Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"suurgild" - 133 õppematerjali

thumbnail
7
ppt

Tallinna suurgild

Suurgildi hoones lahendati tihtipeale linna sotsiaalsed, poliitilised ning majanduslikud probleemid. Suurgildi ajalugu · Asutati umbes 1325 · Liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed · Alates 1872. aastast oli hoone Börsikomitee käsutuses ning siis kutsuti hoonet Börsihooneks. · Alates 1952. aastast on Suurgildi hoone olnud Eesti ajaloomuuseumi põhihoone. Suurgildi hoone funktsioonid · Seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused. · See oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks. · Seal peeti pulmi, jumalateenistusi teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. Arhidektuur Hoone on hilisgooti stiilis. Hoonel on kõrge viilkatus, mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal ning selle...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tartu Suurgildi põhikiri

Sarapuu raamatust "Eesti ajaloo lugemik I ". Suurgildidesse koondusid mõjukad kaupmehed, kelle põhikirju hakati kirja panema juba 14. sajandil. Tartu Suurgildi põhikiri, millest katkendi toome, oli kirjas juba enne 1387.a. 1. Kes meie gildi vend on, ei tohi kuuluda ühtegi teise gildisse, ( trahviks vastasel korral ) viis marka. 2. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kaebust tõstab ja ette paneb kedagi, kes olla halva kuulsusega, gildist välja heita, see peab trahvi maksma viis marka, sellest ei jäeta ühtki penni maha ja peale selle ei tohi ta enam gildis olla.. 3. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kedagi kodanikku võikodaniku last või kedagi, kel kodanikuraha on, külla kutsub, see maksab trahvi 3 ööri pennides. 4. Tahab aadlik, kes oma isandale vande andnud, mei...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskaeg Eestis

rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
1
odt

7. klass Keskaeg Kotrolltöö

Millistesse paikadesse tekkisid keskaegsed linnad? Sildade, jõgede, järvede, linnuste, kaubateede äärde. 2. Nimeta Euroopa suuremad linnad. Pariis, London, Veneetsia, Köln, London, Novgrod. 3. Miks oli turuplats keskaegse linna süda? Seal toimus peamine linnaelu. 4. Millised nägid välja tänavad? Kitsad, sein seina vastu, kivist, prügi visati tänavatele. Majad olid kivist või puidust. 5. Kes valitses linna? Raad-linnavalitsus. Bürgermeister-linnavanem, linnapea. Raehärra-rae liige. 6. Millised olid rae ülesanded? Sotsiaalabi, julgeoleku tagamine, kaubanduseeskirjad, maksude kogumine. 7. Mis on linnaõigus? Õigusnormide kogum, mille järgi inimesed oma elu linnas seadma pidid. 8. Kes võis saada linnakodanikuks? Ta pidi omama kinnisvara, olema mõne käsitööala meister, elama mõne aja linnas. 9. Millised olid linnakodaniku eesõigused? Ta võis tegeleda kau...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Linnad ja kaubandus keskaegses Eestis

· Linnade ametlik keel oli alamsaksakeel. · Liivimaal oli rahvus rohkem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. · Kui sa olid rikas ja hea tööpeal olid "sakslane" Gildid ja vennaskonnad · Gildid, tsuntftid · Gildid kaitsesid oma liikmete huve · Korraldasid seltsielu · Pakkusid häda korral abi ja toetust. · Aitas kaasa oma liikmete korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest · Suurgild , Mustpeade Vennaskond, Väikegild Suurgild · Suurgild ­ kõige tähtsam linna kaugkaupmehi ühendav gild. · Ainult sealt valiti raehärrasi Mustpeade Vennaskond · Vallalised kaupmehed · Vallalised kaupmeheselllid · Ajutielt Liivimaal viibivad võõrasmaa kaupmehed ja laevnikud. · Kui Mustpea abiellus sai temast enamast Suurgildi liige. · Teiste sotsiaalsete gruppide suhtes hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Väikegild...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

The Great Guild/Suurgild

The Great Guild Liisbeth Kallakmaa The Great Guild Medieval Tallinn's social institutions were guilds and brotherhoods, whose main function was to provide members with social interactions and ensure their rights, but also played an important political and economic role. Tallinn had three important guilds - The Great Guild, St. Canute's Guild and St. Olaf's guild. The Great Guild was the youngest among them, founded in the 14th century, but soon became the biggest and most important. It was founded as an organization of the wealthiest merchants and shipowners. The name of the Great Guild was introduced in the late 15th century. There were close ties between the guild and the town rules: only members of the Great Guild had the right to belong to the town council and could be elected for mayor. Tallinn's small coat of arms is also the Great Guild's coat of arms. Guild was led by Alderman, with the assistance of t...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Hansakaubandus Eestis

14. sajandi jooksul hakkasid linnaelus olulist osa etendama kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja tsunftid ning usulised vennaskonnad. Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil, dokumentaalset tõestust sellele aga pole. Nii Tallinnas kui ka Tartus kujunes välja kaupmeeste Suurgild ning käsitöölisi ühendavad väiksemad gildid. Gildide ja tsunftide skraad (statuudid), mis rangelt reguleerisid ühenduse siseelu, eriti põhjalikult ühiseid pidustusi ja usulisi toiminguid, tuli raes kinnitada. Seega olid linnaelanike ühendused pidevalt rae kontrolli all. Samas arvestas raad jõukamate linnakodanike ühenduste arvamusega olulisemate küsimuste otsustamisel. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja linnad omakorda soodustasid kaubanduse arengut...

10.klassi ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti keskaeg

Tsunfti põhikiri ehk skraa reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti, üheskoos kaitsti end tsunfivälise toodangu eest ja materiaalset abi leskedele ja orbudele. Raad ­ Linnavalitsus Bürgermeister ­ president, rae juht Linnafoogt ­ maahärra edindaja rae juures Gild ­ käsitööliste ühing, tähtsaim linna kaaugkaupmehi ühendav Suurgild . Teine suur kaupmeeste ühing oli Mustpeade vennaskond. Tsunft ­ ühe eriala käsitööliste ühendus Skraa ­ tsunfti põhikiri 5. Vaimuelu Toomkirik ­ piiskoplik peakirik Toomkapiteel ­ katoliku kiriku kõrgeim võimuorgan, millel oli õigus ja kohustus valida piiskoppe. Missa ­ pidulik jumalateenistus Visitatsioon ­ kiriku külastus kontrollimise eesmärgil Reformatsioon ­ usupuhastus, ühiskonna ja kiriku ümberkorraldus (Martin Luther 1517)...

Ajalugu
155 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu

peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Linnad: Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana- Pärnu, Haapsalu Talupojad: üksjalad, maavabad, vabatalupojad, adratalupojad, vabadikud Linnaõigused: Lübecki õigus- Tallinn, Rakvere, Narva; Riia õigus- Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu; kohaliku päritoluga piiskopiõigus- Vana-Pärnu Gildid ja vennaskonnad: Suurgild , Mustpeade Vennaskond, Väikegild(Püha Kanuti Gild, Püha Olavi Gild) Varauusaeg 17.-17.saj Haldusjaotus: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Tegelased: Gotthard Kettler, Sigismund II August, hertsog Magnus, Ivo Schenkenberg, Stefan Batory, Sigismund III, Karl IX, Karl XII, Johann Reinhold Patkul, Katariina II, George Browne, asehalduskord, Merkel,...

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Elu keskaja linnas

Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja. Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku. Eestlastel ei olnud linnaasjades õigust kaasa rääkida. Nende hulgas oli palju voorimehi, kandjaid, müürseppi, majateenijaid ja muid lihtsamate ametite pidajaid. Linnades oli moodustatud ka erinevaid ametiühinguid: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild , vallalistel Mustpeade gild. Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud, mida kutsuti tsunftideks, kus valvati selle järele, et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd. Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada. Oma tsunft oli näiteks rätsepail, lihunikel, seppadel, müürseppadel ja paljudel teistel. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik...

Ajalugu
167 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

- Kohtuvõim (tsiviil ja kriminaal) - Münditi oma raha (Tallinnal & Tartul) - Linna sissetuleku eest hoolitsemine - Sekkumine kodanike isiklikku ellu - Rõivakorraldsed tikteeris moodi Rahvastik: juhtiv positsioon sakslaste käes. Kõnekeel: alamsaksa keel; pärinesid peamiselt Põhja-Saksamaalt; kohalik rahvas e. ,,mittesakslane"; muud rahvad ­ hollandlased, soomalsed, taanlased, rootslased. Gildid: suurgild Liivimaa linnades abielus olevaid kaupmehi ühendav organisatsioon. Mustpeade Vennaskond ühendas vallalisi kaupmehi; liikmeteks võeti ka ajutiselt Liivimaal olevaid kaupmehi ja laevnike. Teiste sotsiaalsete gruppidega hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Käsitööliste gildid e. väikegildid koondasid eri käsitööharude tsunfe. Tallinnas ­ Püha Kanuti Gild ­ keerukamad käsitööharud ja Püha Olevi Gild ­ lihtsamad käsitööharud....

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ajalugu Kordamine KT, 10. kl

Kehtis tsunftisundus, mille kohasel ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus- skraa, mis määratles tsunfti hierarhia ­ õpipoiss,sell,meister. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi, mida nimetati tavaliselt Väikegildiks. Kaupmeeste ühendus oli Suurgild ja sinna kuulusid kõik selle linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. 1220. tõusis Läänemere kaubandus esile Lübevki vabalinn. Tekkis Hansa Liit kaupmeeste koondisest kujunenud kaubalinnade liit. Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine. Olulist rolli mängis ka uut tüüpi laev koge, mis suutis vedada kala,soola,teravilja,vaha,karusanhu,vaske,rauda suuremates kogustes. 9...

Ajalugu
222 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaeg Eestis

rakendama abinõusi kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks; kaitsma huve suhetes teiste linnade ja maahärradega; kandma hoolt kiriku ja koolide eest; korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist. Raad oli kõrgeimaks kohtuvõimuks linnades. Rae kõrval võttis küllaltki aktiivselt linna asjadest osa ka kodanikkond. Neist tähtsaimad olid gildid ja tsiunfid. Kaubandus. Kaupmeeste ühenduseks oli jõukamatel kaupmeestel Suurgild ja eraldunud vallalistel kaupmeestel Mustpeade vennaskond. Eksport ­ teravili, kala, karusnahk, ehitis- ja hauakive, lina ja hülgerasva Import ­ kalevit, lõuendit, soola, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metalliotooteid, luksusesemeid. Käsitöö. XVI oli Tallinnas ligi 20 tsumfti, mille siseelu kujundas skraa (põhikiri). Linnade välisilme. Keskaegsete linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus ja tähtsus. Suuremad linnad piirati kivist ringmüüriga...

Ajalugu
166 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

· Maahärrat esindas rae juures linnafoogt (suuremates linnades oli tema mõju väike) · Maahärrade residentsid ei kuulunud linnale ( Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) · Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut. Kaubandus: · Suurgild ­ jõukamate kaupmeeste ühendus. · Mustpeade vennaskond ­ vallaliste kaupmeeste organisatsioon. · Hansa Liitu ( Põhja- ja Läänemere äärsete kaubalinnade liit) kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus- Pärnu. · Eesti eksportis teravilja, peamiselt Flandriasse ja Hollandisse, kala, karusnahka( Venemaalt teravilja vastu, ka vaha), kive. · Läbi Eesti viidi Venemaale soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid,...

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti ajalugu

Nim. suurgild ja mustpeade vennaskond! Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus Mustpeade vennaskond-suurgildist eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon. Viimane nimetus tuleb sellest, et vennaskonna vapil on kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased nendesse gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena. 8. Kanuti ja Oleviste gild Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased. 9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi. 10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 11. Tsunft-käsitööliste selts 12. Skraa-põhikiri 13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. 14. Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või ­asutusse, et saada ülevaade usuelust ja vaimulike tegevu...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

Rae ülesanded: ­ Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine ­ Kaubandust ja käsitööd soodustavate abinõude rakendamine ­ Linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega ­ Kirikute ja koolide ülalpidamine ­ Vaeste ja haigete hoolekanne ­ Kodanike julgeoleku järele valvamine ­ Olla kõrgeim kohtuvõim linnas · KAUBANDUS: ­ Kaupmeeste ühendusteks olid jõukamate Suurgild ja sellest eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon ­ Mustpeade vennaskond (nimetus neeger Püha Mauritiusest) ­ Eestlased gildidesse ei kuulunud, kaubanduses osalesid vaid väikepoodnikena ­ Eesti linnade väliskaubanduslik tähtsus seisnes suuresti nende asendis Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel ­ Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid kaubalinnade ühendusse Hansa Liitu...

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keskaeg eestis

Mõis ­ eraldi suurem majapidamine. Maapäev ­ kohalike aadlike kokkukutsumine Bürgermeister ­ linnapea Raad ­ linnavalitseja (24) Sündik ­ advokaat Linnafoogt ­ kaitses feodaali huve, kelle maal linn asus Tsunft ­ käsitööliste ühing Gild ­ kaupmeeste organisatsioon Oleviste gild ­ Tallinnas töötavad eestlastest käsitöölised Toom gild ­ toompeal tegutsevad eestlastest käsitöölised Kanuti gild ­ sakslastest käsitöölised Suurgild ­ abielus jõukate kaupmeeste organisatsioon Mustpeade vennaskond ­ vallaliste kaupmeeste org Sinad ­ vaimulike kogunemised, õpetati kuidas vaimulikud peaksid tegutsema Visitatsioon ­ kirikute ja koguduste tegevuse kontroll Hansaliit PõhjaSaksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Linnaõigus tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast Maaisand maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad...

Ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Keskaeg

Sellest kujunes keskajal välja vanasõna: "Linna õhk teeb vabaks." Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja. Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku. Kõige lugupeetavamad linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Keskajal olid moes mitmesugused ametiühingud: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild , vallalistel Mustpeade gild. Käsitööliste ühendusi kutsuti tsunftideks ja neid oli väga palju. Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud - tsunftid, kus valvati selle järele, et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd. Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada. Oma tsunft oli näiteks rätsepail, lihunikel, seppadel, müürseppadel ja paljudel teistel...

Ajalugu
319 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kõrgkeskaeg

FEODAALNE KILLUSTATUS: 1) ristisõdade läbikukkumine - > kirik nõrgenes oma tähtsuselt ja keskvõim ehk ilmalik võim tugevnes, 2) raskeratsaväe tähtsus vähenes PAAVSTI VAIMULIK VÕIM:Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Aga keisrivõim polnud sellest huvitatud. Suurem tüli tekkis sellest siis, kui sellesse sekkus selleaegne keiser Heinrich IV. Kuna suurem osa saksa ülikuid toetas paavsti ja nad ähvardasid valida uue keisri kui Heinrich paavsti tahtele ei allu.Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele itaaliasse, et saada paavstilt armu. Kuigi see sündmus ei lepitanud veel paavsti ja keisrit omavahel, loetakse nende kohtumist paavstluse moraalseks võiduks ilmaliku võimu üle.FILOSOOFIA: Kõige tähtsam oli Aristotelese filos. tuntuks saamine. Kõige tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Arist. filos. oli Aquino Thomas (1225-1274)(õppis selle aja kuulsama teoloogi ja...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Keskaeg, läänistamine, kaubandus

Tegeles: #Vastastikuse abistamisega #Usulise tegevusega (oma kaitsepühak, kabel jne) #Sõjalise tegevusega #Tsunfti reeglite e. skraa järgimisega Hierarhia: -meister -sell -õpipoiss Tsunftijänesed olid tsunftivälised käsitöölised. Eestlaste tsunftid: Mündrikud (sadama paadimehed) Voorimehed Õllekandjad Tootmine toimus töökojas, tööjaotus puudus. Gild oli kaupmeeste ja käsitööliste ühendus. Juhid olid odermannid. Suurkaupmehed - Suurgild . Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid - Mustpeade Vennaskond Käsitöölised - Väikegild. 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.­13. sajandil. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine moslimitest, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu. Sooviti suurendada valduseid ja võimu. Toimus kaheksa sõda, millest tuntumad on neli. I - selles osalesid Prantsusmaa ja Saksamaa väed...

Ajalugu
101 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun