Eesti alade üleminek muinasajast keskaega (0)

Üleminek muinasajast keskaega
Maade jagamine
Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest , Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 – eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 – Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond . Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 – puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 – puhvri langemine ordu alla
1228 – Saare-Lääne piiskopkonna teke
1236 – ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus ˃ paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvaheline kandepind
1238 – Stensby leping > Taani kuningas sai kunagised valdused tagasi > Eestimaa hertsogkond
Lääniaadli teke
Linnuste rajamised maa kindlustamiseks. Linnustesse rüütlitest läänimehed (maa kaitse).
Saksa ordule polnud läänimeeste abi tähtis > ei läänistatud > linnustesse ordurüütlid
Lääni saamine > lojaalsus, võitlusvõimelisus, jõukas.
Vasallid – Põhja-Saksamaa väikeaadlid, teenistlased; ka kohalikud ülikud (Lõuna-Eestis vähem); mitteaadlikest seiklejad, linnakodanikud , kaupmehed.
13. saj vasallid elasid linnustes , külastasid vaid paar korda aastas valdusi > vaikepidud talupoegadega, maksti andamit.
13. saj II pool – eramõisate ehitamine
Talurahva õiguslik seisund
Enamus talupojaseisuses. Tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Jõukuse kasv, hansakaubandus > suuremad võimalused. Palju koormisi (viljakümnis, hinnus ), erimaksud, ehituste kohustus.
Vabad mehed – sõjateenistuskohustus. 1507 – talupoegade relvakandmisõiguse tühistamine
Kirikukihelkondade loomine
Kihelkond > kihelkonnakirik. Ametis preestrid ( jumalateenistused , sakramentide jagamine, õpetamine ja juhatamine ). Enamus Põhja-Saksamaalt, võis olla ka eestlasi (Johannes Virumaalt).
Linnade teke
Asukohaks muistsed kauplemiskohad teede sõlmpunktides, kohalikud keskused.
Maaisanda linnaõigus > iseseisev õiguslik staatus.
1201 – Riia, piiskop Albert
1248 – Tallinna linnaõigus, kujunemine peale linnuse rajamist
1262 – Tartu
1283 – Viljandi
1251 – Vana-Pärnu > leedulaste hävitustöö > 1279 – Haapsalu
1302 – Rakvere
1318 – Uus-Pärnu
1345 – Narva
Põhiliselt Saksa käsitöölised ja kaupmehed, sulandunud kohalik rahvas
Jüriöö ülestõus
Valdemar IV tahtis valduse ordule maha müüa > Taani vasallide kartsid vabaduse piiramist > püüdsid seda takistada
1343 – Jüriöö ülestõus
relvastatud mäss, mõisate ja kirikute põletamine, kättesattunud sakslaste tapmine
4 kuningat
Tallinna piiramine, pöörduti abi saamiseks Rootsi esindaja Turu foogti ja Pihkva vürsti poole > lubasid abi saata
Haapsalu piiramine
Liivimaa meister Burchard von Dreileben kutsus kuningad Paide linnusesse selgitusi andma > 4 kuninga ja Tallinna piiskopi läbirääkimine. Kuningad tapeti
1343 juuli – ülestõus Saaremaal, Pöide linnuse piiramine ja hävitamine
1343 lõpp – Saksa ordu alistas Mandri-Eesti
1344/45 – Saaremaa purustamine
NB! Ülestõus küll ebaõnnetus, kuid sellel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. Mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti peremeheks (1346 – juriidiline vormistus ). Taani kuningas loovutas 19000 hõbemarga eest valdused Saksa ordule. Mereäärsed maakonnad olid laastatud. Eestlaste iseseisvate poliitiliste ettevõtete kadumine. Jõukamad ja teovõimelisemad talupojad hukkunud. Väikevasallide vaesumine.
Seega Jüriöö ülestõus on Eesti keskaja veelahe – talupoegkonna ja vasallkonna ühtlustumine, neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis aina rohkem etnilise barjääriga. Tekkinud umbusk suurendas lõhet.
Vana-Liivimaa valitsemine
Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus
1346 – Vana-Liivimaa koosnes 5 iseseisvast väikeriigist.
1) Saksa ordu Liivimaa haru ala (ka endine Taani ala), valitses Liivimaa meister. Liivi ordu polnud iseseisev poliitiline üksus, vaid Saksa ordu osa, mis hakkas 15. saj iseseisvuma.
2) Riia peapiiskopkond
3) Tartu piiskopkond
4) Saare-Lääne piiskopkond – valdused killustatud
5) Kuramaa piiskopkond – inkorporeeritud
Maaisandad ja läänimehed
Talupoegade haritud maa > maaisanda domeen ja läänivaldused.
Vasallide õiguslik seisund muutus kindlamaks.
1315 – Taani kuninga vasallid Valdemar-Eeriku linnaõigus > lääni pärandamine isalt pojale
1329 – ka tütrele
1397 – Jungingeni armukiri > Harju- Virus päritavus mõlemale soole ja kõrvalsugulusastmetele 5. põlveni
1450 – Tartus Jungingeni armukirja soodustused
1524 – Saare-Lääne piiskopkond
Ordu alal keskaja lõpuni mittepäritavus
14. saj – kohtuvõim läks üle vasallidele. Rüütlid ja junkrud (vasallid) oma seisus.
Palgasõjaväe tähtsuse kasv > läänistati majanduslikel kaalutlusetel (tasuti teenete eest, renditi, müüdi ja panditi)
Läänistamata maade haldamine ja majandamine > ametkonnad (suured halduspiirkonnad), võisid hõlmata mitut kihelkonda, keskmeks ametimõis. Ametkonnad jagunesid vakusteks.
Maaisandate omavahelised suhted
Saksa ordu ja piiskoppide võimuvõitlus. Poliitilised intriigid, kodusõjad. Vahekohtunikuks paavst .
Piiskopid palusid toetust ka teistelt valitsejatelt (nt Leedu vürstid)
Riia ja Saare-Lääne piiskopiks ordu soositu > ainus sõltumatu juht Tartu piiskop Damerow.
Sõlmis liidu valitsejatega Saksa ordu võimu murdmine Liivimaal.
1396 – ordu vallutas Tartu
1397 – Danzigi kongress
Kompromiss, tunnustati Roomast antud ordu privileegi (Riia piiskopi tihe seos Saksa oduga); ordu tegi piiskoppidele ja vasallidele järeleandmisi (loobus õigusest nõuda sõjakohustust).
Seisuste esilekerkimine ja maapäevad
14. saj – läänimeeste ja linnade suurenev roll
Vasallid ühinesid rüütelkondadeks.
Liivimaa iga-aastased linnapäevad, kaubaküsimused.
1420 – maapäevad – maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Vaimulikud , ordumeister , vasallkonnad, linnad.
Välissuhted
Aktiivseim jõud Saksa ordu
Piiskopid kaitsepositsioonil
14. saj lõpp – ordu positsiooni halvenemine
Kalmari unioon – Taani, Norra, Rootsi
Krevo unioon – Poola ja Leedu ( 1385 – ristiusk)
1481 – Vene ühendatud vägede rüüsteretk
Liivimaa meister Wolter von Plettenberg – jõudude koondamine venelaste vastu
1501 – liit Leeduga, sõda Venemaa vastu
1502 – Vene vägede löömine Smolina järve ääres
1503 – vaherahu
Maa- aadel ja talurahvas
Eesti asustus ja rahvastik
Agraarühiskond, enamuses talupojad; 6-7% aadlikud , vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised.
Rahvaarvu kasv ja asustuse tihenemine.
13. saj – 150000 – 180000. 3 saj jooksul kasvas 2x. Kasvu pidurdasid näljahädad, taudid, sõjad.
Talurahva sotsiaalne liigendus
Puudusid Saksa talupojad, etniliselt homogeenne (va rannarootslased )
1) Adratalupojad – andamid, teokoormised. Õiguslik seisund sama, talus suurusel ja jõukusel suur vahe.
2) Üksjalad – uued talud väljaspool külasid, koormavam > koormised väiksemad
3) Maavabad talupojad – talu lääniõiguse alusel, isiklikult vabad, koormiseid polnud, sõjateenistuskohustus. Harisid ise maad. Palju ordu alal.
4) Vabatalupojad – osadest või kõigist koormistest lahti ostnud. Palju maaisandate isiklikkudes valdustes. Möldrid, kõrtsmikud, sepad , mõisaametimehed.
5) Vabadikud – maata või vähese maaga
6) Sulased ja teenijad – müüsid oma tööjõudu
7) Orjad e träälid – sõjavangid. Kaovad 15 saj
Mõisate laienemine
Pühendumine maaomandi haldamisele > ise vilja tootmine
Toetas konjuktuur. Siseturu nõudluse suurenemine, nõudlus ületas pakkumist > hinnatõus > viljaeksport > eramõisate rajamine ja mõisapõllud 15-16 saj
Mõisapõllud – talupoegade tööjõud ja töövahendid, tekkis teokohustus
Talurahva õigusliku seisundi halvenemine
Talupoegade sunnismaisus , pagenud talupoegade väljaandmine (va linn). Maksude suurenemine > võlad.
1507 – kaotati relvakandmisõigus
16 saj – pärisorjus
Keskaegne põllumajandus
Kolmeväljasüsteem (oli enne), mehaanilised veskid .
Viljakasvatuse osatähtsuse suurenemine, uued põllumaad metsa arvelt, oder sõnnikuga põldude väetamine; toidulaud; kehakate (nahk, vill ). Mõisates vähem.
Viljaikaldused, nt 1315 – külm
Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga
Saksakeelne ülemklass ja mittesakslastest maarahvas . Terav etniline ja sotsiaalne lõhe – aeglane kultuuri juurdumine. Muinasaegsed ornamendid 17.-18. saj. Ristiusu ja kristlike tavade juurdumine, põletusmatused.
Linnade ja kiriku, mõisate kaudu kultuurimõjud, rikkalikud keelelised laenud. Vaimne kultuur – ristiusu vastuvõtt.
Linnad ja kaubandus
Linnade õiguskorraldus
Maaisanda linnaõigus – linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse.
1 aasta, 1 päev – vaba
Lübecki õigus või Riia õigus
Püsiv elukoht linnas ja kodanikumaks > kodanik
Vahiteenistus , sõjaline kaitse, osavõtt töödel, maksud .
Vaid linnakohtu mõistmine, käsitöö ja kaubanduse tegelemine vaid neile, puudus tollimaks, linna metsad , heina- ja karjamaad vabaks kasutuseks.
Raad – linnaomavalitsus ja esindusorgan .
Suur võim, kõrgeim kohtuvõim, oma raha müntimine.
Linnade rahvastik
Juhtiv positsioon sakslased > asjaajamise keel alamsaksa keel. Kohalikke arvuliselt rohkem
Gildid ja vennaskonnad
Korporatiivne ühiskond
Gild – kaupmeeste ja tsunftide ühendus
Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild
Käsitöö
Tsunft – ühe käsitööala meistrite ühendus, korraldasid väljaõpet, kaitsesid turgu, kontrolliti hindu ja kvaliteeti
Skraa – tsunfti põhikiri, tingimused meistriks ja tsunfti liikmeks saamiseks, eriala töötamise ja konkureerimise reeglid
Kaubandus
Soodus asend kaubateede võrgus
Hansa Liit – Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu
1346 – Tallina, Riia, Uus-Pärnu – Novgorodi -kaubanduse laokohaõigus
Väliskaubanduse hoogustumine > sisekaubanduse hoogustumine
Alevike teke – 14
Bürgermeister – rae juhatuse liikme nimetus
Linnafoogt – maahärra esindaja linna rae juures
Vaimuelu
Vana-Liivimaa kiriklik korraldus
Toomkapiitel – iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga
Toomkirikute juures toomkool, juhatas toomhärra, skolastik .
Piiskopkonnad > kirikkihelkonnad, territoriaalne kogudus , kogudusepreestrid, oma kaitsepühak.
Teenistused ladina keeles, rahvakeelne jutlus . Preester, lugemisoskus , tähtsamad palved.
Ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus oli suur nuhtlus.
15 saj reformipüüdlused – emakeelne jutlus, vaimulike rangemad elukombed
Ordud ja kloostrid
Tsistertslased; kerjusmungaordud (dominiiklased ja frantsisklased )
Naiskloostrid
Maarahvas ja katoliku usk
Hiied , puud, allikad jt loodusobjektid. Ohvrid kirikutes ja kabelites
Reformatsioon jõuab Liivimaale
1517
1523 – jutustlased jõudsid Liivimaale ja leidsid kiiresti poolehoiu
1524 – pildirüüste
Plettenberg jäi oma ordule truuks, Liivimaal ei viidudki reformatsiooni lõpule. Katoliku piiskopid, toomkapiitilid, Saksa ordu ja kloostrid olid keskaja lõpuni.
1535 – I eestikeelne raamat – Wanradti ja Koelli luterlik katekismus