Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keskaeg (14)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mil eostati Kristus ?
  • Kuidas mõjuvad ?
  • Palju inimesi oli ?
  • Millal toimus rahva kasv ?
  • Kui vähem tähtsaid ei pandud kirja ?
  • Millistest ühendustest sündinud lapsed täieõiguslikud ?
  • Kust tuli rahvastiku kasv ?
  • Kuidas toimus üleminek ühelt süsteemilt teisele ?
  • Millal muutus loendavaks ühikuks ?
  • Kes on nüüd rüütel ja kes pole ?
  • Kellel õigus rüütliks saada ?
  • Kus antiigiajal polnud ?
  • Kes valitses keskaegset linna ?
  • Millises vahekorras Kristuse jumalik ja inimlikosa ?
  • Milline seal vahekord ilmaliku ja kirikliku võimu vahel ?
  • Keskajal indulgentsidele teoloogiline kriitika ehk kas head teod on ülekantavad ?
  • Miks reformatsioon puhkes just Saksamaal ?
  • Kuidas teostada misjonit ?
  • Kui dominiiklane. Assisi Franciscus ( ?
  • Kui vääritu preester jagab sakramenti, on see siis kehtiv ?
 
Säutsu twitteris
Keskaja konspekt
Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid . Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust . Inkvisitsioon , nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega ; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst . Historitsism – objektivsuse püüe.
Tinglik periodiseering.
Algus:

Lõpp:
  • 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli
  • 1492 Kolumbus avastab Ameerika
  • 1494 Itaalia sõjad
  • 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel

Prantsusmaal keskaeg kuni Prantsuse revolutsioonini (1789-1799), Venemaal keskaeg Peeter I eelne aeg.
EESTI KESKAEG
Nn pikk keskaeg – võtta üheks perioodiks kokku terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni.
Varakeskaeg kuni 11. sajandini
Kõrgkeskaeg 11. - 13. sajand 1
Hiliskeskaeg 13. sajandi II pool – 15. - 16. sajandi vahetus
Murrang 11. sajandil, aastal 1000 toimus feodaalrevolutsioon. Või 13. sajandi keskpaik , mil tekkisid moodsad ning rahvusvahelised riigid ja keskvõim.
Keskaeg on küll väljamõeldud periood aga piisavalt tugevalt juurdunud. Otsitud keskajast vaimupimedust, eeskujusid , vaimulätteid.
Keskaja inimesed arvasid, et on viimase aja inimesed. Asjad saavad minna ainult hullemaks. Maailma lõpp tulemas iga hetk!
Püha Augustinus jagas kõik kuueks ajastuks , viimane oli Kristuse ajastu (ta võib tulla kohe). Babüloonia, Pärsia, Kreeka ja Rooma – Püha Hieronymuse neli suurt perioodi.
Tsükliline maailmavaade – ring (lineaarne maailmavaade ehk algus on maailma loomine ja lõpp on maailmalõpp).
12-13. sajandil hakati arvama , et muutused võivad olla ka head. Kuni hiliskeskajani puudus Euroopas ühtne ajaarvamine . Gregorianuse kalender kehtestati alles 1582. aastal.
6.sajandil loodi ajaarvamine Kristuse sünni järgi (abt Dionysius Exigus arvutas aja). Aastal 4 või 6 enne Kristuse sündi sündis Kristus tegelikult. Astronoomiliselt, jõulutähe järgi. Kristuse kalender võeti kasutusele keskaja lõpul. Ajaarvamise moodus valitsejate valitsusaastate järgi.
1.jaanuaril Kristuse ümberlõikamispüha. Tüüpilisel jõuluaastal oli 24.detsember aasta alguseks. Tüüpilisel maarjaastal oli 25.märts, mil eostati Kristus?, aastavahetuseks. Ka lihavõtted mõnelpool aasta alguseks, liikuv aasta.
Roomapärane dateerimine, hiliskeskajal päeva määratlemine kirikupühade järgi. Pühakute tähtsuse loend (paikkonniti erinev), mille järgi arvestasid preestrid oma kalendrit .
Feodalisimi samastatakse keskajaga, feodalism on valesti mõistetud. Feodalism ei ole keskaeg, see on kasutusele tulnud hiljem, tähistab omanikusuhteid. Feodalism on vana korra ühiskonna korraldus.

  • Ühiskond jaguneb privileegidega seisustesse (läänikord Francois gaanshoff = feodalism 11. - 13. sajandil). 2
  • Talupoegade sõltuvus.
  • Teenistuse tasuks teenisvaldus (maapalk).
  • Vasalliteet .
  • Võim on killustunud.
  • Palgasõdurid.

Feodalism (Nõukogude mõistes) on majandustüüp, kus olulisim sõltumatute talupoegade töö mõisnike heaks, ilma majandusliku sunnita vaid kohustuse pärast. Kui lugeda feodalsmist, siis vaata enne, mida autor feodalismiks peab, muidu võib möödarääkida üksteisest.
Bastard feodalism – värdjaslik feodalism ehk palgaline leping vormistati ning vasall sai raha mitte maad. Skandinaavias, v.a Taanis , ja Preisimaal polnud feodaalkorda. Ristirahvas, christianitas, oli määrav, Euroopa mõiste ei omanud tähtsust.
1054 Ida - ja Lääne – Rooma vaheline võitlus, kirikujuhid panid üksteist kirikuvande alla. Lõhe katolikukirikus! Lõuna – Itaalia kaudu lisandus araabia kultuuri, nt teoste tõlkimine.
Keskaja lõpul hakkavad kujunema võimualad, millest hiljem kujunevad rahvusriigid. Saksa – Tšehhi vastuolud, Prahast sai üleriigiline keskus.
KESKAJA AJALOOALLIKAD
Ajalooallikad ehk igasugune tunnistus , mis aitab vastata meie küsimustele, nendeks on kirjapanekud, asjad, sõnad. Allikaid ei saa jagada väärtuslikeks ja väärtusetuteks. Allikad muutuvad ALLIKAKS ajaloolase käes, kõik allikad, mida kasutame olid omal ajal kirjapandud hoopis teise mõttega kui meie küsimustele vastamine. Sõnad, jutustused, jutustus sündmustest. Faktiline – näiteks kiri, mis saadeti. Fiktiivne – jutustus sündmustest, mis leidsid aset enam – vähem nii. Normatiivne tekst – kui palju normi sisaldab?
Keskajal kirjutamine vaimuliku töö. 13. - 14. sajandi tekstid põhiliselt vaimulike
poolt kirjapandud, ladina keeles. Lugeja tunneb Piibli konteksti sama hästi kui tekstide kirjutaja. Üleminek rahvakeelsele kirjandusele esimesena kõrgkeskajal Itaalias. Rüütlilood rahvakeelsed. Hiliskeskajal “idiote”-de jaoks kirjandus, “idiote” on see, kes pole kirjakunsti pühendatud. Iglesia ehk ristirahvas, kogudus . Hiliskeskajal vaimulikuks ka linnakodanikud , mitte ainult aadlid nagu varem. 3
Kirjalikud allikad:
  • Historigraafilised – vahendab sündmusi, näitab kuidas neid sündmusi väärtustati. Vahendavad fakte, mis peaks olema tõde. Terviklik jutustus - alates maailmaloomisest, alates mingi institutsiooni loomisest ja tema ajaloost, mingist maast ja tema ajaloost. Annaalid – lühikesed, aastate kaupa kirjapanekud tähtsamatest sündmustest. Nt kuningas suri, troonile sai tema poeg jne. Varasemast keskajast meieni jõudnud ainult Püha Nikulause annaalid, mille ajaloolisus on küsitav.
  • Kagiograafilised – pühakute elulood . Keskaja levinuim žanr. Ahtosantoorium - elulugude kogumik (4000 vitat ehk elu). Pühaku elulugu lähtub žanri reeglitest, nt tõendada tema pühakuks olemist. Peamine, et pühak peab tegema imetegusid. Eluloo eesmärk pole inimese eluloo rääkimine.
  • Õigusesse puutuvad kirjutised – õigusnormide kogud (õiguspeeglid), kohtumaterjalid (inkvisitsioon), diplomaatilised allikad. Paavsti nimel väljaantud tekstid on bullad, ka pliist pitseriga väljaantud dokument on bulla (pliist pitser valitsejatel). Karl IV kuldbulla, pitser, mis oli kuldplekist. Diplomaatika uurib ürikuid, ürik on õiguslikujõuga dokument (kindlas vormis dokumenteeritud). Ürik on näiteks testament , vasalli leping. Vahest on ürikud võltsitud ehk algusest peale tehtud mitte sellepoolt, kelle poolt välja antud ta väidab end olevat. Teiseks võib ürik olla koostatud võltsitud ürikute põhjal. Ürikud valmistati väljaandja kantseleis ( paavst , keiser, piiskop). Et oleks juriidiliselt korrektne tuli panna kirja nt kõik, mis oli maatükil. Suur osa ürikuid pole säilinud orginaalis, kas koopia või ümberkirjutus. Koopiaraamatud – näiteks kirjutatud ühe piiskopkonna privileegid ühte raamatusse. Seadustekogud. Kirikuõiguste allikad (kanooniline) – sinodite, paavstide otsused, kloostireeglid jne. Akt – jooksva asjaajamise dokument, pole õigusliku jõuga. Aktid on näiteks vakuraamatud, arveraamatud, kirjavahetused. Säilinud hiliskeskajast. Kirjalik asjaajamine alates 14. sajandist. Dokumenteerivad linnaelu . Kirikorrespondents st kaupmeeste omavaheline kirjavahetus .
    3
    Kirjandus - traktaadid, liturgiad, palveraamatud, nekroloogiad ja memoriaalraamatud.
    Ilukirjandus. Kataloogid (loendid). Pealiskirjad. Kirjad esemetel.
    Keskaegseid allikaid säilinud arhiivides ja raamatukogudes, eriti olulised kiriku raamatukogud. Kloostri sekulasriseerimisega hävisid tihti raamatukogud.
    Kuningad teostavad võimu ringireisimise ajal, suur osa allikaid jõudnud keskaegsetesse raamatukogudesse. Institutsioonidel oma arhiiv, näiteks Saksa Ordu arhiiv Viinis. Keskaja allikaid massiliselt publitseeritud 17. - 19. sajandil. Et teha kättesaadavamaks, muuta ajaloo uurimine lihtsamaks “Monumenta Germania Historia” esimene köide 1826 (mgh.ee). Itaalia ajaloolane Ludovicio Muratori andis 18. sajandil välja 25 köidet Itaalia ajaloost. Prantsusmaa vaimulik Prantsusmaa ajaloost. 19. sajandil anti välja palju territoriaalseid materjalide kogumikke. Register – allikate kogum.
    Allikate tähtsus nende kaasajas ?
    Meieni jõudnud varakeskajast vaid fragmendid . Hiljem minek suuliselt asjaajamiselt kirjalikule. Kristlik kirik on raamatukirik, põhineb kirjalikul traditsioonil. Varasemal keskajal polnud näiteks mille peale kirjutada. Pärgament – eriliselt pargitud lamba/vasika nahk – on kallis! Materjali polnud raisata, kirjutati seotud kirjas (kursiiv kirjas ning lühenditega). Hiliskeskaja kirja raskem lugeda, sest seal rohkem lühendeid. Pärgamenti sai uuesti kasutada kui vana tekst maha nühkida nahalt. Tänapäeva teadus lubab kustutatud kirja lugeda – leitud antiikteoseid! Koodeksid ehk raamatud tänapäevasel kujul. Info palju kiiremini leitav (järjehoidjad). Konvoluut – eri tööde ühtede ja samade kaante vahele kokkuköitmine. Hiliskeskajal kirjalik materjal paber, Õhtumaal 13. sajandil kasutusel mustandid. Tänu paberile kirjutiste maht kasvab. Kirjaoskus vaimulike amet. Lõid traditsiooni, kuidas peab kirjutama. Kirjasõna kubiseb topostest ehk kohtadest (common place ) – mõtteväljendus skeemid , mis korduvad teosest teosesse. Näiteks rüütel – õilis, kuningas – vapper , pagan – julm. Keskaegsete tekstide retood (teksti toimemehhanism) tuleb jälgida.
    4
    Miks koostatud? Kuidas mõjuvad?
    Allikad dendentslikud, lähtuvad ebateaduslikust mõtteskeemist. Sellise retoorika uurimine kirjeldab keskaegset inimest. Ürikud ei olnud kehtiv seadus vaid kui relv , mida hoiti kindlas kohas lukutaga. Nende sisu ei kontrollitud, rivaalidel võis olla samad õigused kirjas. Võltsing on nõrgema poole dokument, aadlil vähem sõdureid kui rivaalil, laseb kuningal teha kirjaliku dokumendi, et küla on tema oma. Kas ta suudab ka seda küla sõdurite eest kaitsta on teine asi. Ürikud kajastavad, kuidas minevik pidi olema aga kas see ka nii oli? Kuurvürstid on need, kes võivad valida Saksamaa kuningat. Petrarca tõestas, et Austria vürsti kuurvürsti dokument on võltsing, kasutatud keele abil (dokumendil). Peetakse diplomaatia alguseks. Peale suulise info oluline žestide, piltide keel. Žest võis olla vormel ja õigusliku jõuga, 13. sajandil pandi ka žeste kirja. Esimesed lääniürikud kirjeldavad toimepandud žeste, hiljem saab dokument õigusliku sidemeloojaks. 14. - 15. sajandi kõnepruugis tähendas risti suudlemine Venemaal lepingu sõlmimist. 12.sajandil kasvas kirja kasutamine, kloostrite arv 13.sajandil kasv jätkub.
    280 kirja ----> 720 – 5000 kirja aastas
    12.saj algus ----> 13.sajandi algus
    Maastikupilt nägi väga teistsugune välja, kirjade kohale jõudmine aeglasem . Massikaupade vedu mõeldav ainult veeteed pidi. Laevad tänapäeva mõistes väikesed, võttis peale ainult 2 veoauto koormatäit. Suureks reisitakistuseks mäestikud. Kurud talvel läbipääsmatud. Kuningas jõuab päevas edasi 6 – 23 km, sest kaaskond suur. Läbides mingi valitseja valduse, kas on turve (valitseja kaitse), kui pole siis oli ta lindprii . Turbesund – võeti turbe eest maksu. Keskaja jooksul ehitati sildu , teid, hobused arendati suuremaks ja tugevamaks, rajati kulleriteenistused. Kasulik saata ühest kirjast mitu eksemplari, kirjad eri teid pidi ja eri inimestega ( voorimehed , tavainimesed). Laevade kandvus muutus suuremaks.
    5
    ÜLEVAADE AJALOOLISEST DEMOGRAAFIAST
    Palju inimesi oli? - Ei tea.
    Millal toimus rahva kasv? Seotud majandusega. Mida rohkem võimalusi/elatist, seda rohkem inimesi.
    Rahvaarvu mõjutasid:
  • Kliima ja selle muutumine.
  • Epideemiad.
  • Sõjad.
  • Abieluline käitumine ehk millal abielluti ja lapsi saadi.
    Arheoloogiliste asulate arv = külade arvu kasv = inimeste kasv
    Inimeste arvu saab vaadata:
  • Kiriku suuruse järgi.
  • Linna müüriga piiratud alade järgi.
    Samas need võivad ka eksitada, nt linn võis olla väga tihedalt täisehitatud samas ka hõredalt. Kirik võis mahutamise pärast suur olla aga ka prestiiži pärast. Andmed lokaalsed , ühe linna, ühe küla, ühe mõisa kohta. Näiteks maksuloendid (perede ja majapidamiste arv aga pereliikmete arvu pole kirjas), maksualuste loendid (linnakodanik aga kodanikud pole elanikud, maksuvabad paljud aadlikud ja vaimulikud ). Statistiline materjal on koostatud teistel eesmärkidel, mitte et anda aimu inimeste arvust.
    Maksuloendid koostatud eri printsiipidest lähtudes, ei saa võrrelda! Paremini dokumenteeritud linnade elanikud, hiliskeskaja elanikkond. Linnade tekke - ja arengu eeldus on rahvaarvu kasv. Tavaliselt võetakse pere suuruseks viis inimest. 9. sajandi Pariisis olevas majandusloendis mainitud üle 8000 inimese, kirjas ka naised ja lapsed. Tüdrukuid vähem – kas kui vähem tähtsaid ei pandud kirja? Või surid rohkem?
    Taani hindamisraamatus puuduvad mõned asulad, mille olemasolu on arheoloogiliselt kindel.
    Marginaalid on äärmusrühmadesse kuuluvad inimesed, kellelt pole makse võtta, nt prostituudid, kerjused jm. 1/3
    elanikkonnast elas almustest. 5
    DEMOGRAAFIA
    Sündimus = abielu viljakus = abiellumise vanus ( abielunaise noorus, tavaliselt 12.a)
    Abielu = majanduslik ja/või poliitiline tehing (tütar kapital )
    Talupoegade seas abielu eelduseks võime peret ülal pidada.
    Taludes naisevõtmine = võimalus hankida lisa tööjõudu
    Suur osa rahvastikust ei saanud lubada abiellumist, abieluväliste laste ellujäämine kaheldav. Näiteks käsitöösellidel ja vaimulikkonnal piirangud abiellumisele, piirangud tulenevad kristlikust korrast ja ühiskonna korraldusest. Millistest ühendustest sündinud lapsed täieõiguslikud? Pärimisküsimus.
    Suremus on suur, eriti laste ja sünnitajate. Eluloolisi andmeid (abielu, lastesünd, surmapäev) olemas vaid aaselkonna ja hiljem linnakodanikest, talupoegadest andmed puuduvad. Rahvast piirasid: nälg, haigused ja sõjad. Keskaja lõpul rahvaarv jälle kasvab, võimalus paremini süüa sada, peale katku hakati laste eest paremini hoolitsema. Nälg oli keskaegse inimese jaoks igapäevane oht. Ikaldused, polnud transporti, mis tooks nt vilja, et ikaldust leevendada. Ainult meretranspordist sõltuvad linnad – Madalmaad, Itaalia – said transportida vajalikku. Leib, viljasaadused peatoidus. Ülemikihid saavad paremat toitu, sh liha. Vilja puuduses rikkamad ostsid vilja kokku, hind tõusis veelgi ja lihtrahvas ei jaksanud vilja osta. Nälja ajal võis süüa asju, mida varem ei söödud, minna linna almuseid kerjama.
    Viljasaak sõltub otseselt kliimast , keskajal muutus kliima mereliseks, soojemaks ja niiskemaks. Alates 14. sajandi algusest muutusid Lääne – Euroopas paljud alad kõlbmatuks. Väike jääaeg 14.sajand – uusaja algus. 1315 – 1317 halva ilma periood. Paljudes linnades suri kuni 10% rahvastikust.
    Ikaldused, loomataudid (nt sõnniku hulk vähenes ja põldu ei saanud väetada). Epideemiad käivad käsikäes toidupuudusega. Katk 1347 – 1352, mida nimetatakse mustaks surmaks. Katkulained juba hilisantiigi ajal (541.a keiser Justianuse ajal tuli Egiptusest). Pidalitõbised (leepera haiged) paigutati hospidali. Ergotism (Püha Antoniuse palavik ) on tunglatera haigus, kui rukkiteras kasvavad seened, mis jäävad vilja sisse ning seda süües tekivad hallutsinatsioonid ja liikmete gangreen. 6
    1340 tuli katk Aasiast Krimmi, Kaffasse. 1347 toodi katk Kaffast laevaga Sitsiiliasse ja levis sealt üle Euroopa.
    Katk on nakkus , mida kannavad edasi kirbud , eelistatavalt rottide omad.
    Tavaline vorm on muhkkatk (lümfisõlmede paistetus), kopsukatk (piisknakkuse teel).
    Indias suremus katku ajal 10% - kas tegu ikka sama arvuga?
    Euroopa mõnedes riikides suremus üle 50%. Euroopas suri rahvastikust 20 – 30%, II maailmasõja ajal kaotas Lääne – Euroopa 5% rahvastikust.
    Rahvas asub tihedamalt elama, parema saagikusega aladele . Töötootlikus tõuseb. Sõda on ülehinnatud rahvastiku ajaloolise tegurina , sest inimhulk sõdades oli väike. Lahingutes langenute hulk tühine, pigem võeti vastaseid vangi, et neid perekonnale tagasi müüa. Nt otsustavates lahingutes on langeinud rüütleid võib – olla kümme. Sõjaliselt oli kasulikum laastamisretk, tappa talupoegi, põletada vili ja ka laastamistööd ei tehtud suurel alal, sest sõjavägi polnud nii suur ja ka piirajatel polnud eriti midagi süüa. Hiliskeskajal kujunevad senistega võrreldes rohkem tsentraliseeritud riigid, palga sõjaväed. Sõjad võivad kesta pikemat aega, st seni kuni valitsejal raha jätkub. Maarahvale võisid rahuajad olla hävitavamad kui sõjaajad, st lahtilastud palgasõdurite salgad rüüstasid külasid ja linnu.
    Ajalooline keskaeg:
    • Varakeskaeg – rahvaarv püsiv või Euroopa hõredalt asuatatud aladel kahanev.
    • Rahvaarvu kasvuperiood 10. - 13. saj, kõrgkeskaeg, rahvaarv kasvas 2 – 3 korda.
    • 14. saj keskapaik, kui rahvaarv kahanes kuni 15. sajandi II pooleni, mil hakkas taas tõusma. Hiliskeskajal sõjaretked, majanduse allakäik.

    Hiliskeskajast kõige rohkem allikaid, parem rahvaarvu jälgida. Keskmine eluiga madal, lastesuremus suur. Pühakute imeteod sisaldavad tavaliselt toidumuretsemist. 10. - 14. sajandi alguses soodne kliima põllumajanduseks. Naise ühiskondliku seisundi paranemine, nt rüütlite daamikultus, trubaduuride laulud. Keskaja II poolel eluiga keskmiselt umbes 40 – 50 aastat, vanadus loeti saabunuks varem kui meil, aadlimeestel vanadusenõtrus u 60. aastaselt, talumeestel 50. aastasena. 7
    Paavast Innocentus III: “Meie elupäevi on 60. aastat, paremal juhul 70. aastat ning paremal juhul on need häda ja viletsus .“
    Igast 1000 sündinust suri:
  • Alla ühe aastasena 150 – 300 last.
  • Alla kahe aastasena 100 – 200 last.
    Rahvaarvu kasv hakkas pidurduma alates 13. sajandi lõpust. Põhjusteks alanud kliima halvenemine, majanduse ekspansiivse kasvu võimalused on ammendunud.
    Mõnedel viletsamatel aladel põllud liiga kurnatud , harimeseks sobimatud maad hüljati. 1/3
    eurooplasi elas Burgundias, Madalmaades ja Reinimaal. Kriis pole nii üleüldine kui kõlab, rahvastiku ja majanduse langus aga mitte väga suurtel aladel.
    ? Hiliskeskajal Ida – Euroopas parem elu, rahvastiku kasv, regioonikeskne sisseränne või on läänest lihtsalt rohkem infot?
    Aasta 1500 on laias laastus musta surma aegne tagasiminek ületatud. Hiliskeskajal sõjad endiselt laastavmad, epideemiad, põllumajandusolud halvemad. Kust tuli rahvastiku kasv?!
  • Toitumisolud paranesid, sest põllumajandus oli suuteline vähema tööjõuga/väiksema ajaga tootma rohkem.
  • Vanad põllud karjamaadeks, saadi rohkem liha.
  • Tööjõu hind kasvas.
  • Perekond väärtusena kasvas, ellujäävaid lapsi rohkem, samuti eakaid. Keskaja lõpul ellujääjaid lapsi kuni 4 – 5.
  • Suurenenud varanduslik kihistumus (surmade tõttu koguneb varandus kellegi kätesse).
  • Hiliskeskajal marginalide (ühiskonnaheidikud) kasv rändurite, kerjuste ja tudengite näol.
  • Linnades suurem osa marginaalideks, neil kel pole võimalik seaduslikke lapsi saada. Rahvast vähem, sest sotsiaalne struktuur ütleb, et teatud rahvas ei saa lapsi saada, st nende lapsed pole seaduslikud ja neid ei loetud linnakodanikeks.
    7
    KESKAJA MAJANDUS
    Valdavalt agraarmajandus, nii vähe tootlik , et kõik olid sunnitud ise tootma. Sellel põhinesid aadli ja vaimulke sissetulekud. Keskaeg on siiski põllumajanduse arengu aeg. Keskaja II poolel arvukad linnad, linnarahva osakaal kasvab. Talupojad müüvad saaduseid linnaelanikele.
    Uuendused:
    • Raske ratasader – kiirem ja parem kündmine.
    • Uued väljasüsteemid – eriti kolmeväljasüsteem.

    Areng ekstensiivne ja intensiivne. Talupojad rändasid kaugematele aladele, lõid täiesti uued külad. Ostsiedlung on sakslaste ränne Elbe jõest itta . “Tung itta” on 19. sajandist pärinev propagandaloosung. Tegelikult viis areng tänapäeva Ida – Saksamaa germaniseerumisele. Et talupoegadel oleks stiimul uutesse kohtadesse asuda , tehti neile igasuguseid soodustusi, näiteks talu maksudest vabastamine mingiks perioodiks jne. Kõik sellepärast, et mõis ilma talupoegadeta ei too midagi sisse, uued asujad võtsid kaasa vanad õigusnormid, uuele maale asujad ei pidanud olema etniliselt sakslased vaid võisid olla ka slaavlased .
    Lokaatorid – kohanäitajad, värbasid talupoegi, hiljem sai lokaatorist külavanem. Ida – Euroopas jäi peale germaniseerumine, ka tänapäeva Lääne – Poolas ja Sileesias. Saksa rüütlitekultuur, nimed.
    Massilne ümberasumine ka Pürnee poolsaarel ja Venemaal. Toimus lähedaste piirkondade tihedam asustamine . Kloostrite teke oli edasiviiv tegur, klooster sai asustamata maa ja sellele meelitati talupoegi. Alates 12. sajandist tsistertslased peamised usklikud, püüdsid rajada kloostreid asustamata paikadesse, et eralduda maailmast.
    Euroopas ka maaparandustööd, nt Madalmaades, Itaalias, kuivendustööd. Juba 14.sajandi alguses andis tunda, et ülesharitud põllud on kuratud ja suur põldude rajamine jättis vähem ruumi karjale st saadi vähem sõnnikut põldude väetamiseks. Olulisim 7.sajandi saadus on teravili (rukkis, nisu, oder , kaer ). Hiliskeskajal laieneb loomakasvatus ka lihtrahva hulka. Heina ei saa teha nii palju, et suuremal hulgal loomi elushoida. Kolmeväljasüsteem, varakeskajal kaheväljasüsteem ehk üks aasta vilja all, teine aasta kesa all. Kolmeväljasüsteem ehk kolm põldu, talivili, suvivili ja kesa. 8
    Kuidas toimus üleminek ühelt süsteemilt teisele???
    Ribapõllud – küla väli jagatud ribadeks. Et iga talu saaks oma ribapõllu. Vanasti põllul aed ümber, et loomad ligi ei saaks. Talude koostöö seoses põllutööga. Keskaja lõpul võetakse kasutusele ka keerulisemad põllussüsteemid.
    Koodi, vikati, tuuleveski, paremad hobuse rakendamisviisid, rangi kasutuselevõtt (hobused tugevamad ja kiiremad kui härjad).
    Viljasaagikus tänapäeva mõistes väike. Keskaja saagikus 1,8 tera , mõnedes kohtades 7 – 15 seemet. Hiliskeskajal keskmiselt umbes 3 – 4 tera . Taludel lisaks põldudele heina – ja karjamaad , aidad, metsamaade kasutusõigus. Küla ühiskarjamaa ja – mets. Tähtsal kohal kaunviljad , lina ja kanep, viinapuud, õlipuud. Majapidamises : veised, sead, lambad , kitsed . Inglismaal 12 miljonit lammast. Transpordiloomaks hobune, kes tahab kaera süüa aga seda Vahemere maades ei kasva ja nii kasutatigi Vahemere maades muula. 17.sajandi Itaalias veis 220 kg, tänapäeval veis 620 kg.
    Käsitööharud, mis tootsid tellijale. Suur tekstiilitoodang. Vill Inglismaalt, värv Idamaadest. Käsitöö ja kaubandus areneb käsikäes. Töötati töökodades, ettevõtlus tähendas, et ettevõtja ostis tooraine ja jagas selle järkjärgult oma alltöövõtjatele välja. Tsunftikord reguleerib ja piirab käsitöö tootmist. Meister vastutab oma töö eest. Uuendused: veejõud (vanutus -, sae – ja vaseveskid), õhkkangasteljed, paberi tootmine (12. - 13. sajand).
    Keskaja käsitöö areng:
  • Itaalias kõige varem, hiljem Ida – Euroopas. Käsitöö andamina lihtrahvalt (külad, kloostrid ).
  • Linnakäsitöö, elukutselised käsitöölased.
  • Käsitöö maale tagasi, ettevõtja, kes kasutab odavat tööjõudu maal ning kvaliteet halveneb. Turg odavama kanga jaoks, kangas kõikidele.
    Käsitöö spetsialiseerus tugevalt keskaja jooksul. Tsunftikord, mis tagas meistrile kindla sissetuleku, sellest ka tugev reglementeeritus .
    Mahult suurim tööstusala tekstiil , kaubandusest moodustas poole. Olulisim kalev. Vaja head villa. Turul lai valik erinevaid kangaid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keskaeg #1 Keskaeg #2 Keskaeg #3 Keskaeg #4 Keskaeg #5 Keskaeg #6 Keskaeg #7 Keskaeg #8 Keskaeg #9 Keskaeg #10 Keskaeg #11 Keskaeg #12 Keskaeg #13 Keskaeg #14 Keskaeg #15 Keskaeg #16 Keskaeg #17 Keskaeg #18 Keskaeg #19 Keskaeg #20 Keskaeg #21 Keskaeg #22 Keskaeg #23 Keskaeg #24 Keskaeg #25 Keskaeg #26 Keskaeg #27 Keskaeg #28 Keskaeg #29 Keskaeg #30
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 456 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 14 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maarjalainevoog Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Keskaeg
    keskaeg

    Mõisted

    historitsism, keskaeg, tsükliline maailmavaade, feodalism, bastard feodalism, 1054 ida, faktiline, fiktiivne, historigraafilised, terviklik jutustus, annaalid, ahtosantoorium, ürik, koopiaraamatud, akt, aktid, kristlik kirik, pärgament, konvoluut, võltsing, 280 kirja, edasi 6, turbesund, abieluline käitumine, statistiline materjal, linnade tekke, marginaalid, suremus, 1315, katk 1347, tavaline vorm, varakeskaeg, sisseränne või, aasta 1500, keskaeg, ostsiedlung, lokaatorid, sajandi saadus, kolmeväljasüsteem, ribapõllud, aastal 25, naturaalmajandus, naturaalvahetus, kuldmündid, masskaubaks, kaubasulg, kommertsiaalne revolutsioon, rahanduskeskus lõuna, fucker, lombard, ravensburgerid, mündid väiksemaks, mündihärra, taaler, sajandil ränd, hiliskeskajast, verfassung, friedel, hõim, eelkeskaegne hõim, krahv, hertsog, kadus villikatsioon, sajandil lääne, ühiselu, hiliskeskajal lääne, aadel, bastard, ministriaal, miles, rüütliks löömine, vasall, bene, male, immuniteet, ent vahe, alal gootide, rahamaks, pfalz, gloss, kriminaal, omaabi, a lääne, aastat hiljem, ekskommunikatsioon, interdikt, vandumine, inkvisatsioon, sajandi nähtus, ülejäänud euroopa, doozd, viik, vabalinnad, linnakogukond, itaalia linnajuhid, linnaõigus, itaalias callegia, gild, käsitöö ühendus, hiliskeskaja kirikutes, tänu jdižile, keiser, hansa liit, tegelikult 180, sajandil hansaadid, 527, katoliikluse pea, areios, atmanasios, õpetused lähis, kontsiil, apogrüüfilised evangeeliumid, kolmainsus, areiose antitrinitarism, oikumeeniline kirikukogu, 381 kontsiil, 451 kontsiil, 860, prima siginatio, manz, 1015, riigikirik, sünnidefekt, patronaat, paavst surbendeeris, kanossas käik, paavsti provisioon, reformatsioon, gallikalism, paast laupäeval, 1409 ferrara, fhilique, podagra, nepotis, induglentsi, sinekuur, sinecura animarum, regend, paavsti provisioon, annaat, vaimulikud, diakon, salakardinalid, ilmik vaimulikkond, ordu vaimulikud, paavsti prerogatiiv, perifrentsiaarid, absolutsioon, kardinal, 1274 konklaav, eesotsas peapiiskop, vikaarpiiskop, toomkapiitel, sekulaar kapiitlid, regulaar kapiitlid, exemitsio, kartuuslased, kristlaste, konventuaalid, observandid, observandid, konventuaalid, teated lõuna, hakkas lõuna, inkvisitsioon, lollardid, hiliskeskajal plagelandid

    Kommentaarid (14)

    Globetrotter profiilipilt
    Globetrotter: Korralik ja põhjalik konspekt. Abiks eksamiks ettevalmistumisel lisaks oma materjalidele.
    14:19 13-01-2013
    lennupungas profiilipilt
    lennupungas: väga sisutihe, natuke võiks konkreetsem olla
    15:23 14-10-2010
    annakatip profiilipilt
    anna-kati pahker: Miks selline font? :D Hea lisamaterjal!
    22:16 16-01-2013


    Sarnased materjalid

    26
    docx
    Vene keskaeg
    15
    doc
    Keskaeg
    17
    doc
    Keskaeg
    22
    doc
    Keskaeg
    30
    doc
    Keskaeg
    21
    doc
    Keskaeg
    14
    doc
    Keskaeg I
    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun