Uus-Pärnu • Vahenduskaubandus – teravili välja – Euroopast sool, tekstiil, metall – Venemaalt karusnahad, vaha Kirikuelu • Piiskop – Tallinn – Tartu – Saare-Lääne • Toomkapiitel • Sinod • Visitatsioon • Mungaordud – tsistertslased – dominiiklased – frantsisklased – augustiinlased Reformatsioon • 1517 reformatsiooni algus • 1523 Marsow Tartus ja Tallinnas • sept 1524 pildirüüsted Tallinnas • jaan 1525 pildirüüsted Tartus – M. Hoffmann • 1525 Liivi ordu iseseisvus Kasutatud allikad • http://wiwapia.com/wikipedia/commons/thumb/b/b5/Medieval_Livonia_1260.svg/350px-Medieval_Livonia _1260.svg.png 23.09.2009 • http://lh3.ggpht.com/_PkoWVfxCQb8/SaMBltp1BnI/AAAAAAAAAK0/a3560nEtMGc/_Q2P6957_1.jpg 23.09.2009 • http://4.bp.blogspot.com/_ZcDbYPe940g/SeBPWUOkhEI/AAAAAAAABZ4/LnX2Zk-4414/s400/1343+
rajamine Narva jõe idakaldale Hermanni kindluse vastu). 5. Kirikuelu: kloostrid keskajal, millised katoliku kiriku kloostrid olid keskajal Eestis (tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased ning augustiinlased /birgitiinid/); kirikueluga seonduvad mõisted kirikukatsumised ehk visitatsioonid, missa, sinod, toomkapiitel ja toomkirik. 6. Reformatsioon: mis see oli, millal ja kus algas, kes alustas, kuidas jõudis Eestisse, pildirüüsted, Melchior Hoffmann; Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed; eestikeelse trükisõna teke (Wanradt-Koelli katekismus); Hans Susi ja tema koht Eesti ajaloos. 7. Liivi sõja puhkemise põhjused, sõja ajend (Tartu maks); miks peetakse Liivi sõda pöördepunktiks Eesti ajaloos. Hertsog Magnus ja tema koht Eesti ajaloos. Allikad: konspekt. Õpik ,,Eesti ajalugu" I osa: lk 58-63; 64-68; 75-81; 84-86.
osa. Vikaar: Kaugematesse osadesse rajati kabeleid, teenrid vikaarid e. preestri asendajad. Visitatsioon: Kirikukatsumus (kontrolliti preestrite tööd ja vastavust Piiblile). sinoid: e. vaimulike koosolek, kus anti juhtnööre Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta: M. Luther algatas Saksamaal katoliku kiriku reformatsiooni: 1517. Usuline uuendusliikumine. (Katolikus kirikust eraldusid reformeeritud harud, peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik). Eestimaa linnades toimusid pildirüüsted: 1524 (Tallinnas) 1525 (Tartus). Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine usu uuendamisse. Suur osa kloostreid lõpetas tegevuse. Ilmus esimene eestikeelne trükis- Jumalateenistuse käsiraamat: 1525 (ei ole säilinud?) Wanradt-Koelli luterlik katekismus: 1535. Esimene eestikeelne raamat, mille fragmente on säilinud. Toimusid Eestis pildirüüsted: 1524-1525. Rüüstati dominiiklaste kloosterkirikut, Pühavaimu ja Oleviste kirikut. Tartus M
puhkav raad. Eestis kehtis reegel, et mida võimukam ametipost, seda väiksem võimalus oli eestastel sinna kohale saada, sest kohad olid mõeldud enamasti teisest rahvustest inimestele. EESTI KEELE ARENGU SEOS REFORMATSIOONIGA Katoliku kiriku võim Vana-Liivimaal oli tugev, kuid siiski leidsid Marthin Lutheri seisukohad vastukaja juba varakult. Usupuhastusliikumine sai alguse Riias, 1523jõudis see ka Tartusse, kus olukord läks vägagi hulluks, sest toimusid pildirüüsted. Reformatsiooni käigus keelati jumalateenistused ja suleti ka kloostrid. Talurahvad jäid võrreldes linnarahvaga rahulikumaks ja nii hakkasid ka vasallid luteri usku pooldama. Valniera naapäeval kuulutati välja ka usutunnistuse vabadus ning sellega pöördusid paljud luteri usku. Luteri usu põhimõte oli aga see, et iga rahvas pidi saama lugeda pühakirja omas keeles. Nii tehtigi 1535
Katoliikluse puhul olid arendavaks faktoriks kloostrite raamatukogud. Reformatsiooniga algas ka eesti keelde tõlkimise algus ja eesti kirjakeele kujunemine. Seoses reformatsiooniga tõlgiti piibel eesti keelde. Reformatsioon ja katoliiklus olid kindlasti just kirjanduse arengu edendajad. Katoliiklus oli kunsti arendaja. Reformatsioon ka mõnevõrra takistas kunsti arengut. Seda võib järeldada sellest, et kirikud olid kunstivaesed ja toimusid pildirüüsted, et hävitada kõik kunstiteosed kirikutes. Kuid samas olid luterluses omalooming ja muusikainstrumendid. Katoliiklus soosis kunsti. Katoliikluses olid liturgia ja sakraalehitised. Katoliiklus andis kindlasti kunstile palju juurde. Reformatsioon nii takistas kui ka edendas kunsti arengut. Katoliiklus arendas maailmapilti, kuid reformatsioon pigem ahendas. Reformatsioon takistas maailmapildi avaremist seetõttu, et ahenes kokkupuude Euroopa kultuuriga ja domineeris Saksa kultuur
Ajaloo kordamisküsimused 1. Kuidas levisid reformatsiooniideed Liivimaale? Missuguseid muutusi see enesega kaasa tõi? Saksamaalt saabunud jutlustajate toel levisid reformatsiooniideed Liivimaal laiemalt. 1523-24 hakkasid suuremates linnades jutlustama evangeeliumi usu õpetajad. Reformatsiooni kaasnähtuseks olid Liivimaal pildirüüsted. Hakati tegema ümberkorraldusi hariduses ja koolielus. 2. Nimeta 3 tähtsamat sündmust, mis lõid eeldused uue ajastu alguseks. 1492. aastal C. Kolumbus avastas Ameerika 15. sajandi keskpaiku leiutas J. Gutenberg liikuvate metalltähtedega trükimasina 1517. aastal algatas M. Luther reformatsiooni 3. Miks nimetatakse Poola kuninga valitsemise perioodi „halb“ Poola aeg?
1345-saaremaa ülestõus 1346 müüs Taani kuningas Valdemar IV Harju- ja Virumaa 1404- linnavalitsuse hoone (Tln.-s 1404 gootikas + raeapteek 1422) 1421- Maapäeva teke 1492- lasi Ivan III vastu Narva ordulinnust rajada Ivangorodi 1502 1517- algatajaks Martin Luther 1517 Saksamaal - inimene saab õndsaks vaid usu läbi ja usutõe allikaks on Piibel 1523- said populaarseks jutlustajad oma uuendusideedega, kelle tegevust kergendas ühtsuse puudumine piiskoppide ja ordu vahel(Vana liivimaa) 1525-pildirüüsted suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus) 1525 vanim eestikeelne trükis, mis pole säilinud jumalateenistuse käsiraamat 1535- Wanradt-Koelli katekismus usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge)
tegutses toomkiriku juures. 28. Kanoonik- toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. 29. Reformatsioon- usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usuuuendusliikumine. Reformatsiooni käigus lõid mitmed maad Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas katoliku kirikust lahku 30. Pildirüüsted-reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid ja avaldati toetust usupuhastusele 31. Mõis-suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad 32. Adramaa- maamõõduühik,adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga 33. Vakuraamat-raamat, kuhu kanti sisse talupoegade kohustused mõisa vastu. 34. Pärisorjus-talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos
1530. aasta Augsburgi riigipäevale esitati luterlaste usutunnistus, mis kinnitas ühtsust püha, katoolse ja apostelliku usuga. Luther juhtis saksamaal toimuvaid reforme ja oli sageli kriitiline teiste liikumiste suhtes, mis tema arvates ei jäänud ajalooliste usutunnistuste juurde või ei toetanud piisavalt usust õigekssaamist. Reformatsioon Eestis 1523 Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu. 1524. aastal toimusid nii Tallinnas, Tartus kui ka Narvas pildirüüsted, mille käigus rahvahulgad hävitasid katoliiklikke pühapilte ja avaldasid toetust usupuhastusele. 1525. aastaks läksid enamik Eesti linnu selgelt üle uue usu toetajate leeri. Nendega ühinesid ka mõned aadlikud, kuid üldiselt jäid vasallid siiski vanale usule truuks. Kokkuvõtte Luther suri 18. veebruaril 1546 Eislebenis ning maeti Wittenbergi lossikirikusse.
Venemaaga piirnevad alad. Tartus põhjustas usupuhastuse vastuvõtmine suure tüli Johann Blankenfeldiga, kes samaaegselt pidi ka Riia protestantidega võitlema. Blankenfeld, kes jäi kõigutamatult katoliiklikele positsioonidele, keeldus esialgu uueusulistele väiksemaidki järeleandmisi tegemast. Narvas ja Pärnus möödus reformatsioon rahulikumalt, orduvõimud otseselt jutlustajate tegevusele takistusi ei teinud, ehkki ordumeister Wolter von Plettenberg mõistis karmilt hukka pildirüüsted kirikutes. Väiksemates linnades, mis olid katoliiklike maaisandate tugevama mõju all, jäi uue usu mõju tunduvalt väiksemaks, paljud linnad võtsid ametlikult protestantliku usutunnistuse vastu alles kas vahetult enne Liivi sõda või koguni selle ajal. Vasallide seas oli suhtumine reformatsiooni väga erinev; esialgu leidis uus usk küllaltki suurt toetust, ent hiljem, kui ilmnesid poliitilised ohud, sealhulgas talupoegade ülestõusu võimalus, muutusid nad selle suhtes
(Epner, Metste & Olesk 2006, lk 12) Ühtlasi on saanud vankumatuks tõsiasjaks, et eestikeelde trükitud raamatu ajalugu algab reformatsiooniga ja et pole põhjust arvata nagu arendanuks katoliku vaimulikud eesti kirjakeelt juba reformatsioonieelsel ajal (Põltsam 2000). Sest reformatsioon jõudis Liivimaale 1520. aasta alguses. See tekitas vägagi suuri konflikte katoliiklaste seas ning selle tulemusel toimusid linnades pildirüüsted, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. Sama aasta lõpuks olid enamik Eesti linnadest reformatsiooni omaks võtnud ning Liivi sõja alguseks olid arvatavasti kõik linnad pigem luterlikud. (Epner jt 2005, lk 15) Kuid siiski tekib küsimus, kas selles vaadis tõesti olid eestikeelsed raamatud ning kas need kuulusid ,,heade" või ,,halbade" raamatute hulka? Sest ebatõenäoline oli, et leidus kuskil keegi, kes 1524/25
Augustiinlaste ordu klooster. Selle emakloostriks oli Vadstena klooster Rootsis. 21. Reformatsioon Saksamaal (1517-1555), Martin Luther Põhjused:katoliku kirik oli ajast maha jäänud, vaimulikud ei olnud enam eeskujuks. Tulemused: piibel teistes keeltes, levik teistesse maadesse. 22. Vt. 34! 23. M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Pildirüüste eestvedaja. 24. Pildirüüsted-märatsev rahvahulk tungis dominiiklaste kloostrikirikusse, pühavaimu ja oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid reliikviaid jms. 25. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Eestvedajaks oli von Plettenberg. 26. Toom- ja kloostrikoolid (katolik, luter)
55. tsunftisundus kohustus kuuluda tsunfti. Erialase tegevuse esmane eeldus. Ilma kohata tsunftis ei tohtinud kaubandusega linnas tegeleda. 56. piiskop kristliku maailmapildi kandjad. Vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid (kuna olid tavaliselt võõramaalased). 57. toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast. nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel. 58. pildirüüsted - reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne) Nimed 59. Tacitus Rooma riigi kõnemees ja ajaloolane. On ühes oma tekstis rääkinud aestidest, kes pidavat olema sveebide sarnased ja keel on sarnane Britannia keelele. 98. aastal. 60. Jaroslav Tark Kiievi suurvürst. Korraldas 1030. a sõjakäigu eestlaste vastu. Võitis. Rajas Tartusse tugipunkti, nimetades Tartu Jurjeviks. 61
· Pooldas katoliikliku missa asemel lihtsat emakeelset jumalateenistust. 3. Reformatsiooni võidukäik Saksamaal a) Lutheri õpetuse levik: · Tänu trükikunstile levisid tema teesid üle Saksamaa ja leidsid poolehoidu. · Põlati ära Lutheri tegevuse tõkestamiseks välja antud Paavsti bulla. · Mitmel pool kaotati kloostreid ning riik võttis kiriku varad ja maad üle. · Kirikutest eemaldati liigsed pühapildid ja kujud. · Toimusid pildirüüsted pühapiltide ja kujude hävitamine kirikutes. · Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. b) Võimude tegevus: · Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata mõjutamisele keiser Karl V poolt. · Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks väljaspool seadust olevaks. · Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis.
saanud. Tekkis anglikaani kirik, kuningas oli kirikupea ja kasutati inglise keelt. Tema tütre Mary ajal toimus kodusõda, sest Mary püüdis katoliiklust taaskehtestada. Hiljem, Elizabeth I ajal, tuli anglikaani kirik tagasi. Prantsusmaa: Esialgu jättis ükskõikseks, hiljem levis kalvinismina(hugenotid). Vallandus kodusõda, pärtliööl(16saj) tapeti palju hugenotte. Valdavaks jäi katoliku usk. Skandinaavia: Levis väga kiiresti. Linnades hakati jutlustama evangeelset õpetust, toimusid pildirüüsted. Vastureformatsioon: Tulemused: muutused katoliku kirikus katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, Jesuiitide Ordu 1540 aastal loodud, et taastada kiriku kõikuma löönud ühtsus. Inkvisitsioon seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. Hispaania oli luterluse vastu, Felipe II toetas vastureformatsiooni, ta saatis Madalmaadesse
Liivimaa piiskopid: inimestele tuleb teatavaks teha Lutherit hukkamõistva bulla sisu. Luterlus hakkas kiiresti levima riias. 1524 sõlmisid Riia, Tartu ja tallinn kokkuleppe evangeelse õpetuse toetamiseks. Leppega liitus Saare-lääne piiskopkonna vasalkond. Tartu piiskopkonna vasallid ja Harju-viru rüütelkond jäid pooldama katoliiklust. Riia peapiiskopkonnas leidis uus õpetus kiiresti toetuse, ning ka kuramaa vasallide seas. -Pildirüüsted 1524-5 Liivimaal ikaldus, mis põhjustas rahutusi. Inimesed valgusid linnadesse, ning Luterliku kihutustöö tulemusel toimusid Riia, Tallinnas, Tartus, Uus-Pärnus nn pildirüüsted, kus linlased röövisid ja rüüstasid kogudusekirikute ning kerjusordude konventide kirikute sisustust. Pildirüüstete järel hakkas raad kirikuelu ümber korraldama. Raad võttis kiriku varad arvele, sundis kerjusvendade konvente ja kogudusekirikuid vastu võtma luterlikke
Neitsi Maarjale) 3. Usupuhastus e reformatsioon a)Põhjused · Nõuti usu lihtsustamist ja puhastamist kasuahnusest ja liigsest luksusest · Emakeelset jumalateenistust · Algatajaks Matrin Luther 1517 Saksamaal inimene saab õndsaks ainult läbi usu ja usutõe allikaks on Piibel b) Usupuhastus vana-Liivimaal · 1523 said populaarseks jutustajad oma uuendusidedega, kelle tegevust kergendas ühtsuse puudumine piiskoppide ja ordu vahel · Pildirüüsted suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus) c) Usupuhastuse tulemus eestis VAIMULIK KÜLG: · Suleti enamus kloostreid · Linnades sai valitsevaks luteri usk · Emakeelne jumalateenistus POLIITILINE KÜLG: · Järsult kasvas linnade ja vasallide mõju kuigi formaalselt säilis ordu ja piiskoppide ülemvõim 4. Haridus kiriku kontrolli all a) Katolik hariduselu:
Reformatsioon e. usupuhastus Algus ja kujunemise koht: 1517. Wittenbergis, Liivimaale jõudis 1523. Algataja: Martin Luther, Liivimaal eestvedajaks Melchior Hoffmann Põhimõtted: õndsaks saamine ainult Jumala armust usu läbi, usu põhinemine üksnes pühakirjal Reformatsiooni suhtumine: Linnad usu jutlustajad leidsid linnades kiiresti poolehoidu, jutlustati evangeeliumiusku. Töö kandis vilja, kuna elanikud olid piiskopide ja munkade suhtes kriitilised 1524. Tallinnas pildirüüsted mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikusse, purustas seal pühapilte ja kujusid, mida peeti vana usu sümboliks, sama tehti ka Tartus, Viljandis, Narvas ja UusPärnus. 1525. usupuhastuse mõõdukam suund võidul Ordu Preisimaal kõrgmeister astus luteri usku > Preisimaa hertsog Liivimaa meistrile pakuti samuti, kuid jäi ordule truuks, aga ei suutnud takistada evangeelse õpetuse tungimist ordurüütlite hulka.
jutlustajana. Hofmanni viimsepäevakuulutused kohtasid niihästi tulist pooldamist kui tõsist vastuseisu, viimaks läks ta raega lõplikult tülli. Ta esines prohvetina, Ilmutusraamatu lõpuaegade tunnistajana, viidates Eenokile ja Eelijale, ja andes oma kuulajatele mõista, et ta on kutsutud eshatoloogilist rolli täitma. Ilmselt 1525. aasta lõpul sunniti Hofmann Tartust lahkuma ja ta asus Tallinnasse "haigeid põetama". (Pilli 1997: 2577.) Pildirüüsted Liivimaal 6. märtsil 1524 toimus pildirüüste Riias, rünnaku alla langes Püha Katariina klooster. Hävitati raamatuid ja visati välja jumalateenistuse vahendid, mis seostusid paavstliku missaga. 16. märtsil hävitati pühapilte, riste ja Neitsi Maarja kujusid. Kirikute rüüstamine Riia kirikutes ei olnud ainult religioossete fanaatikute töö. Sellest võttis osa suur hulk alamkihtidesse kuuluvaid inimesi ja mittesakslasi
24. juuli 1343 ülestõus puhkeb Saaremaal 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1421 (1422) koos hakkas käima Liivimaa maapäev; eestlastelt võetakse relvakandmise õigus 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta 1502 1503 Mõneks ajaks peatatakse Moskva ekspansioon Baltikumi suunas (Liivi ordu abil). 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse 1524 1525 Pildirüüsted Tallinnas ja Tartus 1525 Lüübekis trükitakse ja hävitatakse esimene teadaolev eestikeelne raamat. 1535 Wanradt-Koelli "Katekismus": esimene säilinud eestikeelne raamat -------------------------------------------------------------------------------- 1558-1583 Liivi sõda 1559 26. sept. Saare-Lääne piiskopkond müüakse Taanile 1560 2. aug. Liivi ordu viimane välilahing Hoomuli mõisa juures 1561 4. juuni Harju ja Viru vasallid annavad end Rootsi kaitse alla (kuningas Erik XIV) 1561 6
Eesti aladel algas reformatsioon 1523(Tln), Narvas 1524 aprill v 1523 talv, Tru 1523 lõpp v 1524 algus. 14.sept 1524 pildirüüste Tln dominiiklaste kirikus, Olevistes, Pühavaimus 1524 sügis Trtusse rahva seast tõusnud radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann-vähese haridusega, kuid tundis hästi Piiblit, hea kõneanne, saavutas alamrahva seas poolehoiu. Pildiüüsted ka Trt jaan, Viljandis 1.nov, Uus-Pärnu 15.mätrs 1526, Narvas. Pildirüüsted kukutasid katoliku kiriku valitsuse ja aitasid võidule evangeeliumi usutunnistuse. Lutheri nimi oli külll tundmata, aga tema esindatud usu-uuenduslik vool levis siin küll. Katoliku piiskopikohtade, toomkapiitlite ja kloostrite likvideerimisega vähenes vaimulik seisus miiinimumini, kaotas suured varandused. Liivimaal jäi konföderatiivne riikkond lääninduse alusel püsima, kuigi p-d 1526 end Ordu kaitse alla andsid ei kaotanud nad suveräänsust; tähtsaim maaseisus-aadel-ei minetanud
järgi. Dominiiiklased ja frantsisklased rändasid ja kuulutasid jumalasõna. Rahvaõpetajad, oskasid paljusid keeli. Augustiinlaste ordu Püha Birgittale, Pirital. Segaklooster. 16. sajandi alguses tekkis poliitiline ja vaimne vastuseis kiriku keskvalitsusele. Poliitiline opositsioon tahtis kiriku maid, varasid, kirikut oma võimule allutada. Vaimne opositsioon tahtis sügavaid vaimulikke muudatusi. 1523. aastal jõudis uue usutunnistuse kuulutamine Riia kaudu ka Tallinnasse.1524. pildirüüsted. Toomkoolid ja kloostrikoolid. 1525. Lübeckis trükiti jumalateenistse käsiraamat ka eesti-, läti-, ja liivikeelse selgitava tekstiga. Esimene kindlasti teadaolev eestikeelne trükis. Simon Wanradt pani kokku luterliku katekismuse, mille eesti keelde tõlkis Pühavaimu kirik eesti jutlustaja Johann Koell(loe: kool). See trükiti 1535. Saksamaal. Vasemal pool alamsaksa, paremal pooleestikeelne tekst. See tahteti hävitada, mida tehtigi, aga ühe raamatuga täideti mingi teise raamatu kaasi.
· 1521 a jõudsid Eesti aladele Riia kaudu uued ideed (nt Tartus Lutheri õpilane Marsow) 1346. aastal müüs Taani PõhjaEesti Liivi ordule. · Linnades levis uus õpetus kiiresti, talupojad suhtusid ükskõikselt Liivi sõja käigus vallutas Venemaa IdaEesti alad ning Taani LääneEesti ja saared. Tallinn küsis · 1524 a pildirüüsted Tallinnas, 1525 Tartus Rootsilt abi ja Riia Poolalt. Taani ja Venemaa tegid liidu, et kõik Eesti alad endale saada, kuid Valdavaks usuks sai protestantism, maal levis see aeglasemalt põrusid Tallinna all. Sõja lõpptulemusena läks PõhjaEesti Rootsile, LõunaEesti Poolale ja
venelaste poolt (Liivi sõda). Pirita kloostri emakloostriks ja eeskujuks oli Vadstena klooster Rootsis. Hilary Karu 21 D 11 EESTI AJALUGU Reformatsioon 1517 reformatsiooni algus Martin Luther 1523.aastal esimese luterliku kiriku jutlustajad Melchior Hoffmann Tartus ja Herman Marsow Tallinnas 1524.aasta september pildirüüsted Tallinnas 1525.aasta jaanuaris pildirüüsted Tartus M. Hoffmann Hävitati liigne luksus, reliikviad, pildid Liivi sõjani nn usurahu, mil tagutsesid nii katoliku kui ka luterlus. 1525.aastal Liivi ordu iseseisvus Sõjaline võimsus vähenes 1525. esimene katekismus 1535.aastal Wandrat-Koelli (koelli tõlkis eesti keele) katekismus 1578.aastal Balthazar Russowi kroonika. Eesti ajaloo tähtsaim allikas, kus arvustas aadlikke ja
linnadesse aga hiljem Protestantluse levimisega tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestrite vastu, kelle kaitseks astus välja maa-aadel (seda tingis aadlike vanameelsus) Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks olid ordumeister Wolter von Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld Plettenberg kirjutas Tallinna raele karmis toonis manitsuskirja, mille ettelugemine vallandas linnas suured korratused pildirüüsted 14. septembril 1524.aastal tungis 400 500-liikmeline sakslastest ja eestlastest koosnev rahvahulk dominiiklaste kloostrikirikuisse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikviaid jms 1525. aasta jaanuaris läks Tartus mitmesajaliikmeline inimhulk populaarse jutlustaja Melchoir Hoffmanni juhtimisel Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonnaga lausa lahingusse,
Tallinna piiskop, ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop. 1524. aastal sõlmisid Riia, Tartu ja Tallinn kokkuleppe evangeelse õpetuse toetamiseks - Hiljem liitus Saare-Lääne piiskopkonna vasalkond. Kuid Saare-Lääne vasallid kinnitas 1540. aastal oma kindlat toetust katoliiklustele. Harju-Viru rüütelkond jäi pooldama katoliiklust. Riia peapiiskopkonnas oli 1530. aasta paiku tugev evangeelne partei. Uus õpetus leidis toetust ka Kuramaa vasallide seast. Pildirüüsted- 1524.-1525. aastal oli Liivimaal ikaldus, mis põhjustas rahutusi. Nälg sundis talupoegi linnadest abi otsima ja nii valgus sinna mässuliselt meelestatud rahvas. Riias (1524), Tallinnas (1524), Tartus (1525), ja Uus-Pärnus (1526) toimusid pildirüüsted, kus linlased ja röövisid kogudusekirikute ning kerjusordude konventide kirikute sisustust. 1524-1526 toimus kogu Liivimaal pildirüüsteid 10's linnas. Riias
Oli pühakute ja reliikviatekultuse vastu. Pooldas katoliikliku missa asemel lihtsat emakeelset jumalateenistust. Reformatsiooni võidukäik Saksamaal Lutheri õpetuse levik: Tänu trükikunstile levisid tema teesid üle Saksamaa ja leidsid poolehoidu. Põlati ära Lutheri tegevuse tõkestamiseks välja antud Paavsti bulla. Mitmel pool kaotati kloostreid ning riik võttis kiriku varad ja maad üle. Kirikutest eemaldati liigsed pühapildid ja kujud. Toimusid pildirüüsted pühapiltide ja kujude hävitamine kirikutes. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. Võimude tegevus: Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata mõjutamisele keiser Karl V poolt. Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks väljaspool seadust olevaks. Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis. Saksa talurahvasõda (1524-1525)
Oli pühakute ja reliikviatekultuse vastu. Pooldas katoliikliku missa asemel lihtsat emakeelset jumalateenistust. Reformatsiooni võidukäik Saksamaal Lutheri õpetuse levik: Tänu trükikunstile levisid tema teesid üle Saksamaa ja leidsid poolehoidu. Põlati ära Lutheri tegevuse tõkestamiseks välja antud Paavsti bulla. Mitmel pool kaotati kloostreid ning riik võttis kiriku varad ja maad üle. Kirikutest eemaldati liigsed pühapildid ja kujud. Toimusid pildirüüsted pühapiltide ja kujude hävitamine kirikutes. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. Võimude tegevus: Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata mõjutamisele keiser Karl V poolt. Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks väljaspool seadust olevaks. Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis. Saksa talurahvasõda (1524-1525)
Oli pühakute ja reliikviatekultuse vastu. Pooldas katoliikliku missa asemel lihtsat emakeelset jumalateenistust. Reformatsiooni võidukäik Saksamaal Lutheri õpetuse levik: Tänu trükikunstile levisid tema teesid üle Saksamaa ja leidsid poolehoidu. Põlati ära Lutheri tegevuse tõkestamiseks välja antud Paavsti bulla. Mitmel pool kaotati kloostreid ning riik võttis kiriku varad ja maad üle. Kirikutest eemaldati liigsed pühapildid ja kujud. Toimusid pildirüüsted – pühapiltide ja –kujude hävitamine kirikutes. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. Võimude tegevus: Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata mõjutamisele keiser Karl V poolt. Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks – väljaspool seadust olevaks. Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis. Saksa talurahvasõda (1524-1525)
Esimesed uue usu jutlustajad jõudsid Eestisse 1523.a (Tallinnasse ja Tartusse). Kirik ja Liivi ordu püüdsid neid igati takistada, kuna uues usus nähti ohtu oma võimule. Et jutlustajad muutusid kiiresti populaarseteks, püüdsid kuulajad neid kõigiti kaitsta. Eriti tuntud olid Hermann Marsow Tallinnas ja Melchior Hoffmann Tartus. Valitsejate eitav suhtumine luteri usku küttis rahvahulga niivõrd üles, et 1524.a toimusid Eesti suuremates linnades nn Pildirüüsted, st sündmused, kus luteri usu pooldajad tungisid kirikutesse ja kloostritesse ning hävitasid seal pühapilte ja pühakodade sisustust, Tartus ka toomhärrade maju. Eestlasi reformatsioon esialgu kuigivõrd ei puudutanud, kuna eeskätt oli tegemist linnades levinud liikumisega, enamus eestlasi aga elas maal. Ja maapiirkondades ei leidnud uus usk esialgu palju toetajaid. Seega jäi kuni Liivi sõja lõpuni Eesti aladel kehtima nn usurahu tegutsesid nii luterluse kui katoliikluse pooldajad
annaabi.ee 
