, luues Nikaiose usutunnistuse . Et Jeesus ongi Jumal, mitte Jumala suhtes sekundaarne . Kehtestati ülestõusmis pühade väljaarvutamise kord (paasa pühade ajal). Arianose õpetus siiski populaarne . Kuidas ülestõusmis pühasid paasadest eristada? Nikaia kehtestas korra, et need pühad ei ühtiks. 25
Gregorianuse kalender pani kirikud raskesse olukorda, sest Nikaia lähtus Rooma Juliuse kalendrist, sellepärast Venemaal vanausulised kasutavad teist kalendrit.
Palju kirikukogusid.

Oikumeeniline kirikukogu – üleüldise kehtivusega.

381 kontsiil – tauniti valeõpetusi.

421? kontsiil – millises vahekorras Kristuse jumalik ja inimlikosa? Maarja inimesena sündinud Jeesuse ema (Nestori väide). Aasias levis nestoriaanlik kristlus. 13. sajandil kohati nestoriaanlikke kristlasi Aasias.

451 kontsiil – monofüsiitide taunimine ehk jumalik allutas inimliku osa Kristuses.

553 kontsiil Konstantinoopolis – nestoriaanlus ja monofüsiidid

680 – 681 kontsiil – Kristuse tahte küsimus, vahe jumaliku ja inimliku tahte vahel – Kristus küsib, kas karikas võib mööduda?(monoteliidid, tunnistati ebaõigeks).

787 kontsiil Nikaias – pildikirja kasutamise lubamine või keelamine Bütsantsis. Kristlased tegid pilte kui märki, mitte Jumala asendajat . Ikonoplastid ja ikonopuulid ehk pildilubajad ja pildipurustajad. Otsus pilte lubada aga mitte kui puuslikke vaid austusväärseid kujusid .

860 – 870 kontsiil – tunnustas Rooma paavsti primaati.
Vastaseis Photiosega, Photiose skisma ehk kirikulõhe, poliitiline lahknevus. Hereesia tähendab õpetuslikku lahknevust, väärõpetus. Skisma kui katoliku ja õigeusu lahknevus.
Ida kirikus 7 oikumeenilist kontsiili (8 Piibli järgi kuradist, seega rohkem ei saa tulla). Lääne kirikus 17 kontsiili ( 1438 -39 Ferraras, Firenzes) keskajal.
Goodid jt hõimud kaldusid ariaanlusesse, panid alguse teiste rahvaste kristlaseks saamisele. Ariaanlased said katoliiklasteks sissetungi käigus (eri hõimud, kes Rooma alasid vallutasid).
496 võtsid frangid vastu katoliikluse, 497 ristiti Clodovech ja tema kaaskond. Rooma riigi ajal sai kristlus valitsevaks ka provintsides, nt Briti saartel. Rooma riigi lagunedes tekkis omapärane keldi kirik. Iirimaale ristiusk 5. sajandil, kiriku rajajaks peetakse Püha Patrickut.
Igas linnas piiskop = järelvaataja = koguduse pea. 26
Iirimaal pole linnu, usu osana on tähtis munklus . Abti ülesanne kiriku haldamine . Üksikisiku pöördumine paganlikus ühiskonnas ristiusku on keeruline, sest paganlik kultus on see, mis kogukonda ühendab.
PRIMA SIGINATIO – esimene ärgistus, toimub mõni hetk enne ristimist (varem võib – olla ei ristitudki?).
Iiri kloostrid olulised kultuurikeskused, misjonärid Šotimaal ja Gallias. Kui germaani kuningad kristlaseks valmis saada = halduspoliitiline akt.
Ehelbert (anglosaksi kuningas) lasi end ristida . Anglosaksi misjonärid Madalmaades ja Saksamaa aladel. 754 Püha Benedictius suri märtrisurma. Asutas mitmeid kloostreid. Manz – piiskoppide residents. Saksamaa võrdub esmajoones Reinimaaga. Saksid sunniti ristisõtta Karl Suure poolt. 8. - 9. sajand ristiusustati lääneslaavlased. Tšehhis kohtusid Baieri katoliiklik misjon ja Ida kiriku misjon. 10. sajandil Prahas katoliiklik piiskopkond, siiski peeti mõnes kloostrit liturgiat slaavi moodi.
Umbes 1000.a said Poola ja Ungari katoliiklikeks maadeks.
831 Hamburgi piiskopkond, esimene pea Püha Ansgar (püha benedicktlane).
826 lasi Taani kuningas end ristida.
1015 – 28 hakkas Norra kuningas Olaf Püha oma maad ristiusustama. Ta kukutati .
12.saj alguses sai Rootsi ristiusklikuks.
13.saj alguses kristianiseeriti Liivimaa , Preisimaa.
1385 võttis Leedu ristusu vastu Poolalt, 1387 Vilniuse piiskopkond. Loode – Leedu ristiusku 15. sajandil.
Hispaanias, Lõuna – Itaalias, Sitsiilias elavad nii muhameedlased kui kristlased. Lõuna – Itaalias ja Sitsiilias sulandusid Lääne ja Ida kristlus.
Paavsti pretensioon olla kogu kristliku maailma pea.
Tema võim sõltus tema isikust, kuidas ta suudab end maksma panna. Paavstid pärinesid Rooma nobiliteedist, valimine sõltus Rooma aadliparteide suhetest, võimu teostamine sõltus samuti aadliparteidest.
754 ja 757 tegid frangid sõjakäike Itaaliasse ja purustasid langobardid . Tunnistasid majordoomus Pippin Lühikest kui kuningat. Oma vallutatud alad andis Pippin Lühike paavstile, tekkis Paavsti riik. 27
8. sajandi III veerandil valmistatud võltsüürik, millega Constantianus andis ülemvõimu ( ilmaliku ja kirikliku) paavstile. Seda et Constantianuse ürik on võltsitud, tõestas Valla filoloogina, et kaustatud keel pole Constantianuse aegne vaid hilisem.
754 Pippin Lühike kuningaks.
8.sajandi lõpul võimule Karl Suur (hiljem näitas see, et paavst kroonib kunongaid tema ülemust keisri suhtes). Keisririigi taastamine ja keisrivõimu ülekandmine – renovatio ja ranslatio.
Piiskopivõim läks selle piirkonna tooniandva perekonna kätte. Kloostrid erakätesse. Omandkirik. Kloostrit valitses kiriku foogt ehk ilmaliku aadlimehe ametnik.
9.sajandi lõpp, 10. - 11. sajandit iseloomustab paavstluse allakäik. Paavstid vahetusid tihti poliitilise võitluse tõttu. Paavsti troonil istus tihti Tuclumi suguvõsa. Saksamaal tõusis esile Ottode dünastia, kes taastasid vahepeal kadumaläinud keskvõimu Ida – Frangi riigis. Nende poolt loodud haldussüsteem toetus kirikule. Riigikirik ehk Reichkiriche, riigiaparaat ja kirikuaparaat on üks ja seesama. Peapiiskop keisri enda perekonna liige, keiser valiti rahva (aadlike) ja kirikukogukonna , see täielik formaalsus. Investituur piiskopi kohta, et talle piiskopilään anda. Kiriku sees kerkis esile rahulolematus . Cluny klooster (kloostrite süsteem) oli benediktiini klooster. Cluny reformiliikumine. Paavst Leo IX ajal eestseis ja Cluny munk Hildebrand, kes saab paavstiks 1073 – 85 paavst Gregorius VII nime all, nim gregoriaanlikuks kiriku reformiks. Nõuti simoonia (kirikuametite müük, ilmalik investituur), nikolaitismi ( preestrite abiellumine ), preestrite tsölibaati (munkadega teine lugu). Oluline, et preestril pole (legitiimseid) lapsi, sest muidu hakkavd lapsed isa ametit pärima ja kogukonna kirik läheks kiriku võimu alt suguvõsakätte.
Sünnidefekt – laps, kes pole legitiimsest abielust .
Reformatsiooni ajal lubati abielluda vaadeldes moraalsest aspektist , neil niikuinii naised – lapsed, miks mitte legaliseerida?
Patronaat – kui mõisnik annab kirikule maad, ilmalikul õigus kaasarääkida kiriku majandulikes asjades. Kohustus juhtiv olla kiriku ehitamisel. Mõnikord vaimuliku määramisel. 27
Eesti soost vaimulikud Kroonlinna vms, sest mõisnikud valisid omale saksa kandidaadi (ka peale reformatsiooni). Piiskopilt läheb õigus valida kirikutesse vaimulkke linna raele. Gregorius VII toonitas, et on Kristuse asemik maa peal. Paavsti võim nii ilmalik kui kiriklik, voli vürste ametisse nimetada ja vallandada.
Dictatus Papae – vaid Rooma kirik on Jumalast, vaid Rooma paavst on üleilmne, tal õigus tagandada ja valida piiskoppe, jagada ja ühendada piiskopkondi, valisejad peavad Rooma paavsti jalga suudlema (žestidel juriidiline jõud, loovad õiguslikusideme), võib keisrit tagandada, oikumeeniline kontsiil peab olema tema poolt heakskiidetud, otsustab tekstide kanoonilisuse üle, paavsti ei saa süüdistada ega tema üle kohutmõista, Rooma kirik pole kunagi eksinud ega eksi ka, Rooma kiriku vastane pole katoliiklane (ei saa lunastatud). Paavsti ilmeksimatus ei laiene igapäeva ellu, paavstid pole seda sätet kasutanud.
Investituuri tüli paavsti ja keisri vahel. Paavst nõudis õigust Saksa piiskoppi ametisse nimetada. Kuninga ametnikke nimetab paavst. Heinrich IV lasi kokku kutsuda Saksa keisrisriigi sinodi ja lasi paavsti tagandada. Paavst surbendeeris ehk tagandas keisri ja piiskopid, Heinrich IV kirikuvande alla ja ta alluvad vabastati vandest. Vürstid kohustasid kuningat ühe aasta jooksul kirikuvande alt vabanema. Kuningas tuli Kanossa linnuse alla patukahetsejana, paavst andis järgi ja vabastas kirikuvandest. Kanossas käik – avalik allaandmise retk. Heinrivh IV taastas võimu ja lasi oma pooldajatel seada vastupaavsti. Läks Rooma ja alsi vastupaavstil end keisriks kroonida, Gregorius vangi. Lõuna – Itaalias tulid abiväed, kes paavsti vabastasid ent rüüstasid Rooma ja selle eest saadeti Gregorius pagendusse. 1122 Wormsi konkordiaat – kompromiss , vaimulikud valivad piiskopid keisri juursolekul (vaimulike investituut) ja peale seda jagas keiser neile maid (ilmalik investituut). Wormsi konkordiaat ei lõpetanud vastuseisu .
Friedrich I Barbarossa vs Aleksander III vastasseis.
Friedrich I Barbarossa sai lüüa Lombardia Liigalt. Oma riigis nim kuningat piiskop ja peapiiskop. Paavstivõimu tippaeg 1198 – 1216, Innocentius III valitsusajal. Paavst kõrgeim instants. Paavstid 13. sajandil hariduselt juristid . Innocentius III ajal Saksamaal võistlesid rivaalid, paavst kutsuti vahendajaks. Arleaat (Lõuna – Burgundia , Lõuna – Itaalia). 28
Paavstile Saksamaa, Itaalia ja Arleaadi kroon. Milline seal vahekord ilmaliku ja kirikliku võimu vahel? John Maata (Inglismaa kuningas) oli vastuolus oma maaomanikega, tunnistas paavsti oma senjööriks. Poliitilised olud Innocentius III ajal väga soodsad.
Ei maksa ülehinnata tsentraliseerimist, kommunikatsioon eri osade vahel pole nii kiire! 13.sajandil oli paavsti autoriteet küll üldtunnustatud ja ta otsused olid olulised, otsused arvesse tulevad ja õiguslikult siduvad aga samal ajal ei tasu ta mõju Euroopas perifeerias ja üksikküsimustes üle hinnata. Nt Liivimaal legimiseeriti oma võimu paavsti abil aga tema otsestest käskudest ei lähtutud. Paavstide sekkumine asjadesse süvenes 14. sajandil.
Paavsti provisioon – vaimulike kohtade taotlemine paavsti kantselei ( kuuria ) kaudu. Samas provisioni hindasid hindajad leidsid, et see on sekkumine nende asjadesse. Reaalselt avaldasid kohalikele kirikutele rohkem mõju kohalik raad ja vürstid. Kohaliku kiriki tsentraliseerimine käis käsikäes kohalike valitsejate võimu kasvamisega.
Reformatsioon – paavsti rolli võttis üle kohalik valitseja, kirku varade sekulariseerimine ehk varade ilmalike valitsuste alla võtmine.
Gallikalism – kuninga võim on paavsti võimust suurem.
1294 Celestinus V tema bonifikaat jäi lühikeseks. Paavstilt eeldati poliitilist võimekust, Celesstinus V astus tagasi, paavstiks sai Bonifacius VIII (kellel tekkis vatasseis Prantsuse kuninga Philippe Ilusaga). Philippe Ilus seadis kulutuste tõttu sisse maksud, paavst keelas selle ja kuningas keelas omakorda väärismetallide väljavedamise Prantsusmaalt. Investutuuri tüli. (Kas paavst saab üldse tagasi astuda?). Prantsuse juristid tunnistasid Bonifaciuse VIIIst, 1302 andis ta välja bulla ainuõndsaks tegevast katolikust kirikust , pealkirjana kasutati kirja esimese rea sõnu. Paavst plaanis Prantsuse kuninga kiriuvande alla panna aga vahetult enne seda võtsid kuninga sõdurid Nogaret` juhtimisel vangi (3 päeva), peale vangistust suri ruttu (oli u 100 aastat vana).
Keeruline, segane aeg Itaalas, paavstid ei saanud seal elada, sest polnud piisavalt sissetulekut ega julgeolekut, viibisid enamasti Lõuna – Prantsusmaal, kust aeti välja albilased (kuninga poolt väljaajamine) ja maa sai endale paavst.
29
Kui prantslane Clemens V sai paavstiks, nimetas kardinalideks prantslasi, enne oli kardinalid enamasti itaallased . Prantsuse kardinalid saavad enamuse. 1309 asus Clemens V alaliselt resideeruma Avignoni linna Lõuna – Prantsusmaal. Algul oli Prantsusmaa kuningal paavsti kuurias mõjuvõimu aga tasahaaval see lagunes. 100 aastat, mil paavstid elasid Avignonis, nim Avignoni vangipõlveks, eriti just Itaalia poolt, kelle arvates võisid paavstid elada ainult Roomas. Aga sel perioodil ei saanud paavstid seal elada segaste, eluohtlike olude tõttu hakkama.
Urbanus V pavst 1362 – 70, läks Rooma aga enne surma naasis Avignoni, sest ei suutnud end maksma panna. 1377 (1370 – 78 bontifikaat) asus Gregorius XI Rooma ja Vatikani (enne Lateriaani künkal). Ta soovis ka Avignoni naasta aga suri. Itaallased nõudsid, et paavst valitaks Roomast või vähemalt Itaaliast. 1378 valiti Urbanus VI nende kardinalide poolt, kes olid tol ajal Roomas või tulid paavstiga kaasa. Urvanus VI oli Itaalia natsionalist ja kahjustas Prantsuse karidinalide huve, valimised kuulutati kehtetuks ja valiti uus paavst Clemens VII, kes asus Avignoni. Tekkis Õhtumaa skisma, kaks paavsti - üks Avignoni ja teine Roomas. Veel kehvemad rahaasjad, kahte kuuriat tuli ülal pidada. Maksukoormus ja vajadus raha hankida kasvasid. Idee, et paavst ei peaks olema pea vaid kirikukogude otsuste täideviija (võim kontsiilidele, täideviiv võim paavstile) – kontsiliarism. Kontsiil – kirikukogu.
1409 kutsuti Pisasse kontsiil paavsti vaidluse laghendamiseks, kumbki paavst ei tunnistanud kontsiili otsust. Kontsiil tagandas mõlemad paavstid (paavst pole tagandatav Gregorianuse bulla järgi). Kontsiil valis uueks paavstiks Aleksander V, kumbki paavst ei tunnistanud seda ja nüüd oli juba kolma paavsti aga Aleksander V tunnistati enamikes riikides. Kontsiil valis uueks paavstiks Johannes XXIII ( Balthazar Cossa). Paavst läks omaenese kontsiiliga tülli, 1415 kuulutas kontsiil end paavstist ülemaks. Conzilis (linn) lasti ka Jan Hus hukata, seal mängis rolli Johannes von Wallenrode. Kontsiil käskis paavstil tagasi astuda, ütles et Johhannes XXIII on nooruses mereröövel olnud, Johannes XXIII loobus paavsti troonist aga jäi kardinaliks. Tagasi astus ka Gregorianus XII.
Martinus V 1378 – 1417 bontifikaat – sellega oli kirikulõhe ületatud. Kreeka ja Ladina kiriku vaheline tüli. Konstantinoopoli patriarh vs Rooma paavst.
29
Kirkikud erinesid nii liturgia , õpetuse kui administratsiooni poolest ja need erinevused aina süvenesid. Paljastati vastastikku eksimusi usu vastu.
Paavst Leo IX seotud gregorianliku reformiga, valitsuajal saavutas üleeuroopalise tähtsuse. Vastane Mihhail Kerullarios kuulutas ladinlased pooljuutideks (hapendamata leib armulaual) ja paganateks, nende kirikud kreeka õigeusu ajal suleti. Paast laupäeval on kreeka õigeusuliste meelest juutide järeleaimamine. Kas paavst tohib laulda Halleluujat või mitte?! FILIQUE – ja pojast. Kas Püha Vaim lähtub isast või isast ja pojast? Ida kirik, et isast, sest isa on kõik kokku. Ladina kiriku meelest, et kui ütleme isast ja mitte pojast, tehakse poega madalamaks ja nii seotakse kolmainsus üldise kahtluse alla.
Konstantinoopolisse läks tüli lahendamine clunylase Humbert , 1054 pani Humbert patriarhi kirikuvande alla, sest süüdistas teda simoonias (kiriku ametite müük, ilmalik investituut), nikolaitism (vaimulike abielulisus) jne. Patriarh pani paavsti vastukirikuvande alla (eemaldati alles 1960ndail). Ja lääne ning ida kirik läksid lõplikult lahku.
1204 üritas lääne kirik leppida, uniooni lepingud (üks või teine patriarh tunnistas paavsti võimu).
1274 Leoni II kontsiil, paavstid Sitsiilia kuninga mõju all ja need olid Konstantinoopoli vastu.
15.sajandil elavnesid uniooni läbirääkimised, sest türklased võtsid tükke Bütsantsi riigist. Euroopast ristiretked türklaste vastu. Et kindlustada Lääne – Euroopa abi, oli Bütsants huvitatud unioonist. Vaimulikkonna enamus oli sellele õpetuslikel põhjustel vastu.
1409 Ferrara – Firenze kirkikukogu (aluseks hilisematele unioonidele, nt Bresti unioonile) aga reaalsuseks see unioon ei saanud. Türklastevastased sõjad ei andnud tulemusi. Loodi Uniaadi kirik (Lääne – Valgevenes, Lääne – Ukrainas), mis oli vormiliselt kreekapäraste jumalateenistustega aga tunnistatakse paavsti primaati. FHILIQUE-t tunnistati st Püha Vaim on nii Isast kui Pojast, söödi nii hapendatud kui hapendamata leiba.
15.sajandil paavstide ja kontsiilide vastuseis. Paavstid jäid peale.
Kas silmatorkavate võõrnähtudega kirik suudab tagada õndsust?
Boccaccio oli Avignoni - aegne diplomaatpaavstide juures. 30
Hiliskeskajal saavad üldiseks annetused kirikule, palverännakud.
Podagra - ainevahetuse haigus, mis tuleb ühekülgsest lihatoidust (see fakt ka “Dekameronis”). Podagra tavaline haigus vennaksestel st kerjusordude – fransisklaste ja dominikaanlaste – seas.
Tõusikud , kes elavad nagu aadlikud, vanade mungaordude liikmed olid aadlipäritolu.
1431 kontsiil Baselis – tahtis kirikusiseseid probleeme lahendada. Kontsiilijuhid ja paavst Eugeneuse vahel vastuolud, paavst saatis kirikukogu laiali aga kontsiil ei kuuletunud ning osavõtt osutus suureks. Paralleelselt kaks kontsiili, suur kontsiil Baselis ja paavstlik kontsiil 1238 Ferraras (siis Firenzes ja lõpetas Roomas). Eugeniuse ja Baseli kontsiili suhted aina teravamaks, lõhe, sest ka kuningad ja vürstid peavad valima ühe poole, mida toetada. Ainuke piiskop paavsti kontsiilis oli Lääne – Saare piiskop, kes nimetati piiskopi selleks, et läks esindajana paavsti juurde, Saare – Lääne piiskop oli muidugi kontsiili poolt.
1438 Baseli kontsiil tagandas paavsti, 1439 kuulutas ketseriks . Kontsiil valis uue paavsti, Felix V, lõpuks aeti kontsiil Baselist välja. 1449 gallikalism st Prantsusmaa soosimine. 1438 Prantsusmaa vaimulike koostatud pragmaatiline konstitutsioon , mis piiras pavsti võimu ja suurendas kuninga oma. Kirikureformi ei tulnud, paavstide autoriteet kontsiilide üle taastatud. 15. sajandil nimetati renessansspaavstideks. See ajajärk on õigustus reformatsioonile kirjanduses.
NEPOTIS - kiriku s sugulaste eelistamine, vaimulikul pole legitiimseid poegi, kes võiks pärida. Toetatakse oma perekonda ametikohtade andmisega. Simoonia – ametite müük. Indulgentside müük, öeldakse, et patukahetsuskiri, see vale, sest ta pole sageli kiri. Inimesed läksid ristisõtta, et saada induglentsi ehk patu ajalikku kustutust. Preestril patukahetsusteo määramiseks pönitentsiaar – raamatud. Ka palverännakuga võimalik saada pattude andeksandmist. Loeb sisemine pöördumine ja kahetsemine. Ristisõda nagu palverännak, ainult et relv käes, kuna paljud said surma, siis kuulutati et sõjas hukkunutele saab osaks täielik andeksandmine. Ristisõdade jaoks pole 14. sajandil mehi vaid raha. Rahakogumise kampaaniad . Hiliskeskajal palju kampaaniaid, palju raha vaja ja rahval suur nõudmine indulgentside järele. Hiljem olid nad paberikujul ka.
31
Indulgents ei kustuta pattu vaid patukaristust, selleks vajalik piht ja absolutsioon . Ei maksa inulgentse rahaallikana ületähtsustada.
Keskajal indulgentsidele teoloogiline kriitika ehk kas head teod on ülekantavad? Kristus jt pühakud tegid rohkem heategusid kui endal vaja läks, need teod siis maailmas ülejäägis. Teine aspekt, et paavst kogub raha ja viib selle maalt välja ning maa jääb vaeseks. (Siiski indulgentsude müümisel polnud erilist tähtsat osa paavsti tuludes, see suht väike). Mõni indulgentside kampaania võis töötada hoopis kahjumiga. Pluss ühiskonnas oli pidevalt nõudmine nende järgi.
Sinekuur – palka saab aga tööd ei pea eriti tegema, vaimuliku palgatulud, mille omamine ei olnud seotud kohustusega teha vaimuliku tööd.
Sinecura animarum – tulu ilma hingehoiuta. Keskaegsetes ülikoolides õppejõududeks vaimulikud, kellel oli sinecura animarum, tänu millele nad said ülikoolis õpetada.
Renessanssi ajastu paavste iseloomustab: kirjanduse/kunsti toetamine , neid on süüdistatud ebamoraalses poliitikas. Kindlustatakse suguvõsa/pere tulevikku, vaimulike puhul nim seda nepotismiks. Rodriga Gorgia sai paavstiks Aleksander Vi-na. Tema sihiks on peetud paavstivõimu asendamist dünastilisega.
1494 algavad Itaalia sõjad Prantsusmaa kuninga sissetungiga. Paljud paavsti suhtes rahulolematud (verepilastus tütrega, 4 last abielurikkumisest, kas Aleksander VI surm polnud arseeni mürgitus jne).
Miks reformatsioon puhkes just Saksamaal?

Saksamaa oli killustatud, jagatud väikeriikideks. Vastuhakk kiriku organisatsiooni vast oli vastuhakk ka riigi vastu aga Saksamaa väikeriigid ei suutnud end alati paavsti kuuria juures maksma panna. Vaimulikel väike palk Saksamaal, lõhenemine. Saksa traditsioonid tugevad.

Hiliskeskaega ilmestab vagadusepüüe, inimestel isiklik mure, kas pälvivad ikka lunastuse (indulgentside nõue, lokaalsed palverännakud). Eluajal või surres anti testamendiga preestrile/kirikule mingi summa, et saaks surnu või pere jaoks missasid pidada. Selleks vikaar , kes missasid peab (4 missat nädalas). Missapreestreid linnas palju, vähene tasu ja palju vaba aega. Paljud linnad võtsid ülemäärased vaimulikud kantseleisse, nt notariks.
31
Perekond kirikusse rajada oma altari . Saksamaal kirikute sisemusest säilinud u 2%. Regend – vaimulikukoht, hinnatud nt 20-margane toomhärra koht. Paavsti provisioon – kohad ei täideta koha peal vaid paavsti kantseleis (kuurias). Eriti laialt praktiseeritavaks 14. sajandil. Lisandusid maksud ja lõivud, et kuuriat ülalpidada.
Annaat – maks, mille ulatuseks on vaimuliku ühe aasta sissetulek, tuleb maksta vaimulikuks asumise aasta alguses. Nt piiskopkonnad maksid, Saare – Lääne piiskopkond kalleim Liivimaal, ka Riia omast kallim. Piiskopid pidid valduse eest maksma, et saaksid valitseda . Annaate hakati nõudma Innocentius III ajal. Gallikanistlik kirikukord hakkas selle vastu võitlema. Ametisse kinnitamine, sissepühitsemised. Kuuriatel suured sissetulekud. Paavst ei valinud kohtadele oma suva järgi, selleks keerulised meetodid. Vaimulikud on seisus, mis ei täienda end ise (tsölibaat). Priviligeeritud seisus, maksuvabadus ilmaliku seisuse suhtes, hierarhiline . Osa tunnistab protsessioonlikku ??????
Preester = prespüter.
Diakon – pole õigust armulauda jagada.
Piiskop – õigus preestreid määrata.
Paavstil ka piiskopi pühitsus aga rohkem õiguseid.
Kardinal diakon, kardinal preester, kardinal piiskop.
Ajalooliselt kardinalid Rooma ja selle lähikonna vaimulikud, Rooma kirikute diakonid, preestrid ja piiskopid. Hiljem nimi säilis ka mujal.
Salakardinalid – Venemaal ei kuulutatud oma kardinali staatust, et ei tekiks sellepärats probleeme.
Ilmik vaimulikkond – pole ilmalikud vaid tegutsevad ilmas, mitte kloostris .
Ordu vaimulikud – regulaarvaimulikud ehk mungad (ordo = kord).
Mungad annavad mungatõotuse, alluda Ordu distsipliinile. Mõned preestrid on mungad aga kõik mungad pole preestrid. Kõik ordu vaimulikud ei ela kloostris, nt sõjaliste ordude liikmed, kerjusmunga ordud, toomhärrade ordude liikmed. Tänapäeval on enamus munkadest preestrid. Vaimulikkonna eesotsas on paavst, kes on Rooma piiskop. Tema vaieldamatu autoriteet viidi läbi gregoriaanliku reformiga. 12. - 13. sajandi paavstid, kes täidavad vaimulikukohti perifeerias. 1234. aastal paavstiks Gregorius III. 32
Paavsti prerogatiiv – paavsti eesõigus pühakuks kuulutamisel.
Perifrentsiaarid–kuulutasid välja patulunastuse (absolutsiooni) sakramendivastase teo sooritajale (mõrv, abielurikkumine, nunnade distsipliinitus).
Absolutsioon – pattude andeksandmine.
Kardinal – kõrgemad vaimulikud ametnikud.
Paavsti õukonnas (kuuria) tähtis osa kantseleil. Paavstiks valiti, valijaks on kohalik (Rooma) ülikkond. Kui keisrid nimetasid vatsupaavsti, tekkis vajadus valimisreegleid korrastada. Valimistulemus võis juhuslik olla, millise esindajad parasjagu Roomas olid jne. Valimised võisid kesta aastaid, nii on ajapikku kehtestatud reeglid ja nõuded.
1059 valimistest võisid osavõtta ainult kardinalid.
1179 valituks saamisel vaja 2/3 kohalolijate häältest.
1274 konklaav – suletud ruum, kuhu kardinalid suletakse valimise ajaks, et poleks välissurvet ja kiirendada valimist, siis sel ajal ei saada palka, ajapikku vähendati toiduportsjoneid. Valitakse sedelitega, peale valimist põletatakse spetsiaalses kaminas, kui suits on must, siis ei jõutud otsusele aga kui valge )märjad õled), siis valitud. Paavst valitakse kardinalide seast. Ka teised piiskopid valis algselt piiskopkond ja rahvas. 12. sajandil sai reegliks, et piiskopi valib toomkapiitel. Valimiste kaudu laiendasid õigusi, valimiskapitulatsioon (valija ja kandidaadi vahel) – laiendada valija õigusi. Hiljem nim piiskoppe paavstide poolt.
Piiskopkond – diötsees. Enamus diötseese koondatud kirikuprovintsidesse, mille eesotsas peapiiskop ehk metropoliit. Piiskopid alluvad peapiiskopile vaimulikes aga mitte ilmalikes asjades. Oma piiskopkonnas räidab peapiiskop piiskopi kohust. Vikaarpiiskop – piiskopi asetäitja.
Toomkapiitel – vaimulike kogum, liikmed toomhärrad ehk kanoonikud. Piiskop on nende arvamuse kuulamiseks kohustatud.
Kapiitlid, mis pole seotud piiskopkonnaga, on omaette olevad kloostri moodi kogukonnad.
Sekulaar kapiitlid – toomhärrad elavad omatahtsi.
Regulaar kapiitlid – järgivad oma ordu reegleid, ühine kapiitli distsipliin .
Alam vaimulikkond: preester, diakon – tavaline koguduse töö,tulukus näitab, milline koht neil ilmalikus elus. 33
Jagunemine kõrgemateks ja madalamateks vaimulikeks, seotud ühiskonna üldise kihistumisega, kõrgemad vaimulikud olid aadlisoost. Hiliskeskajal see muutub, nt kerjusmunga ordud, mille liikmeks saamine kergem (nad mitteaadlikud aga tavaliselt mitte kõige madalamast kihist ). Eeldatakse, et piiskop – toomhärra on ülikoolis käinud, see avab uksed mitteaadlikest patriitsidele. Ka mittevabu vaimulikke, mõisnikel oma vaimulik, kes ta hingeõnnistuse eest hoolt kannab. Ka ühe ordu sees tuli ette erinevate kihtide rühmitusi. Käsitööliste jaoks fransisklaste klooster. Nunnadele Strasbourgis üks aadellik klooster, 10 patriitsidele mõeldud kloostrit. Alamatele naistele begiinide klooster. Seisuseteadlikkus.
Vara – ja kõrgkeskajal domineerisid benediktlased. Kõrgkeskajal (alates 13. saj) kerjusmungaordud ja vaesuse ideaal.
Kloostrid tekkisid Lähis – Ida asutustest. Et organiseerida tehti reeglid. Püha Nursia Benedictuse reegel ehk benediktiini reegel. Montecasino 529. Töö kui lihasuretamise vahend. Askeesi ei toetanud, palve ja töö. Kloostri eesotsas abt (abba- isa). Kloostri kogukonna eesmärk tagada iseenda lunastus samas teenida teisi. Põhiline osa munkadest pole preestrid. Benedictlased põhilised kirjasõna kandjad (koolid, kirjutasid tekste ümber). Nende hulgast tekkis Cluny liikumine, seegi benediktiini reegelitega. Olulisel kohal Püha Columbanuse kloostri reegel (Iiri munk Bobbio). Cluny paljude kloostrite emaklooster – kongregatsioon moodustus . Exemitsio – klooster vaba järelvalvest. Clunyst pärit grehoriaanlik kirikureform.
Töö:

Füüsiline – aias

Vaimne – jumalateenistuste pidamine, skriptooriumides kirjutamine.
Kartuuslased – ühendasid eremiitluse (elu oma kongis) ja ühiselu (kohtusid missadel, ühissööma aegadel , ühised reeglid). Tuntud likööriga, mida siiamaani tehakse.
Citaux
Tsistertslased, ideaal teha kirik kõrbesse, eemale maailmast. Iseaaliks teha kõik ise. Ilmikvennad tegid neile käsitööd, hiljem talupojad. Nõudsid tagasihoidlikust, ka ehituskunstis . Kõrgaeg 12. sajandil, mil nende kloostrid levisid üle Euroopa, Saksamaal mitusada, kuulasd Inlismaa tsistertslaste kloostrid. Kloostrid moodustavad ühtse süsteemi. 33
Benediktiini kloostritel ühine reegel aga iga klooster on iseseisev. Tsistertslased moodustasid hierarhilise süsteemi, neil sama Benedictuse reegel aga seda tõlgendati rangemalt. Kõikide kloostrite esindajad kohtusid Citaux generaalkapiitlitel, kus arutati ordu asju. Ka naisharu, nunnakloostrid. Suhted keerulised, nunnad on üleliigsed naised, kes on kloostrisse saadetud , klooster kui abiasutus.
Püha ???? - 1153
Tähtis kirikupoliitiline tegelane, teise ristisõja algataja , organiseerija.
Koorihärrade ordud. Liikmeiks preestrid. Augustiinlased (Meinhard), premonststaatlased.
Kristlaste – paganate piirialadel kerkis küsimus: kuidas teostada misjonit?
Vajalik personaalne luba, et kloostrist lahkuda ja misjonit teostada. 12. - 13. sajandil vajadus Lõuna – Euroopas nende järele, kes läheks rahva sekka (Lõuna – Hispaania, Lõuna – Prantsusmaa, Lõuna – Itaalia, sest neis levis palju ketserlust).
Ideaal askees aga reaalselt mungad ja preestrid jõukad. Ilma vaimuliku pühitsuseta ilmikjutlustajad, kelle sõnum ei läinud ametliku kristlusega kokku. 13. sajandil kerjusordud , dominiiklased ja fransisklased. Nad on vennad, mitte mungad. Elavad konvendis, mitte kloostris. Ladina keeles terminoloogiline vahe kerjusordudel ja kerjusmungordudel.
Loobuda kinnisvarast (maa halduse mõttes).
Ka kerjusordud hierarhilised, konventide vahel on ettenähtud munkade liikumine, et nad ei oleks ühel kohal. Kastiillane Domingo de Guzman ( - 1121) rajas dominiiklaste ordu, jutlustajavendade ordu.
OP – dominiiklane .
OFM – fransisklane.
OSA – augustiinlane.
OSB – benetuktlane.
SJ – jesuiit (ei ole keskaegne).
OT -
Dominiiklaste ordu sündis võitluses Lõuna – Prantsusmaa ketseritega. Seostumine ilmaliku maailmaga .
34
Dominiiklased:

Konventuaalid – leebem suhtumine reeglitesse.

Observandid – rangem askeesireeglite kinnipidamine .
Kontrollisid ülikoolide teoloogiat, arendasid bioloogiat ja keemiat. Aquino Thomas lõi tomismi, mis on praegugi katoliku kirikus järgitav tõde.
Fransiskaanlane = minoriit, ajalooliselt vanem kui dominiiklane. Assisi Franciscus (???? - 12??) rajajaks. Fransisklaste rühm haarati kirikusse, kinnitati 1223 . mitmed fransiskaanlaste suundumused ordu sees kõikusid ketserluse piiril .
Observandid – sõna sõnaline Franciscuse sõna järgimine.
Konventuaalid – tunnistavad ka kinnisvara.
Küsimus kas Jeesusel oli vara? Apostlitel isiklik kogudus? Spirituaalid vs ametlik kirik. Keiser vs paavst. Keisri toetus spirituaalidele päädis ametliku kiriku poolt tagakiusamisega spirituaalidele, spirituaalide juhid hukati.
Püha Birgitta ordu (Vadstena).
Toplet kloostrid, nii nunnade kui munkade konvent, nunnad ja mungad koos.
Keskaja ketserlusi ja sekte saab vaadata üldise kirikuloo raames, seotud nii kiriku kui ühiskonna arenguga. Ketserit mure, kuidas saada lunastust. Ketserlikkus seisnes selles, et nad arvasid, et ametliku kiriku raames pole lunastus võimalik ja ketserid hakkasid kuulutama, et ametlik kirik on selle takistuseks. Kirik hakkab ketseriks nimetama neid, kes hakkavad kirikule vastupropagandat tegema.
Varauusaja ketserlused mängivad rolli hiliskeskaja ketserluste juures, seevõrd, et varakeskaja piiskopid diskuteerisid ketserlusest ja kui 12. - 13. sajandi autorid puutusid kokku omaaegse ketserlusega, kasutati varakeskaja sõnavara.
Esimesed teated kõrgkeskaja grupilisest ketserlusest 11. sajandil (ainult mõned teated). Teated Lõuna – Prantsusmaalt, Põhja – Itaaliast, mis olid majanduslikult areneinumad ja haritumad st. sai tekkida mure, kas ametlik kirik suudab lunastust tagada, sest see nõudis mõtlemisvõimet ja suuremat kristianiseeritust.
Ketserluse massiliikumist soodustas ühiskondlik rahulolematus, vaja otsida viise parandusteks.
35
Kui vääritu preester jagab sakramenti, on see siis kehtiv?

• Omab juriidilist volitust .
  
• Ei vasta ideaalile, on vääritu.
  

Ketseritl polnud kindlat õpetust (kataritel oli), palju eri vaateid eri rühmadel.
Saavutada õndsust taevariigis, mure pole sotsiaalsekorra parandamine vaid inimkonna päästmine või vähemalt enda. Katarid (al 12. saj keskpaigast) oli korraldusega sekt, oma hierarhia (piiskopid, sinodid), kreeka k. puhtad, saksa k. ketser . Maniteism (olid kataritele eeskujuks), dualism – maailmas kaks alget, Headus ja Kurjus , mis on võitluses. Eesmärk vabastada vaim lihakütkest.
Katarite eri rühmi nim keskuste või juhtide järgi, nt albilased on Lõuna – Prantsumaa katarid. Seal ka juhtivaid aadlikkeistisõdades albilaste vatu katarlus enam – vähem likvideeriti.
Valdeslased (siiamaani väikese rühmana) Lõuna – Prantsusmaal, nimi sekti rajaja järgi. Umbes 1173 hakkas Lõuna – Prantsusmaa kaupmees usukuulutajaks. Valdes ei tahtnud olla ketser, jutustas katarite ja vaimulike puuduste vastu. Tema tegevust kirik heaks ei kiitnud aga midagi ette ka ei võtnud. Innocentius IIIst alates püütieri liikumisi kirikusse sissesulatada. Kui Valdese liikumine laienes hakati seda käsitlema ketserliku sektina.
Lombardia humilaadid Itaalias, Lombardia vaesed, arpoldlased jpm.
Leviku kõrgaeg 13. sajand, 14. sajandi alguseks radikaalsem osa likvideeritakse, suurem osa intregeeritakse kerjusmungaordude kaudu kirikusse.
Inkvisitsiooni teke seotud ristisõdadega albilaste vastu. Inkvisitsioon dominiiklaste käes, inkvisitsioon on juurdlus , kohtupidamine kirikukohtu kompetentsi all. Inkvisitsioon on ka kiriklik kohtuordu. Inkvisitsiooni protseduur eeldab, et süüdistatu tunnistab üles või tõestatakse see muidu, nt tunnistajate abiga. Et kuriteod karistusest ei pääseks, lubati piinamist (Innocentius III al 1252 ). Majesteedi (Jumala) solvamine ränk tegu, samastati ketserlusega. Lõuna – Prantsusmaal minek Pariisi kuninga võimu alla. Inkvisitsioon ka poliitiliste arvete õiendamine.
Nõidade jälitamine Saksamaal 1230nendail, kuid ei maksa inkvisitsiooni levikut ülehinnata. Alati ei lõppenud kohtud surmaotsusega.
35
Julm inkvisitsioon pärineb varase uusaja Hispaaniast ja 17. - 18. sajandi antiklerikaalsusest.
Wycklif (???? - 1384) on inlise õpetlane ja vaimulk, vastu vaimulike majandussüsteemile, arvas , et kirik peaks minema kuningavõimu alla ja las kuningas maksab palka. Paavst nõudis, et ta ütleks oma arvamusest lahti. Wycklif uskus, et usu aluseks ainult Pühakiri, mitte kiriku traditsioon. Tõlkis Piibli (paljudel juhtudel uus tõlge valede arusaamade aluseks). Leidis, et paavstlus on pahe. Lollardid – rändjutlustajad, olid talurahvamässus olulisel kohal. 1427 ta säilmed kaevati välja ja põletati aga ta tööde mõju säilis, nt Praha ülikoolis. 15. saj alguseks Tšehhimaal keeruline poliitiline olukord, kuningas vs Praha peapiiskop, saksa aadel vs tšehhi aadel. Praha sai ju Rooma keisrisriigi pealinnaks. Praha ülikoolis tšehhid vs sakslased. Jan Hus tšehhi natsiooni juhte. 1410 piiskop keelas jutlustamise aga kuningas lubas. Hus läks Constance `i konsiilile, 1415 Hus hukati seal samas. Hussiidi sõjad tulemuseks. Poliitilinevõitlus Tsehhimaa pärast keisri ja aadli vahel, mis kestis aastakümneid.
Hiliskeskajal plagelandid ehk enesepiitutasid end patukahetsuseks. Progrommid ja patukahetsusteod omavahel seotud. 1349 mõistis paavst progrommid ja enesepiitsutamise hukka.
Tertsiaarid (tertsium – kolmas) nn kolmandad ordud.
I mungaordud
II nunnaordu
III ilmikute ühendused ehk ilmikvennad – tekkisid tihti iseseisvana, ilma reegliteta. Hoolitseti vanade ja haigete eest. Neid on keelatud ja ketserlikek kutsutud. Aga nad on kokkusulanuna ka säilind, nim begiinideks nagu ka katareid.
36