Uus-Pärnu • Vahenduskaubandus – teravili välja – Euroopast sool, tekstiil, metall – Venemaalt karusnahad, vaha Kirikuelu • Piiskop – Tallinn – Tartu – Saare-Lääne • Toomkapiitel • Sinod • Visitatsioon • Mungaordud – tsistertslased – dominiiklased – frantsisklased – augustiinlased Reformatsioon • 1517 reformatsiooni algus • 1523 Marsow Tartus ja Tallinnas • sept 1524 pildirüüsted Tallinnas • jaan 1525 pildirüüsted Tartus – M. Hoffmann • 1525 Liivi ordu iseseisvus Kasutatud allikad • http://wiwapia.com/wikipedia/commons/thumb/b/b5/Medieval_Livonia_1260.svg/350px-Medieval_Livonia _1260.svg.png 23.09.2009 • http://lh3.ggpht.com/_PkoWVfxCQb8/SaMBltp1BnI/AAAAAAAAAK0/a3560nEtMGc/_Q2P6957_1.jpg 23.09.2009 • http://4.bp.blogspot.com/_ZcDbYPe940g/SeBPWUOkhEI/AAAAAAAABZ4/LnX2Zk-4414/s400/1343+
rajamine Narva jõe idakaldale Hermanni kindluse vastu). 5. Kirikuelu: kloostrid keskajal, millised katoliku kiriku kloostrid olid keskajal Eestis (tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased ning augustiinlased /birgitiinid/); kirikueluga seonduvad mõisted kirikukatsumised ehk visitatsioonid, missa, sinod, toomkapiitel ja toomkirik. 6. Reformatsioon: mis see oli, millal ja kus algas, kes alustas, kuidas jõudis Eestisse, pildirüüsted, Melchior Hoffmann; Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed; eestikeelse trükisõna teke (Wanradt-Koelli katekismus); Hans Susi ja tema koht Eesti ajaloos. 7. Liivi sõja puhkemise põhjused, sõja ajend (Tartu maks); miks peetakse Liivi sõda pöördepunktiks Eesti ajaloos. Hertsog Magnus ja tema koht Eesti ajaloos. Allikad: konspekt. Õpik ,,Eesti ajalugu" I osa: lk 58-63; 64-68; 75-81; 84-86.
osa. Vikaar: Kaugematesse osadesse rajati kabeleid, teenrid vikaarid e. preestri asendajad. Visitatsioon: Kirikukatsumus (kontrolliti preestrite tööd ja vastavust Piiblile). sinoid: e. vaimulike koosolek, kus anti juhtnööre Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta: M. Luther algatas Saksamaal katoliku kiriku reformatsiooni: 1517. Usuline uuendusliikumine. (Katolikus kirikust eraldusid reformeeritud harud, peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik). Eestimaa linnades toimusid pildirüüsted: 1524 (Tallinnas) 1525 (Tartus). Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine usu uuendamisse. Suur osa kloostreid lõpetas tegevuse. Ilmus esimene eestikeelne trükis- Jumalateenistuse käsiraamat: 1525 (ei ole säilinud?) Wanradt-Koelli luterlik katekismus: 1535. Esimene eestikeelne raamat, mille fragmente on säilinud. Toimusid Eestis pildirüüsted: 1524-1525. Rüüstati dominiiklaste kloosterkirikut, Pühavaimu ja Oleviste kirikut. Tartus M
puhkav raad. Eestis kehtis reegel, et mida võimukam ametipost, seda väiksem võimalus oli eestastel sinna kohale saada, sest kohad olid mõeldud enamasti teisest rahvustest inimestele. EESTI KEELE ARENGU SEOS REFORMATSIOONIGA Katoliku kiriku võim Vana-Liivimaal oli tugev, kuid siiski leidsid Marthin Lutheri seisukohad vastukaja juba varakult. Usupuhastusliikumine sai alguse Riias, 1523jõudis see ka Tartusse, kus olukord läks vägagi hulluks, sest toimusid pildirüüsted. Reformatsiooni käigus keelati jumalateenistused ja suleti ka kloostrid. Talurahvad jäid võrreldes linnarahvaga rahulikumaks ja nii hakkasid ka vasallid luteri usku pooldama. Valniera naapäeval kuulutati välja ka usutunnistuse vabadus ning sellega pöördusid paljud luteri usku. Luteri usu põhimõte oli aga see, et iga rahvas pidi saama lugeda pühakirja omas keeles. Nii tehtigi 1535
Katoliikluse puhul olid arendavaks faktoriks kloostrite raamatukogud. Reformatsiooniga algas ka eesti keelde tõlkimise algus ja eesti kirjakeele kujunemine. Seoses reformatsiooniga tõlgiti piibel eesti keelde. Reformatsioon ja katoliiklus olid kindlasti just kirjanduse arengu edendajad. Katoliiklus oli kunsti arendaja. Reformatsioon ka mõnevõrra takistas kunsti arengut. Seda võib järeldada sellest, et kirikud olid kunstivaesed ja toimusid pildirüüsted, et hävitada kõik kunstiteosed kirikutes. Kuid samas olid luterluses omalooming ja muusikainstrumendid. Katoliiklus soosis kunsti. Katoliikluses olid liturgia ja sakraalehitised. Katoliiklus andis kindlasti kunstile palju juurde. Reformatsioon nii takistas kui ka edendas kunsti arengut. Katoliiklus arendas maailmapilti, kuid reformatsioon pigem ahendas. Reformatsioon takistas maailmapildi avaremist seetõttu, et ahenes kokkupuude Euroopa kultuuriga ja domineeris Saksa kultuur
Ajaloo kordamisküsimused 1. Kuidas levisid reformatsiooniideed Liivimaale? Missuguseid muutusi see enesega kaasa tõi? Saksamaalt saabunud jutlustajate toel levisid reformatsiooniideed Liivimaal laiemalt. 1523-24 hakkasid suuremates linnades jutlustama evangeeliumi usu õpetajad. Reformatsiooni kaasnähtuseks olid Liivimaal pildirüüsted. Hakati tegema ümberkorraldusi hariduses ja koolielus. 2. Nimeta 3 tähtsamat sündmust, mis lõid eeldused uue ajastu alguseks. 1492. aastal C. Kolumbus avastas Ameerika 15. sajandi keskpaiku leiutas J. Gutenberg liikuvate metalltähtedega trükimasina 1517. aastal algatas M. Luther reformatsiooni 3. Miks nimetatakse Poola kuninga valitsemise perioodi „halb“ Poola aeg?
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetun...
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmi...
1530. aasta Augsburgi riigipäevale esitati luterlaste usutunnistus, mis kinnitas ühtsust püha, katoolse ja apostelliku usuga. Luther juhtis saksamaal toimuvaid reforme ja oli sageli kriitiline teiste liikumiste suhtes, mis tema arvates ei jäänud ajalooliste usutunnistuste juurde või ei toetanud piisavalt usust õigekssaamist. Reformatsioon Eestis 1523 Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu. 1524. aastal toimusid nii Tallinnas, Tartus kui ka Narvas pildirüüsted, mille käigus rahvahulgad hävitasid katoliiklikke pühapilte ja avaldasid toetust usupuhastusele. 1525. aastaks läksid enamik Eesti linnu selgelt üle uue usu toetajate leeri. Nendega ühinesid ka mõned aadlikud, kuid üldiselt jäid vasallid siiski vanale usule truuks. Kokkuvõtte Luther suri 18. veebruaril 1546 Eislebenis ning maeti Wittenbergi lossikirikusse.
Wolter von Plettenberg oli Liivi ordu maameister. Plettenbergi on peetud üheks võimekamaks ordumeistriks, sest ta suutis mitmes Liivimaa-Moskva sõja lahingus võita Moskva suurvürstiriiki ning hiljem, 1520. aastatel reformatsiooni ajal, ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada. Ivan IV ehk Ivan Julm oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Lääne pool võitles Ivan Leedu Suurvürstiriigi vastu ja püüdis hõivata ka Liivimaad, et tagada Moskva suurvürstiriigile väljapääs Läänemerele ning saada endale jõukaid provintse, ent sai Liivi sõjas lüüa. Venemaa tsaaririigi valdusesse jäid sõja algetapi (1558–1561) lõpuks: Narva, Tartu ja Alutaguse, mõningad Järvamaa ja Virumaa makonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Tartus põhjustas usupuhastuse vastuvõtmine suure tüli Johann Blankenfeldiga, kes samaaegselt pidi ka Riia protestantidega võitlema. Blankenfeld, kes jäi kõigutamatult katoliiklikele positsioonidele, keeld...
(Epner, Metste & Olesk 2006, lk 12) Ühtlasi on saanud vankumatuks tõsiasjaks, et eestikeelde trükitud raamatu ajalugu algab reformatsiooniga ja et pole põhjust arvata nagu arendanuks katoliku vaimulikud eesti kirjakeelt juba reformatsioonieelsel ajal (Põltsam 2000). Sest reformatsioon jõudis Liivimaale 1520. aasta alguses. See tekitas vägagi suuri konflikte katoliiklaste seas ning selle tulemusel toimusid linnades pildirüüsted, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. Sama aasta lõpuks olid enamik Eesti linnadest reformatsiooni omaks võtnud ning Liivi sõja alguseks olid arvatavasti kõik linnad pigem luterlikud. (Epner jt 2005, lk 15) Kuid siiski tekib küsimus, kas selles vaadis tõesti olid eestikeelsed raamatud ning kas need kuulusid ,,heade" või ,,halbade" raamatute hulka? Sest ebatõenäoline oli, et leidus kuskil keegi, kes 1524/25
KORDAMINE! 7. Nim. suurgild ja mustpeade vennaskond! Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus Mustpeade vennaskond-suurgildist eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon. Viimane nimetus tuleb sellest, et vennaskonna vapil on kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased nendesse gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena. 8. Kanuti ja Oleviste gild Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased. 9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi. 10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 11. Tsunft-käsitööliste selts 12. Skraa-põhikiri 13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. 14. Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaade usuelust ja vaimulike tegevu...
55. tsunftisundus kohustus kuuluda tsunfti. Erialase tegevuse esmane eeldus. Ilma kohata tsunftis ei tohtinud kaubandusega linnas tegeleda. 56. piiskop kristliku maailmapildi kandjad. Vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid (kuna olid tavaliselt võõramaalased). 57. toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast. nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel. 58. pildirüüsted - reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne) Nimed 59. Tacitus Rooma riigi kõnemees ja ajaloolane. On ühes oma tekstis rääkinud aestidest, kes pidavat olema sveebide sarnased ja keel on sarnane Britannia keelele. 98. aastal. 60. Jaroslav Tark Kiievi suurvürst. Korraldas 1030. a sõjakäigu eestlaste vastu. Võitis. Rajas Tartusse tugipunkti, nimetades Tartu Jurjeviks. 61
· Pooldas katoliikliku missa asemel lihtsat emakeelset jumalateenistust. 3. Reformatsiooni võidukäik Saksamaal a) Lutheri õpetuse levik: · Tänu trükikunstile levisid tema teesid üle Saksamaa ja leidsid poolehoidu. · Põlati ära Lutheri tegevuse tõkestamiseks välja antud Paavsti bulla. · Mitmel pool kaotati kloostreid ning riik võttis kiriku varad ja maad üle. · Kirikutest eemaldati liigsed pühapildid ja kujud. · Toimusid pildirüüsted pühapiltide ja kujude hävitamine kirikutes. · Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. b) Võimude tegevus: · Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata mõjutamisele keiser Karl V poolt. · Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks väljaspool seadust olevaks. · Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis.
saanud. Tekkis anglikaani kirik, kuningas oli kirikupea ja kasutati inglise keelt. Tema tütre Mary ajal toimus kodusõda, sest Mary püüdis katoliiklust taaskehtestada. Hiljem, Elizabeth I ajal, tuli anglikaani kirik tagasi. Prantsusmaa: Esialgu jättis ükskõikseks, hiljem levis kalvinismina(hugenotid). Vallandus kodusõda, pärtliööl(16saj) tapeti palju hugenotte. Valdavaks jäi katoliku usk. Skandinaavia: Levis väga kiiresti. Linnades hakati jutlustama evangeelset õpetust, toimusid pildirüüsted. Vastureformatsioon: Tulemused: muutused katoliku kirikus katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, Jesuiitide Ordu 1540 aastal loodud, et taastada kiriku kõikuma löönud ühtsus. Inkvisitsioon seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. Hispaania oli luterluse vastu, Felipe II toetas vastureformatsiooni, ta saatis Madalmaadesse
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. ...
Neitsi Maarjale) 3. Usupuhastus e reformatsioon a)Põhjused · Nõuti usu lihtsustamist ja puhastamist kasuahnusest ja liigsest luksusest · Emakeelset jumalateenistust · Algatajaks Matrin Luther 1517 Saksamaal inimene saab õndsaks ainult läbi usu ja usutõe allikaks on Piibel b) Usupuhastus vana-Liivimaal · 1523 said populaarseks jutustajad oma uuendusidedega, kelle tegevust kergendas ühtsuse puudumine piiskoppide ja ordu vahel · Pildirüüsted suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus) c) Usupuhastuse tulemus eestis VAIMULIK KÜLG: · Suleti enamus kloostreid · Linnades sai valitsevaks luteri usk · Emakeelne jumalateenistus POLIITILINE KÜLG: · Järsult kasvas linnade ja vasallide mõju kuigi formaalselt säilis ordu ja piiskoppide ülemvõim 4. Haridus kiriku kontrolli all a) Katolik hariduselu:
Reformatsioon e. usupuhastus Algus ja kujunemise koht: 1517. Wittenbergis, Liivimaale jõudis 1523. Algataja: Martin Luther, Liivimaal eestvedajaks Melchior Hoffmann Põhimõtted: õndsaks saamine ainult Jumala armust usu läbi, usu põhinemine üksnes pühakirjal Reformatsiooni suhtumine: Linnad usu jutlustajad leidsid linnades kiiresti poolehoidu, jutlustati evangeeliumiusku. Töö kandis vilja, kuna elanikud olid piiskopide ja munkade suhtes kriitilised 1524. Tallinnas pildirüüsted mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikusse, purustas seal pühapilte ja kujusid, mida peeti vana usu sümboliks, sama tehti ka Tartus, Viljandis, Narvas ja UusPärnus. 1525. usupuhastuse mõõdukam suund võidul Ordu Preisimaal kõrgmeister astus luteri usku > Preisimaa hertsog Liivimaa meistrile pakuti samuti, kuid jäi ordule truuks, aga ei suutnud takistada evangeelse õpetuse tungimist ordurüütlite hulka.
jutlustajana. Hofmanni viimsepäevakuulutused kohtasid niihästi tulist pooldamist kui tõsist vastuseisu, viimaks läks ta raega lõplikult tülli. Ta esines prohvetina, Ilmutusraamatu lõpuaegade tunnistajana, viidates Eenokile ja Eelijale, ja andes oma kuulajatele mõista, et ta on kutsutud eshatoloogilist rolli täitma. Ilmselt 1525. aasta lõpul sunniti Hofmann Tartust lahkuma ja ta asus Tallinnasse "haigeid põetama". (Pilli 1997: 2577.) Pildirüüsted Liivimaal 6. märtsil 1524 toimus pildirüüste Riias, rünnaku alla langes Püha Katariina klooster. Hävitati raamatuid ja visati välja jumalateenistuse vahendid, mis seostusid paavstliku missaga. 16. märtsil hävitati pühapilte, riste ja Neitsi Maarja kujusid. Kirikute rüüstamine Riia kirikutes ei olnud ainult religioossete fanaatikute töö. Sellest võttis osa suur hulk alamkihtidesse kuuluvaid inimesi ja mittesakslasi
24. juuli 1343 ülestõus puhkeb Saaremaal 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1421 (1422) koos hakkas käima Liivimaa maapäev; eestlastelt võetakse relvakandmise õigus 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta 1502 1503 Mõneks ajaks peatatakse Moskva ekspansioon Baltikumi suunas (Liivi ordu abil). 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse 1524 1525 Pildirüüsted Tallinnas ja Tartus 1525 Lüübekis trükitakse ja hävitatakse esimene teadaolev eestikeelne raamat. 1535 Wanradt-Koelli "Katekismus": esimene säilinud eestikeelne raamat -------------------------------------------------------------------------------- 1558-1583 Liivi sõda 1559 26. sept. Saare-Lääne piiskopkond müüakse Taanile 1560 2. aug. Liivi ordu viimane välilahing Hoomuli mõisa juures 1561 4. juuni Harju ja Viru vasallid annavad end Rootsi kaitse alla (kuningas Erik XIV) 1561 6
Eesti aladel algas reformatsioon 1523(Tln), Narvas 1524 aprill v 1523 talv, Tru 1523 lõpp v 1524 algus. 14.sept 1524 pildirüüste Tln dominiiklaste kirikus, Olevistes, Pühavaimus 1524 sügis Trtusse rahva seast tõusnud radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann-vähese haridusega, kuid tundis hästi Piiblit, hea kõneanne, saavutas alamrahva seas poolehoiu. Pildiüüsted ka Trt jaan, Viljandis 1.nov, Uus-Pärnu 15.mätrs 1526, Narvas. Pildirüüsted kukutasid katoliku kiriku valitsuse ja aitasid võidule evangeeliumi usutunnistuse. Lutheri nimi oli külll tundmata, aga tema esindatud usu-uuenduslik vool levis siin küll. Katoliku piiskopikohtade, toomkapiitlite ja kloostrite likvideerimisega vähenes vaimulik seisus miiinimumini, kaotas suured varandused. Liivimaal jäi konföderatiivne riikkond lääninduse alusel püsima, kuigi p-d 1526 end Ordu kaitse alla andsid ei kaotanud nad suveräänsust; tähtsaim maaseisus-aadel-ei minetanud
järgi. Dominiiiklased ja frantsisklased rändasid ja kuulutasid jumalasõna. Rahvaõpetajad, oskasid paljusid keeli. Augustiinlaste ordu Püha Birgittale, Pirital. Segaklooster. 16. sajandi alguses tekkis poliitiline ja vaimne vastuseis kiriku keskvalitsusele. Poliitiline opositsioon tahtis kiriku maid, varasid, kirikut oma võimule allutada. Vaimne opositsioon tahtis sügavaid vaimulikke muudatusi. 1523. aastal jõudis uue usutunnistuse kuulutamine Riia kaudu ka Tallinnasse.1524. pildirüüsted. Toomkoolid ja kloostrikoolid. 1525. Lübeckis trükiti jumalateenistse käsiraamat ka eesti-, läti-, ja liivikeelse selgitava tekstiga. Esimene kindlasti teadaolev eestikeelne trükis. Simon Wanradt pani kokku luterliku katekismuse, mille eesti keelde tõlkis Pühavaimu kirik eesti jutlustaja Johann Koell(loe: kool). See trükiti 1535. Saksamaal. Vasemal pool alamsaksa, paremal pooleestikeelne tekst. See tahteti hävitada, mida tehtigi, aga ühe raamatuga täideti mingi teise raamatu kaasi.
· 1521 a jõudsid Eesti aladele Riia kaudu uued ideed (nt Tartus Lutheri õpilane Marsow) 1346. aastal müüs Taani PõhjaEesti Liivi ordule. · Linnades levis uus õpetus kiiresti, talupojad suhtusid ükskõikselt Liivi sõja käigus vallutas Venemaa IdaEesti alad ning Taani LääneEesti ja saared. Tallinn küsis · 1524 a pildirüüsted Tallinnas, 1525 Tartus Rootsilt abi ja Riia Poolalt. Taani ja Venemaa tegid liidu, et kõik Eesti alad endale saada, kuid Valdavaks usuks sai protestantism, maal levis see aeglasemalt põrusid Tallinna all. Sõja lõpptulemusena läks PõhjaEesti Rootsile, LõunaEesti Poolale ja
venelaste poolt (Liivi sõda). Pirita kloostri emakloostriks ja eeskujuks oli Vadstena klooster Rootsis. Hilary Karu 21 D 11 EESTI AJALUGU Reformatsioon 1517 reformatsiooni algus Martin Luther 1523.aastal esimese luterliku kiriku jutlustajad Melchior Hoffmann Tartus ja Herman Marsow Tallinnas 1524.aasta september pildirüüsted Tallinnas 1525.aasta jaanuaris pildirüüsted Tartus M. Hoffmann Hävitati liigne luksus, reliikviad, pildid Liivi sõjani nn usurahu, mil tagutsesid nii katoliku kui ka luterlus. 1525.aastal Liivi ordu iseseisvus Sõjaline võimsus vähenes 1525. esimene katekismus 1535.aastal Wandrat-Koelli (koelli tõlkis eesti keele) katekismus 1578.aastal Balthazar Russowi kroonika. Eesti ajaloo tähtsaim allikas, kus arvustas aadlikke ja
linnadesse aga hiljem Protestantluse levimisega tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestrite vastu, kelle kaitseks astus välja maa-aadel (seda tingis aadlike vanameelsus) Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks olid ordumeister Wolter von Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld Plettenberg kirjutas Tallinna raele karmis toonis manitsuskirja, mille ettelugemine vallandas linnas suured korratused pildirüüsted 14. septembril 1524.aastal tungis 400 500-liikmeline sakslastest ja eestlastest koosnev rahvahulk dominiiklaste kloostrikirikuisse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikviaid jms 1525. aasta jaanuaris läks Tartus mitmesajaliikmeline inimhulk populaarse jutlustaja Melchoir Hoffmanni juhtimisel Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonnaga lausa lahingusse,
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
Oli pühakute ja reliikviatekultuse vastu. Pooldas katoliikliku missa asemel lihtsat emakeelset jumalateenistust. Reformatsiooni võidukäik Saksamaal Lutheri õpetuse levik: Tänu trükikunstile levisid tema teesid üle Saksamaa ja leidsid poolehoidu. Põlati ära Lutheri tegevuse tõkestamiseks välja antud Paavsti bulla. Mitmel pool kaotati kloostreid ning riik võttis kiriku varad ja maad üle. Kirikutest eemaldati liigsed pühapildid ja kujud. Toimusid pildirüüsted pühapiltide ja kujude hävitamine kirikutes. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. Võimude tegevus: Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata mõjutamisele keiser Karl V poolt. Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks väljaspool seadust olevaks. Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis. Saksa talurahvasõda (1524-1525)
Oli pühakute ja reliikviatekultuse vastu. Pooldas katoliikliku missa asemel lihtsat emakeelset jumalateenistust. Reformatsiooni võidukäik Saksamaal Lutheri õpetuse levik: Tänu trükikunstile levisid tema teesid üle Saksamaa ja leidsid poolehoidu. Põlati ära Lutheri tegevuse tõkestamiseks välja antud Paavsti bulla. Mitmel pool kaotati kloostreid ning riik võttis kiriku varad ja maad üle. Kirikutest eemaldati liigsed pühapildid ja kujud. Toimusid pildirüüsted pühapiltide ja kujude hävitamine kirikutes. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. Võimude tegevus: Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata mõjutamisele keiser Karl V poolt. Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks väljaspool seadust olevaks. Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis. Saksa talurahvasõda (1524-1525)
Oli pühakute ja reliikviatekultuse vastu. Pooldas katoliikliku missa asemel lihtsat emakeelset jumalateenistust. Reformatsiooni võidukäik Saksamaal Lutheri õpetuse levik: Tänu trükikunstile levisid tema teesid üle Saksamaa ja leidsid poolehoidu. Põlati ära Lutheri tegevuse tõkestamiseks välja antud Paavsti bulla. Mitmel pool kaotati kloostreid ning riik võttis kiriku varad ja maad üle. Kirikutest eemaldati liigsed pühapildid ja kujud. Toimusid pildirüüsted – pühapiltide ja –kujude hävitamine kirikutes. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. Võimude tegevus: Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata mõjutamisele keiser Karl V poolt. Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks – väljaspool seadust olevaks. Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis. Saksa talurahvasõda (1524-1525)
Esimesed uue usu jutlustajad jõudsid Eestisse 1523.a (Tallinnasse ja Tartusse). Kirik ja Liivi ordu püüdsid neid igati takistada, kuna uues usus nähti ohtu oma võimule. Et jutlustajad muutusid kiiresti populaarseteks, püüdsid kuulajad neid kõigiti kaitsta. Eriti tuntud olid Hermann Marsow Tallinnas ja Melchior Hoffmann Tartus. Valitsejate eitav suhtumine luteri usku küttis rahvahulga niivõrd üles, et 1524.a toimusid Eesti suuremates linnades nn Pildirüüsted, st sündmused, kus luteri usu pooldajad tungisid kirikutesse ja kloostritesse ning hävitasid seal pühapilte ja pühakodade sisustust, Tartus ka toomhärrade maju. Eestlasi reformatsioon esialgu kuigivõrd ei puudutanud, kuna eeskätt oli tegemist linnades levinud liikumisega, enamus eestlasi aga elas maal. Ja maapiirkondades ei leidnud uus usk esialgu palju toetajaid. Seega jäi kuni Liivi sõja lõpuni Eesti aladel kehtima nn usurahu tegutsesid nii luterluse kui katoliikluse pooldajad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
