Keskaegne Eesti (0)

Üleminek muinasajast keskaega .
Maade jagamine pärast vallutust.
Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel :
*Põhja – Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile
* Saare-Lääne piiskopkond – saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???)
*Tartu piiskopkond – muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann ????)
Liivi orduriik – peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti
Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad * Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad
Põhja – Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga .
Lääniaadli teke
Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega).
Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas ( lään tuli välja osta) . Põhiliselt moodustasid vadallide kihi Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikud ja teenistuslased, läänimeeste hulka sattus ka kohalikke ülikuid. Vasallide hulka võisid isegi sulanduda mitteaadlikest seiklejad , linnakodanikud ja kaupmehed . Hiljem vasallisuguvõsade päritolu ühtlustus ja tekkis sünnijärgne aadel . Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid kord aastas , et määratuid andmeid vastu võtta. Siis peeti talupoegade ühiseid söömaaegu – vakusepidusid. Maa jäi talupoegadel vabalt kasutada. Kiriku,- kohtu- ja haldusvõim oli maaisandal. Hiljem hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad. Mõis oli vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andmeid.
Talupoegade kohustuslik ja õiguslik seisund
õigused :
*isiklik vabadus
*õigus pärilikule maakasutusele
kohustused :
*koormuste kandmine ( kümnis, hinnus ,)
*kirikute, teede, linnuste ehitamine
*sõjateenistus
*vakuste pidamine
* vahiteenistus linna müüril tornides
Jüriöö ülestõus
Taani võimsuse kahanedes muutus Eestimaa valitsemine kuningatele liialt tülikaks ja vähetasuvaks. Seepärast otsustati oma valdused Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid uue tugevama maaisanda all seniste vabaduste piiramist ning püüdsid otsuse elluviimist takistada. Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. 1343 alustasid harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid , tapeti kõik kättesattunud sakslased , endi hulgast valiti 4 kuningat. Alustati Tallinna piiramisega, nähes ,et oma jõududega toime ei tulda, pöörduti abipalvega Rootsi ja Vene vürsti poole, kust lubati abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänlased , kes alustasid Haapsalu piirama.Taani ja Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi teha ja seetõttu pöörduti abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben oli sel ajal Pihkvas , pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eestlased Paide linnusesse selgitusi andma. Ordumeister käsitles aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 aasta juulis puhkes ka ülestõus Saaremaal , kus ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Harjulased ei olnud lõplikult alla andnud. Saksa ordul õnnestus Mandri-Eesti lõpuks alistada tänu Preisimaalt tulnud abiväega. Saarlased purustati lõplikuls 1344 ja 1345. Karistuseks pidid nad ehitama uue ordulinnuse . Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdused Kuresaare linnusega. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Ordu oli saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks.1346 sai see juriidlise vormistuse, Taani kuningas loovutas oma valduse 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. Peale ülestõusu olid mereäärsed alad laastatud. Peale seda ei toimunud tükk aega eestlase iseseisvast ettevõtmisest. Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa arvatavasti hukkus . Väikevasallid vaesusid,sest tühjaks jäänud maa ei suutnud enam omanikku toita. Jüriöö ülestõus võib pidada Eesti keskaja veelahkmeks : nii talupoegade kui ka vallkonna sotsiaalne koosseisu ühtlustus.
Vana-Liivima valitsemine
Vana- Liivimaa valitsemine : kogu maa jagunes maaisanda domeeniks(talupoegade haritav maa, tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud) ja läänivaldusteks(vasallidele sõjateenistuse eest jagatud). Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks(keskuseks ametimõis), mis jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla).
Maaisandate omavahelised suhted
Keskaegse Liivimaa sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus.
Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik kord jäi täpsemalt määratlemata. Piiskopid väitsid, et ordumeister on küll maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab piiskoppidele alluma või olema neist läänisõltuvuses. Ordu ei soovinud sellest midagi kuulda. Võitluses võimmu pärast sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadenigi. Tülide vahekohtunikuks oli paavst . See andis Rooma kirikule ülihea võimuluse kohalike jõududega manipuleerida ja nõudis tüli osapooltelt suur väljaminekuid. Kuna paavst nimetas piiskope ametisse, ordu ja toomkapitiil esitasid kandidaadid. Teravaks muutus olukord 15. Sajandi lõpul, mil Saksa ordul õnnestus oma kandidaadid määrata Riia kui ka Saare-Lääne piiskopitoolile. Tüli lõpetamiseks kutsuti 1397. A kokku nn Danzigi kongress, millel jõuti kompromissini. Liivimaa poliitilised jõud tunnustasid ordule Roomast antud privileegid, mille alusel Riia peapiiskopkond seoti tihedalt Saksa orduga. Vastutasuks tegi ordu piiskoppidele ja vasallidele suuri järelandmisi.Ordumeister loobus õigusest nõuda piiskoppide vasallide osalemist ordu sõjakäikudel ja maa kaitsel . See otsus nõrgendas ordu ja Liivimaa sõjalist jõudu.
Mille poolest erines Harju-Viru vasallide õiguslik seisund ülejäänud Liivimaa aadlike omast?
Harju- Virus oli vasallide osakaal suurem ja nende sõna maksis kõige rohkem.
Danzigi kongressi otsused, Jungingeni armukiri
Danzigi kongressil pandi paika võimusuhted. Ordu võim vähenes . Liivimaa poliitilised jõud tunnustasid ordule Roomast antud privileegid, mille alusel Riia peapiiskopkond seoti tihedalt Saksa orduga. Vastutasuks tegi ordu piiskoppidele ja vasallidele suuri järelandmisi.Ordumeister loobus õigusest nõuda piiskoppide vasallide osalemist ordu sõjakäikudel ja maa kaitsel. Jungingeni armukiri- akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi.
Rüütelkonnad
Maaisandate kõrval hakkas üha suuremat rolli mängima läänimehed ja linnad. Maaisandate võim oli nõrk , nad vajasid tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks mitmeid järelandmisi. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseks rüütelkondadeks. Igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond.
Linnadepäevad
Liivimaal hakati korraldama iga-aastaseid linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi.
Maapäevad
15. Sajandi algul Läänemere piirkonnas muutunud jõudude tasakaal ja välisohu suurenemine sundis liivimaalasi koonduma ja omavahel kompromisse looma . Hakati korraldama regulaarseid Liivimaa isandate ja seisuste kokkusaamisi – maapäevi. Need toimusid Valgas . Maapäeva kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad. Esitatud ol neli seisuslikku gruppi : vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega,vasallkonnad ja linnad. Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Kuna otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, kuid osapoolte huvid ei pruukinud ühtida, ei muutunud maapäevad kunagi ühendavaks institutsiooniks. Poliitiline killustatus jäi püsima ning ordu ja piiskopi võimuvõitlus ei lakanud.
Maa-aadel ja talurahvas
Mõisate laienemine
Vasallid pühendusid üha enam oma maaomandi haldamisele. Valduste tulukuse tõstmiseks kahati mõisamajandit laiendama ja ise vilja tootma. Seda arengut soodustas turukonjunktuur.Seoses linnastumise ja töönduse arenguga ületas vilja nõudlus pakkumise. Viljahind hakkas tõusma ja see lõi soodsad tingimused viljaekspordiks. Seetõttu sai eramõisate rajamine ja mõisapõldude laiendamine tõelise hoo sisse. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Tekkis uus koormiste liik – teokohustus .
Talupoegade koormised .
Talupoegade koormised – kümnis, hinnus, teotöö, loonusrent , raharent, mõisategu,
Vasallide/aadli õigusliku ja poliitilise seisundi muutumine keskaja jooksul
Vasallide õiguslik olukord muutus üha kindlamaks.
Talurahva sotsiaalne liigitus (adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad , vabadikud ).
Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad – nad pidid maksma maaisandala või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Õiguslik seisund oli neil ühesugune , kuid talude suurusel ja jõukusel võis olla suur vahe.
Üksjalg – olid talipojad, kes asutasid külast väljapoole uusi talusid. Uute maade ülesharimine oli vaevaline ning nende koormised olid ka väiksemad kui adratalupoegadel.
Maavabad – vallutusperioodi ülikute järeltulijad, neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad talupoeglikest koormistest, kohustades kandma vaid sõjateenistus kergeratsaväelasena, nad pidid oma maad ise harima , neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi, kõige rohkem oli neid ordu alal.
Vabatalupojad – need, kes olid end adratalupoja koormistest raha eestlahti ostnud , neid leidus kõige enam maaisandate isiklikes valdustes.
vabadikud – külaühiskonna alumine kiht , nad olid maataa või vähese maaga, palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenjad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all.
Talurahva koormised 16. sajandiks .
Talurahva koormised olid , kümnis, hinnus
Talurahva õigusliku seisundi halvenemine, pärisorjuse kujunemine (mõisted pärisorjus, sunnismaisus , teokohustus, adra - e. haagikohtud ...).
Keskajal talupoegade väärtus mõisnike jaoks kasvas, see ei toonud talupoegadele mingit kasu. Juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge ,mida nad harivad, st kujunes välja sunnismaisus. Seisuste vahel sõlmiti erinevaid kokkuleppeid , mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma, linna tõrkusid nende kokkulepetega ühinemast. Koos teokohustuse maksuga suurenesid ka muud nõutavad maksud – kümnis . Talupoegadelt võeti ka relvakandmisõigus.Tuli ette talupoegade võõrandamist maast lahus . Talupoegi oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandis . Välja oli kujunenud pärisorjus.
Linnade tekkimise põhjused.
Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Tärkavatesse linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaupmehi Saksamaalt. Suuremate ristteede ja sadamate juures asunud külad muutusid järk-järgult käsitööliste asulateks. Ümberkaudsete külade talupojad tõid siia toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised oma tooteid müüa ja tööks vajalikke materjale osta. Siia tulid sageli ka sissesõitnud kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus
Keskaja linnad Eesti alal.
Linnad :
Tallinn/ Reval 1248
Vana-Pärnu 1251
Uus-Pärnu – 1318
Tartu/ Dorpat 1262
Haapsalu/Hapsal 1279
Viljandi / Fellinn 1283
Paide/Weissenstein1291
Rakvere/Wesenberg1302
Narva/narwa 1345
Linnaelanikkond. Kuidas kasvas linnaelanikkond? Miks võeti vastu põgenenud talupoegi?
Inimesed kolisid maalt linna elama. Linnaelanike madala sündimuse ja kõrge surevuse juures andis maarahvas linnarahvale tõhusat täiendust. Paljud talupojad põgenesid samuti linna , sest kui nad suutsid varjata end ühe aasta ja ühe päeva said nad vabadeks inimesteks. Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja. Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku. Sest kui taheti kodanikuks saada, tuli kodanikul kodanikumaksu maksta ja mida rohkem inimesi ,seda kasulikum linnale ???
Hansa liit, hansakaubandus , Eesti hansalinnad.
Hansa-Liit on Põhja-Euroopa kaubanduslinnade ühendus. Eestil on kaubanduseks soodne asend. Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele. Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus - enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist.
Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linna juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele, Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed.
Hansa Liitu kuulunud Liivimaa linnad olid vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Idast läände toimetati nahku, vilja, mett , vaha, lina, vilja jm. Läänest itta riiet, soola, heeringaid, metalle , veini ja õlut
Miks oli hansakaubandus kasulik Liivimaa linnadele ja kaupmeestele, mõisnikele, talupoegadele?
Transiitkaubandus, Vana-Liivimaad läbinud kaubanivood.
Linnaõigus
Linnaõigus – linna õigusnormide kogum, linna õiguslik korraldus.
Lübecki linnaõigus : Tallinn, Rakvere, Narva
Hamburgi ehk Riia linnaõigus : Tartu, Uus-Pärnu,Viljandi, Paide, Haapsalu
Piiskopiõigus : Vana-Pärnu
Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse , eraomandi ja pärismisõiguse kaitse.
Raad , koosseis, rae ülesanded.
Raad ehk magistraat – keskaegse linna valitsus, mille liikmeteks võisid olla vaid jõukad ( saksa soost) kaupmehed. Uued liikmeid nimetas raad ise. Bürgermeister – linnavalitsuse ehk rae koosseisu kuuluv rae juhatuse liige
Ülesanded :
*linna sissetulekute, heakorra ja kindlustuste eest hoolitsemine
*rakendas abõinõusid kaubanduse ja käsitöö edendamiseks.
*kaitses linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega
* kandis hoolt kirikute ja koolide eest
*korraldas vaeste ja tõbiste ülalpidamist.
*oli kõrgeimaks kohtuvõimuks linnas nii tsiviil- kui kriminaalasjus
*valvas kodanike julgoleku järgi
*püüdis vähendada tuleohtu , kindlustada öörahu linnas
Tsunftid, ülesanded, skraa . Tsunftisundus .
tsunft – ühe ala käsitöö meistreid ühendav kutseühing.
Ülesanded :
*reguleerisid tootmist
*kaitsesid turgu
*korraldasid kutseettevalmistust
*hoolitsesid oma liikmete eest , ka abivajajate leskede ja orbude eest
*tagas oma liikmetele seisukohase elu
skraa – tsunfti põhikiri, kinnitatud rae poolt : määras ära meistritingimused , määras tsunftiliikmeks saamise korra.
Analüüsi tsunftide rolli keskaegses linnas. Kas tsunftikord oli majanduse seisukohalt arendav või pidurdav?
Gildid , ülesanded. Suurgild, Väikegild, Mustpeade vennaskond.
Gild – kaupmeeste või käsitööliste tsunftide seisuslik ühing, mis kaitses oma liigmete õigusi ja eesõigusi , korraldas ühisüritusi.
Suurgild – jõukamata, abielus saksa kaupmeeste ühing
Väikegild – käsitööliste tsunfti ühing.
Mustpeade vennaskond – vallaliste kaupmeeste ja kaubamehe sellide ühing
Millised olid linnakodanike kohustused?
*vahiteenistus linna müüril ja tornides
*linna sõjaline kaitse
*osalemine linnale vajalikel töödel
*maksude maksmine
Vaimuelu keskaegsel Liivimaal (§12)
Kirik ja kirikuga seotud mõisted. Vana-Liivimaa kirikukorraldus.
Kirik – 1) kõiki kristlasi ühendav organisatsioon ; 2) kristlaste pühakoda, kus korraldatakse usulisi kombetalitusi
Katoliku kirik – ristiusu jagunemisel 1054.a. tekkinud kirik, mis valitses Lääne-Euroopas, kirikupeaks paavst
Toomkirik – piiskopkonna peakirik , katedraal
Vaimulik – kirikuelu tegelane, kes on pühendanud oma elu jumala teenimisele; usukultuse teostaja
Paavst – katoliku kiriku pea, kõrgeim vaimulik, selle juht, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks
Piiskop – kristliku kiriku kõrgem vaimulik, kes korraldas usuelu mingil maa-alal või riigis. Oli oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik
- õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke
- pühitses kirikuid, kabeleid, altareid jm
- juhtisid kirikuelu ka piiskopkonnast väljapoole jääval ordualal
Toomkapiitel – kõrgem vaimulike kolleegium , mis tegutses toomkiriku juures
- koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast ehk kanoonikust
- kapiitel oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopiriigi juhtimisel, maaala valitsemisel
- kapiitli liikmed määras osalt piiskop, osalt oli tal endal koopteerimisõigus
- kanoonikutel oli õigus piiskoppi valida
- kui piiskopi ametikoht jäi vakantseks, valitses kapiitel
- Toomkapiitli ülalpidamiseks oli esialgu määratud piiskopi maadest ühisvaldused. Hiljem anti igale toomhärrale kasutamiseks isiklikud maavaldused.
Toomhärra - peakiriku e toomkiriku vaimulikud – kanoonikud. Peamine kiriklik kohustus pidulike jumalateenistuste e. missade läbiviimine.
Sinod – piiskopkonna kõigi vaimulike koosolek
- teostas piiskopkonnas vaimulike järelvalvet
- ülevaade jumalasõna kuulutamisest, rahva õpetamisest preestrite poolt
- arutati usuelu väärnähtusi
Visitatsioon – kirikukatsumine, alluvate koguduste korrapärane kontrollkülastus kõrgema(te) vaimuliku (e) poolt
Toomkool – toomkiriku juures asuv kool, mille peamine ülesanne oli haritud vaimulike – toomhärrade ettevalmistamine
kirikukihelkond - oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna.
- Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks (teenisid kihelkonnapreestrid), kuigi kirikukihelkonnas võis lisaks sellele olla ka teisi kirikuid (abikirikuid) ja/või kabeleid (teenisid preestri asendajad – vikaarid).
- Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka haldusõigus, kuni moodustati teised haldusorganid (komtuurkonnad, foogtkonnad, vallad).
- Kihelkondade juures tegutsesid ka kihelkonnakohtunikud.
- Kirikukihelkond määras ametisse kiriku eestseisja, tavaliselt kaks kihelkonna kohta. Kiriku eestseisja täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid
Preestrite praktiline tegevus:
1) seitsme sakramendi jagamine (jumalaarmu väljendavad kristlikud toimingud ): ristimine , leeritamine , laulatamine, armulaud , piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine).;
2) jumalasõna õpetamine: „Meie Isa palve ”, „Ave Maria”, 10 käsku jm.
missa - armulauaga pidulik jumalateenistus katoliku kirikus
Liturgia – missa muusikalis-sõnaline osa
Misjon – jumalasõna kuulutamine paganate seas
Katekismus – lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuste kujul
Klooster – ühiselt elavate munkade või nunnade välismaailmast eraldatud elupaik/asula
- kujunes kollektiivseks mõisnikuks oma maavaldustega (talupoegade maksud, teotöö)
- tõid Eesti alale palju kasulikke uuendusi (uued maaharimisviisid, viljapuu- ja aedviljasordid, uued käsitööoskused, vesiveski, ravimisvõtted jm)
- hariduse edendamine ( kloostrikoolid )
mungaordud - Eestis tegutsesid birgitiinlaste, tsistertslaste , frantsisklaste, augustiinlaste ja dominiiklaste ordud , neist viimane olid populaarseim just seetõttu, et jutlustasid eesti keeles ja pidasid üleval koole.
- tsistertslased
- dominiiklased
- frantsisklased
- augustiinlased
Isikud, nende tegevus (M. Luther, Bernt Notke, Hermen Rode , Hans Susi , Melchior Hoffmann, Balthasar Russow).
M.Luther – saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning ta on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde.
Bernt Notke – oli saksa maalikunstnik ning skulptor. Surmatantsu maal kujutab elu möödapääsmatut kaduvust, nii vägevaid kui väeteid kaasaviivaid surmafiguure.
Hermen Rode -
Hans Susi – Tallinna linnakooli õpilane, talle usaldati Piibli tõlkimine, aga ta suri enne katku kui jõudis töö lõpetada.
Melchior Hoffmann – tuntuim luterlik jutlustaja reformatsiooni ajal, Saksamaalt
Reformatsioon. Reformatsioon Vana-Liivimaal. Reformatsiooni tagajärjed.
Reformatsioon - 16. sajandi algul Lääne-Euroopas tekkinud vastuseis paavsti poolt juhitud katoliku kirikule. Sai alguse 31. oktoobril 1517.Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther . 1523 jõuab reformatsioon Eestisse ning usujutlustajad leidsid linnadest väga kiiresti poolehoidjaid. Nende töö kandis vilja, sest linnakodanikud suhtusid maaisandatest piiskoppidesse või munkadesse kriitiliselt. 1525 pääses suund kõigis linnades võidul, ent paljud ordud, katoliku piiskopid, toomkapiitlid ja kloostrid jäid esialgy katoliku kirikule truuks. Nii ei viidudki Liivimaal reformatsiooni lõpule.
Tagajärjed :
* hakkas levima protestantism
*ilmusid eestikeelsed raamatud, kujunema hakkas eesti kirjakeel, pöörati tähelepanu haridusele
*hävitati pildirüüste käigus palju kultuurivarasid
*Liivimaal jäi reformatsioon lõpetamata
* iseseisvus Liivi ordu
Milles erineb reformitud kiriku õpetus katoliku kiriku õpetusest?
Katoliku kirik :
* 7 sakramenti
*Pühakute kultus
* Ladinakeelne Piibel
*Ladinakeelne jumalateenistus
*Õndsaks saab Kiriku vahendusel
Reformitud :
*2 sakramenti
*Pühakute kultuse eitamine
*Emakeelne pühakiri
*Rahvakeelne jumalateenistus
*Õndsaks saab usu läbi
Mil moel mõjutas reformatsioon vaimuelu?
Reformatsiooniga seotud daatumid (1517, 1523, 1525, 1535, 1554).
1517 – usupuhastuse algus Saksamaal
1523 – Reformatsioon jõuab Eestisse
1525 – reformatsiooni mõõdukam suund pääseb Eesti alade linnadest võidule
1535 – Wanradt- Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eesti keeles trükitud raamat
1554 – Maapäeval kuulutati välja usutunnistuse vabadus Liivimaal
Mungaordud, nende lühiiseloomustus. Milline mungaordu mõjutas rohkem usuelu, millised majandust? Too näiteid. Naiskloostrite roll.
Eestis tegutsesid birgitiinlaste, tsistertslaste, frantsisklaste, augustiinlaste ja dominiiklaste ordud. Tsitertslaste oma mõjutas rohkem majandust,sest nende vahendusel jõudis maarahvani uued põlluharimisviisid , käsitööoskused jne. Tänu vasallide annetustele kujunesid tsitertslased suurmaavaldajateks. Sellega kaasnes usuelu allakäik. Dominiiklaste ja frantsisklaste põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, ehitati kloostrid avarad, et linnarahvas mahuks jumalateenistusele . Keskaegses ühiskonnas olid naised isa või abikaasa eestkoste all. Tavaliselt leseks või vallaliseks jäänud liitus kloostrikogukonnaga , sest see võis olla ainus väärikas väljapääs. Nunnaks võidi saada ka isikliku kutsumuse ajel, kuid tihti tehti seda hoopis maisematel kaalutlustel .