Keskaeg (0)

Keskaeg : 12. saj jõudude tasakaal hakkas muutuma Läänem. Piirkonnas, sakslased ja taanlased hoogustasid sõjategevust. Ristisõjad- sõjad kus kristlikud mehed suundusid sõjaretkedele kohalike paganate vastu., misjonär- munk . Uued vallutused avasid sakslastel ligipääsu L- merele , rajati Lübeck. Piiskop Meinhard ül. Liivimaa ristiusustada. Piiskop Albert - tahtis Liivimaale rajada kirkuriigi,alustas Riia linna ehtiamist, 1202 rajati Mõõgavendade ordu, mis kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivaste vanem Kaupo, liivlased ristiusustati ja 1208 ka latgalid lootes sakslaste toetust vaendlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus- 1208.a ristisõdjad eesti pinnal, 1210 võideti Ümera lahing, suurendas usku, 1212 katk 3 aastat vaherahu / puhkus. Ugalased ühinesid sakslastega, ülejäänud maakond Venemaaga. Otepää linnuse all sakslased kaotasid, ja lahkusid E.Vastased jõudsid eesti vägedest ette-sakslased liivlased latgalid- 1217.a Madisepäeval Viljandi lähedal lõppes eestlastele allajäämisega. 1219, sekkus Taani Blatikumi pärast peetavasse sõtta, tahtis eestit vallutada. Samal ajal kui taanlased ja sakslased eesti maakondi jagasid püüdis Eestis osa saada ka Rootsi. Kes rajas tugipunkti Lihulasse ja asus ümberkaudset rahvast ristima, saarlased nurjasid nende plaanid. 1222 võitsid saarlased ka taanlased ning 1223 ka sakslased, ainult tallinnat ei saadud enda kätte loodi uuesti liit Vene vürstidega, loodeti abi sakslaste vastu, kuid mõttetult. Eestlaste allajäämise põhjused: sõjaline ülekaal oli vastastel, kogemusi neil polnud, sõjatehnika oli vana, tuli võidelda kolme riigiga korraga, L-Euroopat toetas katoliku kirik, pikaajaline sõda kurnas eestimehi, vähe sõdalasi, sidemed maakondade vahel nõrgad. Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regioon- Liivimaa. Riiklikud moodustised vallutatud E aladel: Tartu piiskopkond : Ugandi, Vaiga, Soopooliste, Jogentogana, valitses tartu piiskop, Saare- Lääne piiskopkond: Läänemaa , Saaremaa. Saksa ordu Liivima haru: Järvamaa, sakala, Alempois, muhu. Taani kuninga hertsogkond: Harjumaa , Rävala , virumaa- taani kuningas. Rajati linnused, kus elasid läänimehed, vasallkond : Põhja-Saksam. Ristisõtta tulnud väikeaadlikud, sõjamehed, eesti kohalikud ülikud. Vakusepeod- talupoegade ja vasallide ühised söömaajad. Talupoja õiguslik seisund esialgu hea, eesti jõukus hakkas tasapidi kasvama, algas hansakaubandus , koormised-viljakümnis või hinnus . Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kirikud asendati kivikirikutega, maaisand pidi rahastama ,ametisse seati preestreid, ül jumalateenistus. Linnade teke: dorpat-tartu, fellin-viljandi, hapsal-haapsalu,narwa- narva, pernau-pärnu, reval -tallinn, weissenstein- paide, wesenberg -rakvere. Linnade teke tähtsamate teede sõlmpunktid, maaisand andis linnaõiguse, suurim tähtsa. Liivima linn Riia, Jüriöö Ülestõus- 1343-1346, eestlased soovisid kunagi endale kuulnud maid tagasi, Harjumaal , Läänemaal, Saaremaal. Täht. Sündmused: Paides tapeti 4 kuningat, padise kloostris tapeti 28 munka, mässud, ülestõusud. Tulemus: Saksa ordu sai Taani valdused Eestis ka endale 19000 hõbemarga eest. Liivimal väikeriigid: Saksa ordu Liivima haru. Riia piiskopkond, tartu, saare-lääne, kuramaa. Kogu maa mida rajasid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, läänivaldused. Hiljem olid läänid pärandatavad. Sisepoliitika Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus, ordu soovis otse paavstile alluda . Välisvaenlased- leedu,venemaa, rootsi. Moskva vürstid ühendasid kuldlordi ülemvõimu alt vabanenud vene vürstkonnad ühtseks riigiks, liites endaga üha uusi alasid. 1478. vallutasid novg. Millega seni liivimal valit. Jõudude tasakaal hävis. Damerow - tartu piiskop. Plettenber- Liivimaa meister. Ühiskond oli agraarühisk. Rahvaarv kasvas ja asutsus tihenes. Adratalupoeg - pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Üksjalg- adratalunike poijad, kellele ei jätkunud isatalus teenistust. Vabatalupoeg - need kes olid end adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Maavaba talupoeg- Neile kuulus talu lääniõiguse alusel, mis muutus nad isiklikult vabaks. Vabadik - moodustasid alumise kihistuse, maata või vähese maaga põhii. Palgatööst elavad talupojad. Trääl- orjad . Uus koormiste liik teokohustus .kujunes välja sunnismaisus talupoegade õigusliku seisunid halvenemine. 1507. kujunes liivimaal välja pärisorjus. Keksaegses eestis sai 9 asualat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubanduse tegevusega, eriti soodne oli osas olukord hansalinnadel. Tähtsamaks sisseveokaubaks oli sool. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunfidesse. T. Põhikiri e skraa. Reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti ja hindu, toetust anti leskedele ja orbudele. Raad -valitses linna , sõltus linna suurusest. Bürgermeister- raehärra. Linnafoogt - maahärra esindaja rae juures. Gild- kaitsesid oma liikmete huve. Toomkirik - kirik, mis kuulus piiskoppide juhtimise alla. Toomkapiitel - piiskopi kõrval iseseiseb autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Missa- jumalateenistus, visitatsioon-kirikukülastamine, reformatsioon - usupuhastus, pildirüüste- mitmepealine saksltaste ja eestlastest koosneb märatsev rahvahulk, kes purustas kirku vara. Russow- kirikuõpetaja, kroonika autor, koell - kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija, susi- tln linnakooli õüilane , vaimuliku kirjanduse tõlkija, wansadt- kiriku õpetaja, katekismuse koostaja . Ordud ja kloostrid keskaeg Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos ristiusuga Liivim tsisterlased. Ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteemirimist, aga nad osalesid aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Kloostrid paidesele ja kärknasse-eraldatud paigas ja tugevasti kindlustatud, ümber põllud, aiamaad-> munga elu lihtne, toidab end ise. Ilmselt ehitasid ka esimesed vesiveskid. Aristokraatliku loomuga, aadlikud . Vasallide annetused->tsisterlastest suurmaavaldajad->usuelu allakäik.Kerjusmungaordud-kloostrid linnades, dominiiklased Tln ja Tartu, frantsisklased Viljandi, Tartu, Rakvere. Põhitegevus jutlustamine,rahva vaimulik hooldamine->avarad kirikud,et linnarahvas mahuks jum. teenistustel osalema. Dom nõudsis liikmetelt kohaliku keele oskamist, panid suurt rõhku haridusele.Kerjusm.ordutel polnud suuri maavaldusi, elasid kogutud annetustest, avatud eelkõige linlastele. Nende hulgas tõenäoliselt hulga eestlasi. naiskloostrid keskajal olid naised isa või abikaasa eestkoste all, leseks või vallaiseks jäänud võis olla kloostrisseastumine ainuke väärikas väljapääes, seega naisklooster vajalik hooldusasutus. Nunnaks võis saada ka isikliku kutsumuse ajel. Tsisterlaste naisklooster Tln, Tartus, Lihulas, frantsisklastel Tartus. 15.saj algul Tln kaupmeeste eestvõttel Piritale Püha Birgitta ordu nunnaklooster..